1-10-6728/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-6728

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6728 (10230106586) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi J.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav J.M

Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2010 kuni 29.04.2010, so 2 päeva

Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Harju Maakohtu 30.10.1998 otsusega KrK 139 lg 1 ja

15 lg 2 järgi arest 15 päeva;

2. Tallinna Linnakohtu 07.01.1999 otsusega KrK § 139 lg

1 ja § 15 lg 2 järgi arest 1 kuu;

3. Harju Maakohtu 27.03.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p

1, 2 järgi vabaduseakaotus 10 kuud;

4. Pärnu Maakohtu 29.08.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p

2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta 2 kuud;

5. Tallinna Linnakohtu 24.04.2001 otsusega KrK § 139 lg

2 p 1. 2 järgi rahatrahv 40 päevamäära: 1640 krooni;

6. Tallinna Linnakohtu 15.10.2001 otsusega KrK § 139 lg

2 p 2 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud;

7. Tallinna Linnakohtu 07.01.2002 otsusega KrK § 202

5 lg 1 järgi vabadusekaotus 3 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel

2 vabadusekaotus 5 kuud;

8. Tallinna Linnakohtu 12.02.2003 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4, 7 ja 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud;

9. Tallinna Linnakohtu 18.03.2004 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 1 aasta;

10. Tallinna Linnakohtu 17.05.2005 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; 11. Tartu Maakohtu 09.02.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud 19 päeva; 12. Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud; 13. Harju Maakohtu 30.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 8 kuud; 14. Harju Maakohtu 23.12.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 4 kuud.

Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. J.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 28.04.2010 kuni 29.04.2010, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 kuud ja 18 päeva, so 78 (seitsekümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 156 (ükssada viiskümmend kuus) tundi.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuuline tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada J.M-i üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742, 6 127 758).

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel kohustada J.M-i järgima kontrollnõudeid:

• elada alalises asukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

8. J.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.M, 1-10-6728, kaitsjatasu“.

3 10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale J.M-ilt

kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 41 (nelikümmend üks) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.M, 1-10-6728, koopiate tegemise kulu“. 11. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; J.M-ilt 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.M, 1-10-6728, sundraha“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

J.M-i süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud

isikuna 28.04.2010 kella 15.15 paiku Tallinnas, Mahtra 7 asuvas AS Tallinna Kaubamaja

Leiupoes eemaldas proovikabiinis turvaelemendid ning pani endale käekotti 2 kleiti maksumusega 999 krooni tükk, 1 kleidi maksumusega 939 krooni, 1 kleidi maksumusega 899 krooni, 1 džempri maksumusega 799 krooni, 1 pluusi maksumusega 899 krooni, kokku AS-le

Tallinna Kaubamaja kuuluvaid esemeid maksumusega 5534 krooni ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt.

Sel moel J.M alustades vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõraste

vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav J.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 28.04.2010 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nähtuvalt 28.04.2010 kell 15:15 Katja J.M-i võttis aadressil Mahtra 7, Tallinn, asuvas kauplusest kaasa Tallinna

Kaubamaja AS-ile (Leiupood) kuuluvad 6 riideeset (2 kleiti maksumusega 999 krooni

tükk, 1 kleidi maksumusega 939 krooni, 1 kleidi maksumusega 899 krooni, 1 džempri maksumusega 799 krooni, 1 pluusi maksumusega 899 krooni) maksumusega kokku 5534

4 krooni, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3)

• 28.04.2010 koostatud tunnistaja AS’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl Leiupoes aadressil Mahtra 7, Tallinn, nägi kuidas neiu mustades pükstes, rohelise/valge

jopega võttis kauplusest 6 riideeset ning läks nendega proovikabiini. Väljudes neiul midagi käes enam ei olnud ning liikus koheselt väljapääsu poole. Tunnistaja pidas neiu

kinni ning palus näidata koti sisu, kus oli 6 riideeset. Turvaelemente riietel polnud, elemendid olid ära põletatud. Kaupa oli kokku väärtuses 5534 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. (t/l 4 – 5)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 29.04.2010 koostatud kahtlustatava J.M-i tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.04.2010 umbes

kella 14:15 ajal läks ta üksinda Mahtra tänaval, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas asuva

kaubanduskeskusesse. Plaanis aega parajaks teha ja poodides ringi vaadata. Olles

keskuses, ta läks seal asuva Leiu Pood kauplusesse. Suundus kaupluse müügisaali ja

jalutas ringi. Olles kaupluses, tekkis tal mõte varastada kaupa. Võttis riiulitelt erinevad riideesemed: 4 kleiti, 1 džempri ja 1 pluusi. Kaupade hinda ta ei vaadanud. Riideesemetega

ta suundus kaupluse müügisaalis oleva proovikabiini. Olles proovikabiinis, ta eemaldas

riideesemetelt kõik turvaelemendid. Seejärel pani riideesemed (4 kleiti, 1 džempri ja 1

pluusi) omale käekotti, mis oli tal kaasas. Turvaelemendid viis kaupluse müügisaali ja jättis need saali. Seejärel suundus kaupluse väljapääsu suunas, möödus kaupluse kassast

kauba eest tasumata ning väljus kauplusest. Väljudes kauplusest, ta kavatses suunduda

keskuses väljapääsu suunas, kuid teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Kaupluse

turvatöötaja palus tal suunduda temaga tagasi kaupluse müügisaali. Olles turvaruumis

paluti tal varastatud esemed välja võtta. Ta vastupanu ei osutanud ja vabatahtlikult tagastas turvatöötajale varastatud kauba (4 kleiti, 1 džempri ja 1 pluusi). Kuna on hiljuti vanglast vabanenud, ei ole ta jõudnud omale töökohta leida. Seega puudub tal sissetulek. Tal oli plaanis varastada kaupa, et varastatud kaup maha müüa. Saadud raha eest kavatses pidada oma sünnipäeva. Kahetseb tehtut väga. (t/l 10 – 12)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 23.12.2009 otsusest, milles nähtuvalt KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 238 lg 2 alusel mõisteti J.M-ile vangistus 4 kuud. (t/l 29)

• Õiendist kahtlustatava sissetuleku kohta nähtub, et Maksu ja Tolliametil puuduvad andmed J.M-i tulude kohta aastatel 2008 ja 2009. (t/l 25)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, Tallinna Kaubamaja AS-i avaldust, tunnistaja AS’i ütlusi, Harju Maakohtu 23.12.2009 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.M temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, kuivõrd eelnevalt oli teda karistatud 21.12.2009 toimepandud varguse eest ja enne seda veel oli teda karistatud Harju Maakohtu 30.09.2009 otsusega. Seega oli J.M KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

28.04.2010 kella 15.15 paiku Mahtra 7 asuvas AS Tallinna Kaubamaja Leiupoes Tallinnas

J.M eemaldas proovikabiinis riideesemetelt turvaelemendid ning pani endale käekotti kaupa koguhinnaga 5534 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt. Kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime nädala möödudes eelmise vangistuse

ärakandmiselt vabanemisest. Seega on süüdistatava karistusandmetest lähtuvalt võimalik

järeldada, et süüdistataval on põhiliseks sissetulekuks vargustest saadav tulu ning varguste

5 toimepanemine ongi süüdistatava põhiline elatusallikas ja selline käitumine tema eluviis. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on varem 13 korda varguste toimepanemise eest kohtu poolt karistatud ja viimase varguse toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt pani ta koheselt toime uue varguse. Seega oli tegemist harjumuspärase käitumisega elatusvahendite saamisel. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud teo

varavastane iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

kriminaalkorras karistatud 14 korda, peale selle ka korduvalt narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest väärteokorras ning pisivarguste toimepanemise eest. Taolised

andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, millele viitab ka pärast karistuse ärakandmist koheselt uue varguse

toimepanemine. Pealegi on tema suhtes juba proovitud karistuse kohaldamata jätmist, kuid

see karistus pöörati järgmise kohtuotsusega täitmisele, kuivõrd süüdistatav pani katseajal toime uue varguse. Seetõttu võiks teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd oleks küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus eelkõige süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Süüdistatav võttis küll kaupa, mille koguhind ei olnud kuigi väike, kuid samas võeti see kaup

temalt ära rikkumata kujul, mistõttu on tegemist kuriteokatsega ja sellest tulenevalt ei ole

süüdistatava süü suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse

oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedasena. Kohtuistungil esitas süüdistatav kaitsja kaudu tutvumiseks OÜ Tervisekeskus Elulootus õiendi, mille kohaselt on süüdistatav asunud vabatahtlikult narkosõltuvuse vastasele

ravile 2010 maikuus. Peale selle, vaatamata asjaolule, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime vahetult kohe pärast eelmise vangistuse ärakandmist, puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks viimase kahe kuu jooksul jätkanud süütegude toimepanemist. Taolised asjaolud viivad kohtu arvamusele, et süüdistatav on siiski mingeid järeldusi teinud ja arvestades süüdistatava nõusolekut teha üldkasulikku tööd, peab kohus võimalikuks asendada

mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga, mis koostoimes kriminaalhooldusele allutamise ja

narkosõltuvuse vastase raviga võib anda tulemuse, mis välistab süüdistatava edaspidise sattumise õiguskaitseasutuste tähelepanu alla.

Märt Toming kohtunik