4-21-494/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2021, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-21-494 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov Triin Harak Kaie Kaseorg Väärteoasi Kaebus Tõnu Mändla väärtegu Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Tõnu Mändla kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 21.01.2021 otsusele väärteoasjas nr 2610,20,006921 otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks Menetlusosalised Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna Prefektuuri vanemkomissar Kaimar Karm

Kaebuse esitanud isik: Tõnu Mändla, isikukood 35012282241, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus Kaitsja Kalju Kutsar kokkuleppel

Väärteoasja arutamine Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tõnu Mändla kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 21.01.2021 otsusele väärteoasjas nr 2610,20,006921 osaliselt. 2. Tühistada Tõnu Mändla süüditunnistamine ja karistamine LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 3. Süüdi tunnistada Tõnu Mändla LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistada Tõnu Mändlat rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o summas 520 eurot. 4. Edastada kohtuotsus Tõnu Mändlale ja kohtuvälisele menetlejale.

Rahatrahvi tasumiseks vajaliku rekvisiidid on näidatud vaidlustatud 21.01.2021 otsuses nr 2610,20,006921. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud ega käesolevat kohtuotsust edasi kaevanud.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi 21.01.2021 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2610,20,006921 määras vanemväärteomenetleja Kaimar Karm Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1,3 rikkumise eest LS § 201 lg 2 järgi Tõnu Mändlale karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis Tõnu Mändla 24.12.2020 kell 16:54 xxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

2. Tõnu Mändla esitas kaitsja Kalju Kutsari kaudu Tartu Maakohtule 02.02.2021 kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu eelviidatud otsusega. Tõnu Mändla soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuse väärteo kvalifikatsiooni ja talle mõistetud karistuse osas, kuna ta leiab, et tema tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud ning sellest tulenevalt on talle on määratud liiga range karistus. Kokkuvõetult leiab kaebuse esitaja, et kuna tema juhiloa kehtivusaeg lõppes 22. novembril 2010.a, on tema juhtimisõigus peatunud. Riigikohus on üheselt ja selgelt väljendanud, et juhtimisõiguse peatumine ei ole samastatav juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamisega. Kaebuse esitaja hinnangul ei muuda Tõnu Mändla teo kvalifikatsiooni ka kohtuvälise menetleja otsuses sisalduv väide Tõnu Mändla juhtimiselt kõrvaldamise kohta. Nimetatud väide on konkretiseerimata ning seetõttu ei saa sellest sõltuda menetlusvälise isiku vastutus. Kõike eeltoodut arvestades palub Tõnu Mändla tühistada kohtuvälise menetleja 21.01.2021.a otsus väärteoasjas nr 2610,20,006921 väärteo kvalifikatsiooni ja määratud karistuse osas ning karistada Tõnu Mändlat LS § 242 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel palutakse arvestada asjaoluga, et Tõnu Mändla on pensionär, kellel on tuvastatud puue ning tema sissetulek koosneb pensionist ja puudetoetusest kogusummas xxx eurot kuus. Kaebuse esitaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses /kt lk 2-3/.

3. Kohtuväline menetleja nõustus 07.02.2021 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega ning leiab, et otsus väärteoasjas 2610,20,006921 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja kohtul kaebust mitte rahuldada ja jätta tehtud lahend jõusse.

LS § 124 lg 3 p-st 1 tulenevalt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 129 lg 4 kohaselt kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Tõnu Mändla juhtimisõigus peatunud alates 01.07.2011. Puuduvad tõendid, et isik oleks alates 01.07.2016 läbinud edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Kuna isiku juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud enam kui 5 aastat, tuleneb liiklusseadusest temale kohustus, mitte üksnes vahetada kehtetu juhiluba ümber kehtiva vastu, vaid oma juhtimisõigus taastada läbi eksamite sooritamise. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise

3

eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Eelnevate samalaadsete rikkumiste korral kõrvaldas väärteomaterjalide koostaja Tõnu Mändla, lähtuvalt LS §91 lg 2 p 3, mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimiselt (19.08.2019 ja 27.06.2020) ning koostas juhtimiselt kõrvaldamise otsuse.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

6. Kohtuväline menetleja heidab väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3, kuna juhtis 24.12.2020 kell 16:54 xxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Kohtuväline menetleja leidis seega, et Tõnu Mändla vastutab liiklusseaduse Liiklusseadus § 201 lg 2 alusel, kuivõrd tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt.

7. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sätte lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

8. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et Tõnu Mändla tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt isikuna, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatut.

9. Järgnevalt tuvastab kohus isikule etteheidetava väärteoga seonduvad faktilised asjaolud.

(A) Faktilised asjaolud

4

10. Tunnistaja Hannes Hendriksoni ütluste kohaselt, olles 24.12.2020 tööl patrulliteenituses koos patrullpolitseinik Erik Kortšinskiga, märgati kell 16.50 ajal xxx teel liikumas sõiduautot Mercedes-Benz reg nr xxx. Otsustati sõidukit kontrollida. Masin liikus suunaga xxx poole ja kasutades siniseid-punaseid vilkureid, peatati auto xxx tee 11 ja 12 kilomeetri vahel. Sõidukit juhtis Tõnu Mändla, kes esitas enda tuvastamiseks kehtetu juhiloa (lõppes 2010 aastal). Isik tunnistas, et juhiluba kaotas kehtivuse juba ammu, aga tal pole olnud meeles seda pikendada /kt lk 13/.

11. Väärteoprotokollis märkis menelusalune isik juhtunu kohta, et sõitis surnuaeda. Elukaaslasel on juhiload, kuid kuna menetlusaluse isiku sõiduoskus on parem ja elukaaslasel oli halb enesetunne, sõitiski menetlusalune isik/ kt lk 12/.

12. Väärteoasja materjalide juures on ka 24.12.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus Tõnu Mändla kohta /kt lk 14/. Sellelt nähtuvalt on isik kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

13. Isiku detailandmete päringust nähtub, et Tõnu Mändla juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega /kt lk 16/.

14. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluses vaidlustatud, et Tõnu Mändla juhtis 24.12.2020 kell 16:54 xxx maantee 11.5 km xxx mootorsõidukit Mercedes Benz reg. märgiga xxx xxx suunas. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel Tõnu Mändlal aga kehtivat juhiluba, kuna tema juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud 11.07.2011.

15. Vaidlustatud on ning kohtul tuleb tuvastada, kas kohtuväline menetleja on Tõnu Mändla käitumise kvalifitseerinud õigesti, leides, et see vastab LS § 201 lg 2 koosseisule. Kui kohus ei pea õigeks väärteole antavat juriidilist hinnangut, tuleb kontrollida, millisele väärteokoosseisule isiku käitumine vastab, mh, kas selleks on LS § 242 lg 1. Esmalt hindabki kohus, kas Tõnu Mändla on juhtinud mootorsõidukit isikuna, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine).

(B) LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine

16. LS § 90 lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Eelpool tuvastatu kohaselt on Tõnu Mändla juhiloa kehtivusaeg lõppenud.

17. Nagu kaitsja on õigustatult viidanud, on Riigikohus lahendis asjas nr 4-17-4621 p-des 12 - 14 tõepoolest selgitanud, et liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (LS § 124), äravõtmisele (LS § 125) ja kehtetuks tunnistamisele (LS § 126) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2). Samal ajal määratleb LS § 94 lg 1 ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui isiku juhtimisõigus on tõepoolest LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis

5

välistaks isiku juhtimisõiguse. LS § 94 lg 1 tõlgendamist selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel, ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks.

18. Eelviidatud lahendi puhul tuleb aga arvestada, et asjaolud ei ole käesoleva kaasusega samastatavad ega sarnased, välja arvatud see, et mõlema isiku juhilubade kehtivus oli lõppenud. Olgu öeldud, et viidatud lahendis oli isiku juhiluba kaotanud kehtivuse 15.06.2017 ning mootorsõidukit juhtis ta 06.07.2017. Seega oli isiku juhtimisõigus olnud peatunud natukene üle kuu aja. Praeguses väärteoasjas on Tõnu Mändla juhiloa kehtivus lõppenud ning juhtimisõigus peatunud 11.07.2011, s.o mõned kuud vähem kui 10 aastat tagasi. Praegusel juhul on Tõnu Mändla juhilubade kehtivusaeg lõppenud ning need tulnuks kehtivuse lõppedes välja vahetada. See eeldab ühelt poolt isiku enese aktiivset tegevust ja teisalt juhiloa väljastaja poolt juhiloa vahetaja juhtimisõiguse andmise tingimustele vastavuse kontrollimist. Siinjuures on oluline märkida, et seadus võimaldab isikul juhilube nende kehtivuse tähtaja möödumisel välja vahetada lihtsustatud korras vaid teatud aja jooksul, mitte igal ajal ja lõputult. LS § 129 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Kuna Tõnu Mändla juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui 5 aastat, ei võimalda seadus isikul kehtetut juhiluba ümber vahetada lihtsalt kehtiva vastu, vaid juhtimisõiguse saab isik taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Seega peab isik läbima täiendava kontrolli, et tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest, et ta saaks liikluses mootorsõiduki juhina osaleda.

Kuivõrd kaebajal on mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks kohustus oma juhtimisõigus taastada läbi eksamite sooritamise ega saa seda enam teha lihtsustatud korras, tulebki lugeda, et tal puudus juhtimisõigus. Kohus on seisukohal, et LS § 201 lg 1 alusel on võimalik karistada ka isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu ja ta ei ole täitnud LS § 129 lg 4 sätestatud tingimusi, so juhtimisõiguse taastamiseks sooritanud edukalt liiklusteooriaja sõidueksami kui juhilubade kehtivusaja lõpust on möödas enam kui 5 aastat. Sellise seisukohaga ei lähe maakohus vastuollu ka Riigikohtu poolt lahendis asjas nr 4-17-4621 ei väljendatuga, kuivõrd Riigikohus ei käsitlenud antud lahendis LS § 129 lg-t 4 juhilubade kehtivuse tähtaja lõppemise tõttu juhtimisõiguse peatumise kontekstis.

Tõnu Mändla juhtimisõigus küll peatus peale juhilubade kehtivusaja lõppemist, kuid arvestades ka LS § 129 lg-t 4, ei kesta selline peatumine lõputult ning alates eelviidatud sättes kehtestatud 5-aastase tähtaja möödumisest tuleb teda käsitleda isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.

19. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Tõnu Mändla on täitnud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kuivõrd juhiloa kehtivusaja lõppemisest on möödunud üle 5 aasta, antud juhul peaaegu 10 aastat ning juhtimisõiguse saab isik taastada vaid juhul, kui menetlusalune isik sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami, s.o on täitnud mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise üldnõuded uuesti.

20. Kuna kohus leidis, et Tõnu Mändla tegu vastab LS § 201 lg 1 koosseisule, so erinormile, ei analüüsi kohus LS § 242 lg 1 kui üldnormi rikkumist. Siiski hindab kohus võimalikku LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist ning kohtuvälise menetleja poolt teo LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseerimise põhjendatust.

6

(C) LS § 90 lg 1 p 3 rikkumine

21. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. LS § 91 lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

22. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis rikkumise kirjelduse juures antud rikkumisse puutuvalt märkinud vaid, et juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

23. Riigikohus on muu hulgas lahendis asjas nr 3-1-1-20-15 p-s 38 märkinud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet.

Otsuses nr 3-1-1-38-07 p-s 18 on Riigikohus väljendanud seisukoha, mille kohaselt ei ole kohtul võimalik ise tuvastada, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust isik mootorsõidukit juhtides eiras, sest nii väljuks kohus väärteokirjeldusest ja see ei ole lubatud. Tegemist on küll lahendiga, mis pärineb 2007. aastast, kuid antud osas ei ole õiguslik olukord käesolevaks ajaks muutnud ning kohtul tuleb sellest lähtuda.

24. Tõnu Mändla kohta koostatud väärteoprotokolli väärteokirjelduses puudub igasugune viide, kelle poolt ja millal oli Tõnu Mändla LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei ole nimetatud väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 201 lg 2 aluseks olevat LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist ilma, et kohus väljuks väärteoprotokollis määratletud piiridest. See ega ei ole lubatav.

Seega ei saa kohus lugeda tuvastatuks LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu täitmist, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus isiku süüditunnistamises ja karistamises LS § 201 lg 2 järgi tühistada. Kuivõrd isiku käitumine vastas siiski LS § 201 lg 1 objektiivsele koosseisule, analüüsib kohus edasi, kas Tõnu Mändla käitumine tuleb kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi.

(D) Subjektiivne koosseis LS § 201 lg 1 koosseisu puutvalt

25. Materjalidest nähtuvalt on Tõnu Mändla eelnevalt kahel korral kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. 27.06.2020 ning 19.08.2019 on tema suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Samuti on tal kehtiv karistus 27.06.2020 toime pandud rikkumise eest. Isikut karistati LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga summas 400 eurot. Menetlusalune isik teadis, et tema juhiluba on ammu kaotanud kehtivuse, lausa ca 10 aastat tagasi ning möödunud on kõik tähtajad lihtsustatud korras kehtetute lubade väljavahetamiseks või juhtimisõiguse taastamiseks. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt põhjendas isik lubade mitte uuendamist sellega, et see on ununenud.

7

Juhtunu kohta on menetlusalune isik märkinud, et sõitis surnuaeda ning tema elukaaslasel on juhiload. Siiski läks tema rooli, kuna menetlusaluse isiku sõiduoskus on parem ning elukaaslasel oli halb olla. Mootorsõiduki juhtimisel tuleb lähtuda juhtimisõiguse olemasolust. Hinnanguline seisukoht, kelle sõiduoskus võib olla parem ei õigusta juhtimisõiguseta isiku poolt autorooli asumist ning juhul kui kehtiva juhtimisõigusega isik ei tunne ennast hästi, tuleb sõit kas ära jätta või edasi lükata.

Kõigest eelpool kirjeldatust hoolimata asus menetlusalune isik taas mootorsõiduki rooli, kuigi teda oli korduvalt selle juhtimiselt kõrvaldatud ning ka karistatud vastava rikkumise eest.

26. Süüteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et LS § 201 lg 1 vastav süütegu on toime pandud tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes 24.12.2020 sõiduautot juhtima, teadis menetlusalune isik, et tal puudub selleks seadusest tulenev eriõigus. Ometi asus ta seda teades ning olles varasemalt samalaadse üleastumise eest väärteokorras karistatud, taas mootorsõidukit juhtima, pannes seega süüteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes.

(E) Õigusvastasus ja süü

27. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

28. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid välistavaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud.

29. Kohtu hinnangul tuleb Tõnu Mändla süüdi tunnistada LS § 201 lg 1 järgi ning mõista kohane karistus. Selliselt toimides ei raskenda kohus menetlusaluse isiku olukorda.

(F) Karistuse kohaldamisest

30. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Leidis tõendamist, et LS §-s 201 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Tõnu Mändla ning selles tunnistab kohus isiku ka süüdi. Järgmiseks mõistab kohus isikule toime pandud teo eest ka karistuse.

31. Kohtuväline menetleja on Tõnu Mändlat karistanud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga summas 600 eurot. Kohus kvalifitseeris Tõnu Mändla poolt toime pandud teo ümber juhtimisõiguseta juhtimiseks LS § 201 lg 1 järgi. LS § 201 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

32. Kohus leiab, et Tõnu Mändla süü on keskmisest suurem. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teo asjaolude juures ei saa

8

jätta tähelepanuta, et rikkumine on toime pandud talvisel pimedal ajal, mil teeolud võivad olla keerulisemad ning isikul oli kaasreisijana kaasas elukaaslane.

33. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Tõnu Mändlal üks kehtiv karistus LS § 201 lg 2 rikkumise eest, mille tõttu määrati talle karistuseks rahatrahv summas 400 eurot. Määratud trahv on tasutud, kuid paraku ei ole see isiku järgnevat käitumist silmas pidades avaldanud isiku käitumisele vajalikku mõju ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegudega.

34. Liiklussüütegude puhul peab arvestama ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga, sest liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks ja neid teadlikult järjepidevalt eirates näitas Tõnu Mändla oma hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse. Ka selgitus lubade mitte uuendamise kohta unustamise tõttu ligi 10 aasta jooksul näitab hooletut suhtumist liiklusreeglitesse ja enda seonduvatesse kohustustesse.

35. Karistuse määramisel võetakse aluseks teo toimepanemise eest ette nähtud karistuse keskmine määr ning vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, arvestades süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ning ka üldja eripreventiivseid eesmärke, jõutakse lõpliku määratava trahvisummani.

LS § 201 lg 1 keskmine sanktsiooni määr on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohus, arvestades süü suurust ning üldja eripreventiivseid eesmärke, karistab Tõnu Mändlat rahatrahviga 130 trahviühikut ehk summas 520 eurot. Määratud karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks Tõnu Mändlat, hoidumaks edaspidi samalaadsete rikkumiste toimepanemisest.

36. Arvestades eeltoodud asjaolusid, rahuldab kohus Tõnu Mändla kaebuse osaliselt. Kohus tühistab isiku süüditunnistamise LS § 201 lg 2 järgi ja tema karistamise selle alusel 600 euro suuruse rahatrahviga. Kohus teeb isiku olukorda raskendamata VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, tunnistades Tõnu Mändla süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning määrab talle karistuseks selle alusel rahatrahvi 130 trahviühikut, so summas 520€.

(allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik