Legislator Case Law & Legislation
2-21-567/10 AI generated

2-21-567/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-567/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) pankrot 3. märtsil 2021.a kell Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151

Legislator headnote

AI generated

2-21-567/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: märtsil 2021.a kell Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151

Keywords

AI generated
bank credit balance bank charges banking law bank account information bank deposit bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2021.a kell 15.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-567

Tsiviilasi

V M avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlgnik: V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Võlgniku lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-

post anastassia@kalashnikov.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus,

10151 Tallinn, telefon 50 26 222, e-post: truuts@autente.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V M avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) pankrot 3. märtsil 2021.a kell

15.00.

3. Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151

Tallinn, telefon 50 26 222, e-post: truuts@autente.ee).

4. Määrata V M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. märts 2021.a algusega

kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Saata määruse ärakiri V Mle, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata V M ajutise halduri Jüri Truutsi töötasuks 1210 eurot (käibemaksu ei

sisaldu ega lisandu).

9. Menetluskulud jätta V M kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 584 eurot ja kanda see OÜ B2C

Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368.

11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 626 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega

lisandu) V M pankrotivarast ja tasuda see OÜ B2C Konsult (registrikood

10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

V M esitas 13.01.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta

püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende

katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud rahalisi

kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 54 786,07 eurot. Võlgniku

igakuine sissetulek on töötuskindlustushüvitis 800 eurot, mis märtsis langeb 457 euroni.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Jüri Truuts esitas 25.02.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 44 703,02 eurot ning vara ligikaudu 237,82 eurot.

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta

pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Ajutine haldur

märkis aruandes, et võlgnik on võtnud laene nii suures mahus, et tekib kahtlus, kas kohustustest

vabastamine ei ole mitte võlgniku pikaajaline plaan. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et kohustustest

vabastamine ei olnud pikaajaline plaan, kuna enne koondamist tasus võlgnik oma kohustuste

eest nõuetekohaselt.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V M pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Jüri Truutsi, kes

on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

44 703,02

eurot

ning

vara

ligikaudu

237,82

eurot.

Võlgniku

sissetulekuks

on

töötuskindlustushüvitis, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole

võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille

arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus V M pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS

§ 22 lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine haldur on 25.02.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 12,1 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 100 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1210 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega

lisandu). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot ja kanda see OÜ B2C

Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368. Kohus mõistab

vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või

ületada kuupalga alammäära.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12,1 tunni eest (alustatud pooltunde

25 x 33) 825 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri

tasust 584 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) hüvitada riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 626 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) mõistab kohus välja

võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik