2-21-567/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) pankrot 3. märtsil 2021.a kell Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151
Legislator headnote
AI generated2-21-567/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: märtsil 2021.a kell Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2021.a kell 15.00, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-567
Tsiviilasi
V M avaldus pankroti välja kuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Võlgniku lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-
post anastassia@kalashnikov.ee)
Ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus,
10151 Tallinn, telefon 50 26 222, e-post: truuts@autente.ee)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V M avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) pankrot 3. märtsil 2021.a kell
15.00.
3. Nimetada V M pankrotihalduriks Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, II korrus, 10151
Tallinn, telefon 50 26 222, e-post: truuts@autente.ee).
4. Määrata V M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. märts 2021.a algusega
kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik
isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning
võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6. Saata määruse ärakiri V Mle, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8. Määrata V M ajutise halduri Jüri Truutsi töötasuks 1210 eurot (käibemaksu ei
sisaldu ega lisandu).
9. Menetluskulud jätta V M kanda.
10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 584 eurot ja kanda see OÜ B2C
Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368.
11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 626 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega
lisandu) V M pankrotivarast ja tasuda see OÜ B2C Konsult (registrikood
10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368.
12. Avaldada
teade
pankroti
väljakuulutamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
Asjaolud
V M esitas 13.01.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta
püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende
katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud rahalisi
kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 54 786,07 eurot. Võlgniku
igakuine sissetulek on töötuskindlustushüvitis 800 eurot, mis märtsis langeb 457 euroni.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Jüri Truuts esitas 25.02.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on
võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 44 703,02 eurot ning vara ligikaudu 237,82 eurot.
Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta
pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Ajutine haldur
märkis aruandes, et võlgnik on võtnud laene nii suures mahus, et tekib kahtlus, kas kohustustest
vabastamine ei ole mitte võlgniku pikaajaline plaan. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse
põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole
tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja
tagasinõudmise võimalusi.
Kohtumääruse põhjendused
Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri
aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et kohustustest
vabastamine ei olnud pikaajaline plaan, kuna enne koondamist tasus võlgnik oma kohustuste
eest nõuetekohaselt.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V M pankrot tuleb välja kuulutada.
Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Jüri Truutsi, kes
on andnud selleks nõusoleku.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §
31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks
tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt
44 703,02
eurot
ning
vara
ligikaudu
237,82
eurot.
Võlgniku
sissetulekuks
on
töötuskindlustushüvitis, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole
võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille
arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,
kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid
pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse
kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud
aluseid, siis kuulutab kohus V M pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda
täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest
kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus
määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.
PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida
nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning
majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku
vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel
töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise
kohustust.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning
ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud
kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse
arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri
tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed
reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5
nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja
tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise
halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS
§ 22 lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata
büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui
pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Ajutine haldur on 25.02.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks kokku 12,1 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 100 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1210 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega
lisandu). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning
kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri
aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.
Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot ja kanda see OÜ B2C
Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr EE282200221054755368. Kohus mõistab
vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest.
PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §
171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise
halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi
vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui
on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne
alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava
ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise
halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise
halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2
sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna
järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri
tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest
hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või
ületada kuupalga alammäära.
Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12,1 tunni eest (alustatud pooltunde
25 x 33) 825 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja
kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri
tasust 584 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) hüvitada riigi vahenditest.
Ajutise halduri tasu summas 626 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) mõistab kohus välja
võlgnikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik