1-08-8065/13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-8065 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8065 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Marge Ojaäär Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kaitsja Vanedeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.I (P.I) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

P.I, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta P.I talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Välja mõista P.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2(4) P.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.08.2008 kohtuotsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust

Tartu Maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 9 kuu ja 12 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust,

lugedes Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust

kaetuks P.I-le käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega- 3

aasta 3 kuu 12 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel avati 3 aastast 3 kuust 12 päevasest

vangistusest maha Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsuse alusel kantud karistus- 14 tundi

üldkasulikku tööd, s.o 7 päeva vangistust. Karistusest jääb kanda 3 aastat 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.09.2008 ja lõpp 14.12.2011.

P.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 58).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.04.2010.

Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetut ,

on vangistuse ajal 4 korral distsiplinaakorras karistatud. Vangistuse ajal on läbinud Convictuse

programmi 2009 septembris, noorteprogrammi EQUIP 2009 augustis ja 2009 aastal

sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik omab põhiharidust,

on õppinud keevitaja, ehituse eriala, kuid eriala omandanud ei ole. Vabanedes on soov asuda õppima VÜKK-i keevituse erialal. Vabaduses töötas suviti ehitusel. Isikul on tasumata rahalisi

nõudeid 16 000 krooni. Kuriteod on valdavalt toime pandud isikute grupis ja raskes alkoholijoobes. Isiku sõnul on alkoholil tema jaoks agressiivsust oluliselt tõstev mõju. Kinnipeetav

on motiveeritud oma käitumisstiili muutma, kuid ei mõista lõpuni oma osa probleemide

tekkimisel. Agressiivselt ja impulsiivselt käitunud pigem alkoholi mõju all. Viru Vangla teeb

ettepaneku P.I vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastada, sest see annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab P.I tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku P.I vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, sest see annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Isik on varem ühel korral määratud katseajale ja allutatud käitumiskontrollile ning ühel korral on talle määratud üldkasulik töö. Katseajal pani toime uue kuriteo KarS § 263 p 1,4 alusel, mille eest ta kannab käesolevat

vangla karistust. Vabaduses käitumist mõjutavaks positiivseks asjaoluks on vanemate poolne

moraalne ja materiaalne toetus, kindel elamispind ja elektroonilise järelevalve kohaldamiseks

vajalike tingimuste olemasolu. Kinnipeetav soovib vabanedes asuda õppima ja läbitud on sotsiaalprogrammid alkoholi tarbimise teemal.

P.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest

Kaitsja avaldas arvamuse, et alused ennetähtaegse vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht ja perekonna toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.I tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Enamus P.I poolt toime pandud kuriteod on avaliku rahu vastased (avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, grupis) kuid on ka toime pannud varavastase kuriteo (röövimise). Isikut on varem Tartu maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega ühel korral karistatud tingimusliku karistusega

avaliku korra rikkumise ja esimese astme kuriteo, röövimise, toimepanemise eest, reealsele kandmisele luuluv karistuse osa on 2 kuud 18 päeva, mis on ära kantud eelvangistuses; ühel korral

on Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud avaliku korra rikkumise eest, vangistus asendatud ÜKT-ga kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. P.I kannab käesoleval momendil karistust katseajal toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt, mis on toime pandud katseajal.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 34-38) on näha, et P.I-st on 14 korral väärteokorras karistatud, nendest 11 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral nii avaliku korra rikkumise eest kui ka väheväärtuslike asjade varguste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud.

Distsiplinaarkaristus- 5 päeva kartserit 3-kuulise katseajaga on määratud 09.02.2008 valvuri ähvardamise eest triikrauaga. Samas on jaanuaris 2010 P.I suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtul on alust arvata, tuginedes isiku varasematele karistustele, et süüdimõistetul on kalduvust vägivallatsemisele, ning sellest tulenevad riskid ei ole kõrvaldatud ka vangla režiimis.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole P.I oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist

kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus, Eluviisitreening ja noorteprogrammi EQUIP.

Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 09.06.2016.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab

elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning P.I ema, Mxxx Lxxxe on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 12) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanedes puudub P.I kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Samuti puudub tal

pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude

4(4)

toimepanemise riski. P.I mõlemad vanemad töötavad ning neil on kindel igakuine sissetulek. Arvestades P.I poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kõik kuriteod on seotud vägivallaga), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides

(vägivallaga ähvardamine ja vägivalla kasutamine), on kohus seisukohal, et P.I

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada

temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.I-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli

alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses,

tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. P.I puhul võib alkoholi tarbimine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale

Tartu Maakohtu 04.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 06.07.2010

№oremreferent

Liivi Õun