2-20-138630/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-138630

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

885 eurot 40 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: T. I.

e-post XXX

Kostja: A. M., isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 653 eurot 80 senti (sealhulgas põhivõlg 500 eurot, intress 12 eurot 40 senti ja viivis

alates 25. märtsist 2020 kuni 7. detsembrini 2020 summas 141 eurot 40 senti).

2.2. viivis põhivõlalt 500 eurolt alates 8. detsembrist 2020 kuni põhivõla 500 euro

tasumiseni määras 0,110466% päevas.

3. Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. vastu rahuldamata võla sissenõudmiskulude

30 euro väljamõistmise osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 97% A. M. ja 3% aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

7. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 309 eurot 43

senti.

8. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud

2. veebruaril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt

antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E. A. ja kostja 2. mail 2019 lepingu nr XXX, mille kohaselt E.

A. võimaldas kostjale arvelduskrediidi limiidi 500 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud

krediidi ja intressi tasuma 15 kuupäevaks. Intressimäär oli 40,32% aastas. Kostja asus

krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressi kasutatud krediidisummalt järgmise kuu

15. kuupäevaks. Kostja ei maksnud kasutatud krediidisummalt intressi. E. A. teatas kostja poolt

toime pandud lepingu rikkumise tõttu 10. märtsil 2020 kostjale võlgnevusest ning andis talle

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei pidanud tähtpäevast kinni, kuulutas

E. A. krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 24. märtsil 2020. E. A. loovutas 15. aprillil

2020 nõuded hagejale. Hageja võib lepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg

1, § 108 lg 1, § 416 lg 1 ja 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt põhivõla 500 euro tagastamist

ja intressi 12 euro 40 sendi tasumist. Hageja võib lepingu ja VÕS § 415 lg 1 ja 113 lg 1 alusel

nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 25. märts 2020 kuni 7. detsember 2020 eest summas 141

eurot 40 senti (vt ka Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Need nõuded tuleb seega rahuldada.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks lepingu alusel välja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks saavad VÕS § 128 lg 3 järgi mh olla ka kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist nõuda siiski juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi

meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast

võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4).

Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või kandnud

võla sissenõudmise tõttu muid kulusid. Hageja nõue lepingu alusel võla sissenõudmiskulu

30 euro väljamõistmiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 ja 1132 lg 1 ja 2 alusel seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi ligikaudu 97% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

175 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 595 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks

ning esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Kostja ei ole menetluses toiminguid teinud. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja

viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud

dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulud on seega põhjendatud ja vajalikud 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Kuna kohus jättis 97% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja menetluskulud 309 eurot 43 senti [(175 + 144) * 0,97]. Hageja ülejäänud

menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb

kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik