2-20-11907/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11907

Kohtuasi

XX (pankrotis) hagi XX (pankrotis) (võlausaldajate

üldkoosoleku kaudu) vastu võlausaldajate 6. augusti

2020. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. septembri 2020. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja XX (pankrotis) (võlausaldajate üldkoosoleku

kaudu), esindaja Maire Arm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 1. septembri 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud XX (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-11907

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (pankrotis) (hageja, võlgnik) esitas 17. augustil 2020 Harju Maakohtule oma

pankrotihalduri Maire Armi (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks

võlausaldajate 6. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati, et pankrotivõlgniku

nimel osaleb kohtus pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel

pankrotihaldur Maire Arm.

2. Harju Maakohus keeldus 1. septembri 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele 13. jaanuari 2021. a kirjaga tähtaja ja

palus selgitada, kas ja kuidas on lõppenud vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-11900, milles kohus võttis

menetlusse pankrotivõlausaldaja hagi võlausaldajate 6. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

5. Hageja esitas 20. jaanuaril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles soovis hagist ja

määruskaebusest loobuda, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 809 eurot koos seadusjärgses määras viivisega.

Taotluse kohaselt tegi Harju Maakohus 10. detsembril 2020 tsiviilasjas nr 2-20-11900 otsuse,

millega rahuldas võlausaldaja hagi, tunnistas võlausaldajate üldkoosoleku 6. augusti 2020. a

otsuse kehtetuks. Hageja loobub hagist, sest maakohus on teises tsiviilasjas võlausaldaja

esitatud sama sisuga hagi rahuldanud. Võib eeldada, et kohus oleks ka praeguses asjas hagi

rahuldanud. Sel põhjusel tuleks menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.

7. Hageja täpsustas 25. veebruaril 2021 oma taotlust ja loobus üksnes hagist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et arvestades hagist loobumise avaldust, tuleb määruskaebus jätta

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga

659 muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus selgitab, et hageja võib TsMS § 429 lg 1 I lause järgi kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni hagist loobuda, esitades selleks avalduse. Kui ringkonnakohus võtab

hagist loobumise vastu, tühistab ta TsMS § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 I lause järgi üldjuhul alama

astme kohtu lahendi ja lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on hagist loobumise tõttu

lõpetatud, on sellel TsMS § 432 järgi samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sh ei saa hageja pöörduda sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti hagiga kohtusse. Arvestades seda, et

praegusel juhul keeldus maakohus vaidlustatud määrusega hagi menetlusse võtmast, st hagi ei

ole veel kohtumenetluses, ei saaks ringkonnakohus hagist loobumise korral ülal viidatud

normide järgi menetlust lõpetada, vaid peaks keelduma hagi menetlusse võtmast. Seda

arvestades ei oleks ka ringkonnakohtul alust hagist loobumise tõttu tühistada maakohtu

2-20-11907

määrust, millega maakohus juba keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna lõppjäreldusena on

selline maakohtu määrus õige.

10. Hoolimata sellest, et hageja loobus hagist, ei ole praegusel juhul alust muuta maakohtu

määruse resolutsiooni ka osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Kui kohus ei võta hagi menetlusse, kannab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja. Ka

hagist loobumise korral kannab TsMS § 168 lg 2 järgi kõigis kohtuastmetes kantud

menetluskulud üldjuhul hageja. Erandina ei kanna hageja kostja menetluskulusid ning kostja

kannab hageja menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi juhul, kui hageja loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega juhul, kui hageja loobub

hagist omal initsiatiivil, sh põhjusel, et ta ei pea hagi enam perspektiivikaks, jäävad

menetluskulud hageja kanda, ning üksnes juhul, kui hageja saavutab kostja tegevuse tõttu

eesmärgi, milleks ta kohtu poole pöördus, jäävad menetluskulud kostja kanda.

Praegusel juhul palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda, sest sisuliselt on võlausaldaja

hagi alusel teises kohtuasjas tehtud kohtulahendiga ka hageja hagiavaldus rahuldatud.

Kolleegiumi hinnangul ei anna see alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

alusel kostja kanda, sest hageja ei ole loobunud hagist kostja tegevuse tõttu. Asjaolu, et hageja

on saavutanud hagis taotletud eesmärgi seetõttu, et võlausaldaja hagi alusel teises

kohtuvaidluses on võlausaldajate üldkoosoleku otsus vahepeal kehtetuks tunnistatud ja see

kehtib TsMS § 457 lg 5 järgi kõigi juriidilise isiku organite ja nende liikmete suhtes, tähendab

küll seda, et hageja ei vaja enam õiguskaitset, sest ta on saavutanud hagiga taotletud eesmärgi,

kuid kostja ei ole hageja eesmärgi saavutamist oma tegevusega TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

tähenduses põhjustanud.

Eeltoodut arvestades tuleks ka hagist loobumist arvestades jätta kohtumenetluse kulud

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole tekkinud

hüvitatavaid menetluskulusid, ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust.

11. Ringkonnakohus märgib, et praeguses olukorras võiks kohus kaaluda ka TsMS § 162 lg 4

alusel menetluskulude jätmist poolte kanda, kuid arvestades seda, et kostjal ei ole tekkinud

hüvitatavaid menetluskulusid, ei muudaks see praegusel juhul tulemust, st hageja peaks ka siis

kandma oma menetluskulud ise ega saaks nõuda kostjalt nende hüvitamist. Küll aga on hagejal

hagist loobumise tõttu õigus taotleda kohtult TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagilt tasutud riigilõivu

tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin