2-20-19211/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2021; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19211 Tsiviilasi A.-D. B. hagi J. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.-D. B. (isikukood xxx; xxx); Hageja seaduslik esindaja L. B. (isikukood xxx; xxx) Kostja J. M. (isikukood xxx; xxx) Menetlusvorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.-D. B. hagi J. M. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Mõista J. M.lt välja A.-D. B. kasuks alates 30. detsembrist 2020 igakuine elatis tema ülalpidamiseks kuni A.-D. B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx summas 150 eurot kuus. 3. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. 5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. A.-D. B. seaduslik esindaja esitas 30. detsembril 2020. a enda nimel hagiavalduse A.-D. B.le elatise saamiseks J. M.lt. Kohtu selgituste järel kõrvaldas L. B. 10. jaanuaril 2021 hagiavalduse puudused esitades hagi uuesti hageja A.-D. B. nimel. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt elatist summas 150 eurot kuus. Kostja võttis oma 21. veebruaril 2021. a kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi õigeks. Nimelt selgitas kostja, et ta ei saa osaleda kohtuistungil, mis toimub 22. veebruaril 2021. a ning ta on nõus maksma pojale elatist 150 eurot kuus. 2. 22. veebruaril 2021. a kohtuistungil kostja ei osalenud ning hageja leidis, et hagi tuleks rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 3. TsMS § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma 21. veebruaril 2021. a edastatud digitaalselt allkirjastatud e-kirjas võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et hagi tuleb lugeda esitatuks 30.12.2020, mil hageja esindaja esitas esialgse puudustega hagiavalduse, seega kuulub elatis väljamõistmisele alates nimetatud kuupäevast. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 4. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole hagi koheselt õigeks võtnud vaid vaidles nõudele esialgu (26.01.2021. a e-kiri, tl 7) vastu, mistõttu kohus määras asjas kohtuistungi aja. Ka ei ole hagiavalduse kohaselt kostja oma kohustust hagejat üleval pidada kohaselt täitnud. Seda asjaolu ei ole kostja menetluses vaidlustanud. Seega ei ole käesoleval juhul kohaldatav TsMS § 168 lg 6 tulenev õigeksvõttu puudutav erand. Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud kostja kanda. 7. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt asja materjalidest hagejal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maili Riisenberg