1-10-4750/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-4750

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4750 (09230113920, 10730000288) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk M Tšurkin Kriminaalasi M.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 329 järgi; K.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav M.M

Ik:

XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht puudub, Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2009 kuni 01.06.2009; 09.09.2009 kuni 11.09.2009, vahistatud 19.10.2009.

Varasem karistatus:

1) Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 07.05.1975

otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2

aastat 6 kuud

tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega; 2) Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 25.02.1980 otsusega KrK § 88 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotuseta paranduslik töö 1 aasta töötasust kinnipidamisega 20%; 3) Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 30.09.1982 otsusega

KrK § 88 lg 2 p 1, 2; § 202 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 aastat 6 kuud ja rahatrahv 60 rubla;

4) Harju Rajooni Rahvakohtu 14.04.1987 otsusega KrK § 139 lg 3, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat 6 kuud; 5) Tallinna Linnakohtu 22.02.1996 otsusega KrK § 139 lg 2

2 p 1, 2, 3, § 203 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 aastat; 6) Tallinna Linnakohtu 14.06.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta; 7) Tallinna Linnakohtu 25.08.2000 otsusega KrK § 186 järgi rahatrahv 820 krooni; 8) Tallinna Linnakohtu 02.04.2001 otsusega KrK § 204 lg 3

järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi, katseaeg 2 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 9) Lääne Maakohtu 02.10.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,

2, 3 järgi vabadusekaotus 10 kuud tingimisi, katseaeg 2 aastat; 10) Tallinna Linnakohtu 07.01.2002 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud; 11) Tallinna Linnakohtu 18.02.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 2 aastat 1 kuu; 12) Tallinna Linnakohtu 13.12.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 424 järgi vangistus 1 aasta; 13) Harju Maakohtu 01.03.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4, 7, § 424 järgi vangistus 8 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1aasta; 14) Harju Maakohtu 08.06.2007 otsusega KarS § 424 ja KarS § 329 järgi vangistus 8 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 15) Harju Maakohtu 21.04.2008 otsusega KarS § 424 ja

KarS § 329 järgi vangistus 10 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; Vabanes karistuse kandmiselt 18.02.2009 Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav K.P

Ik:

XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht puudub, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.09.2009 kuni 04.09.2009, vahistatud 04.11.2009

Varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 09.09.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja KrK § 15 lg 2 järgi rahatrahv 4760 krooni; 2) Tallinna Linnkohtu 17.02.2003 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 5 aastat. Vabanes karistuse kandmiselt Harju Maakohtu 30.03.2005 määruse alusel ennetähtaegselt tingimisi katseajaga kuni 01.11.2006, ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 19 päeva Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. M.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises

(episood 10.04.2008 kuni 16.04.2008) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud

3. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistuse kui kergema karistuse

3

kaetuks Harju Maakohtu 21.04.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so

vangistusega 10 (kümme) kuud, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud, lugedes selle kantuks.

4. M.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud.

5. M.M süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

6. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud.

7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so

31.05.2009 kuni 01.06.2009; 09.09.2009 kuni 11.09.2009 so 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud

ja 25 (kakskümmend viis) päeva ning ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates M.M-i vahistamisest, so alates 19.10.2009.

9. M.M-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

10. K.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud.

11. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 12. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so

03.09.2009 kuni 04.09.2009 so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva ning ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates K.P vahistamisest, so alates 04.11.2009. 13. K.P suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 14. M.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2640 (kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-10-4750, kaitsjatasu“. 15. M.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.M, 1-10-4750, sundraha“. 16. K.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.P, 1-10-4750, kaitsjatasu“. 17. K.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.P, 1-10-4750, sundraha“.

18. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

4 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

19. OÜ Propest esindaja esitatud tsiviilhagi 71755 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning sellest hagist solidaarselt M.M-ilt ja K.P-lt välja mõista OÜ Propest kasuks 26 775 (kakskümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni. Ülejäänud osa esitatud tsiviilhagist summas 44 980 (nelikümmend neli tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni välja mõista M.M-ilt OÜ Propest kasuks. 20. OÜ Aurincop esindaja esitatud tsiviilhagi 11200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning välja mõista solidaarselt M.M-ilt ja K.P-lt OÜ Aurincop kasuks 11200 (üksteist tuhat kakssada) krooni.

21. JV´i esitatud tsiviilhagi 4600 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista M.M-ilt JV´i kasuks 4600 (neli tuhat kuussada) krooni.

22. IJ´i esitatud tsiviilhagi 7970 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

solidaarselt M.M-ilt ja K.P-lt IJ´i kasuks 7970 (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend) krooni.

23. AS-i Harju KEK esindaja esitatud tsiviilhagi 125600 krooni nõudes rahuldada täies

ulatuses ning välja mõista M.M-ilt AS-i Harju KEK kasuks 125600 (ükssada kakskümmend viis tuhat kuussada) krooni.

24. RS´i esitatud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

K.P-lt RS´i kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

25. JS´i esitatud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

K.P-lt JS´i kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

26. NTesitatud tsiviilhagi 4500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

M.M-ilt NTkasuks 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

27. OÜ Metanex esindaja esitatud tsiviilhagi 12000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning välja mõista M.M-ilt OÜ Metanex kasuks 12000 (kaksteist tuhat) krooni.

28. Harju Tarbijate Ühistu esindaja esitatud tsiviilhagi 340 krooni nõudes rahuldada täies

ulatuses ning välja mõista K.P-lt Harju Tarbijate Ühistu kasuks 340

(kolmsada nelikümmend) krooni.

29. AKesitatud tsiviilhagi 15 200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista M.M-ilt AK kasuks 15 200 (viisteist tuhat kakssada) krooni. 30. Asitõend: metallarmatuur kogukaaluga 4940 kg, mis on tagastatud OÜ Propest esindajale I.R ´ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule OÜle Propest. 31. Asitõend: CD-R plaat, mis on lisatud kriminaalasja materjalidele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

32. Asitõendid: 11.08.2009 sündmuskoha vaatlusel Vesiroosi tee kaasa võetud kaks

traaditükki, mis on antud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi - kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

33. Asitõendid: 26.09.2009 sündmuskoha vaatlusel Keila, Tööstuse tänavalt kaasa võetud

sündmuskohajälgede kaart, J.O sõrmejälgede kaart, 2 karpi DNA proovidega, mis on

antud hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

34. Asitõendid: kolm akent, mis asuvad vastataval hoiul AO’i elukohas aadressil XXX välja

anda pärast M.M-i poolt AK hagi hüvitamist M.M-ile.

35. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1081-09/3601 tegemisel tekkinud kulu

summas 1460 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

5

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

M.M-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 10.04.2008 kella 14.00–st kuni

16.04.2008 kella 09.00-ni tungis grupis koos tuvastamata isikuga Harjumaal Rae vallas

Soodevahe külas Balti Bussiremont OÜ piiratud alale ning varastas sealt MT’le kuuluva järelhaagise Muuli registreerimismärgiga XXX Vin kood 000817 väärtusega 15 000 krooni

ning varastas firmale Balti Bussiremont OÜ kuuluvad 6 radiaatorit, ühe maksumus 200

krooni, kogumaksumusega 1200 krooni, 2 bussikollektorit, ühe maksumus 500 krooni,

kogumaksumusega 1000 krooni ning lukustamata puhkeruumist arvuti maksumusega 5000 krooni, kokku Balti Bussiremont OÜ vara summas 7200 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 09.04.2009 kella 18.00st kuni 10.04.2009 tungis sisse grupis tuvastamata isikuga Tallinnas Suur-Sõjamäe 35 piirdeaia võrgu rikkumise teel piiratud alale

ning tungis sisse tabaluku lõhkumise teel Kraana Kaks OÜle kuuluvasse ehitussoojakusse,

kust varastas Mercedes W 12 kõrgsurvepumba maksumusega 60000 krooni, kaks

alumiiniumredelit 2 m pikkusega, ühe maksumus 500 krooni, kogumaksumusega 1000

krooni, üks 4 m pikkune redel maksumusega 500 krooni, kraana traaversid 12 tükki

kogumaksumusega 2000 krooni, kokku Kraana Kaks OÜ vara kogusummas 63500 krooni

ning varastas ehitussoojakust ka 4 valuvelge koos rehvidega, ühe ratta maksumus 1250

krooni, kogumaksumusega 5000 krooni, mis kuulusid AG’ile; samuti püüdis varastada

Kraana Kaks OÜ’le kuuluvaid kraana tross-troppe 12 tükki kokku maksumusega 100 000

krooni, mille viisid firma territooriumilt eemale tühermaale, kuid nende vargus jäi lõpule viimata, kuna sündmuskohale oli saabunud politsei.

Samuti tema ajavahemikul 13.07.2009 kuni 16.08.2009 Tallinnas, Keevise 6 grupis K.P-ga

tungis AS-i Ekast piiratud territooriumile ja varastas sealt 13 metallist konteinerit, ühe konteineri väärtus 800 krooni, kokku summas 10400 krooni.

Samuti tema 25.07.2009 kella 02.00st kuni kella 06.00ni grupis tuvastamata isikutega

Tallinnas XXX tungis sisse tabalukkude lõhkumise teel MLPkuuridesse ja garaaži ning

varastas sealt muruniiduki Partner, maksumusega 3000 krooni, 10 m tööstusvoolujuhet,

kogumaksumusega 500 krooni ja aiavõrku, maksumusega 100 krooni, kokku MLP vara summas 3600 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 01.08.2009 kella 18.00st kuni 04.08.2009 kella 01.00ni grupis

K.P-ga varastas Pringi külas, XXXlukustamata kuurist 100 m elektrikaablit kogumaksumusega 2000 krooni, alumiiniumist kolmnurkredeli maksumusega 500 krooni ja

muruniiduki Partner P4053CM maksumusega 5470 krooni, kokku IJ´i vara summas 7970 krooni.

Samuti tema 04.08.2009 grupis K.P-ga tungis OÜ Propest territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja tungis luugi avamise teel seal seisnud Volvo 6 veoautosse, kust varastasid 35 karpi alumiiniumist pudelikorkidega, ühe karbi maksumus 135 krooni, kogusummas 4725 krooni .

Samuti tema 06.08.2009 grupis K.P-ga tungis OÜ Propest territooriumile

Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja varastasid seal seisnud Volvo 6 veoautost 30

karpi alumiiniumist pudelikorkidega, ühe karbi maksumus 135 krooni, kogusummas 4050 krooni.

6

Samuti tema 07.08.2009 kella 00.15 paiku grupis K.P-ga tungis väravaluku

lõhkumise teel OÜ Propest territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja

varastasid õuealalt 12 rulli aiavõrku, ühe aiavõrgu maksumus 1500 krooni, koguväärtusega 18000 krooni ning 15 metalltoru pikkusega 3,5 m ja läbimõõduga 5,6 cm, 1 meetri maksumus 22 krooni, koguväärtusega 1155 krooni, kokku summas 19155 krooni.

Samuti tema 10.08.2009 grupis tuvastamata isikutega tungis aiavõrgu katkilõikamise teel

Harjumaal Viimsi vallas Püünsi külas XXXeramaja territooriumile ning varastas sealt 2

alumiiniumredelit maksumusega 1800 krooni ja 1000 krooni ning nurklihvija Makita maksumusega 1500 krooni, kokku JV´i vara summas 4300 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 07.08.2009 kuni 14.08.2009 grupis Juri O ’i ja tuvastamata isikuga

tungis Tallinnas Filtri 20 asuvale piirdega alale ja varastasid AS GT Projekt’ile kuuluvate

seadmete koostisosasid (transportööri valtse, tungraudade osasid ja muid metalldetaile) kogukaalus 200 kg, kogusummas 6000 krooni.

Samuti tema 2009 augustis grupis K.P-ga tungis Harjumaal Viimsi vallas Tammneeme külas OÜ Aurincop’i aiaga piiratud territooriumile ja varastasid sealt 1,5 t segametalli ja 2 tonni vanametalli, kogumaksumusega 11200 krooni, aga nimelt:

15.augustil 2009 tungis grupis K.P-ga Harju maakonnas Viimsi vallas

Tammneeme külas OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt elektrikilbi, metallkaste, torusid, metallvõrguga (aia)lülisid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

16.augustil.2009 tungis grupis K.P-ga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid), torusid ja keevitusaparaadi kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

18.augustil 2009 tungis grupis K.P-ga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid), plekki ja torusid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

22.augustil 2009 tungis grupis K.P-ga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid), torusid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 20.08.2009 kuni 10.09.2009 grupis Juri O ’i ja tuvastamata isikuga

tungis Tallinnas Suur-Sõjamäe 27B piirdega alale ning varastas sealt Sesna Holding OÜle kuuluva trafojaama komplekti maksumusega 4000 krooni ja vanametalli, mille kogukaal on 600 kg, 1 kg maksumus on 2,5 krooni, kogumaksumusega 1500 krooni, kokku Sesna Holding OÜ vara summas 5500 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 31.08.2009 kuni 02.09.2009 kella 10.00ni grupis tuvastamata

isikutega, Juri O i ja Viktor Vassilevitš´iga tungis väravaluku lõhkumise teel OÜ Propest

territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja varastasid sealt armatuurrauda 4,5 tonni, ühe kg maksumus 9,44 krooni, kogumaksumusega 42480 krooni.

Samuti tema suvel-sügisel 2009 grupis Juri O ’i ja tuvastamata isikutega tungis Tallinnas

Paldiski mnt 80c piirdeaia võrgu rikkumise teel OÜ Motokeskus-MC territooriumile ning

varastas kütteradiaatoreid kogumaksumusega 8000 krooni, kaks Ford Scorpio tagasilla

diferentsiaali kogumaksumusega 2000 krooni, kaks Ford Scorpio manuaalkäigukasti kogumaksumusega 3000 krooni, kolm Ford Scorpio mootoriplokki kogumaksumusega 3000

krooni, Dodge Ram’i 2004 automaatkäigukasti maksumusega 10000 krooni, summuteid ja

7 kolm katalüsaatorit kogumaksumusega 2400 krooni, roostevaba aiagrilli maksumusega 2000

krooni, Ford F 150 sisekollektori maksumusega 1800 krooni, 5 autoradiaatorit kogumaksumusega 500 krooni, kokku summas 32700 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 05.09.2009 kella 0.30st kuni kella 12.00ni grupis Juri O iga tungis OÜ Propest territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja varastasid sealt armatuurrauda 5,5 tonni, ühe kg maksumus 9,44 krooni, kogumaksumusega 51920 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 01.09.2009 kella 12.00st kuni 26.09.2009 kella 13.00ni grupis Arno Kipus’e ja Aleksandr I ’ga varastas Keilas Tööstuse 12 alal Metanex OÜ’le kuuluvaid raudteerööpaid 45 m ulatuses, kogukaaluga 2 tonni, kogumaksumusega 12000 krooni

Samuti tema ajavahemikul 15.09.2009 kuni 30.09.2009 tungis grupis Juri O ’i ja tuvastamata isikuga Tallinnas Suur-Sõjamäe 27B piirdega alale ning varastas sealt Sesna Holding OÜ’le

kuuluvat karpterast kogukaalus 200 kg, 1 tonni maksumus on 6200 krooni,

kogumaksumusega 1240 krooni, nurgad, mille kogukaal on 200 kg, 1 tonni maksumus on

7200 krooni, kogumaksumusega 1440 krooni, sarrused, mille kogukaal on 300 kg, 1 tonni

maksumusega 7500 krooni, kogumaksumusega 2250 krooni, merekonteineri maksumusega 5000 krooni, torud kogukaaluga 3 tonni, 1 tonni maksumus 8000 krooni, kogumaksumusega 24000 kr, kokku tekitati Sesna Holding OÜle varalist kahju 39430 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 25.09.2009 kuni 26.09.2009 varguse eesmärgil demonteeris grupis Juri O ’i ja tuvastamata isikuga Keilas Tööstuse 7 Keila Veski poole minevalt raudteelõigult

100 m raudteed, millest lõikusid ASle Harju KEK kuuluvaid rööpaid 45 m, kokku

maksumusega 60000 krooni, kuid vargust ei viidud lõpuni, sest nende tegevust märgati ja sündmuskohal peeti kinni Juri O .

Samuti tema, olles isikuks, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, uuesti ajavahemikul

28.09.2009 kuni 30.09.2009, grupis koos Juri O ’i, Sergei Tõškevitš’i ja Maivo Kärt’iga

tungis Tallinnas XXXAK’ile kuuluvasse majja tagaukselt tabaluku eemaldamise teel ja

varastas teiselt korruselt 3 puitalumiiniumist akent, ühe maksumusega 5000 krooni, kokku summas 15000 krooni.

Samuti tema enne 05.10.2009 Tallinnas, XXX korterist varastas NTnimele väljastatud Swedbank’i pangakaardi, millega 05.10.2009 ajavahemikul kella 09.11st kuni kella 09.13ni võttis Tallinnas Lastekodu 46 sularahaautomaadist NT13-aastase poja KT pangakontolt välja NTle kuuluvat sularaha kogusummas 4500 krooni.

Seega M.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.04.2008 kohtuotsusega nr 1-08-5160 KarS § 424, 329 järgi vangistusega 10 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, juhtis uuesti 31.05.2009 kella 21.40 ajal Tallinnas Reisijate tee 7 maja juures mootorsõidukit

Opel Astra registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimisõigsust, millega hoidis tahtlikult kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

Seega M.M pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.P süüdistatakse selles, et tema 17.01 2009 kella 20.20 paiku Harjumaal

Arukülas Tallinna mnt 6 asuvast Aruküla kauplusest varastas 4 Wilkinson pardlit, ühe maksumus on 85 krooni. kogusummas 340 krooni.

8

Samuti tema ajavahemikul 13.07.2009 kuni 16.08.2009 grupis M.M-iga tungis sisse

Tallinnas Keevise 6 ASi Ekast piiratud territooriumile ja varastasid sealt 13 metallist konteinerit, ühe konteineri väärtus 800 krooni, kokku summas 10400 krooni.

Samuti tema ajavahemikul 01.08.2009 kella 18.00st kuni 04.08.2009 kella 01.00ni grupis

M.M-iga varastas Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXlukustamata kuurist

100 m elektrikaablit kogumaksumusega 2000 krooni, alumiiniumist kolmnurkredeli

maksumusega 500 krooni ja muruniiduki Partner P4053CM maksumusega 5470 krooni, kokku IJ´i vara summas 7970 krooni.

Samuti tema ajavahemikus alates 03.08.2009 kuni 16.08.2009 tungis Harjumaal Viimsi vallas

Kelvingi külas XXXasuva aiaga piiratud eramaja õuealale ja varastas sealt TG’ile kuuluva muruniiduki Elektrolux 6056SM maksumusega 3000 krooni.

Samuti tema 04.08.2009 grupis M.M-iga tungis OÜ Propest territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja tungis luugi avamise teel seal seisnud Volvo 6 veoautosse, kust varastasid 35 karpi alumiiniumist pudelikorkidega, ühe karbi maksumus 135 krooni, kogusummas 4725 krooni .

Samuti tema 06.08.2009 grupis M.M-iga tungis OÜ Propest territooriumile

Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas XXXja varastasid seal seisnud Volvo 6 veoautost 30

karpi alumiiniumist pudelikorkidega, ühe karbi maksumus 135 krooni, kogusummas 4050 krooni.

Samuti tema 07.08.2009 kella 00.15 paiku grupis M.M-iga tungis väravaluku

lõhkumise teel OÜ Propest territooriumile Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas, XXXja

varastasid õuealalt 12 rulli aiavõrku, ühe aiavõrgu maksumus 1500 krooni, koguväärtusega

18000 krooni ning 15 metalltoru pikkusega kuni 3,5 m ja läbimõõduga 5,6 cm, 1 meetri

maksumusega 22 krooni, koguväärtusega 1155 krooni, kokku OÜ Propest vara summas 19155 krooni

Samuti tema 07.08.2009 kella 02-03 paiku tungis Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas Rannamäe tn 3 asuva aiaga piiratud eramaja õuealale ja varastas sealt JS’ile kuuluva trimmeri maksumusega 3500 krooni.

Samuti tema 07.08.2009 kella 02-03 paiku tungis Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas Rannapiiri tn 11 asuva aiaga piiratud eramaja õuealale ja varastas sealt lukustamata garaažist RS’ele kuuluva muruniitja MTD 51BO maksumusega 3500 krooni.

Samuti tema 2009 augustis grupis M.M-iga tungis Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas OÜ Aurincop’i aiaga piiratud territooriumile ja varastasid sealt 1,5 t segametalli ja 2 tonni vanametalli, kogumaksumusega 11200 krooni, aga nimelt :

15.augustil 2009 grupis M.M-iga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme

külas tungis OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt elektrikilbi, metallkaste, torusid, metallvõrguga (aia)lülisid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

16.augustil.2009 grupis M.M-iga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas tungis OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid), torusid ja keevitusaparaadi kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

18.augustil 2009.a grupis M.M-iga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas tungis OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid),

9 plekki ja torusid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

22.augustil 2009.a grupis M.M-iga Harju maakonnas Viimsi vallas Tammneeme külas tungis OÜ Aurincop aiaga piiratud territooriumile ja varastas sealt karpterasest (talasid), torusid kogukaaluga 875 kg kogumaksumusega 2800 krooni.

Seega K.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p7,8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

M.M-i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik

hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav K.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

K.P kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik

hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 24.08.2009 koostatud OÜ Propest avaldusest nähtuvalt 21.08.09 kella 15.00 paiku avastas OÜ Propest esindaja Ivan Rubtsov, et firma territooriumilt oli varastatud 12 rulli aiavõrku, maksumusega 18 000 krooni, lõhutud oli väravalukk ja merekonteineri lukk (sulgur). Kõrval

seisvas hoones (Kirovi kolhoosi endine šampoonitsehh) võtsid kaks töölist maha (aia)

võrku koos raamide ja postidega. Ühe töölise (AL) küsitlemise ajal (ta) ütles, et selle mahavõtmise juhatajaks on SK, kes käis koos mingite töölistega OÜ Propest territooriumil. K keeldus tema küsimustele vastamisest. (kd I t/l 12,13)

• 11.09.2009 koostatud Aurincop OÜ avaldusest nähtuvalt varastati 2009 augustis aadressil

Tammneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa endise tootmisbaasi territooriumilt, OÜ

Aurincop valduselt: segametalli (torud, karpraud, vinkelraud, armatuurraud) umbes

poolteist tonni, orienteeruva hinnaga 5000 EEK (viis tuhat krooni) tonn ja vanametalli

orienteeruvalt 2 (kaks) tonni hinnaga 1850 EEK (üks tuhat kaheksasada viiskümmend krooni) tonn. Kokku kahju tekitatud OÜ Aurincop´ile orienteeruvalt summas 11 200 EEK. Territoorium oli piiratud aiaga ja lukustatud väravatele oli paigaldatud silt ERAMAA. (kd I t/l 158)

• 28.09.2009 koostatud AS Harju KEK avaldusest nähtuvalt Keilas, Tööstuse tn 7 oli ca 100

m raudteed lahti monteeritud, ca 45 m rööpaid tükkideks lõigatud ja nendest ca 9 m

varastatud koos ühendusliidetega. Toimunu kohta on lisatud fotod. Varaline kahju on u 60000 krooni. (kd II t/l 27-33)

• 16.02.2010 koostatud Motokeskus-MC OÜ avaldusest nähtuvalt ajavahemikul suvi-sügis 2009 käisid vargad OÜ Motokeskus-Mc aiaga piiratud territooriumil, varastati järgmised esemed: eestiaegsed kütteradiaatorid väärtus 8000 kr, Ford Scorpio tagasilla difrid - 2 tk -

väärtus 2000 kr, Ford Scorpio manuaalkäigukast - 2tk - väärtus 3000 kr, Ford Scorpio mootoriplokk - 3tk - väärtus 3000 kr, Dodge Ram 2004 automaatkäigukast - väärtus 10000 kr, summutid, katalüsaatorid - 3tk - väärtus 2400 kr, roostevaba aiagrill - väärtus 2000 kr, Ford F150 sisselaskekollektor - väärtus 1800 kr, vanad auto radiaatorid - väärtus 500 kr. Tekitatud kahju kokku 32700 krooni (kd III t/l 33) .

10

• 01.10.2009 koostatud OÜ Metanex avaldusest nähtuvalt OÜ Metanex territooriumilt

aadressil Tööstuse 12, Keila linn, Harjumaa, varastati ajavahemikul 01.09.2009 kuni 26.09.2009 raudteerelsse väärtusega 12000 krooni. (kd III t/l 48-49)

• AS GT Projekt’i avaldusest nähtuvalt augusti esimesel poolel 2009 aastal, kergete

ehituspiiretega piiratud ehitusplatsilt AS GT Projekt tootmisbaasi Filtri tee 20 asuva territooriumi tagant varastati firma seadmete metallosad. Sealhulgas varastati transportööri

valtsid, hermeetiliste kaamerate tungraudade osad, keerd-tungrauad ja teised seadmete

metallosad. Seoses sellega, et sisejuurdlusega ei õnnestunud kindlaks teha varguse süüdlasi, valmistati edasiste tööde käigus uusi detaile. Kõik teised alla 30-40 kg kaalunud detailid toodi baasi territooriumile. Varastatud detailide maksumust on raske konkreetselt arvutada, sest need olid seadmete osad. Kõik metalltooted laekusid hinnaga 30 krooni kg ja

varastati umbes 200 kg, seega on kahju orienteeruv maksumus 6000 krooni. Algselt avaldust politseisse varguse kohta ei koostatud. (kd III t/l 116, 117)

• 17.02.2010 koostatud Balti Bussiremont OÜ avaldusest nähtuvalt 10.04.2008 varastati

nende territooriumilt 6 radiaatorit kogusummas 1200 krooni, 2 bussikollektorit kogusummas 1000 krooni. Balti Bussiremont OÜ soovib esitada tsiviilhagi 2200 krooni. (kd III t/l 150)

• 04.03.2010 koostatud AS Ekast OÜ avaldusest nähtuvalt ajavahemikus alates 13. juulist kuni 16. augustini 2009 aastal pandi toime metallkonteinerite vargus Tallinnas Keevise 6 asuvalt AS Ekast eraalalt. Varastati 13 nõukogude ajal toodetud metallkonteinerit (5 tonni). Kahju moodustas 10400 krooni. Konteinerid olid kindlustamata. Kuna need olid vanad ja ei ole bilansis, siis AS Ekast OÜ tsiviilhagi avaldada ei soovi. (kd III t/l 167, 168)

• Harju Tarbijate Ühistu Aruküla kaupluse avalduse kohaselt 17.01.2009 ja 18.01.2009 varastati Aruküla kauplusest kreem Nivea maksumusega 157 krooni, raseerija Wilkinson

(4tk) kogumaksumusega 340 krooni, kehaemulsioon Nivea (2tk) kogumaksumusega 310 krooni, kinkekomplekt Fusion (4tk) kogumaksumusega 956 krooni, terad Wilkinson (10 tk)

kogumaksumusega 920 krooni, palsam Fusion (6 tk) kogumaksumusega 618 krooni. Kokku kaupa summas 3301 krooni. (kd IV t/l 8)

• 26.03.2009 koostatud kannatanu IRülekuulamisprotokollide kohaselt nende firma OÜ Propest hoone asub aadressil Vanapere tee 3, Pringi küla, Viimsi vald. 21.08.2009 helistas kannatanule nende küla elanik V ja teatas, et mingid mehed võtavad maha võrku, mis oli nende firma hoone kõrval asuva endise šampoonitsehhi ümber. Kannatanu sõitis kohe oma firma territooriumile ja nägi, et tõepoolest, kaks meest võtsid maha võrku koos raamide ja postidega, endise šampoonitsehhi kogu ümbermõõdu ulatuses. Ta küsis, kelle korraldusel nad tööd teostavad. Üks töölistest, kes nimetas ennast ALiks, ütles, et juhataja on SK ja andis tema tel. nr. XXX. See tööline rääkis ka jutu sees välja, et K käis temaga ka nende

firma territooriumil (ta näitas, millise hoone peremees ta on). Kannatanu pildistas neid

töölisi ja võrku, mida nad maha võtsid. Ka kutsus see AL telefonitsi kohale SK. Kuni

töölised teda ootasid, läks ta kontrollima, kas nende hoone hoovil on kõik korras ja

avastas, et sisehoovi sissepääsu sulgeva jalgvärava lukk oli ära lõhutud ja firma

territooriumilt oli varastatud 12 rulli aiapiirdevõrku. Avastas ka, et hoovis seisva

merekonteineri (sulgur) lukk oli lõhutud. Selles konteineris olid suured, 50-liitrised plastmasstünnid. Kella 15.30 paiku sõitis kohale mees. Ta läks tema juurde ja küsis tema perekonnanime. Ta nimetas ennast SKks. Ta küsis temalt, et kas tema varastas nende firma territooriumilt võrgud. Alguses ta ei vastanud küsimusele, sel ajal ütles AL talle, et "me ju käisime Teiega seal." SK ei reageerinud öeldule mitte kuidagi, kui ei hakanud ka midagi eitama. Talle ütles ta, et esmaspäeval klaarime seda. Võrgurullide varguses kahtlustab ta seda SKt, kuna töölise sõnul käis ta ilma tema nõusolekuta tema firma territooriumil, pole

teada millisel eesmärgil. Viimane kord oli Ivan Rubtsov firma territooriumil 19.08.2009 kella 17.00 paiku ja nägi, et seal oli kõik korras. Varastatud armatuurid tulid nende firma AS Propest omandusse privatiseerimise käigus 1993. aastal kogukaaluga 10 tonni. Nende

raamatupidamise andmetel moodustab ühe kg armatuuri maksumuseks 9,44 krooni.

Eelnimetatud armatuurid olid läbimõõduga 20 mm ja ei omanud amortisatsiooniaega, seetõttu hindab kannatanu ühe kg armatuuri hinnaks 9,44 krooni. 07.08.2009 oli varastatud piiratud territooriumilt Pringi küla, Vanapere 3, Viimsi vald 12 metallvõrgu rulli, ühe rulli

11

maksumus 1500 krooni, kogumaksumusega 18000 krooni, hind sisaldab käibemaksu. Ajavahemikul 01.09.2009 - 02.09.2009 oli varastatud nende piiratud territooriumilt Pringi

küla, Vanapere 3, Viimsi vald 4,5 tonni 20 mm läbimõõduga metallarmatuuri,

kogumaksumusega 42480 krooni, hind sisaldab käibemaksu. Samuti oli rikutud merekonteineri lukk ja riiv, mille parandamine moodustab summa 2500 krooni, kuid veel ei ole remonditöö teostatud. Alates augustist kuni 11.09.2009 oli varastatud nende piiratud

territooriumilt Pringi külas, Vanapere 3, Viimsi vald, Volvo 6 autokastist 65 karpi alumiiniumist pudelikorkidega, ühe karbi maksumus 135 krooni, kogusummas 8775 krooni.

Autokasti ukselt oli plomm maha rebitud, autokasti põhjas olid alumiiniumkorgid laiali

puistatud. Korgid tulid nende firma omandusse üle, kui eelmine rentnik Almo, oli

pankrotistunud. 05.09.2009 oli varastatud nende piiratud territooriumilt Pringi küla,

Vanapere 3, Viimsi vald, 20 mm läbimõõduga metallarmatuuri kogukaaluga 5,5 tonni,

varastatud armatuuri said tagasi kogukaaluga 4,94 tonni, seetõttu ei soovi esitada

tsiviilhagi 05.09.2009 nende territooriumilt toime pandud varguse kohta. Kannatanu lahkudes firma territooriumilt 05.09.2009 kell 00:30 jättis väravale kroomitud luku, tagasi

tulles 05.09.2009 kell 12:00 rippus väraval hoopis teine sinist värvi lukk. AS Propest

soovib esitada tsiviilhagi kogusummas 71755 krooni. (kd I t/l 4-11, 44-47, 66-70, 114- 116, 119-120)

• 11.09.2009 koostatud kannatanu OM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt alates 2008 ladustati

Harjumaal, Viimsi vallas, Tammneeme külas OÜ Aurincop territooriumile metallialusele segametalli. Metall oli ladustatud territooriumil kahte erinevasse kohta: kompressorjaama hoone taha ja armatuuritšehhi hoone ette. Samuti oli ladustatud samale territooriumile 2009 augustikuu alguses vanametalli kompressorjaama hoone otsa. Territoorium oli piiratud tee

poolsest osast võrkaiaga ning väravad olid peale tööaega lukustatud. Väravale oli paigaldatud ka silt „Eramaa". Territooriumi metsapoolsel osal piirdeaed puudus, kuna sealt oli aiavõrk juba varem varastatud. 2009.a. augustikuus avastas, et varastatud oli segametalli

1,5 tonni kogumaksumusega 7500 krooni (5000 krooni tonn), vanametalli 2 tonni kogumaksumusega 3700 krooni (1850 krooni tonn). Antud metalli hind oli arvestatud 60%

käesoleval ajal olevast jaemüügihinnast ja vanametalli hind oli arvestatud

vanametallikokkuostu hinna järgi. Seega oli metalli vargusega tekitatud OÜ Aurincop varaline kahju 11200 krooni suuruses summas. OM on OÜ Aurincop ainuomanik. (kd I t/l 159-160)

• 07.08.2009 koostatud kannatanu IJ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

01.08.2009 kella 18.00 kuni 04.08.2009 kella 10.00 lukustamata kuurist aadressil Metsa tee 5, Pringi küla, Viimsi vald, Harjumaa varastati elektrikaablit kogupikkuses umbes 100

m maksumusega 2000 krooni, alumiiniumist kolmnurk redel -maksumusega 500 krooni,

muruniiduk Partner P4053CM, seeria nr 012406M001902 maksumusega 5470 krooni. Maja ümber aed puudus. Kokku materiaalne kahju 7970 krooni. (kd I t/l 195-197)

• 11.08.2009 koostatud JVülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta Viimsi vallas, Püünsi külas,

XXX, asuvas eramus. Eramu territoorium oli piiratud võrkaiaga. 10.08.2009 kell 23:45

toimetasid nad aias ning siis olid veel kaks alumiinium redelit hoovi tagaosas võrkaial

toetumas. 11.08.2009 kell 11:00 avastas, et redelid kogumaksumusega 2800 krooni olid varastatud. Piirdeaia tagaossa oli lõigatud sisse avaus. Terassilt oli varastatud ketaslõikur Makita maksumusega 1500 krooni. Aia lõhkumisega tekitati kahju 300 krooni. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 4600 krooni. (kd I t/l 171-173)

• 27.01.2010 koostatud kannatanu AS-i Harju KEK esindaja AKülekuulamise protokolli kohaselt 28.09.2009 avastas Harju KEK AS, et Tööstuse tn 7 asuvalt ja Harju KEK AS'ile

kuuluvalt kinnistult Keilas on ca 100 meetrit raudteed lahti monteeritud, millest ca 45

meetrit rööpaid oli tükkideks lõigatud, nendest ca 9 meetrit oli kadunud. Raudtee kasutamiskõlbmatuks muutmisega on tekitatud varaline kahju kogusummas 125 600 krooni, seetõttu Harju KEK AS soovib esitada tsiviilhagi summas 125 600 krooni. (kd II t/l 39-40)

• 18.08.2009 koostatud kannatanu RS ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.08.2009 avastas ta, et aadressilt XXX, varastati talle kuuluv muruniiduk MTD 51BO (kolm korda kasutatud) maksumusega 3000 krooni. Garaaži uks oli kinni aga lukustamata. (kd II t/l 138-140)

12

• 25.11.2009 koostatud kannatanu JS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

05.08.2009 - 07.08.2009 varastati aadressilt Viimsi vald, Pringi küla, Rannamäe tee 3, murutrimmer maksumusega 3500 krooni. (kd II t/l 147-148)

• 16.032010 koostatud kannatanu NT ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.10.2009 hommikul kella 09:00 ajal avastas kannatanu, et tema elukohast oli kadunud kannatanu pojale kuuluv Swedbanki pangakaart ning kannatanu ID kaart. NTjuures nädal varem elas M.M

(umbes kuu). Pangast kontrollimisel sai teada, et 05.10.2009 kella 09:11-09:13 ajal oli tema pangakaardilt välja võetud 4500 krooni. Kannatanu polnud pangakaarti kasutanud 2 nädalat. Sinna kaardile laekus kannatanule kuuluv raha. M.M teadis kannatanu

pangakaardi pin koodi, kuivõrd oli seda kasutades käinud kannatanu palvel poes.

Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 4500 krooni. Septembris 2009 M.M

kutsus Keila linna tema tuttavat Arno K (hüüdnimi -Artši), et varastada sealt raudteerööpaid. Artši oli nõus ning hiljem Artši ütles, et M.M andis talle varguse eest 200 või 250 krooni. (kd II t/l 171-172; 179-180; kd III t/l 186-187)

• 06.10.2009 koostatud kannatanu TG´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

03.08.2009 – 16.08.2009 varastati aadressilt Eha tee 1, Viimsi, kannatanule kuuluv muruniiduk Elektrolux 6056 SM väärtusega 3000 krooni. Tsiviilhagi esitada kannatanu ei soovi. (kd II t/l 196-198)

• 14.04.2009 koostatud Jaak Ahero ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 09.04.2009 kuni 10.04.2009 aadressilt Suur-Sõjamäe 35C Kraana 2 OÜ territooriumilt olid varastatud

Mercedes W12 mootori kõrgsurvepump maksumusega ligi 60 000 krooni, kaks A-tüüpi

alumiiniumist redelit maksumusega 1000 krooni, pikk redel maksumusega 500 krooni.

Samal ajal olid varastatud ka Audi 80 valuveljed koos rehvidega, mis kuuluvad A.G .

Varastatud asjad asusid ehitussoojakus, kuhu oli sissemurtud tabaluku lõhkumise teel. Sissemurdmisega tekitati kahju ligi 600 krooni. Kraana traaversid oli üle territooriumi aia

visatud. Varastatud oli trosstropid 12 tk kogumaksumusega 100000 krooni. Kokku vargusega tekitati kahju ligi 160000 krooni. Piirdeaia võrk oli lõhutud, mis koos soojakute tabalukkude lõhkumisega moodustab kahjuks 1000 krooni. (kd III t/l 12-13)

• 17.02.2010 koostatud kannatanu JJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Kraana Kaks

OÜ juhatuse liige. Ajavahemikul 09.04.2009 kelle 18.00 kuni 10.04.2009 kella 14.30ni

tabaluku lõhkumise teel murti sisse Kraana Kaks OÜle kuuluvasse ehitussoojakusse asukohaga: Tallinn, Suur-Sõjamäe 35 ning varastati: Mercedes W 12 kõrgsurvepump

maksumusega 60 000 krooni; kaks A tüüpi alumiiniumredelit 2 m maksumusega 500 krooni tükk, kokku 1000 krooni; üks 4 m pikkune redel maksumusega 500 krooni, kraana

traaversid 12 tk kogumaksumusega 2000 krooni. Territooriumilt leiti ka 12 trosstroppi kogumaksumusega 100 000 krooni, mis olid äraviimiseks kokku pandud. Kokku vargusega tekitati kahju 63500 krooni. Kõik varastatud esemed olid maha kantud ja varastatu ei oma ettevõtte jaoks olulist kahju. Luku lõhkumisega tekitati kahju 600 krooni, lõhutud oli ka

piirdeaia võrk, kahju 400, kokku sissemurdmisega tekitatud kahju 1000 krooni. Kraana Kaks OÜ tsiviilhagi esitada ei soovi. (kd III t/l 19-20)

• 23.03.2010 koostatud kannatanu AG’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009, aprillikuus

Tallinnas, Suur-Sõjamäe 35C tundmatud isikud murdsid sisse Kraana 2 OÜ piiratud territooriumile ja varastasid tabaluku lõhkumise teel ehitussoojakust kannatanule kuuluvad

BMW 523 4 valuvelge koos rehvidega, ühe ratta maksumus 1250 krooni, kogumaksumusega 5000 krooni. Politseisse ta kohe ei pöördunud, sest ei lootnud, et varas

leitakse ja kui politsei teatas, et varas ise tunnistas üles selle varguse, tuli ta politseisse

ütlusi andma. Vargusega on kannatanule tekitatud kahju kogusummas 5000 krooni. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. (kd II t/l 28-29)

• 16.02.2010 koostatud kannatanu RE’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul suvisügis oli OÜ MotokeskuseMC aiaga piiratult territooriumilt varastatud kütteradiaatorid

väärtusega 8000 krooni, Ford Scorpio tagasilla difrid 2 tk väärtusega 2000 krooni, Ford Scorpio manuaalkäigukast 2 tk väärtusega 3000 krooni, Ford Scorpio mootoriblokk 3 tk

väärtusega 3000 krooni, Dodge Ram 2004 automaatkäigukast väärtusega 10000 krooni,

summutid, katalüsaatorid 3 tk väärtusega 2400 krooni, aiagrill väärtusega 2000 krooni,

Fordi sisselaskekollektor väärtusega 1800 krooni, radiaatorid väärtusega 500 krooni.

13 Kokku tekitati kahju summas 32 700 krooni. Tema on OÜ Motokeskuse MC juhatuse liige. Sisse tungiti aia lõhkumise teel. Tänavapuhastuse autojuhid on näinud õhtuti valget bussi aia taga liikumas. (kd III t/l 34-36)

• 22.12.2009 koostatud kannatanu RT’i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

01.09.2009 kella 12.00 kuni 26.09.2009 kella 13.00 toimus raudteerelsside vargus territooriumil asukohaga Tööstuse 12, Keila. Ühel hommikul helistas talle tuttav ja teatas,

et tema territooriumi lähedal seisab mingi buss ja arvatavasti lõigatakse raudteerelsse. Saabus kohale, kuid ta ei märganud mingit bussi. Helistas turvafirmasse ja teatas, et ringi võib liikuda valge buss, mis on eestpoolt teibitud sinise kilega. Hakkas koos turvatöölistega otsima seda bussi. Mingi aja pärast märkasid Tööstuse tänaval noormeest, kes oli kahtlase

välimusega. Kanntanu koos oma tuttavaga pidasid noormehe kinni ja teatasid sellest

politseisse. Politsei tuli kohale ja tegeles ise noormehega edasi. Buss seisis kõrval

territooriumil. Raudteerelsid olid kadunud. Vargusega tekitati kahju 12 000 krooni, mille ulatuses soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. (kd III t/l 50-52)

• 02.03.2010 koostatud kannatanu MLPülekuulamisprotokollist nähtuvalt 24.07.2009 öösel

vastu 25.07.2009 varastati aadressilt XXX, Tallinn, aiaga piiratud territooriumilt kuurist

tabalukkude lõhkumise teel muruniiduk 3000 krooni, karjamaa tööstusvoolu juhe 10

meetrit maksumusega 500 krooni, rohelist aiavõrku (kõrgusega 1,2m rulli pikkus 3 m) maksumusega 100 krooni. Lisaks püüti avada asukohaga Luite 7, kuuri laudade lahti

kangutamise teel. Kannatanule on tekitatud kahju kokku 3600 krooni. Kahe tabaluku lõhkumisega tekitati kahju 100 krooni. Kannatanu esitab tsiviilhagi 3700 krooni. (kd III t/l 85-88)

• 03.03.2010 koostatud kannatanu JS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

20.08.2009 kuni 10.09.2009 Tallinnas, Suur-Sõjamäe 27 B murti sisse Rening Invest piiratud territooriumile, kus nende firma rendib tsehhi ja varastati tšehhi vastas, õues olnud KTP (komplekt trafoalajaam) konstruktsioon suurusega 2,5m x 0,70 m x 0,70 m, mustast

metallist, maksumusega 4000 krooni, vanametall üldkaaluga 600 kg, kogumaksumusega 1500 krooni. Hiljem, ajavahemikul 15.09.2009 kuni 30.09.2009 varastati territooriumilt ka

tsehhiukse juurest talasid, kogukaaluga 200 kg, 1 t maksumus 6200 krooni,

kogumaksumusega 1240 krooni, nurgad 70 mm x 70 mm, kogukaaluga 200 kg, 1 t maksumus 7200 krooni, kogumaksumusega 1440 krooni, armatuur kogukaaluga 300 kg, 1 t maksumus 7500 krooni, kogumaksumusega 2250 krooni. Samuti varastati merekonteiner

suurusega 2m x 0,70 m x 1,5 m maksumusega 5000 krooni, mis oli õues tšehhihoone

kõrval ning torud kogukaaluga 3 t, 1 t maksumus 8000 krooni, üldmaksumusega 24000 krooni (d 120 mm, paksus 4 mm), mis olid laetud õues tšehhi akna all. Videosalvestust territooriumil ei ole. Politseisse ta kohe ei pöördunud, sest ei lootnud, et varas leitakse ja

kui politsei teatas, et varas ise tunnistas üles selle varguse, tuli politseisse ütlusi andma.

Vargustega on Sesna Holding OÜle tekitatud kahju kogusummas 39430 krooni. Sesna Holding OÜ tsiviilhagi esitada ei soovi. (kd III t/l 101-102)

• 01.03.2010 koostatud kannatanu VP ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 07.08.2009 kuni 14.08.2009 Tallinnas, Filtri tee 20 asuva AS GT Projekt võrguaiaga

piiratud territooriumilt varastati metallist seadmete osad, aga nimelt rollgangid, tungraudade osad germokameralt, keerdtungraud ja teised metallosad. Kohapeal avastada süüdlasi ei õnnestanud ja politseisse nad ei pöördunud. Varastatud esemete maksumus on

väga raske arvutada, kuna nad on valmisseadmete maksumuse sees. Varastatud

metallesemeid oli kusagil 200 kg ja l kg maksumus seadmes on 30 krooni, seetõttu vargusega AS GT Projekt'le on tekitatud kahju kogusummas 6000 krooni. AS GT Projekt ei soovi esitada tsiviilhagi seoses vargusega. (kd III t/l.113-115)

• 17.04.2008 ja 18.02.2010 koostatud kannatanu MT ülekuulamisprotokolli kohaselt

ajavahemikul 10.04.2008 kella 14.00st kuni 16.04.2008 kella 09.00ni Balti Bussiremont OÜ aiaga piiratud territooriumilt, mis asub aadressil Suur-Sõjamäe, Soodevahe küla, Rae

vald, Harjumaa, varastati järelhaagis MUULI reg.märk XXX, VIN-kood 000817 maksumusega 15 000 krooni, vanarauda - 6 tk. radiaatoreid maksumusega 200 krooni tk,

kogumaksumusega 1200 krooni, bussikollektoreid - 2 tk. maksumusega 500 krooni tk,

kogumaksumusega 1000 krooni. Samuti varastati lukustamata puhkeruumist kannatanu

14

isiklik arvuti maksumusega 5000 krooni. Järelhaagise ostis aastal 2000, kuid formaalset kuulub see haagis Kaire Truusa'le, dokumendid on ümbervormistamata ja ta ei ela Eestis. Vara on kindlustamata, signalisatsioon puudub. Sissesõit territooriumile ilma väravata ja valveta. Kõik varastatud asjad kuuluvad kannatanule. Vargusega tekitati kannatanule kahju

üldsummas 22 200 krooni. Kannatanu tsiviilhagi ei esita, kuivõrd järelhaagis pole tema nimele registreeritud. (kd III t/l 137-141; 143-146)

• 05.03.2010 koostatud kannatanu ALülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul

10.04.2008 kella 14.00st kuni 16.04.2008 kella 09.00ni Balti Bussiremont OÜ aiaga piiratud territooriumilt, mis asub aadressil Suur-Sõjamäe (maja numbrit ei ole), Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa, varastati 6 radiaatoreid maksumusega 200 krooni tk,

kogumaksumusega 1 200 krooni, bussikollektoreid - 2 tk. maksumusega 500 krooni tk,

kogumaksumusega 1 000 krooni. Lukustamata puhkeruumist varastati nende firmale kuuluv arvuti. Vargusega tekitati varalist kahju kokku 22 200 krooni. Tsiviilhagi firma ei esita. (kd III t/l 151-154)

• 05.03.2010 koostatud kannatanu ASülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 13.07.2009 kuni 16.08.2009 Tallinnas, Keevise 6 tundmatud isikud murdsid sisse AS Ekast

piiratud territooriumile ja varastasid 13 vana metallist konteinerit, suurusega 103x80x65 cm, ühe konteineri maksumus 800 krooni, kogumaksumusega 10400 krooni, millised olid

õues hoone juures. Varguse hetke mitte keegi ei näinud, kuna kõik töötajad olid kollektiivsel puhkusel. Politseisse nad kohe ei pöördunud, sest ei lootnud, et varas leitakse

ja kui politsei teatas, et varas ise tunnistas üles selle varguse, tuli ta politseisse ütlusi andma. Vargustega on AS Ekastile tekitatud kahju kogusummas 10400 krooni. AS Ekast ei soovi esitada tsiviilhagi seoses selle vargusega. (kd III t/l 162-166)

• 29.01.2009 koostatud kannatanu Harju Tarbijate Ühistu esindaja IP´a

ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Aruküla kaupluse juhataja asetäitja ja esindab

käesoleva kriminaalasja raames Harju Tarbijate Ühistut. 17.01.2009 kella 20:20 paiku

sisenesid Aruküla kauplusse 2 isikut - 1 naisterahvas ja 1 meesterahvas. Väljumiseks ootasid nad kui inimene sisenes ning lahkusid seejärel sissepääsu kaudu. IP läks neile õue

järgi ja nägi, et nad jooksid kauplusest eemale. Turvakaamera salvestusest nähtus, et

naisterahvas ja meesterahvas oli toime pannud varguse. 18.01.2009 umbes kella 16:00 paiku tulid sama naisterahvas ja meesterahvas jälle poodi. Siis ta oli juba valvel ja kõndis neil poes järel ja vaatas, mida nad teevad. Sellel päeval nad midagi varastada ei saanud.

Pühapäeval nad tahtsid samuti kauplusest väljuda sisenemise värava kaudu, aga kedagi poodi ei tulnud ja neil see ei õnnestunud. Seejärel nad läksid töötava kassa kõrvalt läbi. Esimesena läks tüdruk kassa juurest läbi. IP võttis tal jope varrukast kinni ja palus koti sisu näidata. Selle peale läks tüdruk närvi ja hakkas karjuma, et tema on poes isaga ja isa ootab

väljas. Tal oli väike nailonist seljakott. Ta nägi, et kott oli tühi, ütles talle, et on turvakaamera salvestus, kus on näha, et ta eelmisel päeval varguse toime pani ning kutsus

teda taharuumi. Selle peale hakkas ta üle kere värisema ja käed tõmbusid rusikasse. IP hakkas kartma ja lasi ta lahti. Seejärel ta jooksis väga kiiresti poest välja. Meesterahvas oli

selle ajal poes. Kohe peale seda tuli meesterahvas, kes eelmisel päeval oli selle sama

naisterahvaga koos varguse toime pannud ja väljus samuti kassa kõrvalt. Pidas meesterahva ka kinni ja ütles talle, et tema oli ka eelmisel päeval koos naisterahvaga poes

olnud ja varguse toime pannud. Meesterahvas ütles selle peale, et tema ei ole midagi teinud. Meesterahvas liikus koguaeg edasi ukse poole, poe uksest välja. IP liikus temaga

kaasa. Õues nägi autot, kuhu meesterahvas istus ja ära sõitis. Veidi eemal auto korraks

peatus ja autosse istus see sama naisterahvas, kes veidi varem oli poest välja jooksnud. Meesterahvas ja naisterahvas rääkisid mõlemad vene keeles. Meesterahvas istus halli värvi

sõiduautosse Mitsubishi Galant reg nr XXX. IP läks poodi tagasi ja vaatas uuesti salvestusi. Salvestustelt nägi, et samal ajal, kui meesterahvas ja naisterahvas poes käisid, käis poes veel üks meesterahvas, kes pani samuti varguse toime. 17.01.2009 ja 18.01.2009

toimunud vargustega kokku tekitati HTÜ Aruküla kauplusele kahju kokku 3301 krooni. Mõlema päeva kohta eraldi kahjusummat ja varastatud esemete loetelu nad kahjuks välja tuua ei saa. (kd III t/l 13-15)

15

• 31.08.2009 koostatud tunnistaja SKülekuulamisprotokolli kohaselt umbes 17.08.2009

pöördus tema poole palvega aidata demonteerida Viimsis XXX asuva krundi piirdeaed,

tema tuttav S D . Töö seisnes selles, et demonteerida sellel aadressil (asuva krundi) metallpiirdeaed. Eelneva kokkuleppe alusel leidis ta ajalehes Referent ilmunud kuulutusest inimeste tel. nr (XXX), kes võisid selle töö ära teha. 21.08.2009 kella 10.00 paiku kohtus ta

nendega ja viis objektile. 22.08.2009, helistasid töötajad talle, teatades, et keegi tahab metallivarguse tõttu politseid kohale kutsuda. Ta sõitis poole tunni pärast kohale ja kohtus seal kellegi I R , kellele seletas, mida teevad tema töölised, mispeale ta ütles, et hästi, tema aga mõtles, et on vargad. Hiljem ta teatas, et tal on nädal tagasi toimunud piirdeaiavõrgu vargus ja ega tema ei tea, kes selle varastas. Seepeale ta teatas talle, et tema töötajad on siin alles teist päeva ja ta ei tea vargusest midagi. (kd I t/l 14-16,17)

• 01.09.2009 koostatud tunnistaja AS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.08.2009 kell 01:15 said nad väljakutse Rummu teele, Viimsis, kus pidi seisma kahtlane Ford Transit reg.

Nr XXX. Sõidukis oli juht, tuled olid kustunud, kuskil lähedal asuval majal hakkas signalisatsioon tööle. Helistaja arvas, et toime pannakse vargus, varem oli sõidukis rohkem

rahvast. Kohale jõudes avastasid nimetatud sõidukis kaks magavat inimest. Kõrvalistuja kohal istus M.M. Tema kontrollimise ajal lahkus sõidukist juht teadmata suunas, tema leidmiseks kutsuti kohale koerateenistus. Sõiduki pagasiruumis oli suur kogus aiavõrku 10- 13 rulli. M.M keeldus vastamast võrgu päritolu ja juhi kohta Koer isikut ei leidnud. Kell

03:30 paiku lahkusid ning käisid kaks korda peale seda autot kontrollimas. Kell 06:30

sõidukit seal enam polnud. Isik, kes ära jooksis oli 35-40 aastane, mustade juuste, keskmise pikkusega, ehitusriietes. M.M esitas enda nimelise auto volituse, dokumendid olid korras. (kd I t/l 18-22)

• 10.09.2009 koostatud tunnistaja KS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on tema valduses

veoauto MAN XXX. Ta tegeleb koormavedudega. 03. või 04. septembril helistas tuttav nimega Juri ja palus vedada armatuuri Viimsi piirkonnast. Leppisid temaga kokku, et ta

saab vedada kusagil reedel, 04. septembril 2009 õhtul. Jura ütles talle, et on vaja peale võtta Sergei, kes näitab, kuhu sõita. Ta võttis peale Mustamäe tee ja Endla tänava ristmikul mehe, kes tutvustas ennast Sergeina. Sergei juhatas ta Viimsi piirkonda. Jõudnud aadressile

kella 21 paiku õhtul, avas Sergei oma võtmetega väravaluku ja tunnistaja sõitis firma territooriumile. Hoovis lebas asfaldil armatuur. Kui nad Sergeiga kohale jõudsid, olid Jura

ja veel üks noormees selle firma hoone läheduses tumedat kirsipunast värvi kabriolettsõiduautoga. Jura läks nendega koos firma territooriumile ja koos Sergeiga teostasid armatuuri laadimist autole. Nad kinnitasid laadimistrosse ja tema oma kraanaga tõstis kahe

korraga armatuuri oma autosse. Ta viis selle armatuuri oma autoga Marja tänava autoparklasse. Armatuur oli tema autos kuni 07.09.09, sest Jura ja Sergei ei saanud määrata selle mahalaadimiskohta. Pühapäeva õhtul helistas Jura ja ütles, et esmaspäeval, 07.09.09, on vaja viia armatuur Betooni tänavale. Ta viis lõuna paiku armatuuri nimetatud aadressile.

Jura ja veel üks noormees viibisid seal. See oli metalli kokkuostupunkt kaaludega. Armatuuriga auto kaaluti ära, selles oli ligi 5 tonni. Kõik paberid armatuuri müügi kohta vormistas Jura. 08.09.09 maksis Jura talle 1500 krooni armatuuri vedamise eest. Seda, et armatuur oli varastatud, ta ei teadnud, isegi ei aimanud. (kd I t/l 90-94,95)

• 11.09.2009 koostatud tunnistaja NK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt firma Tolmetex tegeleb metalli vastuvõtuga aadressil Tallinn, Betooni tn 30. 07.09.09 tõid kaks või kolm

inimest veoautoga nende firmasse metalli - armatuuri (4940 kg) ja soovisid selle vanarauana ära anda. Vormistati ostutellimusleping nr 914928, 07.09.09. Armatuuri müüja

esitas dokumendi MFnimele, ära antud metalli eest kanti MF arvele nr XXXXXXXXX

Swedpankis raha summas 11609 krooni. Käesoleval ajal asub kogu armatuur nende territooriumil. (kd I t/l 96-99,100)

• 14.09.2009 koostatud tunnistaja MF´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on tal veoauto, millega ta veab vabal ajal oma tuttavate palvel erinevaid asju, sealhulgas ka metalli. Firmas Tolmetex, Betooni tn 30, on tal tuttav vastuvõtja, kes võtab temalt metalli vastu tunnistaja

jaoks kasulike hindadega. 5. või 6. septembril helistas talle Jura ja palus aidata metalli kasuliku hinnaga ära anda, ütles, et on vaja ära anda ligi 5 tonni armatuuri. Ta nõustus selle

metalli 7. septembril ära andma. Kella 14 paiku tõi tema tuttav KS metallarmatuuri

16

aadressile Betooni tn 30. Jura sõitis sinna koos V B oma punast värvi autoga Ford,

kabriolett. Ta vormistas selle metalli äraandmise oma nimele, armatuuri oli ligi 5 tonni. Raha metalli eest kanti tema arvele, enam kui 11 000 krooni. Ta võttis selle raha pangas välja ja andis kogu summa Jurale üle. Tema teenuste eest maksis Jura talle 600 krooni. Kui ta metalli ära andis, ta ei teadnud, et see on varastatud. (kd I t/l 109-112,113)

• 17.09.2009 koostatud tunnistaja A Š ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta firma Krinmet

OÜ, mis asub aadressil Tallinn, Betooni tn 8, töötaja. Firma tegeleb vanametalli vastuvõtuga ja selle edasise realiseerimisega. 06.08.2009 viibis vastuvõtupunktis, kui firma

territooriumile sõitis valget värvi mikrobuss Ford Transit, millega toodi metalli

(alkoholipudelite alumiiniumkorgid), mis olid pakitud läbipaistvatesse

polüetüleenkottidesse (kilekottidesse) ja kartongkastidesse. Need tõi kohale keskmistes

aastates mees (vuntsidega). Tunnistaja tundis huvi, ega need tooted varastatud ei ole,

mispeale ta vastas, et ei ole ja täitnud kviitungi firma AONARDO OÜ, palus teha

väljamakse selle alusel. Ta ei nõustunud, sest see näis imelik ja täitis oma blanketi. Käesolevaks ajaks on metall juba realiseeritud. (kd I t/l 124-127,128)

• 26.09.2009 koostatud tunnistaja JRülekuulamisprotokolli kohaselt 26.09.2009 kella 13:20

paiku sõitis ta Keilas, Tööstuse tänaval jalgrattaga ning nägi valget kaubikut reg. nr 439MGB ja noormeest raudteel kõndimas. Teatas sellest platsi omanikule RTele, kes jõudis

kohale mõne minuti pärast. Sündmuskohal nägi lõigatud raudteerelsse. Kutsusid kohale politsei ja pidasid ühe noormehe kinni. (kd II t/l 43-44)

• 26.09.2009 koostatud tunnistaja RT’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.09.2009 helistas talle JRning teatas, et firma naaberterritooriumil toimub kahtlane tegevus. Tunnistaja sõitis

kohale ja nägi, et seal oli lõigatud raudteerelsse. Tunnistaja helistas turvafirmale ning

hakkasid koos Jaanus Rohtlaga otsima valget kaubikut, mida JRoli varem näinud. Tööstuse tänaval silmasid ühte noormeest, kelle riietusest tunnistaja sai aru, et noormees

on hiljuti tegelenud metalli lõikamisega või keevitustöödega. Pidasid noormehe kinni ja kutsusid politsei. №ormehe juurest leiti autovõtmed, mis sobisid valge kaubiku avamiseks. Kaubik oli pargitud ühe töökoja hoovi. (kd II t/l 45-46)

• 12.10.2009 koostatud tunnistaja AO’i ülekuulamisprotokolli kohaselt septembris 2009.

aastal pöördus tema poole poeg JOpalvega vedada vana armatuur Viimsi piirkonnast metallikokkuostupunkti. Tema firma tegeleb koormavedudega ja tal on kasutuses veoauto Volvo riikliku numbriga XXX. Tunnistaja nõustus ja läksid koos pojaga Viimsi rajooni, peatusid mingi tsehhi värava juures. Tema poeg helistas kellelegi ja teatud aja pärast tulid sinna laadijad - 3 või 4 inimest. Millise autoga nimelt nad sinna tulid, ta ei näinud. Nad laadisid tema auto kasti armatuurivarred, pikkusega kusagil 5,5 meetrit ja massiga kusagil

kuni tonnini. Seejärel sõitis teise lao juurde, mis oli umbes 20 meetri kaugusel sellest tsehhist ja sealt laadisid poja laadijad samasuguse armatuuri talle veokasti. Palju metalli

kokku oli, ei oska ta öelda. Pärast seda sõitsid pojaga Tallinnasse, Betooni tänavale,

metallikokkuostupunkti. Seal laadisid samad laadijad tema autost välja tunnistaja poolt kohale toimetatud metalli. Kelle nimele pärast metalli müüdi, ta ei tea, sest ta sõitis ära. Hiljem maksis Juri selle armatuuri veo eest raha summas 400 krooni. Sellest, et ta veab varastatud metalli, ta ei teadnud ega isegi aimanud. Metall oli vana ja võtsid seda avatud ehitistest, mis ise tundusid mahajäetutena. (kd II t/l 96-97, 98)

• 31.05.2009 koostatud tunnistaja RR’u ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.05.2009 kella 21:40 tunnistaja olles patrullis koos SMiga märkasid Kopli tänaval sõidukit Opel Astra reg. nr XXX, mis liikus vastassuunas, seejärel sõitis parklasse. Juhi istmelt väljunud isikuks oli M.M, tagumisel istmel istus VP. M.M väitis koheselt, et tema sõidukit ei juhtinud.

M.M puudus juhtimisõigus ja volikiri, sõidukil puudus kindlustus ja ülevaatus.

M.M tuli suust alkoholi lõhna ning esinesid koordinatsiooni häired. M.M

keeldus alkomeetrisse puhumast. S.Talasov toimetati Wismari haiglasse alkoholijoobe tuvastamiseks. (kd IV t/l 61-64)

• 31.05.2009 koostatud tunnistaja SM’i ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.05.2009 kella 21:40 ajal oli tunnistaja patrullis koos RR märkasid Kopli tänaval sõidukit Opel Astra, mis liikus vastassuunas. Sõidukis viibis kaks inimest. Järgnesid sõidukile parklasse. Juhi kohal istunud meesterahvas väljus ning nimetas ennast M.M-iks. Tagumisel istmel istus VP.

17 M.M keeldus alkomeetrisse puhumast ning väitis, et pole autot juhtinud. VP väitis, et M.M oli roolis. M.M tuli suust alkoholilõhna ning tuikus. M.M toimetati ekspertiisi. (kd IV t/l 65-68)

• 19.11.2009 koostatud tunnistaja VP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunne ta M.M i mitte eriti hästi. 31.09.2009 kella 21.40 oli koos temaga sõiduautos Opel. Samuti autos viibis ka tema sõber nimega Alik, antud noormees on kaasosaline kriminaalasjas. Tol õhtul kohtusid Sergeiga Tallinnas Majaka tänaval. Ta lubas viia teda Balti jaama. Kogu aeg autot juhtis M.M. Politsei pidas ta kinni. (kd IV t/l 83-85,86)

• 05.09.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus vaadeldav

sündmuskoht aadressil Pringi küla, Vanapere 3, Viimsi vald, kus asub Propest OÜ territoorium. Hoov oli piiratud pruuni värvi aiaga. Territooriumil asus ühekordne hoone. Sissepääsuvärav oli metallist, suletud asendis, aasade peal rippus sinine tabalukk. Lumelt

võeti DNA proov. Sissepääsuvärava poolt vaadatuna territooriumi vasakul pool liivasel

prügisel pinnal oli näha sõiduki rehvide jäljed ja roostepuru. Territooriumi värava poolt

vaadatuna vasakus nurgas asusid kaubaalused üksteise peale laotuna. Ja ehitus metallist konstruktsioonid. (kd I t/l 71-77)

• 11.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus sündmuskoht aadressil Viimsi vald, Püünsi küla, XXX. Territoorium oli piiratud aiaga, millesse oli lõigatud sisse ristküliku kujuline avaus mõõtudega 80cm x 50 cm. Aiast 5m kaugusel lebas maas kaheks

kokkuvolditud telk. Telgist 1 m kaugusel lebas maapinnal klaaskiudmaterjalist valget värvi materjali tükk. Piideraiast väljapool asus tühermaa, kust paistis mahajäetud laohoone.

Tagumisest piirdeavast elumajani oli ca 25 m. Piirdeaia lõikekohtadest võeti kaasa kaks traadijuppi. (kd I t/l 175-181)

• 26.09.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus vaadeldav

sündmuskoht aadressil Keila, Tööstuse 7 ja 12. Territoorium oli osaliselt asfalteeritud.

Paralleelselt platsiga asusid raudtee rööpad, mille lähedal 3 m kaugusel asus põõsastes

käsivanker. Raudtee rööpad olid osaliselt lõigatud, osad rööpaosad puudusid Rööbaste

poldid olid osaliselt lõigatud ja asusid rööbaste kõrval. Rööbaste vahel asus vana

lapsevankri ratastega osa, mille peale oli asetatud 1,8 meetrine raudtee osa. Plasti tagumises osas oli maas relsi osa u 2 m. Aadressil Tööstuse 7 parklas oli pargitud valge VWLT28 reg.nr XXX. Bussi külje uks ei olnud lukustatud. Bussis oli avatud asendis musta

värvi kohver, milles olid erinevad tööriistad. Istmete vahel oli hapniku balloon. Kabiini juures asetses gaasilõikur. Bussijuhiukse välimiselt küljelt võeti sõrmejäljed. (kd II t/l 47- 64)

• 14.04.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav

sündmuskoht aadressil: Suur-Sõjamäe 35C, Tallinn, kus asus OÜ Kraana 2 territoorium.

Territoorium oli piiratud betoon ja võrkaiaga. Territooriumi väravast vaadatuna asus vasakus tagumises nurgas neli ehitussoojakut ja kaks metallkappi, millede ustel tuvastati murdmisriistade jälgi, maas olid katkised tabalukud. Tagumise aia juures soojaku kirjaga

Comeleta kõrval seisid neli autokraanat. Libeherr autokraana taga oli kaks tünni ning

aiavõrk oli tünni pealt ära venitatud. Tünni kõrval maas olid kollast värvi kraana jupid.

Sinise soojaku tagant avastati aiavõrgus auk, mille ette oli asetatud plekk. Kraanadest paremal betooniga aia kõrval olid kraanade detailid, konstruktsioonid ja trossid. Kraanade

taga võrkaias oli auk, mille juurest territooriumilt väljaspool oli näha lohistamise jälgi.

Liikudes mööda jälgi avastati tühermaalt 17 m kauguselt 12 trop-trossi ja jalatsijäljed. Trossidest 2 m kaugusel oli näha sõiduki ringikeeramise jälgi. OÜ Kraana 2 territooriumil sinise soojaku kõrval asuval hoonel olid paigaldatud turvakaamerad. (kd III t/l 3-11)

• 02.03.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks Tallinnas, XXX asuv eramaja koos kõrvalhoonetega. Territooriumil

oli ees traatvõrkaed, tänava poole avanes jalgvärav ja suur 2-poolne autovärav. Mõlemad väravad olid lukustatavad. Eramaja hoovis oli tänava poolt vaadatuna punast värvi suurem kuur-garaaž, millel olid 2-poolsed keskelt avanevad uksed. Uste ees oli lukustatav tabaluku aas koos tabalukuga. Kuur-garaaži kõrval oli väiksem punast värvi kuur, millise ees oli samuti lukustatav tabaluku aas koos tabalukuga. Silikaatkivist eramaja taga oli klaaskasvuhoone ning Veerenni tn pool, Luite 7 poolsel äärel oli punast värvi kuur, mille ukse ülaosas oli klaasaken.

18 Vaatluse momendil olid vaadeldavad objektid korras ja uste alumised ääred olid lume tõttu avamatud. (kd III t/l 89-92)

• 04.09.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt juhatas

kahtlustatav K.P uurimisgrupi mööda Randvere teed ja sealt vasakule

Tammneeme tänavale. Seejärel kahtlustatav K.P palus pöörata paremale ja

osutas metallväravale, millel rippus silt kirjaga „Eramaa" (foto 1) ja selgitas, et 2009

augusti alguses ta avas selle värava ja sõitis koos M.M-iga , metallivarguse

eesmärgil, M.M-i mikrobussiga selle ettevõtte territooriumile. Kahtlustatav osutas

platsile, selgitades, et sealt nad varastasid metallkaste koguses 2x3 tükki ja mõõtudega 120x140 cm (foto nr 2). K.P tegi ettepaneku minna umbes 100 m sellest kohast

otse edasi ja näitas platsi, selgitades, et sealt nad varastasid metallvardaid koguses 3 tk,

pikkusega ligikaudu 3 meetrit (foto nr 3). Seejärel juhatas kahtlustatav K.P

Vanapere tänaval maja nr 1 juurde, sealt edasi vasakule kasvuhoonetest mööda, siis

paremale, kus kahtlustatav K.P näitas ettevõtte hoonet ja näitas kohta -

parapette, mille kaudu nad koos M.M-iga tungisid ettevõtte territooriumile (foto nr 4) ning platsi, millel asusid nende poolt varastatud võrgurullid, selgitades seejuures, et: „Iga

rull oli kaetud puidust (kauba)alusega, mille nad kõrvale viskasid" (foto nr 5). Seejärel näitas merekonteinerit ja selgitas, et M.M püüdis seda konteinerit kangiga lahti

murda, kuid see tal ei õnnestunud ja ta lubas sinna veel kord tagasi minna ja see lahti

murda (foto nr 6). Kahtlustatav näitas kohta, kus olid torud (foto nr 7) ja selgitas, et ta

võttis siit ühe või kaks metalltoru ja viis need ettevõtte territooriumilt välja, kuna toru

mikrobussi ei mahtunud, siis ta viskas selle/need rohu sisse. Ettevõtte väravast 20-25 m kaugusel rohu seest leiti üks metalltoru pikkusega 3,5 m (foto nr 8), mis anti kohe üle firma esindajale Ivan Rubtsovile. Kahtlustatav juhatas selle ettevõtte juurest XXX maja juurde, sealt vasakule garaažiboksidest mööda. Ühe boksi juures palus K.P peatuda ja näitas boksi suletud ust (foto nr 9) ning selgitas, et siia tõid nad koos M.M-iga varastatud

metalli ja ladustasid selle esimesse garaaži paremat kätt, mis kuulub M.M-i tuttavale nimega Jura. (kd I t/l 31-37, 38-39)

• 22.02.2010 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt M.M juhatas uurimisgrupi aadressile Suur-Sõjamäe 27B majade hoovi, kus M.M näitas vasakul

asuvat väravat, mille kaudu tema koos Juri O aga läks hoovi ja laadisid oma autosse

metallkonstruktsioone ja metalltorusid. (Fotod: 1, 2, 3, 4) M.M-i sõnul ta oli sellel

tänaval veel ühel aadressil metalli varastamas käinud. Suur-Sõjamäe 35 juure hoovi territooriumi lõpus M.M osutas kohale, kus nad käisid koos K.P-ga vargil, veokeid siis ei olnud. Seal M.M näitas kohta, kust nad varastasid kraana tõstetrossid ja

auto valuveljed. (Fotod: 5, 6) Edasi liikudes mööda Suur-Sõjamäe tn. M.M juhatas uurimisgrupi OÜ Balti Bussiremont territooriumile. Väravast edasi minnes M.M näitas kohta, kus asus järelhaagis mille peal oli vanametall ja kus ta pani haagist oma autokülge. Edasi minnes M.M näitas ehitussoojakut, kust ta varastas arvuti. Soojaku uksed ei olnud lukus. (Fotod: 7, 8, 9, 10) Seejärel juhatas M.M Keevise tänaval hoone nr 6 hoovi ja näitas kohta, kust ta koos K.P-ga oli varastanud metallkastid. (Fotod 11, 12)

M.M-i sõnul need metall kastid olid kohe äraviidud ja müüdud Betooni 8 asuvasse

vanametalli kokkuostupunkti, ilma tšekita ja sularaha eest. Liikudes Betooni tänavale

hoone nr 8 ees M.M näitas hoovis metallkokkuostu punkti. Sees, OÜ Krinmet territooriumil, näitas kohta, kuhu nad olid neid kaste pannud. (Fotod 13, 14, 15, 16) Edasi

M.M näitas teed kuni aadressini Filtri 20 ja näitas kohta, kust ta koos J. O iga oli

varastanud metallkonstruktsioone. (Fotod 17, 18) Sellest kohast edasi minnes M.M näitas suunda Luite tänavale majale nr 9, kust tema sõnul oli ta koos tundmatute isikutega hoovis asuvast kuurist varastanud muruniiduki, sae ja aiavõrgu. (fotod 17, 18, 19). Pärast

seda M.M näitas Paldiski mnt 80 sisehoovi, kust tema sõnul oli ta koos J.O ja K.P-ga koos käinud metallesemeid varastamas (Fotod 20, 21). (kd III t/l 215-228 )

• 22.12.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt S.Talaov juhatas

uurimisgrupi Keila linna, Koidu tänava lõppu, kus asus vana kombinaadihoone (pilt nr 2).

M.M näitas kombinaadi taga asuvale raudteele (pilt nr 2), kus toimus vargus. Kombinaadi taha pääses Tööstuse tänava kaudu (pilt nr 3). M.M osutas kohale, kus ta

19 varguse ajal parkis kaubikut. (foto nr 4) M.M näitas kahte suunda, kus ta oli võtnud relsse. (fotod nr 5,6). (kd III t/l 60-68)

• 25.11.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt juhatas kahtlustatav K.P uurimisgrupi Viimsisse aadressile Rummu tee 2. Kahtlustatav K.P osutas eramaja väravale (foto nr 1), ja selgitas, et sel ööl, kui politseinikud

neid 2009 augustis kontrollisid, lahkus ta märkamatult selle värava kaudu võõraste eramajade territooriumile. Tee otsas ja osutas K.P kraavile, selgitades, et siit leidis ta helerohelise lapseistmega rikkis piduritega jalgratta, kui ta hiljem M.M-i mikrobussi juurde tagasi tuli (foto nr 2). Seejärel juhatas kahtlustatav Rannapiiri tn. maja nr 11 juurde (foto nr 3, 4) ja osutas kuurile, selgitades, et sellest varastas ta punase muruniiduki (foto nr

5). Seejärel tegi kahtlustatav K.P ettepaneku minna kahekorruselise kollase maja juurde (foto nr 6) ja osutas kohale maja seina juures, et siin seisis trimmer, mille ta

ära varastas (foto nr 7). Kahtlustatava K.P palvel liikusid mere poole,

Rannaotsa tn teele sõidul palus K.P peatuda, ületasid tee ja kahtlustatav K.P osutas põõsastele, selgitades, et siia peitis ta varastatud trimmeri ja muruniiduki (foto nr 8). Seejärel sõitsid edasi mööda Rennu teed ja kahtlustatav K.P palus

peatuda kahekorruseliste majade juures, osutas kohale, kuhu nad M.M-iga mikrobussi

jätsid (foto nr 9). Seejärel tegi K.P ettepaneku minna natuke edasi eramaja

juurde ja osutas kuurile (foto nr 10), selgitades, et sellest kuurist varastasid nad M.M-iga kaabli, alumiiniumredeli ja muruniiduki (foto nr 11). (kd II t/l 154-162)

• 20.10.2009 koostatud ekspertiisiakti nr.GE-1081-09/3601 eksperdiarvamusest nähtuvalt

tabalukult (tampoon) võetud proovist (proov A094141) saadi DNA analüüsil osaline

segaprofiil. J A 'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest

segaproovist saadud DNA profiiliga. M.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. (kd I t/l 79-81)

• 07.09.2009 koostatud Tolmetex OÜ ostutellimus-leping 914928, millest nähtuvalt M F müüs Tolmetex OÜ-le mittegabariitset vanametalli 4940 kg maksumusega 11609 krooni. (kd I t/l 101-102)

• 06.08.2009 koostatud Krinmet Grupp OÜ arve-saateleht nr.01/0608, millest nähtuvalt 1 Aonardo OÜ müüs Krinmet Grupp OÜ-le metalli 0,245 t maksumusega 1960 krooni (ilma käibemaksuta). Ülekanne teostati SEB a/a nr 10220097003013. (kd I t/l 126)

• 07.08.2009 koostatud AS Kuusakoski üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 0784012 kohaselt Aonardo OÜ (esindaja M.M, sõiduk 115AOZ) müüs AS-ile Kuusakoski terast 0.720 t kogumaksumusega 1166,40 krooni. (kd I t/l 153)

• 02.09.2009 koostatud Tolmetex OÜ ostutellimus-leping 914567, mille kohaselt V V müüs Tolometex OÜ-le 3A gabariitset vanametalli 1220 kg kogumaksumusega 2989 krooni. (kd II t/l t 22)

• AS Kuusakoski vastusest järelepärimisele nähtuvalt M Filmonov on müünud AS Kuusakoski Tallinna osakonnale ajavahemikul 13.07.2009 kuni 23.09.2009 kokku 14,785 t metalli kogumaksumusega 25 809,66 krooni. J O , S T ja A M ei ole andmebaasi põhjal AS-ile Kuusakoski vanametalli müünud. Viktor V müüs AS-ile Kuusakoski metalli kokku 1170 kg, kogumaksumusega 2989 krooni. (kd II t/l 133-135)

• 08.03.2010 koostatud AS Kuusakoski vastusest päringule nähtub, et ajavahemikul

31.07.2009 - 01.10.2009 müüdi AS Kuusakoski Aonardo OÜ poolt kokku 4928 kg segametalli, rauaga segamaterjale, trummleid ja det.torusid kokku summas 8930,50 krooni. (kd IV t/l 90-91)

• KT Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt 05.10.2009 laekus KT nimelisele kontole

pensionid ja sotsiaaltoetused kokku summas 4545 krooni. 05.10.2009 ajavahemikul kell 09:11 kuni 09:13 võeti välja sularahaautomaadist HAN00418 4500 krooni. (kd II t/l 175- 177)

• Aonardo OÜ SEB panga konto väljavõttest nähtuvalt on arvelduskonto volitatud

kasutajaks G P , ajavahemikul 31.07.2009 kuni 01.10.2009 on kontole laekunud

selgitusega Eurocontract OÜ lõppmaks arve summas 2330 krooni, selgitusega ko723 Krinmet Grupp OÜ arve 01-0608 summas 2352 krooni, selgitusega OÜ Argolink arve nr

20

436 summas 1307,64 krooni, selgitusega 184 Isco OÜ Arve-Saateleht summas 2296,80 krooni. (kd III t/l 209-214)

• 28.10.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu NTära fotol nr 3 oleva isiku, kes on M.M ning kes elas tema juures septembri ja oktoobri kuus. Tundis ära näojoonte järgi. (kd II t/l 183-186)

• 16.03.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Arno Kipus tundis ära fotol nr 1 oleva isiku - S.Talšovi, kellega käis koos Keila lähistel varastamas raudtee juppe 2009 septembris. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli M.M. (kd III t/l 188-191)

• 16.03.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Arno Kipus ei tundnud esitatud fotodel kedagi ära. Äratundmiseks esitati Aleksandr I fotol nr 1. (kd III t/l 195- 198)

• 04.03.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt M.M tundis ära fotol nr 1 oleva isiku, kelle nimi peaks olema Artši ja kes koos temaga 2009 septembris varastas Keila lähistelt metalli. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli Arno Kipus (kd III t/l 77-79)

• 17.09.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis Aleksei Š fotol nr

4 oleva inimese, kes 06. augustil 2009 a tõi nende firmasse metallivastuvõttu metalli

alumiiniumkorkide kujul, kaaluga 245 kg. Tunneb ära näojoonte, vuntside, soengu järgi. Äratundmiseks esitatud isikuks fotol nr 4 oli M.M. (kd I t/l 129-131)

• 29.01.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis IP ära fotol number 3 oleva isiku, keda ta nägi 17.01.2009 ja 18.01.2009 koos naisterahvaga Aruküla kaupluses ja keda ta kahtlustab kauplusest varguse toimepanemises. Kannatanu on 100% kindel, et fotol nr 3 olev isik on sama isik, keda ta nägi 17.01.2009 ja 18.01.2009 koos

naisterahvaga Aruküla kaupluses. Isiku fotol nr 3 tunneb kannatanu ära näo järgi. Kannatanule jäi isiku nägu meelde. Äratundmiseks esitati fotol nr 3 K.P. (kd IV t/l 18-20)

• 09.03.2010 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt M.M tunneb Antoni, nende vahel on ärisuhted. A.K on M.M-iga tuttav. M.M rentis A K mikrobussi 115

AOZ 2009. aasta juulis, kavatsedes seda edaspidi välja osta ja kasutas seda kuu aja

jooksul. A.K sõnul rentis M.M mikrobussi ajavahemikul 31.07.2009 kuni

01.08.2009 ja 06.08. kuni 08.08.2009, mida kinnitab ka M.M. M.M Antonile

midagi müünud ei ole, K.P küsis Antoni käest, et kas ta võtab muruniiduki

500 krooni eest, mikrobussi rentimise eest. Anton keeldus muruniidukit võtmast, kuid pärast pani selle Tallinnas Mustamäe piirkonnas asuvaase garaaži. Ta arvab, et Anton aitas

neid, et võttis Arturilt selle muruniiduki. A.Kriškansi, kinnitab, kuid osaliselt, et temale

pakuti muruniidukit bussi rentimise eest tasumise arvel, kuid ta seda ei soetanud. Talle

pakkusid 2009. aasta augustis M.M ja K.P ratasmuruniidukit Tallinnas.

M.M-i isiklikud kontod on arestitud, Anton tegi talle ettepaneku anda varastatud metalli Antoni firma kontole. Ametliku paberi metalli andmise kohta Antoni firma kontole

andis ta Antonile endale. Ta lahutas arve summast renditasu mikrobussi eest ning ülejäänud raha võttis Anton pärast ise pangaautomaadist välja ja tema jagas pärast saadud

raha oma äranägemise järgi Arturiga, kui ta oli seda väärt. A. Kriškansil sõnul M.M küsis ise temalt kuidas müüa vanametalli, mida ta nagu korjab. Ta andis Sergeile firma 1 Aonardo andmeid ja seejärel tõi talle sularaha, seega arveldades temaga tema poolt antud metalli eest. Seda, et metall on varastatud, ta ei teadnud. M.M-i vastuse kohaselt Anton ei olnud kursis, kust nad võtavad metalli. (kd III t/l130-131, 132-133)

• 15.03.2010 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt M.M tunneb Juri O i 2009.

aasta suvest saadik. Ja J. O tunneb M.M-i. M.M-i ei ole isiklikult müünud

ketaslõikurit Makita, aga kui Artur seda kellelegi müüs, siis ta ei mäleta kellele. Tema

tegeles peamiselt metalli vargusega. J. O kinnitab, et ketaslõikurit Makita pole ta M.M-ilt ega K.P-lt ostnud. M.M-i sõnade kohaselt pani ta varguse Tallinnas

Paldiski mnt. 86b asuva firma Motokeskus-MC territooriumilt toime koos K.P-ga . Varastatud summutid, radiaatorid, käigukastid ja muu viisid koos K.P-ga Juri O i juurde garaaži. Ta andis M.M-ile ühe reisi eest 100 krooni, aga kokku tegid koos Arturiga 3 või 4 reisi. J. O ei nõustu M.M-i ütlustega ja selgitab, et tuli M.M-i palvel Paldiski maanteele BRC keskuse taga olevale platsile. Seal oli

21 M.M koos N ja kui ta ei eksi mingi Sergeiga. Ta müüs kanistri diiselkütust ja kanistri jahutusvedelikku maha. Sergei tegi talle ettepaneku osta temalt katalüsaatoreid ja

summuteid, kuid kuna nad hinna suhtes kokkuleppele ei jõudnud, siis keeldus. M.M maksis kütuse eest ja sõitis sealt ära. M.M talle mingeid katalüsaatoreid ega summuteid garaaži ei toonud. M.M-i ütluste kohaselt mikrobuss 115, mida ta rentis Antonilt, oli

alati diiselkütust valatud täis, sest Anton tankis seda alati ise, see tähendab mingit diiselkütust ja jahutusvedelikku ei ole ta O ilt ostnud. Võimalik, et koos temaga oli seal ka elukaaslane N ja Sergei hüüdnimega Foma, kuid kuna kõik need vargused ei ole toime

pandud ühe päevaga ja metalli oli vaja sorteerida, viisid ühe korra metallesemed koos

Sergeiga Jura juurde garaaži, aga teistel kordadel viisid metalli Jura O i juurde garaaži koos K.P-ga. J.O väidab vastupidist ning selgitab, et suvel käis ta koos VV M.M-i palvel toomas samuti kütust ka Keila linna, et tankida tema valget mikrobussi. Tol

momendil oli M.M juhiks toosama Sergei nimeline meesterahvas. M.M-i ütluse kohaselt 2009. aasta augustis pani ta toime seadmete koostisosade varguse Tallinnas Filtri 20 asuva firma AS GT Projekt territooriumilt koos Tolikuga, hakkasid Tallinnas Filtri teel õhtul kella 5-6st ette valmistama metalli. Metalli viisid välja künka peale, et selle juurde

saaks tulla evakueerimisautoga Juri tuttav nimega Maks. Õhtul sõitis sinna Jura koos Maksiga. Evakueerija platsil oli sõiduauto Opel Astra, mida nad talle näitasid. Auto talle meeldis ja ta tegi neile ettepaneku maksta auto eest maksumusega 2500 krooni varastatud

metalliga. Ta näitas neile metalli umbes 1000 kg. Jura koos Maksiga nõustusid võtma

metalli auto eest tasumise arvel. Tõstsid metalli evakueerimisauto peale ja Jura koos Maksiga sõitsid ära. J. O kinnitab M.M-i ütlusi osaliselt, 2009. aasta juunis või juulis müüsid koos MFiga M.M-ile auto Opel Astra 4000 krooni eest maha. Ta tasus auto eest osaliselt sularahas, täpselt kui palju ta andis, ta ei mäleta, aga hiljem arveldas ta osaliselt

metalliga. Hiljem võttis ta koos MFiga Tallinnas Filtri teelt 2009. aasta juuli lõpus või 2009. aasta augusti algul M.M-ilt ära nende mikrobussi Ford Transit XXX punast

värvi, mida ta rentis. M.M jäi neile mikrobussi rentimise eest võlgu ja seepärast ta arveldas nendega osaliselt sularahas ja ka metalliga: trafo osade, mingite E-tähe kujuliste detailide, pleki, toorikute ja lehtedega, millised olid mikrobussi keres. Käisid temalt metalli võtmas kahel korral ja andsid selle Refondasse ja Kuusakoskisse. Samuti 2009. aasta juuni lõpus või juuli algul võtsid koos MFiga M i evakueerimisautoga M.M-ilt metalli Tuha

tänava ja Majaka põik tänava ristmikult: veetorud, trafokinnitused, elektrimootorid, karpterased ja veel midagi karpides. M.M-i kinnitab O i ütlusi osaliselt, nimelt ostis auto temalt 2500 krooni mitte 4000 krooni eest ja kuna tal raha ei olnud, maksis auto eest

Filtrist varastatud metalltoodetega, milliseid viisid välja kogu öö jooksul ja tõstsid

evakueerimisauto peale. Jura koos Maksiga aitasid neil laadida evakueerimisauto peale metalli, mida Jura koos Maksiga andsid pärast Refondasse. Majaka põik ristmikult võttis ta tema juurest torusid, trafokinnitusi, elektrimootoreid, karpterast ja midagi veel, mida võttis endisest vabrikust Pioneer. M.M pani toime 2009. aasta augustis ja septembris toime karpterase, nurgikute, sarruste, merekonteineri ja torude varguse Tallinnas Suur-Sõjamäe

27b asuva firma Sesna Holding OÜ territooriumilt. Ta oli endise vabriku Pioneer territooriumil ja sinna tuli Jura ja tema sõber Maks evakueerimisautoga. Tõstsid vintsi abil evakueerimisauto peale vagoneti, torud, karpterase ja veel midagi ning Jura koos Maksiga andsid selle metalli ära. Mõne aja pärast tema ning jälle Jura O ja tema sõber Maks, kes

käisid sellel territooriumil Maksi evakueerimisautoga, võtsid sellelt alalt ja tõstsid evakueerimisauto peale ligi 2 t nurgikuid, torusid ja sarruseid ja Jura koos Maksiga andsid

metalli ära vanametalli kokkuostupunkti. J.O kinnitab M.M-i ütlusi osaliselt, nimelt

vaid ühe korra koos oma sõber MFiga endise Pioneeri territooriumil, ostsid M.M-ilt

torud ja alumiiniumtünni, millised tõstis ta koos mingite meestega

evakueerimisauto peale. Sergeile maksis metalli eest 500 krooni. Metalli andsid koos Maksiga Kuusakoskisse ja said selle eest ca 1600 krooni. (kd III t/l 180-182, 183-185)

• 19.03.2010 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt A.I tunneb M.M-i alates 1995. aastast, sest istusid temaga koos Patarei vanglas. Temaga koos tegeles 2004. aastal metalliga, st nad ostsid M.M-iga metalli kokku, samuti kaevasid metalli maast välja Keila

linnas. Nende vahel olid ärisuhted, normaalsed. M.M tunneb samuti Aleksandr I t

22 alates vanglast. M.M-i ütluste kohaselt 2009. aasta septembris A.I ei osalenud rööbaste varguses Keila linnas. Selle varguse pani ta toime Artši'ga, kes elas temaga koos NTjuures.

Mikrobussi Ford Transit, valget värvi, võttis ta Antonilt rendile ja selle mikrobussi eest vastutas Aleksandr I , kuid rööbaste aluslappide varguse ajal Aleksandr I t ei olnud. A.I kinnitab M.M-i ütlusi osaliselt nimelt selles, et Anton Kriškans tõepoolest andis mikrobussi Ford-Transit 115 M.M-ile tema vastutuse alla, st mikrobussi võtmed olid tema käes. Kohtus Tallinnas M.M-iga ja ta ütles talle, et temal Keilas on juba ette

valmistatud aluslapid ja rööpanaelad. I koos M.M-i ja Sergeiga läks Keilasse. Jättis

M.M-ile avatud mikrobussi, võtmed aga võttis kaasa ja läks metsa murakaid korjama. Kui nad olid aluslapid peale laadinud, helistasid nad talle ja sõitsid kolmekesi Tallinnasse Kuusakoski vanametalli vastuvõtupunkti ja müüs metalli firmalt Aonardo. Mingit raha ta

selle metalli eest kätte ei saanud, sest tunneb ennast võlgu Antoni ees, kes on teda tihti rahaga aidanud. A.I sõnade kohaselt, kuivõrd ta arved olid arestitud, siis Anton Kriškans andis talle selle firma rekvisiidid vanametalli müümiseks ja pärast seda, kui ta andis talle

väljavõtte metalli vastuvõtu kohta, maksis ta kohe M.M-ile. M.M kinnitab A.I ütlusi. (kd III t/l 199-200, 201-202)

• 06.02.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks HTÜ

Aruküla kaupluse turvakaamera salvestus CD-plaadil. Faili „File20090117201624.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse välisuks ja ostusaali sisenemise turvavärav. Kaupluse välisuksest sisenes GB, kellel oli seljas tumedamat värvi lühike jope, millel on valget värvi

krae, jalas tumedat värvi pikad püksid ja tumedat värvi saapad. Pikad tumedat värvi juuksed olid kinnitatud hobusesabasse. Mõlemad käed olid jope taskutes ning üle vasaku õla oli tal seljakott. Kohe GBjärel sisenes kauplusesse K.P, kellel oli seljas tumedat värvi jope, jalas teksapüksid ja tumedat värvi jalanõud. Käes ei olnud tal midagi.

Mõlemad isikud sisenesid üksteise järel läbi turvavärava kaupluse müügisaali. Faili „File20090117201645.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse müügisaal. Kaugemast otsast tuli riiulite vahele GB. Paremas käes oli tal rohelist värvi ostukorv ja üle vasaku õla ripu värvi seljakott, mis tundus olevat peaaegu tühi. GB vaatas kaupu kosmeetikariiulitelt,

lahkus teiste riiulite juurde ja tuli jälle tagasi. Nii mitu korda. Seejärel ilmus kaamera vaatevälja K.P, kes võttis riiulist ühe karbi ja pani selle ostukorvi. Samal ajal

võttis GB riiulist ühe karbi ja pani selle ostukorvi. Seejärel keeras K.P paremale ja kadus kaamera vaateväljast. GB võttis riiulist, kus asuvad raseerijad midagi ning pani ostukorvi. Faili „File20090117202016.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse müügisaal. Kaamera vaatevälja tuli GB. Paremas käes (käevangus) oli tal rohelist värvi ostukorv, milles paistsid mingisugused kaubad. GB liikus natuke otse edasi, jäi siis seisma

parempoolse külmleti ees ning keeras end parema küljega kaamera poole. GB hoidis vasaku käega ostukorvi kinni ja parema käega võttis korvist ühe karbi ja seejärel pani karbi seljakotti. Seejärel võttis parema käega korvist veel ühe karbi ja pani selle ka seljakotti.

Seejärel võttis parema käega veel midagi korvist ja pani seljakotti. Faili

„FiIe20090117202237. Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse välisuks ja müügisaali sisenemise turvavärav. Kaupluse välisuksest sisenes üks punast värvi pükste ja valget värvi

jopega naisterahvas, kes liikus otse turvavärava kaudu poe müügisaali. Samal ajal, kui

naisterahvas müügisaali sisenes, väljus sama turvavärava kaudu poe müügisaalist K.P , kes liikus otse kaupluse välisuksest välja. Kohe peale K.P väljus turvavärava kaudu GB, kellel oli üle vasaku õla punast värvi seljakott, mis oli nähtavalt kaupa täis. Faili „File20090118160447.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse välisuks

ja müügisaali sisenemise turvaväravad. Turvaväravate kaudu sisenes kaupluse müügisaali meesterahas, kellel oli seljas tumehalli värvi kapuutsiga jope (kapuutsi servas on heledam

karv) ning jope hõlmad olid eest lahti. Jalas olid helehalli värvi püksid ja heledat värvi jalanõud ning peas tumehalli värvi müts. Meesterahvas sisenes kauplusesse ja jäi seisma

turvavärava kõrvale ja vaatas kõrvale nagu uuriks midagi. Natuke peale nimetatud noormeest sisenes kauplusesse GB, kellel oli seljas tumedamat värvi lühike jope, millel oli

valget värvi krae ja vooder, jalas oli tal tumedat värvi pikad püksid ja tumedat värvi

saapad. Pikad tumedat värvi juuksed olid kinnitatud hobusesabasse. GB liikus otse turvavärava kaudu kaupluse müügisaali. №ormees vaatas korraks GBile järele, seejärel

23 vaatas kahele poole ning veidi peale GBit sisenes ka läbi turvavärava müügisaali. Faili „File20090118160753.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse müügisaal. GB juurde tuli

tumehalli jopega meesterahvas, kes liikus riiulite juures ringi ning võttis riiulilt 2 karpi, pani need ostukorvi ja kaob paremale poole kaamera vaateväljast. Mõne aja möödudes tuli tumehalli värvi jope ja helehalli värvi pükstega meesterahvas uuesti paremalt poolt kaamera vaatevälja ja oli näha, et ostukorv oli tühi. Tumehalli värvi jope ja helehalli värvi pükstega meesterahvas keeras korraks riiulite vahele ning siis liikus edasi vasakule ja kadus riiulite

taha. Faili „File20090118160754.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse müügisaal.

Kaamera vaatevälja tuli meesterahas, kellel oli seljas tumehalli värvi kapuutsiga jope. Meesterahvas tõstis riiulilt erinevaid karpe ja pani tagasi riiulile. Seejärel võttis riiulilt ühe karbi ja pani selle ostukorvi. Seejärel tuli meesterahvas uuesti kaamera vaatevälja ja liikus

seljaga kaamera poole, kaamerast eemale riiulite vahele ning vasakus käes oli tal tühi

ostukorv. Hiljem oli meesterahva paremas käes mobiiltelefon ja pilk oli suunatud telefonile. Hetkeks ilmus kaamera vaatevälja GB ja seejärel jälle meesterahvas tumehalli

jopega, kes võttis riiulilt kaks karpi ja pani need ostukorvi. Faili

„File20090118160912.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse kassad (2 kassat).

Vasakpoolse kassa kõrvalt kaupluse müügisaalist väljus meesterahvas, kellel oli seljas tumehalli värvi kapuutsiga jope ning jope hõlmad olid eest lahti. Meesterahvas pani tühja

ostukorvi kassa juurde ning väljus kassa kõrvalt kaupluse müügisaalist, ise samal ajal mobiiltelefoni näppides. Kassa juurest läbi jõudes tõstis meesterahvas mobiiltelefoni kõrva

juurde, nagu helistaks kellelegi. Liikus kiire sammuga paremale kaamera vaateulatusest

välja. Mõne aja möödudes tuli vasakpoolse kassa juurde GB, kellele järgnes kaupluse töötaja. Hetkeks jäävad mõlemad kõrvuti seisma, siis liikus GB kassa kõrvalt läbi ja tahtis edasi minna, kuid talle astus tee peale ette kaupluse töötaja, kes võttis GBil vasakust käest

kinni. Kõik kolmekesi ( GB, ja 2 kaupluse töötajat) liikusid tagasi vasakpoolse kassa kõrvale ja jäid kassa kõrvale seisma. GB pani oma seljakoti kassaliinile ja tegi koti lahti.

Seejärel kaupluse töötajad vaatasid, mis tal kotis oli. Seejärel liikusid kõik kolm kassa

kõrvalt edasi ning üks kaupluse töötajatest (naisterahvas) jäi koos GBiga seina äärde

seisma. Naisterahvas hoiab GBit vasakust käest kinni, meesterahvas läks kaamera vaateulatusest välja. Seejärel GB püüdis oma kätt lahti tõmmata ning toimus väike rüselus.

Faili „File20090118160946.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse müügisaal. Riiulite vahekäigu otsa juures oli GB, kes oli kaamera poole parema küljega ning paremas käes oli tal sinist värvi ostukorv, milles olid mingisugused karbid ja üle vasaku õla rippus tal punast

värvi seljakott. GB liikus suunaga vasakult paremale ja kaos paremale kaamera

vaateulatusest välja. Mõne aja pärast ilmus paremalt poolt kaamera vaatevälja GB, kes võttis ostukorvist karbi ja pani selle kotti. Seejärel pani oma koti ostukorvi ja liikus uuesti riiulite vahelisse käiku. Samal ajal tuli vasakult kaupluse töötaja (meesterahvas) ja liikus paremale poole, möödudes GBist ja kadus kaamera vaateväljast. GB läks parempoolsete

riiulite juurde ning võttis oma seljakotist karbi ja pani selle suvalisele riiulile kaupade

vahele. Seejärel võttis seljakotist veel mingid kaubad ja pani need ostukorvi ja hakkas

kaamerast eemale liikuma, samal ajal tõmbas seljakoti kinni ja pani üle õla. Faili

„File20090118160950.Avi" avamisel oli näha Aruküla kaupluse välisuks ja müügisaali sisenemise turvavärav. Vasakul pool turvaväravat, kus olid kassad, tuli kaamera vaatevälja

meesterahvas, kellel oli seljas tumehalli värvi kapuutsiga jope Meesterahval oli tõstetud

parem käsi koos mobiiltelefoniga parempoolse kõrva juurde, nagu helistaks kellelegi. Meesterahvas liikus otse kaupluse uksest välja. Mõne aja möödudes tuli kaupluse töötaja (meesterahvas) ja jäi kassade ette seisma. Seejärel sisenes poodi 2 meesterahvast. Samal

ajal kui meesterahvad poodi sisenesid, tahtis turvavärava kaudu kaupluse müügisaalist väljuda GB. Kaupluse töötaja astus paar sammu turvavärava poole ja GB läks müügisaali tagasi. Mõne aja möödudes tuli vasakult poolt kaamera vaatevälja GB, kes tahtis liikuda välisukse poole, kuid kaupluse töötaja (meesterahvas) astus talle ette ja takistas tal edasi mineku. Kohe GBjärel tuli teine kaupluse töötaja (naisterahvas). Seejärel kadusid kõik 3

vasakule kaamera vaateulatusest välja. Mõne aja möödudes ilmus kaupluse töötaja (meesterahvas) vasakult kaamera vaatevälja, kohe tema järel tuli GB, keda hoidis vasakust

käest kinni teine kaupluse töötaja (naisterahvas). Meesterahvas astus paar sammu

24 kaugemale ja jäi välisukse poole vaadates seisma. Seejärel hakkab GB ukse poole liikuma,

kuid mõlemad kaupluse töötajad hoidsid teda kinni, kõik kolmekesi vaatasid kaupluse

müügisaali poole nagu otsiksid kedagi. Siis läks üks kaupluse töötajatest (meesterahvas) kaupluse müügisaali ja teine jäi GBit vasakust kinni hoidma. Hetk hiljem tõmbas GB oma käe lahti ja jooksis poest välja. Kaupluse töötaja (naisterahvas) jooksis talle kuni ukseni järele. Samal ajal tuli ka teine kaupluse töötaja (meesterahvas), kes jooksis kaupluse uksest välja GBile järele. Hetk hiljem väljus müügisaalist K.P, kes tahtis kaupluse uksest välja minna, kuid kaupluse töötaja (naisterahvas) astus talle ette. Kaupluse töötaja ja

K.P rääkisid midagi omavahel ja K.P läks kaupluse töötajast mööda ja väljus kauplusest. (kd IV 21-35)

• 18.08.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav

objekt aadressil Betooni 30,Tallinn, mis oli võrkaiaga ümbritsetud plats (vanametalli

kokkuostupunkt) OÜ Tolmetex. Territooriumi keskel asus metalli hunnik umbes 1,5 kõrgusel, mille sees asusid armatuurraua kimbud. Armatuuri pikkus oli 3,5 kuni 5m, kaal 4940 kg. (kd I t/l 103-106)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 21.04.2008.otsusest, millest nähtuvalt mõisteti M.M-ile karistuseks KarS § 424 ja KarS § 329 alusel vangistus 10 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. (kd IV t/l 49-50)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 08.06.2007.otsusest, mille kohaselt M.M-ile karistuseks KarS § 424 ja KarS § 329 alusel vangistus 8 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. (kd IV t/l 51-53)

• 31.05.2009 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt M.M juhtis 31.05.2009 sõidukit Opel Astra reg.nr. XXX alkoholijoobe tunnustega (lõhn suust). M.M ei esitanud juhiluba ega volikirja.(kd IV t/l 59)

• 03.09.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti

03.09.2009 kinni K.P OÜ Propest territooriumil toimunud varguse kahtlustuses. (kd I t/l.24-25)

• 20.01.2010 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta seda, et 2009 augustikuu esimestel päevadel pani toime kollast värvi muruniiduki Elektrolux varguse. Varguse pani toime Viimsi vallas Kelvingi külas, ühelt eramaja territooriumilt. (kd II t/L 199-200)

• 25.11.2009 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt. Ta ei tunnista eramaja verandalt jalgratta vargust, kuna ta leidis selle jalgratta tee äärest kraavist ja ei tunnista ka ketaslõikuri MAKITA ja kahe redeli

vargust eramajast, ülejäänus tunnistab oma süüd täielikult, kahetseb toimepandut. Alumiiniumkorkide varguse kohta võib selgitada, et 2009 augustis tungis ta koos M.M-iga

piirde kaudu Viimsis asuva firma territooriumile ja ronis tõstekraana lahtise

luugi kaudu seal seisvasse furgoonautosse. Furgoonis olid karbid alumiiniumist pudelikorkidega. Tema vedas karpe piirde äärde ja M.M laadis need M.M-i üüritud mikrobussi. Esimese korraga viisid 35 karpi ja andsid Betooni tn mingisse firmasse. Sergei andis Arturile umbes 700 krooni. Päev hiljem, sõitsid nad M.M-iga uuesti Viimsisse ja

võtsid auto furgoonist veel 30 karpi, viisid Tallinnas mingisse firmasse. Kuna

metallivastuvõtupunktis oli Anton, kellelt M.M oli mikrobussi üürinud, läks korkide andmisest saadud raha mikrobussi üürimise eest laenu kustutamiseks, st korgid olid antud

ära Antoni arvel ja ta ei saanud korkide varguse eest mingit raha. Viimsi piirdega territooriumilt varastatud vana mustmetalli kohta võib selgitada, et 2009. a juuli lõpus või augusti alguses, ta ei mäleta täpset aega, käis ta M.M-iga valge mikrobussiga seal umbes 2 korda. Tungisid sinna väravast, millel konksu lahti tegid ja sõitsid territooriumile. Käisid seal puhkepäevadel, kui seal ei olnud kedagi töötajatest. Laadisid mikrobussi mitu

mingite metallkappide taolist kasti, 10 toru pikkusega 2-3 meetrit ja karkassid

metallvõrguga - kogus 4 tk mõõtmetega 1x2 meetrit. Viisid varastatud metalli Tallinna

Kotka tn Jura juurde garaaži, et Jura saeks selle tükkideks ja siis saaks selle metalli vastuvõtupunkti anda. Järgmisel päeval võtsid Sergeiga jälle torusid ja kappe metallist ning laadisid auto täis, viisid jälle Jura juurde garaaži. Jura käest sai metalli eest raha summas umbes 200 krooni. Jura näitas M.M-ile seda territooriumi, kuna M.M oli Jurale raha

25

võlgu, öelnud, et seal on metalli ja näitas seda kohta. Saadud raha kulutas enda peale.

Musta muruniiduki PARTNER varguse kohta selgitab, et 2009.a augustis läks ta koos

Sergeiga tema üüritud mikrobussiga Viimsisse metalli järele. Jätsid mikrobussi uute

kahekorruseliste majade juurde tee lähedale, K.P läks läbi metsatuka ja jõudis

eramaja juurde, millel ei olnud piiret. Ta nägi maja juures inimesi, ootas natuke metsatukas, millal nad ära lähevad ja siis läks kuuri juurde, mille seinal rippus kaablikera. Võttis seina pealt kaabli ja viis auto juurde, siis võttis lukustamata kuurist muruniiduki ja

alumiiniumredeli. Viis need auto juurde. M.M ei käinud maja territooriumil, ta seisis kuuri lähedal teerajal. Seejärel sõitsid Viimsi lõppu ja sulatasid varastatud kaabli, mille nad pärast koos redeliga Betooni tn metalli vastuvõtupunkti andsid ja said sealt sularaha umbes 800 krooni, mille M.M-iga pooleks jagasid. Muruniiduk PARTNER jäi mikrobussi ja ta ei tea, mis sellest edasi sai. Tema ei saanud selle eest kelleltki raha. Piirdevõrgu, trimmeri ja muruniiduki varguse kohta tahab jääda oma varem 03.09.2009.a ja 25.11.2009.a antud ütluste juurde. Kahetseb toimepandut. Lubab võimalusel tekitatud kahju hüvitada.(kd II t/l 163-167)

• 25.01.2010 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi selles, et tema 2009 aasta augustis sõitis koos M.M-iga metalli

varastamise eesmärgil Viimsi piirkonda. Teepeal pani tähele eramaja hoovis kollast

muruniidukit Elektrolux. Võttis muruniiduki ning peitis selle kuuskede vahele. Hiljem võtsid muruniiduki M.M-iga autosse ja peale seda K.P ei tea kuhu see sai. Tema selle eest raha saanud ei ole. Võimalik, et M.M tasus sellega Antonile rendi eest. (kd II t/l 201-203)

• 05.11.2009 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt, nimelt ei tunnista jalgratta vargust eramaja verandalt, sest tema leidis selle jalgratta tee äärest kraavist, samuti ei tunnista Makita ketaslõikuri ja kahe redeli vargust eramajast, muus tunnistab oma süüd täielikult, toimepandut kahetseb.(kd II t/l 119-122)

• 25.11.2009 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult. Kahetseb toimepandut. 2009. a augustis, kui politsei neid

M.M-iga kontrollima hakkas, eemaldus ta märkamatult autost ja läbis mingi eramaja

territooriumi, sattus mingi kahekorruselise kollase eramaja territooriumile, mille seina

ääres märkas trimmerit. Võttis trimmeri, hakkas otsima maja territooriumi väljapääsu ja kui ta tee peale jõudis, astus natuke mööda teed, märkas teise eramaja juures lahtist kuuri. Läks väravast eramaja territooriumile ja võttis kuurist punase muruniiduki MTD. Seejärel

läks kuurist välja, edasi tee poole, mis kulgeb piki merd. Seal ta läks üle tee ja peitis trimmeri ning muruniiduki põõsastesse rohu sisse. Seejärel otsustas vaadata, kas M.M-i

auto seisab endisel kohal või ei. Läks mööda teed ja märkas seal kraavis vedelevat

helerohelist jalgratast, istus selle selga ja sõitis auto juurde. M.M oli autos. Ta pani jalgratta autosse ja seejärel sõitsid M.M-iga tee juurde ja võttis põõsastest trimmeri ja niiduki ning pani need autosse. Hiljem müüs ta trimmeri ajalehe PRIVAT kuulutuse peale

200 krooni eest mingile meesterahvale Magasini tn, aga niiduki jättis edasimüügiks M.M-i tuttava Jura garaaži Tallinnas Kotka tn, aga pärast ta Juralt niiduki eest raha ei saanud, kuna läks M.M-iga riidu. Jalgratta jättis ta ka Jurale ja ka jalgratta eest ei saanud ta mingit raha. Trimmeri müügist saadud raha kulutas enda peale. (kd II t/l 143-145)

• 25.11.2009 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult. Kahetseb toimepandut. Pani selle trimmeri varguse toime teenimise eesmärgil. Jääb varem antud ütluste juurde. (kd II t/l 151-153)

• 09.09.2009 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt 09.09.2009 peeti

kinni M.M kahtlustuses, et tema koos K.P-ga pani toime OÜ Propest territooriumil varguse. (kd I t/l 57-58)

• 31.05.2009 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt 31.05.2009 peeti

kinni M.M kahtlustuses, et tema juhtis sõidukit omamata juhtimisõigus ja alkoholijoobeseisundis. (kd IV t/l 54-56)

• 17.03.2009 koostatud kahtlustatava K.P puhtsüdamlikust ülestunnistusest ja

ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi Aruküla kaupluses toimepandud

26 vargustes ning selgitab, et käis koos GBiga 2 päeval Aruküla kaupluses, täpseid kuupäevi ei mäleta. Ühel päeval olid Gertaga kahekesi ja ühel päeval käisid kolmekesi. Kolmas isik oli Gerta tuttav meesterahvas, kelle nad võtsid auto peale kusagil kesklinnas. Gerta palus, et ta viiks teda koos tema tuttava meesterahvaga Kehrasse. Ta ei osanud täpselt Kehrasse sõita ning Gerta juhatas talle teed, kuidas sinna sõita. Gerta juhatas teda Aruküla kaupluse juurde. Gerta ütles talle, et lähevad sinna poodi ja varastavad sealt midagi, sest sealt on

väga lihtne varastada, kuna seal ei valva keegi. Esimesel päeval, kui nad Aruküla kaupluses käisid, varastas ta ainult ühe habemeajamistarvete komplekti. Võttis riiulilt ühe komplekti ja pani selle ostukorvi. Seejärel läks natuke eemale ja seal pani komplekti endale

põue. Kohe peale seda väljus kauplusest. Poes liikusid Gertaga eraldi. Poest väljusid mõlemad sealt värava kaudu, kust poodi sisenetakse. Teisel korral kui nad poodi läksid, siis

nad vist olid kolmekesi. Teisel korral nemad Gertaga ei varastanud midagi, sest neil ei õnnestunud. Gerta väljus esimesena ja ta peeti kinni, kuid sel päeval tal midagi ei olnud. GB jooksis poest välja. Peale seda läks poest ka tema välja, istus autosse ja hakkas sõitma

ning natuke poest eemal võttis Gerta auto peale. Gerta tuttav meesterahvas ootas

raudteeülesõidu juures ja sealt võttis ka tema auto peale. Arvab, et Gerta tuttav meesterahvas varastas poest midagi, sest ta käitus väga imelikult. Mida ta varastas ta öelda

ei oska, sest ta ei näinud midagi. Komplekti, mille K.P varastas, jättis enda kasutusse ja see on tal kas kodus või autos ning osaliselt kasutatud. (kd IV t/l 36,37, 39-41)

• 24.03.2009 koostatud kahtlustatava K.P ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi osaliselt ning selgitab, et ta ei tunnista jalgratta vargust Kelvingi

külast Eha tn 3, ei tunnista samuti nurklihvija Makita ja redelite vargust Püünsi külast

Vesiroosi tn 16, ei tunnista metallesemele vargust Paldiski maanteelt, Tallinnas, aga ülejäänus tahab jääda oma varem antud ütluste juurde. Juulikuus 2009. aastal tema koos M.M-iga tulid mingisse ettevõttesse Ülemiste City piirkonnas valge mikrobussiga.

K.P oli mikrobussi roolis, sest M.M ei ole juhiluba. Seal platsil olid mingid kodutud, kes koos M.M-iga laadisid mikrobussi platsil olnud konteinerid. Konteinerid (u 5 tk) viisid M.M-iga Betooni tänavale, Tallinnas ja M.M müüs need

konteinerid vanametallina. Müüs need Antoni firma nimelt. Tema müüdud metalli eest

M.M-ilt mingit raha ei saanud. Tunnistab oma süüd toimepandus täielikult, kahetseb siiralt. Rohkem M.M-iga ei ole ta mingeid vargusi toime pannud, võimalik, et ta

ajab midagi segamini, väites, et ta on temaga koos veel mingeid vargusi toime pannud, kuid M.M oli alati varguste toimepanemisel purjus. (kd IV t/l 92-94,95-96)

• 10.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i puhtsüdamlikku ülestunnistuse kohaselt augusti jooksul ta pani toime metalli vargusi ja septembrikuus. 4. augustil koos Arturiga

võtsid Viimsis ettevõtte territooriumil seisvast furgoonautost kaks korda karpe alumiiniumist viinapudelikorkidega. M.M koos Arturiga võttis 7. augustil samast kohast

metallvõrgu. Lõhkus ära jalgvärava luku ja laadisid koos Arturiga võrgu autosse ja osa väikseid torusid, mis mahtusid autosse. Seejärel tema koos vähetuttavate narkomaanidega,

Igor, Sergei, Maks tassisid metallvardaid raudväravatega mahajäetud hoonesse kaks ööd järjest. Jura sõitis koos isaga päeval sinna suure furgoonautoga ja viisid metalli vastuvõttu. 4. septembri õhtul ta sõitis koos Jura (ja) Kostjaga pool kümme Viimsisse (metall)varraste järele. Tema sõitis koos Kostjaga evakueerimisautol väravate juurde ja avas oma võtmega luku, Jura ja Kostja aga laadisid ülejäänud (metall)vardad auto peale. Kahetseb tehtut. (kd I t/l 132-133)

• 11.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i puhtsüdamlikku ülestunnistuse kohaselt tahab ta üles tunnistada metalli varguse Viimsi mahajäetud katlamajast, kuhu ta korduvalt

sõitis koos K.P-ga. Võtsid sealt elektrikilbikastid, torud ja pleki. Teisel korral võtsid karpterased, keevitusaparaadi ja torud. Kolmandal korral võtsid torud, karpterased

ja pleki. Kogu metalli viisid Jura garaaži Kotka tänaval. Hiljem andis Jura neile 1000 krooni, mille jagasid omavahel ära. (kd I t/l 154-155)

• 21.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt M.M, tahab üles tunnistada seda, et kui teda pidas kinni politsei Viimsis võrguga

7.augustil Artur varastas ehitusjärgus majast vaskkaablid metalli summaga 700 krooni, põletasid kaablit Viimsi lõpus kalmistu taga ja viisid müügiks Betooni 8 Maksile. Samuti

27

Arturiga varastasid metalli ettevõttest, panid toime varguse elumajast, kaks alumiiniumredelit ja Makita drelli. Üle võrkaia ronis sisse Artur, tema aga viibis autos ja pärast müüsid redeli Betooni 8 Maksile ja Makita andis ta Jurale garaaži. (kd I t/l 167, 168)

• 02.11.2009 koostatud M.M-i puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt elas ta aadressil XXX. 5. oktoobril 2009 võttis Natalialt ilma loata pangakaardi ja bussijaamas võttis raha summas 4500 krooni. Kahetseb tehtut.(kd II t/l 187-188)

• 09.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli ja 03.09.2009

koostatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Viimsi rajoonis toimepandud aiavõrgu varguses ja selgitab, et 2009. a augusti alguses kohtus ta Arturiga Magasini tänaval. Ta küsis temalt, kas tal juhiluba on. Ta vastas, et jah, ja siis ta ütles talle, et on võimalus raha teenida, nimelt sõita mikrobussiga Ford Transit Tallinna ümbruses

ringi ja metalli otsida. Artur nõustus. Mikrobussi andis volituse alusel talle Anton.

Mikrobuss oli Subaru keskuse juures Veerenni tänaval Tallinnas. Päeval nad korjasid

metalli Ülemiste järve lähedal, raudtee ääres, seejärel sõitsid Viimsi rajooni. Artur oli mikrobussi roolis. Nad sõitsid kasvuhoonete juurde ja seal vastas oli mingi ettevõte. Artur

ronis seal üle piirde, parapettide ja ütles, et territooriumil on rullides metallvõrk (kauba)aluste all ja et seal oli veel metalltorusid. Ta ei saanud territooriumile ronida, sest tal oli jalg katki murtud ja seepärast tõi Artur võrgurulle aia äärde ja andis talle üle aia,

tema aga ladustas rulle värava juurde, selleks, et pärast need autosse laadida. Pärast tõi Artur territooriumilt mitu metalltoru, kuid kuna need olid pikad, siis neid nad ei võtnud, vaid viskasid tee äärde rohu sisse. Pärast seda, kui nad olid (metalli) peale laadinud, sõitsid

nad ettevõttest veidi eemale Tallinna poole ja kuna aeg oli juba üle kesköö, otsustasid

magada ja peatusid tänaval mingi maja juures. Mõne aja pärast sõitis nende juurde politseipatrull. Pärast seda, kui politseinikud olid ära sõitnud, magas ta umbes kella 5-ni hommikul, kuigi nad sõitsid öö jooksul temast mitu korda mööda. Hommikul sõitis Artur naiste jalgrattal, justkui Classic, sidrunkollast värvi, taga pakiraamil oli lasteiste. Ta ütles, et ta leidis jalgratta põõsastest, kuid ta ei uskunud teda. Jalgratta panid kasti. Ta ütles ka, et oli tulnud läbi eraõuede, ühe maja õues oli maganud vana purjus mees ja tema kõrval oli

vedelenud bensiinitrimmer. Artur ütles, et ta võttis selle trimmeri ja peitis koos muruniidukiga mere äärde põõsastesse. Sõitsid mere äärde. Seal lebas põõsastes trimmer, mille mootor oli kaetud valge kaanega ja bensiinimootoriga muruniiduk, vist Partner, musta värvi. Laadisid need kasti ja sõitsid Tallinna, Magasini tänavale. Enne seda helistas Artur kellelegi oma sõpradest ja tegi tollele ettepaneku osta trimmer 1000 krooniga. Peagi

sõitsid sinna kaks noormeest hõbedasel Mercedesel, kes ostsid Arturilt trimmeri 1000 krooni eest. Trimmeri müügist saadud raha Artur talle ei andnud. Pärast sõitsid Jura juurde,

Kotka tänavale Tallinnas. Jural oli seal garaaž. Tegi Jurale ettepaneku osta jalgratas ja

muruniiduk. Jura huvitus sellest ja sõitis garaažide juurde, kus ostiski Arturilt jalgratta

kõigest 200 krooni eest. Seejärel sõitsid Arturiga Betooni tänavale, Kuusakoski metalli vastuvõtupunkti ja andsid seal varastatud aiavõrgu ära 1900 krooni eest. Raha kanti Antoni

firma arvele. M.M andis metalli üleandmise paberid Antonile Tallinnas Magasini tänaval, tema andis talle sularaha summas 900 krooni, sest auto rentimise eest sai ta temalt

1000 krooni päevas. Antonilt saadud raha jagasid Arturiga pooleks, s.t kummalegi 450

krooni. Asjaolud kujunesid selliselt, et oli vaja raha ja seepärast ta läks metallivargile.

Kahetseb tehtut, lubab rohkem mitte varastada. Lubab tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. Võrgu varguse soovib täpsustada, et võrk oli väga raske ja nad Arturiga kandsid

võrgurulle välja aiavärava kaudu, väraval olnud luku ta murdis lahti neil valges mikrobussis kaasas olnud kangi abil. Samuti teatab, et osa torusid, mis mahtusid autokasti, nad siiski võtsid, võtsid 15 tükki, need aga, mis ei mahtunud kasti, viskasid tee äärde rohu sisse. (kd I t/l 59-60,61-62, 27-28)

• 03.09.2009 koostatud kahtlustatava K.P

ülekuulamisprotokolli ja

puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Viimsist asuvast firmast toimepandud metallistaiavõrgu varguses ning selgitab, et 2009. a augusti alguses helistas talle M.M ja ütles, et on võimalus raha teenida, nimelt sõita tema mikrobussiga

Ford Transit Tallinna ümbruses ringi ja metalli otsida. Ta nõustus. Kohtusid Sergeiga

Ülemiste järve lähedal. K.P istus tema mikrobussi rooli, korjasid metalli

28

Ülemiste juures, raudtee ääres, seejärel sõitsid Pirita-Viimsi piirkonda. Peatusid tema arvates mahajäetud ettevõtte juures ja nägid, et umbes 15 meetrit merekonteinerist eemal lebas umbes 15 rulli metallvõrku ning mingid metalltorud, umbes 30-50 tk, pikkusega 6 m

ja läbimõõduga 10-15 cm. Mõne aja pärast sõitis nende juurde 7. mudeli BMW-ga

M.M-i tuttav nimega Jura, kellele M.M oli raha võlgu. Nad rääkisid millestki M.M-iga ja Jura sõitis kusagile ära. Seejärel hakkas M.M talle aia äärde võrgurulle

veeretama ja ta võttis neid üle aia vastu ja ladustas need mikrobussi, kokku varastasid umbes 10-12 rulli. Seejärel sõitsid ettevõtte juurest Pirita suunas ja peatusid mingi maja juures ja otsustasid magada, sest oli juba üle kesköö. Jäid magama ja mõne aja pärast sõitis

nende juurde politseipatrull ja seni, kuni politseinikud rääkisid M.M-iga, läks ta

märkamatult auto juurest ära ja istus põõsastes. Pärast seda, kui politseinikud olid ära sõitnud, viisid nad M.M-iga varastatud võrgu Kotka tn garaažidesse. (kd I t/l 26-27, 28- 30)

• 04.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt 2009 septembrikuus varastas ta endisest Pioneerist koos Jura O i ja tema sõber

Maksiga metalltooteid: torusid, sarruseid, merekonteinerit, karpterast, nurgikuid. Selles kohas käisid kahel korral. Varastatud metalli nad andsid Rehondasse ja Jura andis talle osa rahast.(kd III 96,97)

• 09.03.2010 koostatud kahtlustava M.M-i puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tema ja K.P, võtsid juulikuus O i käest kasutamiseks autobussi, sõitsid Suur-

Sõjamäe tänaval asuva Ülemiste Keskuse juurde ja varastasid 10 konteinerit, millised

viisid aadressil Betooni 8 Maksile, andsid kuus päeva ja said raha 10 000 krooni, mille jagasid Arturiga pooleks. (kd III t/l 169,170)

• 10.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli tunnistab ta end süüdi firma Propest territooriumil toimepandud vargustes, kahetseb tehtut ja selgitab, et tal polnud enam mikrobussi kasutuses ja seepärast Jura tuli talle koju järele öösel pärast kella 12 ja tegi ettepaneku sõita taas ettevõtte territooriumile Viimsisse, metalli tooma. Jura oli sõiduautoga BMW, roolis oli tema sõber nimega Vitja. Autos olid juba talle vähetuttavad

narkomaanid Sergei ja Maks. Jura sõidutas neid Viimsisse ning Sergei koos Maksiga

ronisid üle parapettide, tungisid ettevõtte territooriumile, tema aga jäi värava taha. Nad

hakkasid 6 m pikkuseid, umbes 15-20 kg kaaluvaid (armatuur)vardaid välja tassima ja

andsid neid talle üle parapeti. M.M ladustas neid 5-6 tk kaupa kimpudesse ja pärast viisid (need) üle tee asuvasse lagunenud hoonesse. Kandsid metalli välja kella 5-ni

hommikul ja tõid välja rohkem kui tonni metalli. Jura ei kandnud nendega koos metalli välja, ta oli koos Vitjaga autos, kasvuhoonete juures tee peal, valves, s.t vaatas, et keegi ei segaks neid metalli varastamast. Linnamäe tn tankla juures, andis Jura M.M-ile

100 krooni, lubades, et arveldab temaga täielikult pärast metalli (kokkuostu) viimist.

Narkomaanidele andis ta kahe peale 500 krooni. Seejärel viis ta tema koju. Järgmisel ööl

sõidutas Jura neid taas sõiduautoga BMW Viimsisse, roolis oli taas tema sõber Vitja, (autos) oli ka narkomaan Igor ja Igori sõber, vist nimega Vitja. Jura otsustas, et on vaja jalgvärava lukk maha lõigata, sest nad toovad vähe (välja), kui (tõstavad) üle parapettide. Jalgväraval rippus hea kroomitud lukk, mida ei saa kangiga ära lõhkuda ja ta lõikas Vitjal

autos olnud gaasilõikuriga jalgväraval olnud luku maha. Seejärel tassisid taas

armatuurvardaid, kuid ladustasid teise hoonesse, mis on lagunenud ja asub selle hoone

vastas. Öö jooksul tassisid välja umbes poolteist tonni. Jura oli jälle valves ja viis neid

pärast koju, seejuures ta andis talle 100 krooni. Mõne päeva pärast sõitis Jura õhtul,

punasel mikrobussil Ford Transit talle koju järele. Roolis istus tema sõber Vitja, samuti

(olid autos) narkomaanid Igor ja Igori sõber Vitja. Sõitsid Viimsisse. Ta märkas, et

jalgvärava uks oli posti külge keevitatud. Jura ütles, et ta lõikaks maha väravaluku ja et panevad oma luku (asemele). Ta lõikas väravaluku gaasilõikuriga maha, Jura aga tõi oma väikese luku, sinist värvi, sulges värava ja andis M.M-ile luku võtme, öeldes, et järgmisel päeval sõidavad kohale teise autoga, sõidavad õue sisse ja laadivad järelejäänud armatuuri kiiresti peale. Seejärel sõitsid sealt ära. Ta sai Juralt selle sõidu eest raha, taas

100 krooni. Järgmisel päeval, kell 10 õhtul, sõitsid koos Jura BMW-ga tagasi metalli järele, roolis oli Vitja. Teel Viimsisse, bussi nr 1 lõpp-peatuses ootas neid Kostja, tõstukiga

29 veokil. M.M-istus ümber Kostja autosse ja näitas talle teed ettevõtte juurde, kuhu oli jäänud armatuuri. Teel olles ütles Kostja talle, et ta on tööl ja et see on tal väljakutse

tellimusel. Ta sõitis hoone juurde, avas Jura võtmega luku, Kostja sõitis ettevõtte

territooriumile ja nad Juraga haakisid armatuuri (veo)rihmadega ja laadisid evakuaatori

platvormile. Nad tegid 2 või 3 tõstet, laadides kogu järelejäänud armatuuri peale 5-10

minutiga, seejärel sõitsid territooriumilt välja, sulges võtmega väravaluku, istus evakuaatorisse ja sõitis koos Kostjaga M.M-i majani. Kostja aga sõitis metalliga ära. Jura sõitis Viimsisse koos Vitjaga BMW-l. Esmaspäeval ütles Kostja talle, et anti ära enam kui 5 tonni metalli, kogusummas enam kui 11 000 krooni. 7. septembri õhtul kella 11 paiku tõi Jura talle koju raha summas 1000 krooni viimase partii armatuuri eest. Ta teab

Jura jutust, et armatuuri, mida nad tassisid öösel ja peitsid naaberhoonetesse, viis ta ära

koos oma isaga isa furgoonautol. Kuhu ta metalli ära andis, ta ei tea, kuid talle ta selle

metalli eest raha ei andnud, ütles, et sai vähe raha. Samuti tahab üles tunnistada alumiiniumist viina (pudeli) korkidega karpide varguse, mis nad koos K.P-ga varastasid 4. augustil 2009. a Viimsis oleva ettevõtte territooriumilt. Korkidega karbid olid

furgoonautos, mis seisis väravate taga aiaga piiratud territooriumil. Nad sõitsid Arturiga

sinna mikrobussiga, umbes kella 10 paiku hommikul. Artur tungis territooriumile üle

betoonparapeti, avas luugi autokatusel, ronis sisse ja hakkas (auto)kastist karpe välja võtma. Ta asetas need parapetile, M.M aga viis need autosse. Karp kaalus umbes 8 kg ja nad võtsid ligi 35 karpi, mille viisid kohe Tallinnas Betooni tn asuvasse Kuusakoski metalli vastuvõtupunkti. Metall võeti neilt vastu hinnaga 5 krooni kg eest, me saime selle

eest ligi 3000.- krooni, mille pärast Arturiga pooleks jagasid, 1500 krooni kummalegi. Metalli andsid ära Arturi dokumentide alusel ja raha kanti tema arvele. Pärast metalli ära andmist otsustasid taas sinna sõita ja võtta ülejäänud karbid kaasa. Sõitsid sinna kella 13 paiku ja võtsid furgoonautost veel umbes 30 karpi, mille nad kohe andsid ära Betooni tn 8,

vastvõtjale nimega Maks, (hinnaga) 8 krooni kg eest. Vastuvõtupunktis oli Anton (mikrobussi rendileandja) ja nad andsid korgid ära tema nimel ning raha summas umbes 2500 krooni läks tema firma arvele. Seda raha nad Antonilt ei saanud, sest see läks

mikrobussi rendisumma katteks. Nad ei rääkinud Antonile midagi, kust nad metalli

võtavad. Metallivargusest saadud raha kulutasid enda tarbeks. Kahetseb tehtut, lubab

rohkem mitte varastada. Lubab tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd I t/l 84- 86,87-89)

• 04.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i

ülekuulamisprotokolli ja

puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Filtri teel toimepandud varguses. Kahetseb tehtut. 2009. aasta augustis, jõudis koos Jura O i ja tema võõravõitu

tuttavaga nimega Maks Maksi evakueerimisautoga Mercedes Tallinnas Filtri teele.

Lükkasid koos Juraga aiavõrgu eemale ja võtsid sealt valtsid, tungraudade detailid ja

mingid muud laevatooted. Tõstsid tooted evakueerimisauto peale ja Jura koos Maksiga andsid varastatud tooted metalli vastuvõtupunkti Refonda, mis oli Lasnamäe poolt Betooni tänaval. Kahetseb tehtut. (kd III t/l 118-119,120, 121,122)

• 22.02.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli ja 20.01.2010

koostatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Krana Kaks OÜ territooriumil toime pandud varguses ning kahetseb tehtut. 2009. aasta aprillis kohtus Balti

jaamas oma tuttavaga nimega Nikolai (hüüdnimega „Tšerep" - kolju) ja tegi talle ettepaneku sõita koos Suur-Sõjamäe tänavale metalli järele. Ta nõustus. Tema punast värvi

sõiduautoga Nissan Primera Universal, jõudsid õhtul kella 17-18 paiku Tallinnas, Suur- Sõjamäe tänavale, tühermaa poolt mingi firma territooriumi juurde. M.M lõikas oksakääride abil piirdetara võrgu katki ja koos Koljaga tungisid alale. Läksid ühe vaguni

juurde ja M.M hammustas oksakääride abil lukuaasa vaguni uksel katki. Vagunist võtsid auto kõrgsurvepumba, alumiiniumredelid ja veel mingi värvilise metalli.

Soojaku kõrvalt võtsid ka traaversid, millised tõstsid haagisse ning tassisid trossitropid

firma territooriumi taha, et pärast need ära anda. Nikolai sõitis andma metalli mingisse Suur-Sõjamäel asuvasse angaari, kus ostetakse kokku musta ja värvilist metalli, aga M.M

jäi sinna teda ootama. Kuid pärast ei tulnud ta tagasi ja raha ta tema käest ei

30 saanud. Pärast märkas politseiautot ja läks selle territooriumi juurest ära. Autohaagist rentis oma nimele firmast Kuusakoski. (kd III t/l 22-23, 24-25, 26,27)

• 22.02.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 2009. aasta augustis, tema koos K.P-ga kohtus Säästumarketi juures bussijaamas Juri O iga, et sõita Paldiski maanteele metalli vaatama. Jura tuli koos oma sõbraga ja nad kõik

sõitsid Juri punast värvi mikrobussiga Ford Transit Tallinnas Paldiski maanteele metalli

järele. See oli päeval kella 16 paiku. Nad tungisid suletud alale, lõigates lõiketangidega

võrgu katki ja võtsid platsilt kütteradiaatorid, summutid, kollektorid, sillad, käigukastid, katalüsaatorid j a tõstsid mikrobussi. Jura koos oma sõbraga, viis varastatud esemed enda juurde, Tallinnas Kotka tänaval asuvasse garaaži, mida ta rendib. Nemad aga valmistasid tol momendil ette teist metalltoodete kuhja. Seega Jura käis õhtu jooksul umbes neli korda varastatud metalli järel. Pärast igat sõitu andis Jura neile Arturiga kummalegi umbes 100 krooni, lubades, et kui ta annab metalli ära, siis pärast jagab raha võrdselt. Pärast nad ei saanud mingit raha kätte. Samuti lubas Jura anda talle selle punase mikrobussi, millega nad varastasid metalli. Kahetseb tehtut. Võimaluse korral lubab hüvitada tekitatud kahju. (kd

III t/l 38-40, 41-42)

• 22.02.2010 ja 04.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamise

protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi raudteerööbaste varguses ning selgitab, et

septembris läks Keila linna, tühermaale, kus asusid raudteerööpad (mingeid märke ei olnud, et territoorium kuulub kellelegi). Käis rööbaste juures autobussidega Ford Transit. Aitas rööpaid raudteelt üles võtta, võtsid kokku 50 meetrit. M.M sai aru, et neid

jälgitakse ja lahkusid territooriumilt. Autobuss kuulus Antonile Õismäelt. Rööpaid käis üles võtmas Artši'ga, elab Suur-Ameerika 27-12, Tallinn, ja Aleksandr I n'iga Paldiskist. Metalli müüsid Kuusakoskile Betooni tänaval Antoni firmanimelt. Metalli eest said 1500.-

krooni. Varastatud metalli andsid Antoni palvel mingisse firmasse. Betooni 8 asuvasse firmasse andis koos K.P-ga pudelikorgid. Ka aiavõrgu andis ta Kuusakoskisse selle firma kontole. Nende poolt Keilast varastatud raudteelapid andis ka tolle firma kontole Kuusakoskisse. Firma 1 Aonardo OÜ kuulub AK. Pärast metalli andmist Antoni firmale arveldas ta nendega, võttes raha välja pangaautomaatidest.(kd III t/l 56-58, 59, 80- 81, 82)

• 04.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli ja 04.03.2010

koostatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi aadressil XXX,

Tallinn toimepandud varguses ning selgitab, et 2009. aasta juulis kohtus õhtul kella 20 paiku Tallinnas Veerenni tänava piirkonnas oma vähe tuttavate narkomaanidega nimedega Sergei ja Andrei. Ta tegi neile ettepaneku varastada eramajast muruniiduk, sest päeval pani

tähele, et naine niitis seal muru. Nad nõustusid. Andrei ja Sergei ronisid üle aia, M.M jäi aia taha. Nad murdsid kangiga kuuril ja garaažil lukud lahti ja viisid sealt välja muruniiduki Partner, juhtme ja rulli aiavõrku. Nad andsid talle üle aia muruniiduki ja kõik varastatud asjad, pärast mida viisid need rehvipaigaldustöökoja juurde. Seal helistas oma

ühele tuttavale hüüdnimega Lelik, kes tuli mikroobussiga Volkswagen Transporter, kontrollis muruniidukit ja ostis selle, tasudes selle eest 5 liitri piiritusega. Pärast põletasid koos Andrei ja Sergeiga vangla kõrval oleval tühermaal juhtmeid ja seejärel andsid need

koos võrguga ära Tallinnas Katusepapi-Sikupilli tänavatel asuvasse vanametalli vastuvõtupunkti. Said metalli eest sularaha summas ligi 1000 krooni ja selle raha jagasid kolme peale. Kahetseb tehtut. (kd III t/l 93-94, 95, 96,97)

• 04.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli ja 04.03.2010 koostatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Sesna Holding OÜ territooriumil toime pandud vargustes. Kahetseb tehtut. 2009. aasta augustis läks koos Jura O i ja Maksiga õhtul kella 6 paiku Maksi evakueerimisautoga Mercedes Tallinnas Suur- Sõjamäe tänaval asuva endise vabriku Pioneer juurde, et varastada platsilt metalli. Antud ettevõtte ala oli piiratud võrguga, kuid väravad olid lahti ja valvurit ei olnud. Enne seda oli

metalli juba sellelt alalt võtnud, kuid ühe firma omaniku loal, seepärast ta oli teadlik, et sellel alal on palju erinevaid metalltooteid. Antonilt renditud mikrobuss nr 115 seisis sealsamas platsil. Tõstsid koos Jura ja Maksiga trafokonstruktsiooni ja palju muud metalli peale. Jura viis metalli vastuvõtupunkti Refonda. Hiljem andis Jura talle mingi raha. Mõne

31

aja pärast otsustasid veel kord sõita sellele territooriumile ja varastada metalltooteid.

Saabusid koos Jura ja Maksiga jälle õhtul evakueerimisautoga. Vintsi abil tõstsid evakueerimisauto peale palju torusid (millede läbimõõt on 120 mm, pikkus ca 3 meetrit), metallnurgikud, karpterase, sarrused, merekonteineri, käru. Kogu varastatud metalli andsid Jura koos Maksiga jälle Refondasse. Jura arveldas temaga hiljem, kui palju ta talle raha andis, ei mäleta. (kd III t/l 103-104, 105-106, 107-108)

• 09.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli ja 22.02.2010

koostatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Taisto territooriumil toimepandud varguses ning selgitab, et 2008. aasta aprillis öösel kella 2-3

paiku, jõudis oma sõiduautoga Ford Sierra riikl.nr 320 MAC koos Andrei nimelise vähevõitu tuttavaga Taisto autobusside baasi, mis asub Suur-Sõjamäe tänava lõpus suunaga

Laagri poole. Seal seisis metalliga täidetud haagis (radiaatorid, autoveljed, kollektorid). Algul tahtis tõsta metalli endale autosse, kuid pärast pani tähele, et haagis liigub kergelt.

Siis ta kinnitas haagise oma auto külge, pärast läks lukustamata ukse kaudu, kontorisse nägi laua peal arvutit, lülitas selle võrgust välja ja võttis kaasa. Pärast seda andis metalli Tallinnas aadressil Betooni 8 sularaha eest, arveldas Andreiga, aga arvuti müüs Tallinnas Pae tänaval mingile naisele 1000 krooni eest maha ning haagise müüs vähevõitu tuttavale Vitalile 5000 krooni eest. Kahetseb tehtut. (kd III t/l 155-156,157-158, 159)

• 09.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i

ülekuulamisprotokolli ja

puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi Suur-Sõjamäe tänaval

asuvalt territooriumilt toime pandud 10 konteineri varguses ning selgitab, et 2009. aasta

juulis tuli ta koos K.P-ga Tallinnas Keevise tänavale punase mikrobussiga Ford-Transit, mille oli talle andnud Juri O . Mikrobussi roolis oli K.P. Sõitsid takistamatult firma territooriumile, sest seal väravaid ei ole, ja tõstsid mikrobussi kere sisse

2 konteinerit, mis kaalusid umbes 600 kg ja viisid need Tallinnas aadressile Betooni 8. Andsid need sularaha eest ära vastuvõtjale nimega Maks ja said metalli eest rahasumma

üle 1000 krooni. Raha jagasid Arturiga pooleks. Järgmisel päeval sõitsid koos Arturiga

punase Ford-Transitiga sinnasamma ja võtsid sealt uuesti 2 konteinerit ja veel mingit

vanametalli. Seal käisid koos K.P-ga 6 päeva jooksul ja kogu varastatud metalli andsid Tallinnas aadressil Betooni 8 vastuvõtjale nimega Maks sularaha eest, see tähendab ilma kviitungiteta. Varastatud metalli eest said raha üldsummas 10 000 krooni, mille jagasid Arturiga pooleks. Kahetseb tehtut. (kd III t/l 169-170, 171-172,173)

• 26.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et lõikur Makita ja alumiiniumist redelid Püünsi külas varastas ta mitte koos K.P-ga vaid koos

vähetuttavate Sergei ja Igor'iga. Samuti Paldiski mnt Tallinnas ta sooritas varguse

Motokeskusest-MC mitte koos K.P-ga vaid koos vähetuttava Sergeiga ja

varastatud metall viidi Juri O 'i garaaži Kotka tänavale Tallinnas. Samuti tunnistab, et varastas 4 BMW ratast Suur-Sõjamäe 27B Tallinn asuvast Kraana 2 OÜ soojakust, need

rattad jäid Nikolai kätte, kellega ta koos selle varguse toime pani. Samuti tunnistab, et

juhtis sõiduautot Opel Astra maikuus 2009, omamata juhtimisõigust ning ta peeti kinni

Balti Jaama juures Tallinnas. Ta kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Tunnistab oma süüd täielikult. (kd IV t/l 97-99)

• 24.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi aadressil XXX toime pandud varguses, kahetseb tehtut ja selgitab, et 2009. a augustis hilja õhtul, sõitis ta koos Arturiga selle ettevõtte hoone juurde, kust nad olid Arturiga võrku varastanud, selleks, et veel metalli varastada. Artur läks vaatama, mida saab varastada kõrval seisvast eramajast. Tema jäi autosse, Artur aga läks maja juurde. Ta ei näinud, kuidas Artur eramaja territooriumile tungis. Poole tunni pärast tuli Artur tema juurde ja tal oli käes kaks alumiiniumredelit, üks lahtikäiv, teine aga treppredel ning

nurklihvija Makita, mille nad panid mikrobussi kasti. Pärast andsid redelid

metallivastuvõtupunkti Tallinnas, Betooni tn 8, Maksile. Nurklihvija Makita müüs Artur Jurale 100 krooni eest. 2009 augustis varastasid nad koos Arturiga eramaja territooriumilt, kuurist, muruniiduki Partner, alumiiniumredeli ja elektrikaabli. Varastatud metalli müügist

32 saadud raha kulutas oma tarbeks. Lubab tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd I t/l 183-184, 185)

• 24.09.2009 koostatud M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi aadressil Pringi kulas, Metsa 5, toimepandud varguses, kahetseb tehtut ja 2009 augustis hilja õhtul, sõitis ta koos Arturiga tema poolt renditud mikrobussiga nr 115 Viimsi rajooni metalli järele. Seal, tee lähedal, olid nad varem tähele pannud metallvagunit. Jätsid

mikrobussi nr 115 vaguni juurde, ise aga läksid veidi läbi metsatuka ja jõudsid eramaja juurde, millel polnud piirdeaeda. Nad nägid kohe kuuri, millest Artur tõi välja musta värvi muruniiduki Partner koos heinakotiga aga ka alumiiniumredeli ja elektrikaabli, mis rippus kuuri seinal. Tema ei käinud maja territooriumil, vaid seisis teerajal kuuri lähedal. Pärast seda, kui Artur oli talle kaabli üle andnud, viisid kõik asjad mikrobussi. Seejärel sõitsid Viimsi rajooni lõppu põletasid varastatud kaabli puhtaks, andsid selle pärast koos redeliga

Maksile, Tallinnas Betooni tn 8, kus said sularahas kusagil 800 krooni. Muruniiduki

Partner andsid Antonile, kes on mikrobussi nr 115, mida ta temalt rentis, peremees. Sellega, et muruniiduk oli varastatud, oli Anton kursis ja andsid selle talle 2-päevase rendi tasuna mikrobussi eest. Vargusest saadud raha kulutas oma tarbeks. Käesoleval hetkel ta kahetseb tehtut. Lubab tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd IV t/l 202-203, 204)

• 27.05.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei

tunnista ta end süüdi, et juhtis sõidukit olles joobeseisundis. Tema ei istunud sõiduauto

roolis, kuna temal puudub kehtiv juhtimisõigus, mis on temalt kohtu poolt ära võetud. Olles Majaka tn-1 juhututtava juures tarvitas alkoholi, aga nimelt jõi ära suures koguses

õlut. Kella 21.00 ajal otsustasid koos juhututtavaga sõita Balti jaama, selleks ta palus

naaber Valeril sõiduauto Opel Astra reg.number XXX rooli istuda ning sõidutada neid

Balti jaama. Istusid sõiduautosse kolmekesi, Valeri istus sõidukijuhi istmele, tema aga

istus sõiduauto kõrvalistmele ning juhututtav istus tagaistmele. Hakkasid sõitma Majaka

tänavalt liikudes Balti jaama suunas, sõitsid umbes 20 minutit ja selle aja jooksul olid jõudnud Balti jaama piirkonda. Valeri peatas oma sõidukit mingi kasiino vastas, ise läks sõiduautost välja ning tema järgnes talle. Valeri käskis tal sõidukit valvata, ta jäi seisma sõiduki juurde. Tagaistmel istunud meesterahvas läks sõidukist välja ja seisis temaga koos

sõiduki juures. Mõne aja pärast sõitis kohale politseipatrull, kes kontrollis neil isikut tõendavaid dokumente. Seejärel anti talle korraldus istuda politseiautosse, sõidukile telliti tõstuk, tema aga viidi ekspertiisile Wismari Haiglasse. Seal ta keeldus joobe tuvastamisest, mille kohta arst tegi märke aktile. Seejärel pandi tal käed rauda ja viidi Kesklinna PO-nda kainenema. (kd IV t/l 69-72)

• 13.11.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et elas umbes kuu aega

NTjuures aadressil XXX, Tallinn. Ühel päeval, võttis tema pangakaardi, mis oli laual,

tema ID-kaarti ta ei võtnud. Pani pangakaardi endale taskusse ja ootas 5. oktoobrini, et

raha võtta. 5. kuupäeval tuleb NTpension. 5. oktoobril läks bussijaamas asuva pangaautomaadi juurde, kell oli 09.00. NTPIN-koodi teab juba ammu. Ta andis talle kaarti kasutada. Võttis välja 4500 krooni. Võttis 1000 krooni kaupa, sest ühe korraga suuremat

summat ei saa. Raha kulutas bussijaama juures asuvas kasiinos „Admiral". Pärast seda suhtles samuti, ta tuli tema juurde, ta tema juures enam ei elanud, kuna teadis, et politsei otsib teda. (kd II t/l 189-193)

• 19.10.2009 koostatud M.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta oma süüd täiel määral, kahetseb tehtut. Jääb varem antud ütluste juurde. 25.09.2009 kella 9-10

paiku hommikul sõitis tema juurde koju, Suur-Ameerika tn 27-6, mikrobussiga Volkswagen, Jura O koos oma Vova-nimelise tuttavaga ja mikrobussi roolis oli Vova. Ta

ootas Jurat, selleks et sõita koos temaga Keilasse ja seal rööbaste vargus toime panna. 22.09.2009 sõitis ta koos Jura O iga viimase mikrobussiga Volkswagen, XXX, mille roolis

istus Jura tuttav Vova, ja vaatasid, milliseid tööriistu on neil vaja rööbaste

demonteerimiseks. Sõitsid Keilasse 2 autoga, Jura koos Vovaga sõiduautoga, tema koos

Andreiga, Jura tuttavaga, mikrobussiga. Sõitsid Keilasse elevaatori kõrval oleva

raudteeharu juurde. Võtsid mikrobussist hapnikuka propaaniballoonid, viisid need

raudtee juurde, panid need põõsastesse. Seejärel hakkas Jura rööpaid lõikama, tema aga

33

seisis Jura lähedal ja vaatas ringi, nagu Andreigi, et keegi kõrvalistest isikutest neid ei

märkaks. Jura lõikas rööpaid 1,5-2 m pikkusteks tükkideks. Kokku ta lõikas katki 2 rööbast, kumbki pikkusega 25 m, kogupikkusega 50 m. Nad proovisid neid käruga raudtee

kõrval olevale platsile vedada ning Jura ja Andrei vedasid käruga ära umbes 10 m rööpa(tükke), kuid kuna käru oli ebamugav, siis läks Jura uuesti rööpaid lõikama, selleks,

et pärast lahendada rööpatükkide transportimise küsimus. Kuna balloonides oli vähe hapnikku, istusid Jura ja Andrei mikrobussi ja sõitsid Tallinna, tema aga hakkas rööpaid

lahti ühendama, s.t nende küljest sidelappe lahti keerama. Nende saabumise ajaks oli ta lahti ühendanud osa raudteest, aga nimelt 2 teist paralleelrööbast, kogupikkusega 50 m. Ta

hakkas lõikepõleti abil rööpaid 2 m pikkusteks tükkideks lõikama, Jura ja Artur aga

lõhkusid neid, laadisid kärule ja vedasid rööbaste kõrval olevale platsile. Iga rööpatükk,

mark P65, kaalus kusagil 150 kg, sidelappide kaal aga oli 30 kg. Hakkas pimenema,

otsustasid jätta balloonid põõsastesse, selleks et teisel päeval kohale sõita ja hommikul rööpatükid ära vedada. Andreil oli vaja kuhugi (ära) sõita ja Jura helistas Vovale ja palus tal neile järele sõita. Keegi sõidutas Vova Keilasse, ta ootas neid Tööstuse tn nurgal, kuhu O oli varem mikrobussi ümber paigutanud. Ta ei saa ise autorooli istuda, sest tal valutab jalg. Vova istus rooli, sõidutas neid Tallinna ja viis koju. Mikrobuss jäi Jura juurde. Hommikul, 26.09.2009, sõitis Jura üksi, oma valge mikrobussiga talle koju järele ja sõitsid

Keilasse. Rooli istus Jura. Sõitsid Keilasse kohale, laadisid kärusse, Õigemini lapsevankrile, mis oli Jural mikrobussi kastis, ühe rööpatüki ja hakkasid seda platsi suunas vedama. Enne platsini jõudmist märkasid meest jalgrattal, kes neid jälgis. Siis jätsid käru tee peale, ise aga läksid läbi põõsaste nende mikrobussi juurde ja Jura märkas mingit meest,

kes sõitis nende mikrobussist eemale. Viisid mikrobussi autobaasi territooriumile, ta jäi mikrobussi kõrvale, Jura aga läks tee suunas. Umbes 10 minuti pärast nägi ta politseiautot ja musta värvi džiipi, mis sõitsid mikrobussi juurde ja mõistis, et ta peab sääred tegema ning läks mööda teed Tallinna suunas. Nad ei jõudnud sealt ära vedada ühtki rööpatükki ja

arvatavasti vedelevad tükid rööbaste kõrval platsil või teepervel põõsastes. Ta tahab tunnistada ka seda, et alates 2009. a augusti keskpaigast ta demonteeris ja lõikas tükkideks koos Jura O i ja Andreiga, perekonnanime ei tea, teise raudteeharu, mis viib jõusöödatehase

suunas, rööpaid markeeringuga P50. Lõikasid tükkideks 2 rööbast Kogupikkusega 40m, tükid jätsid sinnasamasse, sest tahtsid tükid ühekorraga ära viia. (kd II t/l 107-112)

• 28.09.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 28.09.2009 peeti kinni JOkahtlustuses, et tema grupis ajavahemikul 01.09.2009 kuni 05.09.2009 pani toime varguse OÜ Propest territooriumil. (kd II t/l 5-7)

• 05.10.2009 koostatud kahtlustatava Juri O ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse, välja arvatud see kahtlustus, et ta ostis

nurklihvija Makita. Tahab muuta oma 28.09.2009 antud ütlusi ja anda tõeseid ütlusi raudteerööbaste kohta, s.t tunnistada raudteerööbaste demonteerimist ja osadeks lõikamist, s.t 20-meetrise teelõigu kohta, rööbaste markeeringuga P65. 25.09.2009 kella 9 paiku hommikul sõitis ta M.M-i juurde koju, Tallinnas asuvale Suur-Ameerika tänavale, koos oma Vova nimelise tuttavaga tema autoga, selleks, et sõita koos M.M-iga Keilasse

ja seal rööbaste vargus toime panna. 22.09.2009 oli M.M-i kasutuses talle kuuluv

mikrobuss Volkswagen, XXX, ja sellega sõitis M.M koos oma Andrei nimelise tuttavaga Keilasse, tema aga sõitis koos Vovaga tema sõiduautoga. Nad sõitsid Keilasse

kohale ja kuna balloonides oli vähe hapnikku, istus koos Vovaga mikrobussi ümber ja sõitsid Tallinna, selleks et täita balloonid hapniku ja propaaniga, M.M koos Andreiga

aga hakkas demonteerima rööpaid markeeringuga P65. Kella 13 paiku nad jõudsid

Keilasse tagasi, tema jäi M.M-iga, Vova aga sõitis oma autoga Tallinna, sest ta palus

teda ainult, et ta Keilasse ta sõidutaks ja ta ei teadnud seda, et nad tahavad rööbaste varguse toime panna. M.M oli tema saabumise ajaks juba osa raudteest, aga nimelt 2 paralleelset rööbast, kumbki pikkusega umbes 20 m, kokku 40 m, lahti ühendanud. M.M

hakkas tema lõikuri abil rööpaid tükkideks lõikama, pikkusega umbes 2 m, tema koos

Andreiga lõhkus neid. Kui olid 15-16 tükki valmis pannud, võtsid mikrobussist käru ja panid sellele 1 rööpatüki, kaaluga kusagil 130 kg, ning 2 rööbaste kinnitamise sidelappi, kogukaaluga kusagil 14 kg ja vedasid metalli rööbaste kõrval olevale platsile. Vedamise

34 jaoks on neil tarvis teist, vastupidavamat, 4 rattaga käru, sest rööpatükid olid väga rasked.

Ta helistas Vovale ja palus tal neile järele sõita. Ta sõitis Keilasse koos kellegagi oma

tuttavaist, ootas neid Tööstuse tn nurgal, kuhu M.M neid mikrobussiga sõidutas. Seejärel istus Vova rooli, sõidutas neid Tallinna ja viis koju. Mikrobuss jäi tema juurde koju. Hommikul, 26.09.2009, sõitis ta M.M-ile koju järele, seal võtsid 4 rattaga käru ja sõitsid Keilasse. Rooli istus M.M. Keilas laadisid kärule ühe rööpatüki ja hakkasid koos

temaga seda platsi suunas vedama. Enne platsini jõudmist märkasid meest jalgrattal, kes neid jälgis. Siis jätsid käru tee peale, ise aga läksid läbi põõsaste nende mikrobussi juurde ja ta märkas, et see mees sõitis juba nende mikrobussi juurest Tööstuse tn suunas. M.M

hüüdis talle, et on vaja jalga lasta. Istusid mikrobussi ja sõitsid umbes 500 m Keila elamurajooni suunas. Seal, eramajade juures, väljus M.M mikrobussist, selleks, et minna tagasi lahtilõigatud rööbaste juurde ja olukorraga tutvuda. Tema ootas mikrobussi juures ja kui M.M umbes 10 minuti pärast tagasi tuli, ütles ta talle, et on vaja siit kaduda. Istusid

mikrobussi, mille roolis oli M.M, sõitsid mingisse autobaasi Tööstuse tänaval. Jätsid mikrobussi sinna, seejärel M.M helistas kellelegi, misjärel ütles talle, et ta läheks mööda Keilasse viivat teed ja seal võtab keegi tema tuttavatest ta peale ja viib Tallinna, kuid teel pidas ta kinni musta värvi džiip, palus oodata politseid ja politsei pidas ta kinni. Varguse

pani toime rahapuuduse tõttu. Kahetseb tehtut, lubab, et midagi sellist rohkem ei juhtu. Lubab tema tegudega tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd II t/l 82-84, 85-86)

• 28.09.2009 koostatud kahtlustatava Juri O ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt raudtee

demonteerimises ja varguses isikute grupis ta end süüdi ei tunnista ning selgitab, et

22.09.2009. a andis oma tuttavale M.M-ile kasutusse talle kuuluva mikrobussi Volkswagen LT 28 Kasten, reg.number XXX, mis osteti firma Dayson Grupp OÜ nimele,

mille juhatuse liige ta ise on. Sergei palus anda talle kasutusse tema isiklik 3-st

hapnikuballoonist, 2-st propaaniballoonist ja Glor lõikurist reduktorite ja voolikutega

koosnev autogeeni komplekt. J.O tegeleb sõiduautode remondi ja taastusega ja kasutab seda komplekti pidevalt. Kuna oli varem M.M-ilt võlgu võtnud raha summas 3500

krooni, siis M.M ütles, et ta võtab temalt kasutusse kuni 25.09.2009 mikrobussi ja autogeeni ja siis ei ole tal tema ees võlga. M.M ütles talle, et mikrobussi ja autogeeni

vajab ta vana angaari demonteerimiseks Keilas, mille demonteerimiseks on tal luba

olemas. Veel varem, 16.09.2009 käisid nad M.M-iga Keilas, vanal haruraudteel ja M.M pakkus talle koos tema ja tema brigaadiga demonteerida raudteerööpad ja viia need vanametalli kokkuostu. Ta keeldus kohe ja ei nõustunud osalema selles ettevõtmises,

sest tema jaoks oli selge, et see on võõra vara vargus. 20.09.2009 M.M palus oma

kasutusse mikrobussi ja autogeeni just angaari, mitte raudteerööbaste demonteerimiseks.

Seepärast 22.09.2009. a ta andiski need asjad talle kasutusse. 25.09.2009.a kella 13.00 paiku J.O läks Keilasse autobaasi oma mikrobussile järele, kuid M.M ütles, et ta veel

vajab autot ja pakkus tulla sellele järele 26.09.2009. Järgmisel päeval, laupäeval 26.09.2009 kella 12.00 läks ta uuesti autobaasi, M.M-i seal ei olnud. M.M pakkus

tulla haruraudteele, mida ta oli talle varem näidanud, ja sealt pidi ta oma mikrobussi

saama. Sealt leidis ta oma mikrobussi ja M.M-i, kes üritas mingi käruga välja viia autogeeniga katki lõigatud rööpaid. Kedagi peale M.M-i ta ei näinud. M.M jättis

rööbastega käru sinna kohta, ütles, et ta käivitaks kiiremini mikrobussi ja sõidaks autobaasi. Autobaasi jättis mikrobussi koos autogeeniaparaadiga. Tal ei ole juhiluba ja ta jäi ootama inimest, kes viiks ta Tallinnani. M.M jäi autobaasi. Ootas tee ääres autot, kui tema juurde sõitis musta värvi maastur ja autost väljunud mehed, eestlased, ütlesid, et kahtlustavad teda raudteerööbaste varguses. Kohale kutsuti politseipatrull. Vargust ei ole

ta toime pannud, kuid teadis, et raudteerööpaid kavatses demonteerida M.M koos oma brigaadiga. (kd II t/l 68-73)

• 29.09.2009 koostatud kahtlustatava Juri O ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end

süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse, välja arvatud see kahtlustus, et ta ostis

nurklihvija Makita. Ta pole nurklihvijat neilt ostnud. 2009 augustikuus sõitsid M.M ja Artur mikrobussiga nr 115 Ford Transit tema juurde garaaži, XXX, Tallinnas. Kastis oli neil metall, mida nad viisid Antonile, aga ka jalgratas ja muruniiduk. Artur tegi talle ettepaneku osta 1000 krooni eest punast värvi muruniiduki MTD ja kollakasrohelist

35 värvi naiste jalgratta firmalt Classic, mille raamil oli lastetooli kinnitus ja esipidur katki. Ostes Arturilt jalgratast ja muruniidukit, ta aimas, et need on varastatud. Pärast, 2 päeva

jooksul, leidis ta interneti kaudu ostja, kes otsis muruniidukit. Müüs selle kuulutuse ülespanijale muruniiduki ja jalgratta 2000 krooni eest. 2009. a augustis M.M pöördus tema poole ettepanekuga osta temalt metalli odavamalt kui metalli vastuvõtupunktides, sest

ta ei tahtnud, et teda nähtaks Antoni mikrobussiga metalli vastuvõtupunktides, kus teda juba teati. Ta nõustus, aga nädal enne seda tegi Sergei ettepaneku sõita temaga koos Viimsi rajooni ja vaadata metallkonstruktsioone, mida tema sõnul oli vaja lahti võtta. Sõiduautol

BMW, riiki, nr XXX, mis kuulus tema sõbrale VV, sõitis ta koos tema ja M.M-iga mingi ettevõtte territooriumi juurde Tammneeme külas. Sisenesid värava kaudu

territooriumile, seal töötasid sel hetkel mingid inimesed. Vaatasid, mida väärtuslikku (metalli) seal on, kuid ta ei näinud seal midagi ning sõitsid sealt ära. Pärast, umbes nädal

hiljem, hakkas M.M talle metalli tooma, kokku umbes neli korda. Ladustasid metalli garaažiboksi Tallinnas, XXX. Seda garaažiboksi rentis ta VDajavahemikus 2009 aprillist kuni 12.09.2009. Selle metalli: karpraua, torud, keevitusaparaadi ja vana armatuuri tükid andis ta ära ühe korraga firma Kuusakoski metalli vastuvõtupunkti, Tallinnas Betooni tn, tema sõbra MFabiga ja tema nimel, tal on evakuaator Mercedes Benz. Metalli oli umbes

1,5 tonni ja andsid selle ära 2200 krooni eest. MF ei teadnud, et metall on varastatud. Samuti nad said ühel korral M.M-iga kokku Tallinnas Mereakadeemia juures, Linnamäe tee parklas ja laadisid seal M.M-i mikrobussist metalli MFpuksiirile ümber. Pärast viisid

metalli, karprauad ja nurkrauad, firmasse Refonda, mis asus kuni 17.09.2009 Tallinnas Paneeli tn 4C. Metalli andsid ära MFnimel, sest J.O i arve on kohtutäituri poolt arestitud. Kogu summast, suuruses kusagil 3700 krooni, mille ta sai M.M-i metalli müügist, maksis ta talle eelnevalt raha, kogusummas kusagil 2000 krooni, ta maksis M.M-ile pärast iga

sõitu mingeid summasid, kusagil 500 krooni ringis. Armatuuri varguse kohta ettevõtte territooriumilt Pringi külas selgitab järgmist, et ta sai M.M-ilt teada, et seal on armatuuri, mida M.M ei saa sealt ise välja vedada. Ta palus teda bussijaama kandis Säästumarketi juures ja tema sõbra VVjuuresolekul, et ta sõidutaks tema ja tema tuttavad sinna, et nad V

oleksid seal valves, kuni nad metalli varastavad, seejärel aga sõidutaksid nad tagasi Tallinna. Nad leppisid ka kokku, et pärast ta leiab transpordi varastatud metalli äraveoks ja saab selle eest tasu 40% ulatuses puhaskasust, mille jagab VV . Nõustusid kõigega. Ööl vastu 01.09.2009 sõitsid nad koos V , tema autol BMW, riiki, nr XXX, Tallinnas Endla tn asuva baari Mandariin juurde, võtsid sealt peale M i ja Sergei, kelle M.M oli eelnevalt

sinna kutsunud. Nendega koos sõitsid endise tankla juurde, mis asub Lubja, endise politseiprefektuuri hoone lähedal ja võtsid sealt peale M.M-i. Sõitsid Viimsisse, peatusid ettevõtte lähedal, ristmikul, M.M väljus koos oma tuttavatega autost ja nad läksid veidi eemale jälgima olukorda. Hommikul, tuli M.M koos oma tuttavatega nende juurde ja

teatas, et nad olid viinud mahajäetud hoonesse umbes 1,5 tonni metalli. Seejärel sõitsid

M.M-i koju, tema tuttavatel aga lasid väljuda Wismari tn piirkonnas. Järgmisel õhtul, võtsid nad M.M-i kodu juurest peale, sõitsid temaga koos Ülemiste piirkonda, kus tal oli põõsastesse peidetud metallilõikur ja 2 gaasiballooni. Seejärel viisid balloonid Viimsisse mahajäetud hoonesse. M.M oli lõikurit vaja selleks, et ettevõtte jalgväravalt lukk maha lõigata. Seejärel sõitsid kõik koos Tallinna ja võtsid Luise tänavalt peale M.M-i tuttavad, Sergei ja Igori nimelised mehed. Kohtumisel nendega leppis kokku M.M-ise, helistades

Igorile tema mobiiltelefonilt. Koos V , tema autoga BMW, riiki, nr XXX, sõitsid

Viimsisse ja lasid ristmiku juures väljuda. Ise jäid V taas autosse jälgima, et keegi ei segaks neil metalli varastada. Hommikul ütles Sergei, et nad tõid metalli välja rohkem, kui eelmisel ööl ja et nad ladustasid metalli teise hoonesse, mis asub ettevõtte vastas. Seejärel

sõidutasid M.M-i ja tema tuttavad tagasi Tallinna. Kuna tal oli vaja ladustatud metall Viimsist ära viia, tegi ta järgmisel päeval oma isale, Aleksandr O ile, ettepaneku aidata tal

see metall ära tuua, selgitades, et metall ei ole kellegi oma ja et see lebab mahajäetud

hoones, lubades, et isa saab vedamise eest raha summas 400 krooni. Tema isal on transpordivedude firma ja ühe veotunni maksumus moodustab 300 krooni. Isa nõustus ja

sõitsid päeval sinna tema veoautol Volvo, Viktor Vassilevitš aga tuli sinna oma autoga

BMW, riiki, nr XXX, Igori ja M i, selleks, et metall isa veoautole laadida. Laadisid

36 armatuuri autosse, seejärel viis koos isaga metalli firmasse Tolmetex, mis asub Tallinnas,

Betooni 30. Metalli andsid ära ligi 3000 krooni eest, VV nimele. Pärast, kusagil päev hiljem, hommikul, sõitsid punase mikrobussiga Ford Transit, mis kuulub M.M-ile ja mille roolis oli Viktor Bazanov, tagasi Viimsisse, selleks, et väravalukk maha lõigata, riputada sinna M.M-ile kuuluv lukk, hiljem aga sõita sinna evakuaatoril ja territooriumile

jäänud armatuur ära viia. V. B jäi mikrobussiga ristmiku lähedale, tema aga koos

M.M-iga võtsid mahajäetud hoonest lõikuri ja M.M lõikas väravaluku maha, tema aitas hoides balloone ja voolikut. Pärast riputas M.M (sinna) oma rippluku, vist sinist värvi, võtme jättis endale. Pärast sõitsid ettevõtte juurde, laadisid lõikuri koos balloonidega

autosse ja sõitsid Tallinna. Tammsaare tn piirkonnas, istusid Viktor ja tema VBautosse Ford Escort ja sõitsid tagasi Viimsisse, vaatamaks, kas keegi ei sõida sinna territooriumile. Pärast helistas tuttavale Kostjale ja tegi talle ettepaneku vedada (midagi). Ta nõustus. J.O helistas M.M-ile ja leppis temaga kokku, et Kostja võtab ta peale Mustamäe tee ja

Endla tn ristmikult ja et nad sõidaksid sinna koos Kostjaga. Mis kell oli, ta täpselt ei mäleta. Kui Kostja ja M.M saabusid Randvere tänavale, istus ta ümber nende juurde,

evakuaatorile. Sõitsid ettevõtte väravate juurde, M.M avas oma võtmega värava troppide abil laadisid armatuuri ja 3 suurt valuplokki 2 või 3 korraga peale, laadisid kõik selle evakuaatori platvormile ja lukustasid värava, viisid metalli Tallinna. Nad ei andnud

metalli kohe vastuvõtupunkti, sest M.M tahtis armatuuri tootena maha müüa. Kostja

nõustus jätma metalli Mustamäe teele enda juurde parkimisplatsile kuni esmaspäevani.

Esmaspäeval sõitis tema koos M F Betooni tn 30 (asuvasse) vastuvõtupunkti, kuhu Kostja hiljem koos metalliga kohale sõitis. Andsid selle metalli M i nimel ära, selle kaal oli kusagil 4500 kg ja ta sai raha summas umbes 11600 krooni. Kostjaga kokkuleppe alusel maksis talle summas 1500 krooni, metalli päritolu kohta ta ei teadnud. J.O pani vargused toime halva majandusliku olukorra tõttu. Kahetseb tehtut, lubab rohkem mitte varastada

ega varastatut kasusaamise eesmärgil kokku osta. Lubab tema poolt tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd II t/l 12-18)

• 12.03.2010 koostatud kahtlustatava Juri O ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt ning selgitab, et ta ei ostnud ketaslõikurit Makita ega varastanud metalli Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval, Filtri teel ja Paldiski maanteel asuvatelt aladelt. Umbes

2009. aasta augustis helistas talle M.M ja palus tal tuua Tallinnas Paldiski

maanteel oleva šašlõkibaari juurde diiselkütust ja 5 1 jahutusvedelikku ning müüa need talle maha, tema kasutuses olnud mikrobussi nr 115 tankimiseks. Kui ta saabus koos VV tema sõiduautoga BMW 520 šašlõkibaari juurde, ootas neid seal M.M. Ta istus nende

juurde autosse, sõitsid 15 meetrit edasi ja peatusid BRC autokeskuse juures. M.M-i mikrobuss seisis platsi keskel, mille roolis istus eakas meesterahvas nimega Sergei, bussis istus ka M.M-i elukaaslane nimega N . Mikrobuss oli juba täis laetud autosummutite ja katalüsaatoritega. M.M tegi neile V ettepaneku osta selle metalli sularaha eest ja üles, et seal on palju katalüsaatoreid ja küsis summat 5000 krooni. JOja Viktor keeldusid, siis M.M tasus kütuse eest ja sõitsid koos V ära, aga M.M jäi sinna. Rohkem ei ole tal selle episoodi kohta midagi ütelda, peale selle, et mingit metalli nad kuskilt ei varastanud. Tallinnas Suur-Sõjamäe 27b oleva endise vabriku Pioneer ala kohta selgitab järgmist, et 2009. aastal umbes mai lõpus või juuni algul tuli ta koos MFiga tema evakueerimisautoga Mercedes Benz, number XXX, eesmärgiga võtta M.M-ilt metalli, mida ta lubas neile M iga anda sõiduauto Opel Astra eest tasumise arvel, mille nad müüsid M.M-ile 4000 krooni eest maha umbes 3-4 päeva enne seda. M.M-i poolt kõrvale pandud metall oli tsehhi lähedal oleval platsil. Seda oli vähe, ca 300 kg: metalltorud läbimõõduga 10 cm

ja alumiiniumist tünn. Ostsid koos M iga selle metalli 500 krooni eest, tõstsid selle

evakueerimisauto peale ja viisid vanametalli kokkuostupunkti firmasse Kuusakoski, mis asub Tallinnas Betooni tänaval. Metalli andsid M F nimele ja said selle eest raha ca 1600

krooni. Rohkem mingit metalli ta sellelt territooriumilt ei võtnud. Metalli varguse kahtlustuse kohta aadressilt Filtri tee 20 Tallinnas selgitab järgmist, et umbes 2009. aasta juuli keskel, umbes 12ndal kuupäeval andsid koos M iga M.M-ile rendile nende punast värvi mikrobussi Ford Transit, riikl.nr XXX. JOsõitis Tallinnas Filtri teele, kus nad leppisid kokku kohtuda M.M-iga selleks, et M.M arveldaks nendega mikrobussi

37 rentimise eest ja tagastaks selle neile. JOsõitis sinna koos M iga tema autoga BMW 740.

Tema poolt M.M-ile rendile antud mikrobuss seisis juba metalliga laetud, nimelt seal olid mingisugused 3 toorikut, millede kogukaal oli 150 kg, ning mingid metallilehed. Tema ja M viisid metalli mikrobussiga vanametalli kokkuostupunkti - Kuusakoski või Refonda

ja kogu metalli andsid MFkontole, metalli eest said raha summas u 650 krooni. Raha jagasid pärast M iga pooleks. Punast värvi mikrobuss Ford Transit jäi tema ja M i juurde. Pärast jälle andis mikrobussi M.M-ile rendile ja umbes 4 päeva pärast, võimalik, et 16.

juulil, sõitis jälle koos MFiga tema sõiduautoga BMW Tallinnas Filtri teele ja võtsid mikrobussi Ford Transit, kuhu oli juba selle peale laetud metalli: mitu karpi, millede sees olid E-tähe kujulised trafomähiste kinnitused, nurgikud ja teised metalltooted. Metalli oli kokku ca 200 kg. Viisid koos Maksiga metalltooted mikrobussiga Ford Transit vanametalli kokkuostupunkti Kuusakoski ja seal andsid kogu metalli M i pangakontole. Said metalli eest raha summas 400 krooni, mille pärast jagasid M iga pooleks. Seega M.M valmistas neile metalli ette selleks, et tasuda neile mikrobussi rentimise eest. Käesoleval ajal kahetseb tehtut, lubab, et niisugust enam ei tule. Võimaluse korral lubab hüvitada tema tegevusega tekitatud kahju. (kd III t/l 174-176, 177-179)

• 30.09.2009 koostatud kahtlustatava J.O i puhtsüdamlikust ülestunnistuse kohaselt tunnistab

ta end olevat süüdi selles, et ma koos M.M-iga ja tema tuttava Andreiga

25.09.2009.aastal kümne meetri raudteerööbaste demonteerimisest osa võttis. Tol päeval nad rööpaid ära viia ei saanud, sest need olid liiga rasked. 26.09.2009.aastal sõitis ta koos M.M-iga Keilasse, hakkasid rööpaid käruga pealelaadimiskohta viima, kui nägi, et üks inimene jälgib neid. Pärast seda jätsid käru sinnapaika ja läksid bussi juurde, millega sõitsid autobaasi, kuhu selle jätsid. M.M ütles talle, et J.O ile peaks järele tuldama ja viidama Tallinnasse, läks välja, tee peale, kus patrull ta vahistaski. Toimepandut kahetseb, lubab, et ei korda sarnaseid tegevusi tulevikus kunagi. (kd II t/l 78-79)

• 26.09.2009 koostatud Juri O ´i puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt töötas ta koos

M.M-iga Keilas aadressil Tööstuse 12, kus käis rööbaste saagimine. Tema roll

seisnes selles, et andis kasutada oma mikrobussi Volkswagen LT 28 Kasten. Seda tööd

pakkus talle M.M . Esimest korda oli ta seal umbes 16-19. septembril, töö üksikasjadesse teda eriti ei pühendatud. Andis Sergeile bussi sellepärast, et oli talle 3500

EEK võlgu, ta palus bussi kasutada alates 22. septembrist kuni 25. septembrini ja

autogeenlõikamiskomplekti (kolm hapnikuballooni, kaks propaaniballooni ja reduktorite

ning voolikutega Gloor lõikaja) tingimusel, et ta kustutab tema võla. 25.09.2009 Sergei

bussi ei tagastanud. 26.09.2009 võttis ta temaga ühendust ja palus, et ta sõidaks bussile Keilasse järele. Sõitnud Keilasse, kohtus Sergeiga, ta ütles, et ta peab rooli istuma ja sealt

viivitamatult minema sõitma. Sõitsid Keilas eramajaderajooni, ta ütles, et ta peatuks

teepervel. Väljusid autost ja läksid raudtee juurde. Sergei läks ettepoole, tema jäi auto

lähedale. Sergei naasis 10-15 minuti pärast ja nad sõitsid autobaasi ja jätsid auto sinna.

Pärast mida ütles Sergei, et ta keelt hammaste taga hoiaks, või läheb väga halvasti. Ta lisas, et talle tullakse autobaasi vastas asuvate garaažide juurde järele, seal patrull vahistas ta. (kd II t/l 66-67)

• 29.09.2009 koostatud Juri O ´i puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi selles, et ta 2009 augustis, M.M-ilt ja Arturilt nende poolt Tammneeme asulast,

ühelt territooriumilt, minema viidud metalli ostis. Ladustas seda metalli ja lõikas oma garaažis aadressil Kotka 13. Pärast mida viis selle koos MFiga Emexisse ja Refondasse. Kokku ostsid umbes 1-1,5 tonni metalli, mille eest sai M.M-ile makstud umbes 1500-2000 krooni. Samuti tunnistab üles, et võttis koos M.M-i, Igori ja Andrei ning V osa armatuurivargusest. Pärast aga viis selle armatuuri Viktor Vassiljevitšiga tema arvel Tolmetexi. Tunnistab end selles süüdi, et ta koos M.M-i ja Konstantiniga, Konstantini autol, armatuuri vargusest osa võttis ja hiljem selle metalli MFnimel Tolmetexi vastuvõtupunkti viisid. Töötas antud territooriumil septembri alguses 3-4 korda. Tunnistab end süüdi selles, et ta Arturi käest ostis muruniiduki ja lastetooliga jalgratta Classic,

mõlemad asjad 1000 EEK eest. Asjad müüs ajalehekuulutuste kaudu tundmatutele inimestele maha. Ostis need asjad edasimüümise eesmärgil. Toimepandut kahetseb.(kd II t/l 8-9)

38

• 20.01.2009 koostatud Viktor Vassilevitš´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse, kahetseb tehtut ja lisab, et Jura O i pöördus 2009

augustis korduvalt tema poole palvetega aidata tal metalli ära anda

metallivastuvõtupunktidesse (Kuusakoski) tema nimele ja pangaarvele Swedbankis,

selgitades, et tal endal on pangaarve külmutatud. Augustis andis Jura ära metalli, mis

koosnes lahtivõetud automootoritest, ühest elektrimootorist ja erinevatest autokere detailidest. Ta ei tea, kas see metall oi varastatud või mitte, sest ta ei küsinud seda Juralt, ise ta aga ei rääkinud talle metalli päritolu kohta midagi. Selle eest, et ta aitas Jural metalli

ära anda, andis ta talle (korduvalt) 100 krooni tänuks abi eest. Armatuuri varguse kohta Pringi külas ettevõtte territooriumilt selgitab järgmist, et 2009 augustis kohtus Juri O iga, bussijaama piirkonnas Säästumarketi kaupluse juures O i tuttavaga, kelle nimi on Sergei. Ta ütles, et Viimsis on armatuuri, mida tema ise ei suuda sealt ära vedada ja palus nende abi metalli äraveol. Ta palus viia ta sinna koos tema kahe tuttavaga, selleks, et tema ja Jura vaataksid, seni kuni nemad metalli varastavad, et keegi sinna ei sõidaks, seejärel aga nad Tallinna tagasi sõidutada. Nad leppisid kokku ka, et nemad Juraga saavad selle eest raha

summas 40% selle metalli müügi puhaskasumist. Nad Juraga nõustusid kõigega.

31.08.2009, helistas Jura talle ja palus, et ta sõidaks talle Läänemere teele koju järele. Seejärel sõitsid Tallinnas asuva restorani Mandariin juurde ja võtsid peale Sergei ja Igori.

Pärast seda, kui nad olid nad peale võtnud, sõitsid endise tankla juurde, mis asub Lubja, endise politseiprefektuuri hoone lähedal ja võtsid M.M-i peale. Seejärel sõitsid kõik koos

Viimsisse. Pringi külas ettevõtte lähedal ristmikul peatusid, M.M väljus koos oma tuttavatega autost ja läksid ettevõtte suunas. Nemad sõitsid ristmikust veidi eemale, peatusid uue maja juures ja jälgisid olukorda, ootasid M.M-i ja tema sõpru. Hommikul M.M

ütles, et nad olid välja toonud palju metalli, umbes 1,5 või 2 tonni ja panid metalli

kõrvalasuvasse mahajäetud hoonesse. Seejärel sõidutasid M.M-i tagasi Lubja tänavale,

tema tuttavatel aga lasid väljuda Wismari tn pargi piirkonnas. Järgmisel päeval võtsid

M.M-i Lubja tänavalt peale, sõitsid temaga koos Ülemiste piirkonda, kus tal oli põõsastesse peidetud metallilõikur ja gaasiballoonid propaani ja hapnikuga. Seejärel viisid balloonid Viimsisse ja jätsid balloonid ja lõikuri sinna, majajäetud hoonesse. M.M oli lõikurit vaja selleks, et ettevõtte jalgväravalt lukk maha lõigata, et siis nad saavad rohkem metalli välja tuua ja sellest oli juttu, kui ta hommikul M.M-i Lubja tänavale viis. Seejärel

sõitsid kõik koos Tallinna ja võtsid Luise tänavalt peale M.M-i tuttavad, M i (uus) ja Igori (endine) nimelised mehed. Kohtumise nendega leppis kokku M.M-ise. Sõitsid jälle

tema autoga BMW, riiki, nr XXX, sõidutasid nad Viimsisse ja lasid M.M ja tema sõpradel taas ristmiku juures väljuda. Nemad Juraga jäid autosse jälgima, et keegi ei segaks neid metalli varastamisel. Kui hommiku eel M.M tuli koos sõpradega, ütles ta, et nad tõid metalli välja rohkem, kui eelmisel ööl ja et nad ladustasid metalli teise hoonesse, mis asub ettevõtte vastas. Seejärel sõidutas M.M-i ja tema tuttavad tagasi Tallinna ja teel nad leppisid kokku, et ta võtab päeval Igori ja M i Endla tänavalt peale ja sõidutab nad ettevõtte juurde, selleks, et nad laadiksid varastatud metalli O i isa autosse, seejärel annavad metalli metallivastuvõtu punkti. 02.09.2009, päeval, täpset kellaaega ta ei mäleta, sõidutas ta sinna oma autoga BMW, riiki, nr XXX, Igori ja M i, selleks, et nad laadiksid varastatud metalli O i isa veoautole. Nad laadisid armatuuri veoautole, seejärel läksid kõik koos Tallinnasse,

Betooni tn 30, firma Tolmetex metallivastuvõtupunkti ja andsid metalli ära oma dokumentide alusel, sest kellelgi neist pole üldse pangaarvet. Metalli andsid ära ligi 3000

krooni eest. Seejärel sõidutas M.M-i sõbrad Viru Keskusesse, võttis pangaautomaadist välja metalli müügist saadud raha ja sõitsid koos Jura O iga M.M-i koju Suur-Ameerika

tänaval. Seal jagasid raha omavahel ära. Talle anti raha summas 400 krooni kulutatud bensiini eest ja veel umbes 400 krooni. Teised said samuti kusagil 400 kroonised summad, kõik nende vahel käis ausalt. Käesoleval hetkel ta kahetseb tehtut, et pani varguse toime, tunnistab täiel määral oma süüd, lubab rohkem nii mitte teha ja lubab hüvitada tema poolt ettevõttele tekitatud kahju. (kd II t/l 125-126, 127-128)

• 18.02.2009 koostatud kahtlustatava Aleksandr I ülekuulamisprotokolli kohaselt septembrikuu alguses läks koos M.M-iga Keilas tühermaal Tööstuse 12, kus oli kinni kasvanud raudtee. M.M pakkus talle rööpaid vanametalliks katki lõigata. See on

39

strateegiline objekt ja ta keeldus sellega töötamast. Samuti ei olnud neil kaasas gaasikeevitus aparaati. Tema juuresolekul rääkis M.M telefoniga ja umbes 30 minuti

jooksul rööbastest kilomeetri kaugusel tulid noormehed mikrobussiga kaasas

gaasikeevituspost. Pärast seda sõitis ta koju Paldiskisse. Umbes nädala pärast kohtas ta

M.M-i Tallinnas ja sai temalt teada, et tollel korral arestiti neil pärast autobuss gaasikeevitusseadmega ja keegi peeti kinni. (kd III t/l 69-72, 73 )

• 05.03.2010 koostatud kahtlustatava Antons K ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tunneb M.M-i nimelist inimest, sest teda tutvustas temaga Aleksandr I . M.M-iga olid tal ärisuhted: andis talle rendile mikrobussi Ford Transit reg.nr 115 AOZ ajavahemikul 31.07.2009 - 08.08.2009 ja

antud mikrobuss oli tema kasutuses alates 31.07. kuni 01.08.2009 ja alates 06.08 kuni 08.08.2009 kaasa arvatud. Pärast seda olid antud mikrobussi kasutajateks tema, Aleksandr I

ja võib-olla keegi teine. Tema isiklikult mingeid metallist võrke ei näinud, aga mis

puudutab muruniidukeid, siis selgitab et M.M pakkus talle auto rentimise eest tasuda

muruniidukiga, kuid ta vastas tema pakkumise peale kategoorilise keeldumisega. Tema firma Eurocontract OÜ on seotud firma 1 Aonardo OÜ ärisuhetega, see tähendab tegeleb kaubavedudega. (kd III t/l 123-124, 125)

• 19.10.2009 koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt 19.10.2009 peeti kinni M.M kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. (kd II t/l 103)

• Harju Maakohtu 14.10.2009 vahistamismäärusest nähtuvalt vahistati M.M seoses 21.08.2009 avastatud vargusega OÜ Propest territooriumilt. (kd II t/l 100-102)

• 04.11.2009 koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt 04.11.2009 peeti kinni K.P kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. (kd II t/l 118)

• Harju Maakohtu 14.10.2009 vahistamismäärusest nähtuvalt vahistati K.P seoses 21.08.2009 avastatud vargusega OÜ Propest territooriumilt. (kd II t/l 114-116)

• 16.03.2010 koostatud kahtlustatava Arno Kipus ülekuulamisprotokollist nähtuvalt, tunnistab ta oma süüd täielikult ja selgitas, et 2009 septembris S.Talšov pakkus talle tööd autojuhina. Tasus talle sõidu eest 500 krooni kord. Sõidukiks oli valget värvi Ford Transit.

Sõitsid kolmekesi koos Sergei ja Aleksandriga. Sõitsid Keilasse raudtee ülesõidu ligidal asuva vana tööstushoone juurde. Sergei juhatas teed. Kolmekesi kangutasid kaasas olnud

tööriistade abil raudteerelsside naelad lahti, et saaks metallist alusplaadid kätte. Kohale

jõudsid 11:00 paiku ja töötasid seal kuni kellani 16:00 või 17:00. Kui keegi möödus,

peitsid ennast ära. Metalli (u 1 tonn) viisid Paldiskis asuvasse kokkuostu. Tema andis

juhiload Aleksandri kätte ja tema suhtles kokkuostjatega. Tema ise raha ei saanud.

M.M kutsus ka mõni päev hiljem teda Keilasse autojuhiks. Tema ei nõustunud.

Järgmisel päeval sõitsid M.M-i ja Aleksandriga Keila vahel ja otsisid inimestelt

vanarauda. Seejärel M.M tegi uuesti ettepaneku minna metalli varastama. A.Kipus keeldus. M.M helistas kellelegi ja 30 minuti pärast tuli kohale veoauto, mille küljes oli

kraana. A.Kipus lahkus. Eelmisel korral ta ei teadnud, et Keilasse tulles paneb toime

varguse, sai aru kohapeal, et tegu on illegaalne aga ta ei saanud kuhugi minna ja aitas M.M-i. Tal puudus tahtlus ja kahetseb oma tegu puhtsüdamlikult. (kd III t/l 192-193)

• 21.09.2009 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et korke nad andsid esimest korda 04.08.2009 Kuusakoski metalli vastuvõtupunkti Tallinnas Betooni tänaval, pärast aga, kusagil päev hiljem, varastasid ülejäänud karbid korkidega ja andsid need ära Tallinnas Betooni tn 8. Pärast võrgu vargust, 2009. a augustis, sõitis ta sinna koos Arturiga mikrobussiga nr 115 ligi 4 korda, tungisid värava haagi avamise teel ja võtsid ära esimesel

korral kella 10-11 paiku umbes 15. augustil, katlamaja juurest, 3 tükki elektrikilbi

metallkaste, mõõtmetega 150x50 cm, 10 tükki torusid pikkusega 2 meetrit, aga ka metallvõrguga (aia)lülid, koguses 4 tükki, mõõtmetega 1x2 meetrit, mis viisid Jura juurde garaaži, Tallinnas Kotka tänaval. Järgmisel päeval, 16. augustil 2009. a, kella 10-11 paiku

hommikul võtsid koos Arturiga karpterasest (talasid), torusid, aga ka keevitusaparaadi,

mille viisid pärast jälle Jura garaaži. Kolmandal korral, kusagil 18. augustil kella 19-20

paiku, võtsid karpterasest (talasid), torusid, plekki, mille viisid pärast jälle Jura garaaži.

Pärast, kusagil 22. augustil, hommikul kella 10-11 paiku, sõitsid koos Arturiga samale

40

territooriumile ja võtsid lahtisel riiulil olevad karpteras(talad), pärast kuni 3 meetri pikkused torud, mitu täpselt, ta ei mäleta, kuid täitnud mikrobussi kasti metalliga, viisid

varastatud metalli metallivastuvõtupunkti Refonda. Seal ootas neid Jura. Jura andis ise

metalli ära ja andis talle ja Arturile kummalegi 300 krooni. Ta teab, et Jura lõikas oma garaažis nende poolt varastatud metalli (tükkideks), kuid kuhu ta selle pärast ära andis, ta ei tea, võimalik, et Refondasse Tallinnas Betooni tänaval. Iga metallivarguse eest maksis Jura

neile Arturiga 300 krooni kummalegi. Kokku ta sai Juralt metallivarguse eest Viimsis

asuvalt territooriumilt raha summas 1200 krooni. Seda territooriumi näitas talle Jura ja ütles, et seal on metalli. Metallivarguse st saadud raha ta kulutas enda tarbeks. Kahetseb tehtut, lubab rohkem mitte varastada. Lubab tekitatud kahju võimalust mööda hüvitada. (kd I t/l 162-163, 164-165)

• 11.09.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt kahtlustatav M.M

juhatas uurimisgrupi Randvere külas asuvale Männikäbi tänava ristmikust paremale ja osutas metallväravale, mis oli avatud (foto 1) ja selgitas, et 2009 augusti keskel

ta sõitis metallivarguse eesmärgil mikrobussiga koos Arturiga selle ettevõtte territooriumile. M.M osutas metalllauale ja selgitas, et siit nad varastasid musta metalli, aga nimelt: metalllaudu koguses 2x3 tükki ja mõõtudega 150x50 cm (foto nr 2). M.M

tegi ettepaneku minna umbes 10 m hoone nurga taha, kus ta näitas kohta, kust nad varastasid 10 tk metalltorusid pikkusega kuni 3 meetrit (foto nr 3). Seejärel näitas kohta, kus lebas karpteras (foto nr 4) ning keevitusaparaat ja karpteras (foto nr 5). Kahtlustatav M.M juhatas seejärel Vanapere tänaval maja nr 1 juurde, palus pöörata vasakule ja sõita kasvuhoonetest mööda, pöörata veel paremale ja peatuda. M.M näitas hoonet, kust ta pani toime metalli varguse. Kahtlustatav näitas kohta - betoonparapette, üle mille

Artur tungis ettevõtte territooriumile (foto nr 6), kui pandi toime 12 rulli metallvõrgu

vargus ning näitas platsi, millel asusid nende poolt varastatud võrgurullid, selgitades seejuures, et iga rull oli kaetud puidust (kauba)alustega (foto nr 7). Seejärel näitas kohta, kus oli nende poolt varastatud varrasarmatuur (foto nr 8). Kahtlustatav näitas kohta, kus

olid torud, selgitades, et kui nad varastasid võrku, võtsid sealt 10-15 toru (foto nr 9). M.M näitas merekonteinerit ja selgitas, et Artur püüdis seda konteinerit kangiga lahti murda, konteinerisse tehtud augu kaudu ta nägi, et konteineris on plasttünnid (foto nr

10). Seejärel näitas M.M autoluuki ja selgitas, et 4. augustil 2009 ronis K.P

selle luugi kaudu autosse, kust varastati karbid korkidega (foto nr 11). Kahtlustatav M.M näitas jalgvärava ust ja lukuaasa, selgitades, et võrgu varguse ajal ta murdis siin kangi abil lahti rippluku ja viskas maapinnale, (fotod nr 12, 13 ,14). Seejärel näitas hoonet, selgitades, et sellesse hoonesse viidi ja ladustati (seal) armatuuri (foto nr 15). Kahtlustatav tegi ettepaneku minna metallvarguse koha vastas asuva hoone juurde ja näitas

ruumi, kuhu nad järgmisel päeval peitsid ja ladustasid armatuuri (foto nr 16, 17). Kahtlustatav näitas kohta, mis asus ettevõtte väravast 20 m kaugusel ja selgitas, et siia nad

viskasid torud, mis pikkuse poolest autosse ei mahtunud (foto nr 18). Kahtlustatav tegi ettepaneku liikuda Kelvingi bussipeatuse juurde ja selgitas, et siit võttis Artur kaasa punast

värvi bensiiniajamiga muruniiduki (foto nr 19). Seejärel liikusid vasakule mööda Liivaranna tänavat ja Rannaotsa tänava ristmiku vastas M.M palus peatuda ja näitas kohta, kust K.P võttis kaasa trimmeri, millel oli mootori peal valge karp (foto nr 20). (kd I t/l 134-146,147-148)

• 24.09.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt kahtlustatav M.M juhatas uurimisgrupi Reinu teele (Viimsi vallas) ja palus peatuda ristmiku juures

kahe 2-korruselise maja juures (foto 1) ja minna edasi 50 meetrit, läbi metsa. M.M

näitas eramaja territooriumi ja kuuri ning selgitas, et selle kuuri juurest varastas ta koos

K.P-ga kaabli, alumiiniumredeli ja musta värvi muruniiduki Partner koos kotiga rohu jaoks (foto nr 2). Seejärel tegi kahtlustatav M.M ettepaneku sõita mööda

Randvere teed edasi, keerata vasakule Vanapere tänavale, sõita mööda seda 100 m ja

pöörata paremale ja peatuda aadressil Vanapere 3 asuva ettevõtte vastas. Kahtlustatav

M.M näitas kohta aiavõrgus, mille kaudu K.P tungis eramaja

territooriumile (foto nr 3) ja näitas laste mänguplatsi, selgitades, et siit nad varastasid 2

41 alumiiniumredelit (foto nr 4) ja näitas ka varikatust ja selgitab, et siit varastati nurklihvija Makita. (kd I t/l 187-191, 192)

• 31.08.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi sündmuskohta

XXXTallinnas. Hoone on kahekorruseline, ühe trepikojaga. Fassaad lagunenud, välisuks

puudub. Sisemine uks lukustatud. Osad akendest lõhutud, osa kas täielikult või osaliselt

laudadega kinni löödud. Ülemisel korrusel esiküljel viis aknaava, milledest kolmel

vasakpoolsel aknad puuduvad ja kahel on vanad puitaknad. Maja taga tagauks, mis on suletav tabalukuga, luku sang läbi lõigatud. Ruumides teisel korrusel, kus aknad puuduvad, on vana mööbel, vanapaber, kolmandas ruumis ka paberileht jalatsijälje fragmendiga. (kd V t/l 2-3, fototabelid 4-15)

• 31.08.2009 koostatud kannatanu AKülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et käis oma maja juures XXXviimane kord 28.08.2009 22.00 ajal. Kuivõrd tabalukku lahti ei saanud, siis lahkus 22.30 ajal. Väliselt paistis majal olevat kõik korras. 31.08.2009 kella 12.00 ajal sõitis majast mööda abikaasa ning avastas, et teise korruse kolm akent on ära varastatud. Käis ise küsitlemas naabreid ja tuli välja, et aknad olid puudu juba 29.08.2009.

Hiljem avastas, et ka tagaukse luku sang on läbi lõigatud ja sealt kaudu sisenetud. Varastatud olid puitalumiiniumaknad. Ühe akna väärtus 5000 krooni, kokku varaline kahju 15 000 krooni. Tabaluku lõhkumisega tekitati kahju veel 200 krooni. (kd V t/l 16-18)

• 31.08.2009 koostatud hagiavaldus, milles AKtaotleb varalise kahju hüvitamist 15 200 krooni ulatuses. (kd V t/l 19)

• 29.03.2010 koostatud tunnistaja AOi ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli tunnistajal

vaja uusi aknaid oma korterisse Kopli 50-2. Möödunud aasta suvel teatas poeg, et on saadaval kasutatud aknad kolm tükki 3000 krooni eest. Mõõtude poolest need sobisid ja

puitmajal saanuks aknaavasid suurendada. Kuna raha ei olnud uute eest maksmiseks, leidis, et on nõus neid ostma. Poeg helistas, et on vaja minna Linnamäe parkimisplatsile aknaid vastu võtma. Kohale tulid mingid mehed, keda võis olla kolm, keda ta ei tundnud ja siis tuli poeg. Poeg aitas aknad tema autosse ümber tõsta ning andis pojale 3000 krooni.

Aknad olid katkised ja parandas neid, paigaldas ise ära. Arvas, et need on pärit lammutamisele läinud majast. (kd V t/l 21-25)

• 27.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kolme puitakent. (kd V t/l 26-30)

• 16.03.2010 koostatud kahtlustatava M.M-i ülekuulamise protokollist nähtuvalt

seletas kahtlustatav, et möödunud suvel tegi tuttav JOtalle ettepaneku aidata tema tuttavatel varastada majast aknad. Sõitis koos nendega punase mikrobussiga Ford Transit

Nevski kalmistu lähedale mahajäetud maja juurde. Kaasas olid veel Igor ja Sergei. Sisenesid trepikotta hoovi poolt, kui tema kohale jõudis, olid aknad juba maha võetud ja

seisid ruumis. Viisid aknad mikrobussi ja sõitsid Lasnamäe lõppu parklasse. Tuli meesterahvas ja laadisid aknad teise autosse: valge Mercedese mikrobuss. O ja tema sõber läksid BMWga raha järele. Mõne aja pärast tulid tagasi ja talle maksti 200 krooni. Ostsid alkoholi ja sõitsid Viimsisse. (kd V t/l 48-52)

• 18.03.2010 koostatud kahtlustatava Juri O i ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei tunnistanud kahtlustatav akende vargust ja seletas, et ostis aknad M.M-ilt. Andis Sergeile üürile punase mikrobussi Ford Transit registreerimismärgiga 512ARC vanametalli vedamiseks. Sergei ise pakkus talle aknaid 3000 krooni eest. Tal oli aknaid vaja Kopli 50-2

korterisse ja jäi nõusse. Umbes 3 nädalat hiljem teatas Sergei, et aknad on olemas ja leppisid kokku kohtumise Linnamäe 91 parklas, kus on isa veoauto. Sergei sõitis kohale koos kahe isikuga, kellest ühte ei tunne aga teine on M . Maksis Sergeile 3000 krooni ja nad läksid minema. Aknad olid kasutatud, puidust. Sergei ütles, et need on ehituselt tema tuttava käest, kellele need ei sobinud. Aknad olid rasked ja ei kujuta ette kuidas need eest ära võeti. Ei arvanud, et need olid varastatud. (kd V t/l 53-57)

• 04.05.2010 koostatud kahtlustatava Juri O i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas kahtlustatav, et võib kirjeldada isikuid, kes olid koos M.M-iga. Üks oli M , keda võib ära tunda, teist nägi esimest korda ja ei ole kindel kas suudab ära tunda. (kd V t/l 58-62)

42

• 16.04.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Tõskevitši ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas kahtlustatav, et möödunud suvel ütles talle M.M, et tal on tellimus kolmele aknale ja ta teab kust neid varastada saaks. Kes oli tellija ja kas tellija teadis, et aknad varastatakse, seda ta ei tea. Sergei viis teda ja Maivo Kärti XXXmaja juurde öösel. Maja tagauks oli kinni ja Maivo lõhkus kangiga tabaluku. Jäid kahekesi ja võtsid aknaid maha terve öö. Hommikul Sergei viis nad minema ja aknad jäid sinna. Samal õhtul viis Sergei neid uuesti maja juurde ning nad laadisid aknad peale punasesse mikrobussi Forf Transit. Sergei sõitis üksinda minema ja tunni aja pärast tuli tema juurde koju Maivo ning andis 900 krooni, mis oli kahepeale, kumbki sai 450 krooni. Tol õhtul kui aknaid ära viisid, pidas neid kinni politsei. Kontrolliti dokumente, see oli enne pealelaadimist kella 23 ajal. Politsei ei näinud M.M-i autot, sest see oli eemal. (kd V t/l 64-67, 68-71)

• 23.04.2010 koostatud kahtlustatava Maivo Kärt ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et varastas aknad koos Sergei Tõskevitši ja teise Sergeiga, keda kutsutakse ka

Hromovoiks. Aknad varastas Juri tellimisel, keda tunneb Tõškevitši kaudu. Nägi

möödunud aasta suvel Magasini maja, mis oli mahajäetud. Majas oli uusi asju, riideid.

Rääkis sellest Jurile ja nad läksid sinna vaatama. Tagauks ei olnud lukus. 2009 augusti lõpus tuli Juri talle järele, koos Tõškevitši ja Vitjaga ning läksid majja. Asju enam majas ei

olnud. Juri ütles, et vajab aknaid ja lubas neile maksta. Paari päeva pärast läks koos Tõškevitšiga neid maha võtma. Maja tagauks oli lahti, lukku ei olnud. Tõškevitš läks ära ja tema tegi suurema töö ära. Mõne päeva pärast helistas Juri ja ütles, et lähme aknaid ära

võtma. Akende järele sõitis Sergei Hromoi punast värvi Ford mikrobussiga. Juri, tema, Tõškevitš ja Vitja sõitsid BMWga. Maja tagauksel oli siis juba tabalukk, saagis selle läbi.

Laadisid aknad mikrobussi. Enne seda peatas neid politseipatrull teisel pool teed. Mikrobussi ei olnud näha, see oli maja taga ning Vitja ning Juri istusid BMWs ja neid ei olnud samuti näha. Aknad viidi Lasnamäele. Vitja oli mikrobussi roolis, mikrobussis olid

veel Sergei Hromoi ja Vitja. Tema ise sõitis Juriga BMWga. Aknad laadisid maha

presentkattega autosse. Ostja oli 50 aastane mees. Sõitsid veoauto järel, ostja võttis pangaautomaadist raha ja nad said Tõškevitšiga 900 krooni, Sergei Hromoi 100 krooni. (kd V t/l 73-77)

• Ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt kahtlustatav M.M näitas Herne ja Magasini tänava ristumiskohal majale nr 25 ja selle hoone teise korruse kolme

akent, seletades, et sealt võeti aknad ära. Seejärel näitas tagaust hoovis, millel rippus tabalukk ja millise ukse kaudu siseneti majja ja toodi välja aknad. Mikrobuss oli seisnud hoovi sissesõiduteel. (kd V t/l 78-84)

• Ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas kahtlustatav Maivo Kärt XXXmaja, mille fassaadil näitas kolme aknaava ja seletas, et varastas sealt aknad. Maja taga näitas kahtlustatav ust, mille kaudu siseneti majja ja seejärel näitas kohta, kus seisis mikrobuss, millesse aknad tõsteti. (kd V t/l 85-90)

• 26.03.2010 koostatud vastastamisprotokollist M.M-i ja Juri O i vahel nähtuvalt selgitas M.M, et tunneb Jurit. Laadis need aknad peale XXXaga JOoli sel ajal tänaval ja majja ei sisenenud. Juri oli sel ajal seal ja viis teda sinna, ta ise poleks sinna saanud minna. On üürinud O ilt mikrobussi eelmise aasta suvel. Aknad laadis koos temaga

autosse Sergei ja Igor. JOselgitas, et tunneb Sergeid. Ei kinnita Sergei ütlusi. Sergei pakkus talle aknaid 3000 krooni iga akna eest ning tõi koos M iga ja ühe teise inimesega Linnamäe parkimisplatsile. Maksis akende eest ega teadnud, et need on varastatud. Aknad tõi parkimisplatsile M.M, keegi M ja veel üks, keda ei tunne. (kd V t/l 91-95)

• 23.04.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas Maivo Kärt, et tunneb fotol nr 2 kujutatud Juri O is ära isiku, kes oli varguse tellija. (kd V t/l 96-99)

• 23.04.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas Maivo Kärt,

et tunneb fotol nr 1 kujutatud M.M ära isiku, Sergei Hromovoi, kes koos Tõškevitši ja temaga tassis aknaid bussi. (kd V t/l 100-103)

• 23.04.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas Maivo Kärt, et ei tunne fotodel kujutatud isikutest isikut, kes osales temaga varguses Magasini 25. (kd V t/l 104-107)

43

• 04.05.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas Juri O , et ei tunne ära kedagi fototabelil kujutatud isikutest. (kd V t/l 108-112)

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas Juri O , et tunneb fotol nr 2

kujutatud Maivo Kärdis ära isiku, keda teab kui Maksi, kellega on koos metallivarguse episoodis Viimsis ja kes tõi koos M.M-iga kohale aknad, et need temale ja isale müüa. (kd V t/l 113-117

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.M-i ja K.P süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute Ivan Rubtsov´i, OM´i, IJ’i, JV’i, AS Harju KEK esindaja, RS´e, JS’i, NTi, TG’i, Jaak Ahero, JJ,

Aleksei, RE’i, RT’i, Mare-Liis Pärnamägi, JS, Viktor Pantelejev, MT, Argos Lobja, ASja Harju Tarbijate Ühistu esindaja IP´a, AKütlusi, tunnistajate Sergei Krõzanovski, AS´i, KS´i,

NK´i, MF´i, Aleksei Š ´i, Jaanus Rohtla, RT’i, AO’i, RR’u, Sten, VP´i, AOi ütlusi,

kahtlustatavana ülekuulatud Juri O ´i, Viktor Vassilevitš’i, Aleksandr I , Antons Kriškansi,

Arno Kipus, Sergei Tõškevitši, Maivo Kärt ütlusi, OÜ Propest, Aurincop OÜ, AS-i Harju

KEK, Motokeskus-MC OÜ, OÜ Metanex, AS-i GT Projekt, Balti Bussiremont OÜ, AS-i Ekast, Harju Tarbijate Ühistu avaldusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, ütluste ja olustikuga

seostamise protokolle koos fototabelitega, vastastamisprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, kohtuotsuse väljatrükke, ekspertiisiakti nr.GE-1081-09/3601, Tolmetex OÜ

ostutellimust-lepingut nr 914928, Krinmet Grupp OÜ arvet-saatelehte nr.01/0608, AS Kuusakoski üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 0784012, Tolmetex OÜ ostutellimust-lepingut 914567, AS Kuusakoski andmebaasist tõendit, KT Swedbank konto väljavõtet, 1Aonardo OÜ

SEB panga konto väljavõtet, äratundmiseks esitamise protokolle, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, kahtlustatavate kinnipidamise protokolle, vahistamismäärusi, asub kohus

seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse M.M-i 24

varguse toimepanemises ajavahemikul 10.04.2008 kuni 05.10.2009, so pooleteise aasta

jooksul. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli varguse objektiks üldjuhul metall, mis viidi kokkuostu ja selle eest saadi raha, samuti muid esemeid, mis maha müüdi või anti võla katteks ning ühel juhul võõral kontol olnud raha. Samas ei nähtu nendest materjalidest, et

süüdistataval olnuks ametlikku töökohta ja legaalset tulu. Taolistest andmetest teeb kohus

järelduse, et varavastastest kuritegudest saadav tulu oligi süüdistatava põhiline ja ainus

sissetulek, mistõttu on varguste toimepanemine süüdistatava elulaadiks ning kuritegude rohkus viitab sellele, et süüdistatava käitumist saab hinnata süstemaatilisena. Üldjuhul pandi

kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kuriteod toime piiratud territooriumitelt, ruumidest ja sõidukitest, tihti ka öisel ajal ja tõkkeid, piirdeid või lukustusi kõrvaldades, mis viitab sellele, et tungimine võõrastele territooriumitele, ruumidesse, sõidukisse toimus valdaja loata, mida kohus hindab sissetungimisena. Süüdistatavale inkrimineeritud 23st vargusest pani süüdistatava toime 23 vargust grupis koos kaassüüdistatava K.P-ga või teiste

isikutega, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Kohus leiab, et selline

tegutsemine viitab kuriteo kaastäideviimisele koos teiste isikutega ning kõigil 23 juhul on

tegemist isikute ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimisega. Kõigil juhtudel tekitas

süüdistatav ka varalist kahju, kuid mitmed kannatanud on loobunud tsiviilhagi esitamisest.

Süüdistatava käitumine viitab üheselt võõra vallasasja äravõtmisele ning äravõetud

vallasasjade realiseerimine oma vajaduste rahuldamiseks näitab objektiivselt äravõetud võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärki. Seetõttu asub kohus seisukohale,

et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud

kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

44

Peale selle on süüdistatava M.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on M.M-i karistatud Harju Maakohtu 21.04.2008 kohtuotsusega nr 1-08-5160 KarS § 424 ja 329 järgi põhikaristusena vangistusega 10 kuud ja

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt juhtis M.M taas 31.05.2009 kella 21.40 ajal Tallinnas

Reisijate tee 7 maja juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga 362 TEV, so

juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära

võetud, mistõttu puudus tal 31.05.2009 mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega M.M hoidis tahtlikult kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, kuivõrd sellise karistuse täitmise peab süüdlane ise tagama ja hoiduma sõiduki juhtimisest kohtu määratud

lisakaristuse ajal. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on

õigesti kvalifitseeritud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse

täitmisest kõrvalehoidumisena, so KarS § 329 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.P käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kriminaalasjas olevast süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse

süüdistatavat 13 varguse toimepanemises, mis on toime pandud ajavahemikul 17.01.2009 kuni 22.08.2009, so seitsme kuu jooksul. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt elatus süüdistatav varguste toimepanemisest saadavast tulust ning varguste toimepanemisel üles

näidatud järjekindlus ja nende toimepanemise väikesed vahed näitavad seda, et varguste

toimepanemisest saadav tulu oli süüdistatava ainus tulu ja varguste toimepanemine tema

eluviis, mis annab tunnistust varguste toimepanemise süstemaatilisusest. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuritegudest esimene on toime pandud kauplusest, seejärel on ta kolmel

korral tunginud võõrale territooriumile ja vargused toime pannud üksi ning üheteistkümnel korral on süüdistatav vargused toime pannud grupis koos kaassüüdistatavaga. Inkrimineeritud

vargustest neljateistkümnel juhul on süüdistatav tunginud võõrale territooriumile või

sõidukisse ning varguste toimepanemise tehioludest nähtuvalt on ta tunginud võõrale territooriumile valdavalt öisel ajal. Selline käitumisviis viitab sellele, et süüdistataval puudus

võõrale territooriumile sisenemiseks territooriumi valdaja luba ning tegemist on

sissetungimisega. Üheteistkümnel juhul tegutsemine koos kaassüüdistatavaga viitab aga süüdistatava ja temaga grupis tegutsenud isiku ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamisele, mis

saavutati kooskõlastatult tegutsedes ja ühise tahtlusega, mis on hinnatav süüteo

toimepanemisena isikute grupis. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ Propest esindaja esitanud tsiviilhagi 71755 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata metallesemete väärtust ja luku lõhkumisega tekitatud

kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.M ja K.P grupis toime pannud OÜ Propest territooriumilt kolm vargust so. nad varastasid kahel korral metallkorke

kokku väärtuses 8775 krooni ja 12 rulli metallvõrku väärtuses 18000 krooni. Seega on

M.M-i ja K.P poolt ühiselt toimepandud vargustega tekitatud kahju summas 26775 krooni. Lisaks on M.M toime pannud OÜ Propest territooriumilt koos J.O i ja

V.Vassilevitšiga, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, metallarmatuuri

varguse, millega tekitati kahju 42480 krooni ja lõhkumisega tekitati kahju summas 2500

krooni, so kokku kahju 44 980 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt M.M-ilt ja

K.P-lt OÜ Propest kasuks väljamõistmisele vastavalt nende osalusele varalise kahju tekitamises. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise

45

tulemusena on tekitatud varaline kahju 71755 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste

vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja. Seejuures leiab kohus, et M.M-ilt ja K.P-lt tuleb solidaarselt välja mõista OÜ Propest

kasuks nende poolt grupis tegutsedes tekitatud varaline kahju summas 26 775 krooni ning M.M-ilt tuleb lisaks sellele OÜ Propest kasuks välja mõista ka ülejäänud varaline

kahju OÜ Propest kasuks, so summas 44 980 krooni, millise kahju tekitas M.M

kannatanule seoses teiste isikutega grupis vargust toime pannes, kelle vastu tekib süüdistataval pärast kahju hüvitamist nõudeõigus.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ Aurincop esindaja esitanud tsiviilhagi 11200 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata metallesemete väärtust. Kohus asub seisukohale,

et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavatelt M.M-ilt

ja K.P-lt

OÜ Aurincop kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise

tulemusena on tekitatud varaline kahju 11200 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista solidaarselt M.M-ilt ja K.P-lt OÜ Aurincop kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on JV esitanud tsiviilhagi 4600 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete (2 alumiiniumredelit, nurklihvija) väärtust ning aia lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.M-ilt JV kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg

1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega

käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava

poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4600 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.M-ilt JVi kasuks.

46

Kohtueelsel menetlusel on IJ´i esitanud tsiviilhagi 7970 krooni nõudes, mis sisaldab endas

varastatud elektrikaabli, alumiiniumist kolmnurkredeli ja muruniiduki väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt M.M-ilt ja K.P-lt IJ´i kasuks väljamõistmisele. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud

süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 7970 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies

ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista M.M-ilt ja K.P-lt IJ´i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on AS-i Harju KEK esindaja esitanud tsiviilhagi 125600 krooni

nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud raudteerööbaste väärtust ja kulutusi, mis tuleb teha selle raudtee osa taastamiseks. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt tekitas M.M selle varalise kahju koos teiste isikutega, kes ei ole käesolevas

kriminaalasjas kohtu alla antud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.M-ilt AS-i

Harju KEK kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava

süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 125600 krooni. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses

välja mõista M.M-ilt AS-i Harju KEK kasuks. Kuivõrd teisi isikuid, kellega süüdistatav koos varalise kahju tekitas, ei ole selles kriminaalasjas kohtu alla antud, siis ei saa kohus kohaldada ka solidaarset vastutust, kuivõrd kohus ei saa otsusesse märkida teisi varalist

vastutust kandvaid isikuid, sest selles kriminaalasjas ei lahendata nende süüküsimust. Küll

tekib süüdistataval varalise kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus teiste varalist kahju tekitanud isikute suhtes.

Kohtueelsel menetlusel on RS esitanud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes, mis sisaldab endas

varastatud muruniiduki väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K.P-lt RS´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise

kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

47

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3500 krooni. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.P-lt RS´i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on JS esitanud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud trimmeri väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K.P-lt JS´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise

tulemusena on tekitatud varaline kahju 3500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste

vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.P-lt JS´i kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ Metanex esindaja esitanud tsiviilhagi 12000 krooni nõudes,

mis sisaldab endas varastatud raudteerelsside väärtust. Kriminaalasja materjalide kohaselt pani varguse toime M.M koos kahe isikuga, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu

alla antud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.M-ilt OÜ Metanex kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele

on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas

kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise

tulemusena on tekitatud varaline kahju 12000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.M-ilt OÜ Metanex kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Tarbijate Ühistu esindaja esitanud tsiviilhagi 340 krooni

nõudes, mis sisaldab endas varastatud Wilinson´i pardlite (4tk) väärtust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K.P-lt Harju Tarbijate Ühistu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37

48 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega

käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 340 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.P-lt Harju Tarbijate Ühistu kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on NTesitanud tsiviilhagi 4500 krooni nõudes, mis sisaldab endas arvelduskontolt varastatud sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.M-ilt NTkasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline

isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud

füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju

tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise

kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4500 krooni. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on

tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.M-ilt NTkasuks.

Kohtueelsel menetlusel on AKesitanud tsiviilhagi 15 200 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud akende ja lõhutud luku maksumust, millised aknad varastas M.M grupis

koos teiste isikutega, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning

süüdistatavalt M.M-ilt AKkasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on

kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval

juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 15 200

krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.M-ilt AKkasuks.

49 M.M-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude

puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüteo

avastamisele aktiivset kaasaaitamist, kuid ei pea võimalikuks arvestada karistust kergenava

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kohus suhtub kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku andmete kohaselt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitavad

ka süüdistatavale inkrimineeritud varavastased kuriteod ja kümned menetluses olevad

täitemenetlused. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat .

karistatud kriminaalkorras varem 15 korda. Neist 10 korda on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja neljal korral on teda karistatud ka liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega

ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude

toimepanemist. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et üleeelmise vangistuse kandmiselt

vabanes süüdistatav 07.02.2008, esimese käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kahe kuu möödudes, so 10.04.2008 ning üheksa päeva möödudes saadeti

ta juba järgmist karistust kandma. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes süüdistatav 18.02.2009 ja uue kuriteo pani ta toime juba vähem kui kahe kuu möödudes, jätkates seejärel

juba süstemaatilist kuritegude toimepanemist. Selliseid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Seetõttu, arvestades

süüdistatava poolt toime pandud varavastaste kuritegude rohkust ja järjekindlust nende toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd süüdistatava

karistusandmetest ja inkrimineeritud süütegudest saab järeldada seda, et süüdistatav ei ole

jätkuvalt õiguskuulekas ja paneb vabadusse pääsedes toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra

valikul lähtub kohus inkrimineeritud kuritegude rohkusest, tekitatud varalistest kahjudest,

millest mitmel juhul on tegemist olulise varalise kahjuga ning sellest, et varavastaste

kuritegude kvalifikatsioonis sisaldub kolm kvalifitseerivat tunnust, mis viitab sellele, et

süüdistatava süü on suur. Seetõttu tingiks kohtu arvates taoline süüdistatava süü suurus süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavana.

Samas leidub süüdistatava käitumises üks karistust kergendav asjaolu, so aktiivne kaasaaitamine süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude avastamisele, millel on kohtu arvates

küllalt oluline roll, kuivõrd süüdistatava ütlustest tulenevalt avastati mitmed kuriteod,

milledest kannatanud ei olnud avaldanud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista

süüdistatavale varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavale on inkrimineeritud ka ühe kuriteo toimepanemine enne eelmist kohtuotsust, mistõttu mõistab kohus10.04.2008 kuni 16.04.2008 toime pandud varguse toimepanemise eest eraldi karistuse ning liidab selle KarS §

65 lg 1 alusel eelmise, so Harju Maakohtu 21.04.2008 otsusega mõistetud karistusega,

lugedes selle mõistetava karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega. Kohus hindab seda kuriteoepisoodi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona, kuivõrd

selle kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatav täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisu tunnuseid.

Süüdistatavale KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul peab kohus oluliseks seda, et süüdistatavat on samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba karistatud ning ta pani toime uue samalaadse kuriteo, kuigi oli väga hästi teadlik sellest,

et ta peab ise eelmise otsusega määratud lisakaristust täitma. Samas aga süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, mistõttu võib öelda, et süüdistatava

50 süü ei ole kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi inkrimineeritud teod on eriliigilised, samuti kantud erinevast tahtlusest, eesmärgist ja kahjustavad erinevat õigushüve. Seetõttu leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses.

K.P-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust,

toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada

kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Süüdistatav on küll temale inkrimineeritud

kuritegude toimepanemist kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on

rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt

on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 2 korda ja seda varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud korduvalt ka

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis näitab süüdistataval õiguskuulekuse

puudumist ja ta ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude järjestikune toimepanemine ja nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlus näitab kohtule üheselt seda, et süüdistatava avaldatud kahetsus ei

ole tõsiseltvõetav. Selline järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab süüdistatava ilmselget soovi saada elatusvahendeid võõraste isikute vara arvelt ning sellisest käitumisest

teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu

leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ja tekitatud kahjude suurusest.

Süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude kuriteokoosseisus on kolm kvalifitseerivat tunnust, mis näitab kohtu arvates seda, et süüdistatava süü on suur ning

järjekindel varalise kahju tekitamise tahtlus selleks, et saada varastatu müügist tühist tulu

näitab süüdistatava ükskõikset ja üleolevat suhtumist võõrasse varasse. Sellised asjaolud

tingiks kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises

määras. Samas on süüdistatava käitumises karistust kergendav asjaolu, millist kohus peab

selles kriminaalmenetluses oluliseks, kuivõrd süüdistatava aktiivse kaasaaitamise tõttu

avastati kuritegusid kiiremini, millega hoiti kokku menetlusele kuluvat ressurssi. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik