4-20-4446/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON:

Janar Sikka kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

21.10.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,20,005563, millega karistati Janar

Sikkat LS § 212 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, karistuse mõistmise

osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Janar Sikka süüdi LS § 212 järgi ning

mõista talle karistuseks rahatrahv 25 (kakskümmend viis) trahviühikut, s.o 100 (ükssada)

eurot.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198,

kohustuslik on märkida viitenumber 10220162723956 ning selgitusse märkida: „Janar

Sikka, 4-20-4446, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Kohtuotsus toimetada kätte Janar Sikkale ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-20-4446

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

Janar Sikka kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri

Jõhvi

politseijaoskonna

21.10.2020

kiirmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr

2440,20,005563

Kaebuse esitaja

Janar Sikka, isikukood 39101274916, elukoht xxxx; e-

post: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi linn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik R. K.

koostas 21.10.2020 kiirmenetluse otsuse nr 10220162723956 selle kohta, et Janar Sikka

21.10.2020 kell 10.01 Põdruse-Kunda-Pada tee 12. kilomeetril Viru-Nigula vallas Lääne-

Virumaal liikudes Kunda suunas, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut, juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut 29.09.2020 kell 20.35 kuni

02.10.2020 kell 06.40ni ja 12.10.2020 kell 16.29 kuni 13.10.2020 kella 06.45ni ajal, mil ei

viibinud sõidukis ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil

kogu muu töö valmisoleku ja puhkeaja kestust ega esita salvestuslehti või muid seaduslikke

dokumente antud ajavahemiku kohta, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud

nõudeid. Sellega rikkus Janar Sikka liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg 1 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikli 34 lõiget 3 ning pani toime LS § 212 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati Janar Sikkat LS § 212 järgi

rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tuleb rahatrahv

tasuda hiljemalt 21.11.2020.

2. Menetlusalune isik Janar Sikka esitas 22.10.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale

kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 21.10.2020

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,20,005563.

Kaebuses kirjeldab menetlusalune isik, et hajameelsusest ja kiirustades jäi 02.10.2020 ja

13.10.2020 hommikutel tegemata mõned nupuvajutused. Ta on üritanud olla seaduskuulekas

liikleja ja eelnevad karistused puuduvad. Janar Sikka tunneb, et antud trahvi suurus ja väärtegu

pole tasakaalus, kuna ka kiiruseületamise kuni 20km/h, punase fooritule eiramise, roolis

telefoniga rääkimise, turvavööta sõidu või ilma tehnoülevaatusega sõidukiga liiklemisega eest

on keskmiselt väiksemad trahvisummad, kuigi antud rikkumised on liiklusohutuse kohapealt

märksa ohtlikumad kui tegemata jäänud nupuvajutused. Menetlusalune isik palub talle

mõistetud rahatrahv tühistada või vähendada, kuna kahe väikse lapsega pere eelarvele tekitab

mõistetud suur trahvisumma 160 eurot tohutu augu. Oma rikkumist menetlusalune isik ei salga,

ta oli hajameelne, aga lubab edaspidi olla kindlasti tähelepanelikum. Oma õppetunni on ta enda

sõnul juba saanud.

Kohtule 13.11.2020 edastatud e-kirjas märgib menetlusalune isik, et soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

3. 25.11.2020 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Janar Sikka esitatud

kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad

asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebuses on viidatud asjaolule, et isik on

hooletusest jätnud kahel korral sisestamata andmed oma tegevuste kohta. Kaebaja palub

tühistada talle määratud karistuse või vähendada seda, kuna isikul on ülalpidamisel kaks väikest

last. Samuti kaebaja ei eita talle süüks pandud tegu, kuid põhjendab seda sellega, et ta oli

hajameelne. Sõidumeeriku nõuetekohast toimimist saab ja peab juht tagama igapäevaselt, mil

ta sõidukit juhib. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga selles osas, et kuna

menetlusalune isik pani rikkumise toime hajameelsusest, on sellised rikkumised justkui lubatud

ja vähetähtsad. Selline tõlgendus on menetleja seisukohalt täiesti väär. Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 kohaselt „Kui juht ei viibi sõidukis ega saa

seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii,

iii, ja iv osutatud ajavahemikud, kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda

juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Antud juhul oli juhil igati võimalus

peale seda, kui ta oli aru saanud, et tal jäi käsitsi sisestus tegemata, võtta oma tööandjalt tõend

tegevuste kohta, mis oleks kinnitanud juhi puhkepausil viibimist. Samuti juhil on alati võimalus

teha sõidumeerikust väljatrükk ning sinna käsitsi kanda oma tegevused. Kaebaja on viidanud

ka sellele, et liiklusseaduse kohaselt on väga palju muid liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on

ettenähtud palju väiksemad karistused. Kohtuväline menetleja ei oma õigust kõrvale kalduda

seadusandja kehtestatud nõuetes ning kehtestatud karistusmäära suuruste osas. Kaebaja viitab

lühimenetlusele ehk rikkumiste loetelule, mille eest on võimalik isikut vastutusele võtta

lühimenetluse raames ning määratud karistused on antud rikkumiste puhul fikseeritud. Selles

osas ei oma menetleja õigust kehtivaid õigusnorme muuta. Samuti on kohtuväline menetleja

seisukohal, et analoogsed rikkumised on üha enam kasvav probleem ning antud nõude

eiramisse ei saa suhtuda ükskõikselt. Kuna raskeveokitega juhtuvad Eesti teedel

liiklusõnnetused pea igapäevaselt ning selle tagajärjel hukkub või saab vigastada iga aasta

järjest rohkem inimesi, ei saa kaebajaga nõustuda selles osas, et tegu on vähetähtsa rikkumisega

ning menetluse peab seetõttu lõpetama. Kui juht jätab oma eelnevad tegevused sõidumeerikusse

sisestamata ning ei esita ka muid seaduslike dokumente antud ajavahemike kohta, on kontrolli

teostaval ametnikul väga raske või pea võimatu kohapeal kontrollida, et kas juht on väsinud ja

võib olla ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab

otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kui juhi reaktsioonikiirus ja

tähelepanu on aeglustunud. Samuti riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-11-14 selgelt öelnud, et

tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega seotud asjaolusid peab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud

juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Samuti antud riigikohtu lahendis on viide ka

Euroopa komisjoni 14. detsembri 2009 otsuse nr 2009/959/EÜ preambuli punkti 1 kohaselt on

teedel korraldatavate kontrollide puhul peamiseks teabeallikaks sõidumeerikute salvestised.

Salvestiste puudumine peaks olema põhjendatav üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed, sh

käsitsi tehtavad sissekanded, puuduvad objektiivsetel põhjustel. Sellisel juhul tuleks kehtestada

tõend, millega kinnitatakse, et sellised põhjused on olemas. Kõnealuseks tõendiks on otsuse lisa

kohaselt „Tõend tegevuse kohta“. Kaebaja viitab esitatud kaebuses, et tal on ülalpidamisel kaks

väikest last ning antud rahatrahv on koormav. Siinkohal on menetleja nõus isikule määratud

rahatrahvi maksmise ajatamist mõistlikuks ajaks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetleja on kiirmenetluses märkinud

kergendavaks asjaoluks isiku kahetsuse. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 212

sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot.

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü

suurust, määras rahatrahviks 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Seega kohaldatud rahatrahv on

sanktsiooni keskmisest määrast madalam ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel

selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust, kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-

15). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud

kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta

ning on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määratud karistus ja

selle suurus.

Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline

menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik

lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning

ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub

käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Liiklusseaduse § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku

(edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 kohaselt kui juht ei viibi sõidukis ega saa

seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii,

iii ja iv osutatud ajavahemikud, a) kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda

salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja

salvestuslehte määrimata või kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda

juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. LS § 212 näeb ette vastutuse

mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata

või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest. Käesoleval juhul

puudub vaidlus selles, et Janar Sikka talle etteheidetava väärteo toime pani. Väärteoasja

materjalidele lisatud „Juhi puuduvad andmed“ koopiast (tl 13) nähtub, et ajavahemikel

29.09.2020 kella 20.35st kuni 02.10.2020 kella 06.40ni ning 12.10.2020 kella 16.29st kuni

13.10.2020 kella 06.45ni kaart oli väljas ning juhikaardile ei olnud kantud andmeid puhkeaja

kohta. Samuti ei olnud Janar Sikkal esitada salvestuslehti või muid seaduslikke dokumente

antud ajavahemike kohta. Järelikult on õige kohtuvälise menetleja hinnang selle kohta, et Janar

Sikka on rikkunud liiklusseaduse § 131 lg 1 ning EL määruse nr 165/2014 art 34 lg 3 nõudeid

ning realiseerinud sellega LS §-s 212 toodud väärteo objektiivse koosseisu. Väärteo

toimepanemist menetlusalune isik ka tunnistab.

6. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Janar Sikka on pannud LS §-s 212 sätestatud

väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3

kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Janar Sikka, töötades OÜ-s C veoautojuhina, pidi olema teadlik kohustusest kasutada

sõidumeerikut nõuetekohaselt, kuna siiani on ta seda nõuetekohaselt teinud ning ka möönma,

et jättes sõidumeerikule vajalikud andmed nõuetekohaselt sisestamata, paneb ta toime väärteo.

Janar Sikka on väärteootsuses antud ütlustes kinnitanud, et ta unustas eelnimetatud

ajavahemikel sisestada puhkeaja andmed, seega ei olnud ta teo toimepanemise hetkedel teadlik

väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Olnuks Janar Sikka 29.09.2020 kell 20.35 kuni

02.10.2020 kell 06.40ni ja 12.10.2020 kell 16.29 kuni 13.10.2020 kella 06.45ni hoolsam ja

kohusetundlikum ning sisestanud sõidumeerikule vajaminevad andmed, saanuks ta rikkumise

toimepanemist vältida. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Janar Sikka pani LS § 212

järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.

7. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Janar Sikka teos ei esine. Janar Sikka oli

väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud

alustel.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Janar Sikka on pannud toime koosseisulise, õigusvastase

ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 212 järgi.

8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 212 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Seega peaks Janar

Sikkale LS § 212 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning

sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Janar Sikkale LS

§ 212 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Järelikult on kohtuvälise

menetleja poolt Janar Sikkale määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise

subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning

Janar Sikka pani väärteo toime hooletusest, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd suureks pidada.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et käesoleva väärteo puhul ei ole tegemist

vähetähtsa rikkumisega. Nagu ka kohtuväline menetleja kaebusele esitatud seisukohas välja tõi,

kui juht jätab oma eelnevad tegevused sõidumeerikusse sisestamata ning ei esita ka muid

seaduslike dokumente antud ajavahemike kohta, on kontrolli teostaval ametnikul väga raske

või pea võimatu kohapeal kontrollida, et kas juht on väsinud ja võib olla ohtlik teistele

liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Seega ei saa rikkumist pidada vähetähtsaks, vaid

sellesse tuleb suhtuda samasuguse tõsidusega, nagu teistesse liiklusrikkumistesse. Samas on

Janar Sikka ise tunnistanud, et unustas andmed sõidumeerikule lisamast ning karistusregistrist

nähtuvalt ei ole ta seda enne ega ka pärast käesolevat rikkumist teinud. Eeltoodust tulenevalt

peab kohus Janar Sikka süü suurust keskmisest väiksemaks.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga võtab kohus sarnaselt kohtuvälise

menetlejaga karistust kergendava asjaoluna arvesse, et Janar Sikka tunnistas nii kohtuvälises

menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses enda süüd, mis tingis muuhulgas juba kohtuvälise

menetleja poolt alla sanktsiooni keskmise määra rahatrahvide määramise. Lisaks on Janar Sikka

nii kohtuvälise menetleja otsuses antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses oma teo

toimepanemist kahetsenud ning lubanud edaspidi olla tähelepanelikum.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et varasemad karistused

tal puuduvad. Karistusregistri andmete kohaselt on Janar Sikka karistusregistrisse kandmata

isik, mis tähendab, et varasemad karistused tal puuduvad. Seega ei ole menetlusalune isik enne

käesolevat tegu pannud toime süütegusid, sealhulgas samalaadseid väärtegusid ning peale

kohtuvälise menetleja otsust on Janar Sikka liikluses käitunud õiguskuulekalt, tal puuduvad

väärteokaristused ka peale käesoleva väärteo toimepanemist. Kohtu hinnangul võib eeltoodust

järeldada, et Janar Sikka näol ei ole tegemist liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuva isikuga, vaid

ühekordse eksimusega ning isik on juba käesolevaks ajaks teinud oma teost järeldused ning

edaspidi hoidunud samalaadsete rikkumiste toimepanemisest.

Kohtu hinnangul on Janar Sikkale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tema süü

suurust, süü tunnistamist kohtuvälises menetluses ja kohtus ning kehtivate karistuste puudumist

arvesse võttes liiga suur. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv

40 trahviühikut summas 160 eurot ei ole vajalik selleks, et menetlusalusele isikule tuleks

edaspidi liikluses meelde temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkus, vaid tema käitumist

edaspidi liikluses kohusetundlikuks ja õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka

olulisemalt väiksema rahatrahvi mõistmisega. Rahatrahvi tasumise ajatamist ei pea kohus

väiksema rahatrahvi määramise puhul vajalikuks.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Janar Sikka

kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna 21.10.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,20,005563 mõistetud

karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Janar Sikkale LS § 212

järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik