2-21-1140/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1140 Tsiviilasi

S. L.u (L., isikukood xxxx, elukoht xxxx) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. L.u avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja S. L.u pankrot 02.03.2021.a kell 14.00.

3. Nimetada S. L.u pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9/11 pk 1509 10402 TALLINN, telefon

6 270 444,

54 013, faks

6 270 456, e-post: peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.03.2021.a kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020).

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 769,50 eurot, millele lisandub käibemaks 153,90 eurot, kokku summas 923,40 eurot.

8. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu summas 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot.

9. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu 673,20 eurot (koos käibemaksuga) Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele nr xxxx.

10. Ajutise pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja S. L.u pankrotivarast.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

S. L. esitas 23.01.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 25.01.2021 esitas võlgnik kohtule täiendatud avalduse. 30.01.2021 tasus võlgnik riigilõivu pankrotiavalduselt. Avaldusest nähtuvalt töötab võlgnik A OÜ-s ning tema töötasu on 570 eurot (bruto) kuus. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kinnisvara ja muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot.

04.02.2021 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Peeter Sepperi.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 2135,50 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetus kujunes välja 2016. aastal (so seoses täitemenetluse algatamisega). Võlgnik töötab madalapalgalisel töökohal ja tema sissetulekust ei jätku juba pikema aja jooksul võlgade tasumiseks. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata tasuks 769,50 eurot (lisandub käibemaks), millest 584 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2016. aastat, mil algatati täitemenetlus võlgniku suhtes ja põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo esinemine.

PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.03.2021.a kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda.

PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes

1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot.

PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud oma ülesannete täitmise ajakuluks 8,1 tundi tunnitasuga 95 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on ülemmäära piirides. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 769,50 eurot (8,1 x 95), millele lisandub käibemaks 153,90 eurot, kokku 923,40 eurot.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks).

PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8,1 tunni eest (alustatud pooltunde 17 x 33)

561 eurot (lisandub käibemaks 112,20 eurot). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, mistõttu esineb PankrS § 171 lg 1’ olukord ja PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest väljamõistmiseks. Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele.

Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik