2-20-135084/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks X OÜ ja kostja vahel Mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (121,15
Legislator headnote
AI generated2-20-135084/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks X OÜ ja kostja vahel Mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (121,15
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.03.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-135084
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi V. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
148,09 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588,
asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn);
Hageja volitatud esindaja: A. A. (e-post: xxx);
Kostja: V. R. (isikukood xxx, registreeritud elukoht
puudub, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks X OÜ ja kostja vahel
16.05.2017 sõlmitud kliendilepingust nr 1761129442 tulenev võlgnevus 133,39 eurot,
millest laenu põhiosa on 121,15 eurot ja viivis 12,24 eurot.
3. Mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (121,15
eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 27.01.2021 kuni
põhinõude (121,15 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 108,91 euro ulatuses.
4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1 Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
5.2 Mõista kostjalt V. R. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja menetluskulud summas
72 eurot.
5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (72 eurot) tuleb V. R.il tasuda Nord
Collect OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
2-20-135084
2 (3)
7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale V. R. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab
hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulu 5 euro nõudes.
2-20-135084
3 (3)
Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade
eest võla sissenõudmiskulud summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu
kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla
sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava
vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud
sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro
võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui
ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest ei nähtu,
et laenuandja oleks saatnud tarbijale ühtegi tasuta meeldetuletust. Samuti ei saaks
meeldetuletuskirjade tasu kokku ületada 5 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on aga hageja
kostja poolt tasutud summadest juba arvestanud võla sissenõudmiskulude katteks 35 eurot.
Seega jätab kohus hagi rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat
kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse
ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab
hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta
menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja
taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv
75 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks
menetluskuludena välja mõista 72 eurot (s.o 75-st eurost 96%) ning menetluskuludelt viivis
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik