3-20-2036/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2036 Määruse kuupäev

2. märts 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vahur Siku (nim Sikk) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses müraga jalutuskäigu ajal 01.07- 31.08.2020 Menetlusosalised Kaebaja – Vahur Sikk Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja vastuväide rahuldamata.

2. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Kaebaja Vahur Sikk esitas 18.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul alandas vangla kaebaja väärikust sellega, et kaebajal tuli oma igapäevaseid jalutuskäike perioodil 01.07.2020 kuni 31.08.2020 teha E-hoone jalutusboksis ruupori vahetus läheduses, kus mängis valjult raadio. Kaebaja soovis värsket õhku hingata rahus.

2. Kohus jättis 28.01.2021.a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ja määras kaebajale tähtaja riigilõivu 90 euro tasumiseks. Kohus leidis, et kaebuse asjaoludel on vähe tõenäoline saavutada mittevaralise kahju hüvitamine rahas - muusika ei olnud sedavõrd tugev, selle mõjualas viibimise aeg ei olnud pikk ja pärast kaebaja kirjaliku vastuväite esitamist reguleeriti muusika vaiksemaks. Kohus selgitas kaebajale võimalust vähendada tasumisele kuuluva riigilõivu suurust sellega, kui kaebaja vähendab nõude suurust.

3. Kaebaja esitas riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 04.02.2021.a määrusega. Kaebaja esitas määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus tagastas määruskaebuse 23.02.2021.a määrusega, kuna ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav.

4. Tartu Halduskohus määras 28.01.2021.a määruses riigilõivu tasumise tähtajaks 10 päeva sellest, kui jõustub kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine. Kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine jõustus ringkonnakohtu 04.02.2021. a määruse kättetoimetamisega 05.02.2021, seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv vastavalt halduskohtu 28.01.2021.a määruses toodud juhistele hiljemalt 15.02.2021. Kohus saatis 08.02.2021 kaebajale meeldetuletuse riigilõivu tasumise tähtaja kohta, kaebaja sai selle kätte 10.02.2021. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud.

5. Kaebaja saatis 10.02.2021 Tartu Halduskohtule avalduse, milles leiab, et kohus on jätnud ebaõigesti tema riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata. Kohtul tuli kaebus menetlusse võtta, kui riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused olid täidetud. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas. Kaebajat diskrimineeritakse tema varalise seisundi tõttu. Rikutud on tema põhiseaduslik õigus pöörduda kohtusse.

Kohtu seisukoht

Vastuväide

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus käsitleb määruse punktis 5 toodud kaebaja avaldust vastuväitena HKMS § 90 lg 1 tähenduses.

7. Kohtul puudub vastuväite rahuldamise võimalus. Halduskohus ei saa vastuväite alusel muuta kohtumäärust, millega kaebaja jäeti riigilõivu tasumisest vabastamata. Halduskohtu määruse oleks saanud muuta või tühistada ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse alusel, kuid ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga - ringkonnakohus tagastas määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel ehk põhjusel, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

8. Kohus selgitab kaebajale, et seadusest tulenev võimalus jätta isik riigilõivust vabastamata, kui kaebusel puuduvad eduväljavaated, ei tähenda kohtusse pöördumise võimaluse puudumist. Samuti ei peeta õiguskirjanduses ega kohtupraktikas diskrimineerimiseks seda, kui kohtusse pöördumiseks on kehtestatud riigilõiv ja kohtul ei ole kohustust menetleda riigilõivuvabalt eduväljavaadeteta kaebust. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetlusabi peab välistama olukorra, kus edulootusega kohtusse pöörduja õigused jäävad kohtuliku kaitseta üksnes isiku majandusliku seisundi tõttu ning mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju (lahendid 3-3-1-35-15 p 42, 3-3-1-11-11 p 10). Seega omab kaebaja majandusliku olukorra kõrval olulist tähtsust kaebuse edulootus ja kaebaja õigustesse sekkumise intensiivsus. Neid hinnates ongi kohus otsustanud jätta kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata.

Kaebuse tagastamine

9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 alusel on riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. Seega kuulub kaebus tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik