Legislator Case Law & Legislation
2-12-10809/154 AI generated

2-12-10809/154 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-10809/154
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus ja teha asjas uus määrus. Avaldada Argo Läätsa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

Legislator headnote

AI generated

2-12-10809/154 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus ja teha asjas uus määrus. Avaldada Argo Läätsa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

Keywords

AI generated
fraudulent bankruptcy banking law bank account information satisfaction of claim bank resolution bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-10809

Tsiviilasi

Argo Läätsa kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Argo Läätsa (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Argo Lääts (pankrotis;

isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Leo Kooser (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Leo Kooser (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eesti Maaülikool, esindaja Julianus Inkasso OÜ (registrikood

10686553)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (registrikood

70005967)

AS Tatoli (registrikood 10608866)

Swedbank AS (registrikood 10060701)

Luminor Liising AS (registrikood 10237140, endine AS Nordea

Finance Estonia,)

Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178)

Politsei- ja Piirvalveamet (registrikood 70008747)

VTÜ Vara AS (registrikood 10021411)

Baltic Agro Machinery AS (registrikood 10702447, endine DA

Estonian Machinery AS, Konekesko Eesti AS)

Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677, endine

Farm Plant Eesti AS)

1Credit OÜ (registrikood 11644893)

Rotermann City OÜ (registrikood 11917871)

Horticom OÜ (registrikood 10003666, endine Selteret OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus ja teha asjas uus määrus.

2. Lõpetada Argo Läätsa kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Argo Lääts pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4. Vabastada usaldusisik Leo Kooser kohustustest.

5. Menetluskulud jätta Argo Läätsa kanda.

6. Avaldada Argo Läätsa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 14. juuni 2012 määrusega välja Argo Läätsa (võlgnik) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Nikolai Kõivu. 1. juuli 2015 määrusega lõpetati pankrotimenetlus

lõpparuande kinnitamisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja nimetati

usaldusisikuks Leo Kooser. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse

kohta kaks korda aastas (1. jaanuaril ning 1. juulil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas

(1. detsembril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 1. jaanuar 2016.

2. Võlgnik esitas 8. oktoobril 2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning

võlgniku kohustustest vabastamiseks.

3. Usaldusisik Leo Kooser esitas 23. augustil 2020 taotluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Taotluse kohaselt on võlgnik rikkunud süüliselt pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lõikeid 1-3.

Võlgnik on töötanud osalise koormusega X. Lisaks töötab võlgnik abikaasa poolt 2015. a loodud

ettevõttes X, tegeledes seal toodangu tootmisega ja realiseerimisega. Toodangut realiseeritakse

otse tarbijale ja X kaudu, kus X on üks osanikest. Kuigi võlausaldajatele teadaolevalt võlgnik

töötab, siis on ta töötamisest saadud tulu varjanud ja jätnud tulu usaldusisikule üle andmata.

Võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

Menetluse perioodil 1. juulist 2015 kuni käesoleva ajani on võlgniku poolt laekunud võlausaldajate

kontole kokku 3293 eurot. Võlgnikul on jäänud tasuda 127 457 eurot 92 senti. Rahalisi laekumisi

võlausaldajate kontole perioodil 20. detsembrist 2019 kuni 22. augustini 2020 ei ole toimunud.

Võlausaldajatele raha kogumiseks mõeldud konto lõppsaldo on 243 eurot 73 senti.

4. Võlausaldajad 1CreditOÜ, Baltic Agro Machinery AS (DA Estonian Machinery AS), Swedbank

AS palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata.

5. Luminor Liising AS leidis, et kuivõrd võlgnik on menetluse vältel oma tulusid varjanud ning

tasunud kohustusest vabastamise menetluse jooksul üksnes 2,5% ulatuses kogu võlausaldaja

nõudest, siis ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

6. Eesti Maaülikooli (esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo) seisukoha kohaselt ei ole võlgnik

esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust, mis tooks rohkem tulu.

Võlgnik pole aruannetes X-d ega seal toimuvat üleüldse käsitlenud, kuigi see kuulub võlgniku vara

hulka.

7. Politsei- ja Piirivalveamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

8. Võlgnik esitas oma seisukoha. Pankroti menetluse käigus laekus vara müügist ja töötasust

25 884 eurot 57 senti. Lisaks on võlgadest vabastamise protsessi käigus usaldusisikule üle antud

3359 eurot 71 senti. Võlgnik ei ole käitunud pahatahtlikult. Võlgnikul on neli ülalpeetavat.

MAAKOHTU LAHEND

9. Tartu Maakohus lõpetas 15. jaanuari 2021 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata. Maakohus

vabastas usaldusisiku tema kohustustest.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on suurema osa ajast olnud hõivatud tööga. Maakohtule teadaolevalt on võlgnik töötanud

üldiselt täiskohaga. Töötasu vähenemine tulenes majanduslangusest ning võlgnik sai tööd teha

sellises ulatuses, mis oli võimalik. Võlgnik on täiendavalt välja toonud, et uue töökoha leidmine,

et töötada täistööajaga, oleks tema perele liiga koormav – terve pere peaks elu- ja töökohta

vahetama. Maakohus leidis, et see asjaolu võib olla mõjuvaks põhjuseks, miks mitte töökohta

vahetada. Samas leidis võlgnik endale teise töö X-s. Võlgnik töötas kahel kohal korraga, s.o nii X

kui ka X.

Võlgnikul on neli ülalpeetavat ning sellise töötasuga töö leidmine, kus võlgniku sissetulekud

ületaksid arestimisele mittekuuluvat osa, ei pruugi olla võimalik arvestades võlgniku elukohta ning

võlgniku võimeid (haridus, töökogemus jne). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et inimesel, kes on

pankrotis, on ka raskendatud töökoha leidmine just pankrotis olemise tõttu.

Vähemalt 16 kuud oli võlgnik lapsehoolduspuhkusel ning seda ei saa lugeda tulutoovaks

tegevuseks. Käesolevas menetluses on võlgnikul eelkõige kohustus teenida tulu ning vastupidine

peab olema põhjendatud.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud oma kohustust osas, mis hõlmab usaldusisikule teabe

andmist. Kohtule on võlgnik esitanud tagantjärgi vajalikud dokumendid (kontoväljavõtted,

palgalipikud, selgitused).

Asjaolu, et võlgnik teenib abikaasa ettevõttes sissetulekut, ei ole usaldusisiku poolt tõendatud. Ka

ei ole maakohus päringutega (Maksu- ja Tolliametile) seda asjaolu kindlaks teinud.

Võlausaldajad viitavad asjaolule, et võlgnik omab osa abikaasa ettevõttes X ning nimetatud asjaolu

ei ole võlgnik kohtule esitatavates aruannetes ning vastustes välja toonud.

Võlgnik on olnud osanik X-s alates 12. veebruarist 2015 ehk terve kohustustest vabastamise

menetluse jooksul. Tegemist on olulise asjaoluga võlgniku vara kohta, mida võlgnik ei ole aga

käsitlenud üheski oma aruandes ega vastuses. Tegemist on ilmselge rikkumisega võlgniku poolt,

mis saab olla tehtud ainult tahtlikult.

Maakohus tuvastas, et võlgnik ei olnud osanik X, kuid võlgnik on olnud juhatuse liige X perioodil

15. juunist 2006 kuni 18. novembrini 2020. Võlgnik ei ole aruannetes seda asjaolu välja toonud

ning samuti ei ole selge, kas võlgnik on saanud tasu juhatuse liikme ülesannete täitmisest.

Võlgniku sissetulek on peamiselt olnud töötasu. Võlgnikul on kokku neli ülalpeetavat (lapsed

sündinud X, X, X ning X), lisaks menetluse alguses lühikest perioodi ka abikaasa.

Võlausaldajate nõudeid on võlgnik rahuldanud 3293 euro ulatuses, mis teeb 2,5%

panrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Arvestades võlgnikule menetluse jooksul

laekunud sissetulekuid ning ülalpeetavaid, on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid

suuremas ulatuses kui seaduse kohaselt oleks võlgnik olnud kohustatud.

Maakohus ei lugenud võlgniku loovutuskohustust täies ulatuses täidetuks, sest võlgnikul on osalus

ettevõttes. Võlgnik ei ole seda võimalust kasutanud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha

saamiseks, ehkki tema osaluse suurus on 2500 eurot. Võlgnikule kuuluv äriühing on vara omav

(kaks kinnisasja) ja kasumlik ettevõte (arvestades kõige hiljutisemat majandusaasta aruannet) ja

ka sellest ettevõtlusest saadud tulu ei ole võlgnik usaldusisikule loovutanud. Seega on võlgnik

rikkunud oma loovutamiskohustust osas, mis puudutab tema osa ettevõttes X ning sealt saadud

tulu.

Maakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on jätnud realiseerimata talle kuuluva ettevõtte osa, mille arvelt oleks saanud rahuldada

võlausaldajate nõudeid täiendavas ulatuses. Võlgnik on rikkunud ka teabe andmise kohustust

seoses talle kuuluva ettevõttega ning juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Võlgnik on seda kõike

tehes olnud vähemalt hooletu osas, mis puudutab talle kuuluva ettevõtte realiseerimist ning

ilmselgelt tahtlik osas, mis puudutab kohtule teabe andmist talle kuuluva vara kohta.

Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada, sest võlgnik ei ole kasutanud kõiki võimalusi nõuete

rahuldamiseks.

Kohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on käitunud oma kohustuse

rikkumisel tahtlikult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.

Võlgnik ei ole X seotud alates 2007. a. Pankrotihaldur oleks pidanud võlgniku eemaldama X

juhatusest. Juhatuse liikme tasu ei ole võlgnik saanud.

Võlgnik kuulus X juhatusse. Sissemakse 2500 eurot tehti võlgniku abikaasa poolt. Võlgnik ei

olnud teadlik, et ta ei tohi kuuluda äriühingu juhatusse. Äriregistris on kasu saavaks isikuks

võlgniku abikaasa.

X põhiline tegevusala on munakanade pidamine. Ettevõttega tegeleb võlgniku abikaasa.

11. Võlausaldajad Swedbank AS, Luminor Liising AS vaidlevad määruskaebusele vastu ja

taotlevad selle rahuldamata jätmist.

12. AS VTÜ Varad ja Julianus Inkasso OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle

rahuldamata jätmist. Võlausaldajad selgitavad, et maakohus jättis võlgniku kohustustest

vabastamata, kuna võlgnik on teadlikult ja tahtlikult oma vara varjanud ehk osaühingu osalusi ja

sellelt saadavat kasumit. Võlausaldajad on seisukohal, et eeldatavalt on võlgnikul võimalus saada

ettevõttest tulu jaotamata kasumi näol, kuid jätnud selle tegemata, et ei peaks selle arvelt

võlausaldajatele maksma. Lisaks on võlgnik olnud juhatuse liige X.

13. Politsei- ja Piirivalveamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

14. Võlausaldaja (usaldusisik) Leo Kooser vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus tuleb tühistada

TsMS § 667 lg 2 alusel ja ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega lõpetab Argo Läätsa

kohustustest vabastamise menetluse, vabastab Argo Läätsa pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ja vabastab usaldusisiku Leo Kooseri kohustustest.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

17. Lähtudes PankrS §-st 175 lg 2 p-st 2 analüüsib ringkonnakohus eelkõige, kas võlgnik on

süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

17.1. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud mõistliku tulutoova

tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Asja materjalide kohaselt on võlgnik suurema

osa ajast töötanud ning tema tööandjateks on olnud (või on) X ja X. Viieaastase perioodi jooksul

oli võlgnik 16 kuud lapsehoolduspuhkusel, saades vanemahüvitist, kuid võlgniku sissetulekuks

kohustustest vabastamise menetluse vältel on siiski olnud peamiselt töötasu.

Võlausaldajate väitel on võlgnik töötanud peamiselt osalise koormusega ning seda mitte

sellepärast, et oleks olnud majanduslangus, vaid võlgniku enda soovist.

Kohtupraktika kohaselt on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse ajal

kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt

perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine)

või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada täistööajaga (vt Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696 p 18).

Võlgnik on põhjendanud osalise tööajaga töötamist sellega, et uue täistööajaga töökoha leidmine

oleks perele liiga koormav, sest pere peaks vahetama elu- ja töökohta. Ringkonnakohtu arvates

saab nimetatud põhjust lugeda mõjuvaks põhjuseks osalise tööajaga töötamiseks. Võlgnikul on

vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas ning arvestades võlgniku elukorraldust, sh ülalpeetavate

arvu jms, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

Maakohus tuvastas, et võlgnik töötas osaliselt kahel kohal korraga – nii X kui ka X ning ta töötas

X vähendatud töötasuga vähemalt 19 kuud, enne kui ta hakkas töötama X.

Ringkonnakohtu arvates maakohtu poolt tuvastatu kinnitab, et võlgnik tegeles mõistlikult

tulutoova tegevusega või otsis seda.

Asja

materjalide

kohaselt

oli

võlgnik

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise

kohustuse välistab lapsehoolduspuhkusel viibimine ning asjakohatu on maakohtu seisukoht, et

võlgnik oleks pidanud põhjendama, miks laste ema ei jäänud lapsehoolduspuhkusele.

Siiski leiab kohus kokkuvõtvalt, et võlgnik ei ole rikkunud mõistliku tulutoova tegevusega

tegelemise või selle otsimise kohustust. Võlgnik on teinud vastavalt oma võimetele tööd või seda

otsinud.

17.2. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova

tegevusega, millega on olnud tagatud regulaarne sissetulek ja millest on olnud võimalik

võlausaldajate nõudeid rahuldada, s.o võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat

kohustust.

18. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Selleks, et tuvastada võlgniku kohustuse rikkumine PankrS § 173 lg 2 mõttes, peab kohus

tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine oli ka süüline. Varjamisega on

tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate

huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist

tahtliku kohustuse rikkumisega (VÕS § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes

on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on

kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p 15).

18.1. FIE Argo Läätsa pankrot kuulutati välja 14. juuni 2012 määrusega. PankrS § 35 lg 1 p-de 1

ja 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning haldurile

läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik alates 12. veebruarist 2015 X osanik.

Võlgniku pankrotihaldur edastas 17. aprillil 2015 maakohtule lõpparuande kinnitamiseks ning

lõpparuande kinnitati 1. juuli 2015 kohtumäärusega.

Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli äriühingu osanik juba enne lõpparuande koostamist ja

kinnitamist ning kuna pankrotihalduril oli kohustus esitada ülevaade võlgniku varadest ja

majanduslikust seisust ning valitseda võlgniku vara, siis pidi teada olema ka fakt, võlgnik on alates

12. veebruarist 2015 X osanik.

Ringkonnakohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise aluseks ei saa olla üksnes

asjaolu, et võlgnik ei esitanud usaldusisikule andmeid selle kohta, et ta on alates 12. veebruarist

2015 abikaasa äriühingus osanik. Võlgnikul on küll kohustus anda kohtule teavet enda vara ja

sissetulekute kohta, kuid olukorras, kus äriregistri andmetest nähtub tema osalus X, ei saa väita, et

võlgnik oleks varjanud oma vara.

18.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole tõendatud võlgniku

poolt oma abikaasa äriühingust sissetuleku või kasumi saamine, mida ta on varjanud või mille osas

ei ole ta täitnud loovutuskohustust. Ka maakohtu poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud päring ei

kinnitanud nimetatud asjaolu.

Kuna praegusel juhul ei ole tõendatud see, et võlgnik teenib abikaasa äriühingus sissetulekut või

saab kasumit, siis ei saa vastava teabe mitteandmine olla aluseks kohustustest vabastamisest

keeldumisele.

18.3. Vastuses määruskaebusele on võlgnik kinnitanud, et sissemakse 2500 eurot tehti võlgniku

abikaasa poolt, äriregistris on kasu saavaks isikuks võlgniku abikaasa ja juhatuse liikme tasu ei

ole võlgnik saanud.

PankrS § 175 lg 2 punktis 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist. Ringkonnakohus leiab, et

raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104

lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletust käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat

puudumist, mispärast peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale

isikule mõistlikult vastuvõetamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on

süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid,

milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku poolt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süülist

rikkumist.

19. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks

(Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-16, p 14 ja nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku

käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu lahendid

tsiviilasjades nr 3-2-1-19-16, p 14; nr 3-2-1-46-13, p 11 ja nr 3-2-1-121-11, p 12).

Asja materjalide alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud

võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine

välistatud.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätta võlgniku kanda. Sama

paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt TsMS §-s 150

sätestatust juhindudes.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt /

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson