1-08-8108/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-08-8108

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juunil 2010.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-8108 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Tõlk Virge Harak Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava S.J-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav S.J

Elukoht vabanemisel: xxx Isikukood: xxx; kodakondsus: määratlemata Kaitsja Adv. Vello Luik (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

Jätta vabastamata S.J (ik: xxx) Harju Maakohtu 02.07.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

Välja mõista S.J-ilt kaitsjatasu 1192.80 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaks

krooni ja 80 senti) Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr.

221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kaitsjatasu tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest.

2

Põhjendus

S.J mõisteti süüdi Harju Maakohtu 02.07.2008.a otsusega KarS § 331 järgi ning teda karistati 4 kuu ja 15-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju

Maakohtu 24.05.2006.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

Karistusaeg algas 02.07.2008.a ja lõpeb 22.09.2010.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 06.04.2010.a.

S.J on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 10.02.1994.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 15.06.1995.a kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 110 järgi rahatrahv 1500 krooni; 3) 21.08.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 kuud vabadusekaotust; 4) 22.09.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi lõplik karistus 5 aastat vabadusekaotust; 5) 15.12.2004.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi lõplik karistus 4 aastat 10 kuud ja

22 päeva vangustust. 6) 24.05.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 alusel 6 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel

3 aastat 11 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas S.J-i distsiplinaarkorras karistatud

üle 20 korra, viimati 20.10.2009.a noomitusega. Vabanedes asub elama õe juurde xxx. Enne

vangistust töötas erinevatel töökohtadel. Rahalisi nõudeid on Tartu Vangla andmeil üle 63 000

krooni. Hetkel õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 12. klassis ning osaleb sõltlaste

rehabilitatsiooniprogrammis. Vabaduses tarvitas alkoholi, viimane kuritegu toime pandud

alkoholijoobes. Tarvitanud ka narkootikume, vangistuse ajal on teda kahel korral karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Vangla hinnangul on S.J-i vabanemisel ohustatud isikud, kes koos temaga tarvitavad alkoholi või narkootikume, alkoholijoobe seisundis võib rünnata teisi

isikuid ja kahjustada nende vara. Tartu Vangla toetab S.J-i ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes kohaldatakse katseajal intensiivset kontrolli.

Kriminaalhooldusametnik toetab S.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetaval on vabaduses võimalus elama asuda õe juurde, ümbruskonnas negatiivset mõju avaldavaid tuttavaid ei ole. Vabanedes on võimalus minna õemehe juurde abitöölisena ehitusele.

Kriminaalhooldusametnik peab positiivseiks asjaoludeks toetava sotsiaalse võrgustiku ja kehtiva

isikuttõendava dokumendi olemasolu; huvi hariduse omandamise vastu, sotsiaalprogrammide läbimist; tööle asumise võimalust. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on varasem karistatus ja pidevad distsipliinirikkumised vanglas, narkosõltuvus, alkoholi kuritarvitamine, agressiivsus ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Kriminaalhooldusametnik leiab, et S.J tuleks vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada, et teostada tema üle käitumiskontrolli. Kriminaalhooldus-

ametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte

viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning osaleda sotsiaalprogrammides.

3 S.J avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja lubab täita kõik sellega kaasnevad kohustused.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud S.J-i ennetähtaegne vabastamine, kuna ta on vanglas saanud kriminaalkaristuse ja hulgaliselt distsiplinaarkaristusi, milledest viimane on veel kehtiv. Peale selle on lahendamata narkosõltuvuse probleem.

Kaitsja leidis kohtus, et S.J tuleks vabastada ennetähtaegselt lähtudes tema lubadustest ja soovist alustada seaduskuulekat elu.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et S.J-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud

S.J on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas

ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal vanglas on ta aga toime pannud kuriteo ja hulgaliselt distsipliinirikkumisi ning viimane karistus ei ole veel kustunud. Peale selle on S.J-i varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ja

ta olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätnud nõuded täitmata. Käesoleva aja seisuga on

lahenduseta ka narkosõltuvuse probleem. Nendel asjaoludel jääb väheks S.J-i lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.

Madis Kägu Kohtunik