2-18-16385/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-16385

Tsiviilasi

OÜ AndmeNet ja Meelis Kombo hagi Entity Technologies

OÜ ja Aleksandr Russakovi vastu rikkumise lõpetamiseks,

tulevikus rikkumisest hoidumiseks, vara üleandmiseks,

kahju hüvitamiseks ja tulu väljaandmiseks, dokumentide ja

tõendite esitamiseks

Meelis

Kombo

hagi

Entity

Technologies

OÜ

ja

Aleksandr Russakovi vastu rikkumise lõpetamiseks ja

tulevikus rikkumisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. detsembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ AndmeNet määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad):

I. OÜ AndmeNet (registrikood 12056974)

II. Meelis Kombo (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad

vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Kadri Michelson

Vastustajad (kostjad):

I. Entity Technologies OÜ (registrikood 11673038)

II. Aleksandr Russakov (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindajad vandeadvokaadid Ott Saame ja Kaija Koik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. detsembri 2020 määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 ning

saata tsiviilasi p-de 1.2 ja 1.3 osas maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Lugeda kohtumääruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Jätta

läbi

vaatamata

OÜ

AndmeNet

hagi

Entity

Technologies

OÜ

ja

Aleksandr Russakovi vastu järgmises nõudes:

3.1.1. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi esitama dokumendid ja

tõendid sissetulekute kohta (16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2).

3.2. Jätta menetlusse võtmata OÜ AndmeNet 02.10.2019 esitatud ja 06.01.2020 täpsustatud

järgmised nõuded:

3.2.1. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava

arvutiprogrammi ainulitsents kõigi AutÕS § 13 ja § 132 tähenduses autori varaliste õiguste

teostamiseks kuulub OÜ-le AndmeNet (06.01.2020 menetlusdokumendi resolutsiooni p 1.1).

3.2.2. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava

andmebaasi tegija õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad OÜ-le AndmeNet (06.01.2020

menetlusdokumendi resolutsiooni p 2.1).

3.3. Jätta rahuldamata OÜ AndmeNet 19.08.2020 vastuväited kohtu tegevusele.

3.4. Jätta rahuldamata Entity Technologies OÜ ja Aleksandr Russakovi 21.09.2020 taotlus

kohustada hagejaid selgitama 07.02.2018 e-kirjavahetusega seonduvat.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest menetlusse võtmata jäetud nõuete osas (maakohtu määruse resolutsiooni

p 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. OÜ AndmeNet (hageja I) ja Meelis Kombo (hageja II) esitasid 31. oktoobril 2018 Tartu

Maakohtule hagi Entity Technologies OÜ (kostja I; ärinimi kuni 18. juulini 2017 Adamank OÜ)

ja Aleksandr Russakovi (kostja II) vastu, milles palusid lõppkokkuvõttes:

1. Tagada hagi 16. novembri 2018 esitatud hagiavalduse täpsustuses märgitud viisil.

2. Rahuldada hageja I hagi kostjate vastu sissetulekute kohta dokumentide ja tõendite esitamiseks

ja kohustada:

2.1) kostjat I esitama oma pangakonto(de) väljavõtted, mis kajastaksid laekumisi

pangakonto(de)le alates 1. jaanuarist 2015 kuni kohtunõude täitmiseni;

2.2) kostjat I esitama väljavõte oma kliendiandmebaasist või nimekiri, kus oleks kajastatud kõik

kliendid, kellega tal on 16. novembri 2018 seisuga kehtiv kliendileping, koos kliendilepingu

sõlmimise aja ja iga kliendi poolt igakuiselt maksmisele kuulunud ja kuuluva tasuga;

2.3) kostjat II esitama oma kõikides krediidiasutustes avatud pangakonto(de) väljavõtted, mis

kajastaksid laekumisi pangakonto(de)le alates 1. jaanuarist 2015 kuni kohtunõude täitmiseni;

2.4) lükata edasi hagiavalduse resolutsiooni p-des 4.4 ja 5.2 esitatud rahalise nõude (tulu) täpse

ulatuse kindlaksmääramine kuni käesolevas punktis esitatud nõuete täitmiseni ning kostjate

sissetulekute kohta tõendite esitamiseni ning määrata seejärel hagejale I täiendav tähtaeg nõude

rahalise ulatuse täpsustamiseks.

3. Rahuldada osaotsuse taotlus ja teha resolutsiooni p-s 2 esitatud hagi osas osaotsus.

4. Rahuldada hageja I hagi kostjate vastu:

4.1)

kohustada

kostjaid

koheselt

ja

tingimusteta

lõpetama

tarkvaraprogrammi

Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee (edaspidi programm) õigusvastane kasutamine ja mistahes

viisil avalikult kättesaadavaks tegemine, hoiduma nimetatud rikkumisest tulevikus ja andma

hagejale I üle programm ning selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja

ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh lähtekood, objektikood, paroolid ja ligipääsu võimaldavad

administraatori õigused;

4.2) kohustada kostjaid koheselt ja tingimusteta lõpetama andmebaasi Ehitusdokumendid.ee ja

Buildocs.ee (edaspidi andmebaas) õigusvastane kasutamine, sh avalikult kättesaadavaks tegemine,

mh keelata andmebaasi avaliku kasutamise võimaldamine kodulehel www.buildocs.ee või mis

tahes muus vormis või kodulehel, hoiduma nimetatud rikkumisest tulevikus ja andma hagejale I

üle andmebaas ning selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja

ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused;

4.3) mõista solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks välja kahjuhüvitis programmi ebaseadusliku

kasutamise eest 36 096 eurot 50 senti ja andmebaasi ebaseadusliku kasutamise eest

36 096 eurot 50 senti, kokku 72 193 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 31. oktoobrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni;

4.4) mõista solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks välja programmi ja andmebaasi õigusvastase

kasutamisega teenitud tulu ja viivis alates 31. oktoobrist 2018 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras.

5. Rahuldada hageja I hagi kostja II vastu ning mõista kostjalt II hageja I kasuks välja:

5.1) kahjuhüvitis juhatuse liikme konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise

eest 72 193 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 31. oktoobrist 2018

kuni põhinõude tasumiseni;

5.2) juhatuse liikme konkurentsikeelu rikkumisega teenitud tulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 31. oktoobrist 2018.

6. Rahuldada hageja II hagi kostjate vastu ning kohustada kostjaid koheselt ja tingimusteta

lõpetama programmi õigusvastane kasutamine, mistahes viisil avalikult kättesaadavaks tegemine

ning hoiduma nimetatud rikkumisest tulevikus.

6. jaanuari 2020 vastuses (IV kd, tl 48-61) täpsustasid hagejad oma nõudeid järgmiselt:

1. Rahuldada hageja I hagi kostjate vastu:

1.1) tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava arvutiprogrammi

(edaspidi samuti programm) ainulitsents kõigi autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13 ja § 132

tähenduses autori varaliste õiguste teostamiseks kuulub hagejale I;

1.2) kohustada kostjaid koheselt ja tingimusteta lõpetama programmi õigusvastane kasutamine,

sh mistahes viisil avalikuks tegemine;

1.3) kohustada kostjaid hoiduma programmi õigusvastasest kasutamisest tulevikus, sh mistahes

viisil avalikuks tegemisest.

2. Rahuldada hageja I hagi kostjate vastu:

2.1) tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava andmebaasi

(edaspidi samuti andmebaas) tegija õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad hagejale I;

2.2) kohustada kostjaid koheselt ja tingimusteta lõpetama andmebaasi õigusvastane kasutamine,

sh mistahes viisil avalikuks tegemine;

2.3) kohustada kostjaid hoiduma andmebaasi õigusvastasest kasutamisest tulevikus, sh mistahes

viisil avalikuks tegemisest.

3. Rahuldada hageja I hagi kostjate vastu ning mõista hageja I kasuks välja:

3.1) solidaarselt kostjatelt kahjuhüvitis programmi ebaseadusliku kasutamise eest 36 096 eurot

50 senti ja andmebaasi ebaseadusliku kasutamise eest 36 096 eurot 50 senti, kokku 72 193 eurot,

ning viivis;

3.2. solidaarselt või alternatiivselt eraldi kostjatelt programmi ja andmebaasi õigusvastase

kasutamisega teenitud tulu ja viivis.

4. Rahuldada hageja II hagi kostjate vastu ning kohustada kostjaid:

4.1) koheselt ja tingimusteta lõpetama programmi õigusvastane kasutamine, sh mistahes viisil

avalikuks tegemine;

4.2) hoiduma programmi õigusvastasest kasutamisest tulevikus, sh mistahes viisil avalikuks

tegemisest.

5. Määrata p-s 1.2 märgitud nõude kohta tehtava kohtuotsuse täitmise viis ja kord kindlaks ning

selleks kohustada kostjaid andma hagejale I üle tema poolt osundatud interneti keskkonda või

digitaalsele andmekandjale kõik andmed, mis võimaldavad programmi piiranguteta ja

ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh kohtulahendi tegemise seisuga programmi lähte- ja

objektikoodid koos kõigi nende varasemate versioonidega, sh veebilehtedele ligipääsu

võimaldavad paroolid ja administraatori õigused.

6. Määrata p-s 2.2 märgitud nõude kohta tehtava kohtuotsuse täitmise viis ja kord kindlaks ning

selleks kohustada kostjaid andma hagejale I üle tema poolt osundatud interneti keskkonda või

digitaalsele andmekandjale kõik andmed, mis võimaldavad andmebaasi piiranguteta ja

ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh veebilehtedele ligipääsu võimaldavad paroolid ja

administraatori õigused.

7. Rahuldada hageja I hagi kostja II vastu ning mõista kostjalt II hageja I kasuks välja:

7.1) kahjuhüvitis juhatuse liikme konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise

eest summas 72 193 eurot ning viivis;

7.2) juhatuse liikme konkurentsikeelu rikkumisega teenitud tulu ja viivis.

22. jaanuari 2020 istungil kinnitasid hagejate esindajad, et 6. jaanuari 2020 menetlusdokumendis

on esitatud kõik nõuded, v.a osaotsust puudutav. Üleandmise nõudest loobutud ei ole, see on

määratletud täitmise viisi ja korrana (IV kd, tl 110-111).

Maakohus uuendas 10. veebruari 2020 määrusega (IV kd, tl 122-127) menetluse hageja I nõuetes

kostjate vastu sissetulekute kohta dokumentide ja tõendite esitamiseks. Maakohus leidis, et

praeguses menetluse faasis ei ole võimalik eelnimetatud nõuete osaotsusega lahendamine. Sama

määruse resolutsiooni p-s 2 kohustas maakohus hagejat I teatama, kas ta on loobunud või võtnud

tagasi 16. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 esitatud haginõuded.

20. veebruari 2020 menetlusdokumendis teatas hageja I, et ei ole loobunud ega tagasi võtnud

10. veebruari 2020 määruse p-s 2 märgitud nõudeid.

8. juuni 2020 menetlusdokumendis (IV kd, tl 163-164) esitas hageja I 16. novembri 2018

hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 toodud haginõuetega samasisulise tõendite kogumise taotluse

(erisus vaid perioodis – 1. jaanuari 2015 asemel alates 19. veebruarist 2018). Kui kostjad jätavad

tõendite kogumise määruse täitmata või kui maakohus ei rahulda tõendite kogumise taotlust, palus

hageja I lugeda kostjate tulu suuruseks kokku 198 476 eurot.

4. augusti 2020 määrusega (IV kd, tl 180-187) jättis maakohus hageja I 8. juuni 2020 tõendite

kogumise taotluse rahuldamata ja andis talle tähtaja 8. juuni 2020 menetlusdokumendis tulu

väljamõistmise nõuete rahaliseks määratlemiseks.

11. augustil 2020 esitasid kostjad kostja I konto väljatrükid 2015.–2020. a kohta ning väljavõtted

kostja II poolt kostjale I antud laenude kohta ja kostja I poolt kostjale II tehtud maksete kohta

(V kd, tl 1- 24).

14. augusti 2020 määrusega kuulutas maakohus menetluse osaliselt kinniseks – kostjate poolt

11. augustil 2020 esitatud dokumentide osas (V kd, lk 27).

19. augusti 2020 vastuses (V kd, tl 28-33) palus hageja I lugeda 6. jaanuari 2020

menetlusdokumendi resolutsioonis toodud tulu väljamõistmise nõuete suuruseks järgmise: p-s 3.2

kokku 48 632 eurot 96 senti ning eraldi kostja I vastu 47 057 eurot 96 senti ja kostja II vastu

1575 eurot; p-s 7.2 48 632 eurot 96 senti. Hageja I võttis aluseks kostja I avalikult kättesaadavad

majandusnäitajad ning kostjate esitatud pangakonto väljavõtte kostja I poolt kostjale II tehtud

maksete kohta.

Hageja I ei loobunud 16. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 esitatud haginõuetest

sissetulekute kohta dokumentide ja tõendite esitamiseks ega võta neid ka tagasi. Kuni kostjate

seisukohad ja tõendid tulu kohta ei ole täielikud, tuleb need kostjatelt kohtu kaudu välja nõuda.

Hagejad esitasid kohtu tegevusele vastuväite. Kohus on jätnud põhjendamatult 8. juuni 2020

tõendite kogumise taotluse rahuldamata.

21. septembri 2020 seisukohas (V kd, tl 58-60) palusid kostjad selgitada tõendamiskoormuse

jaotust, kui kohus on seisukohal, et just nemad peavad tõendama, et kostja I äri ei seisne ainult

hagejaid huvitavas tegevusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 199 lg 1 p-de 3 ja 7

alusel palusid kostjad, et kohus kohustaks hagejaid konkreetselt ja detailselt selgitama, mis

asjaoludel sattus nende kätte kostja II ja A.A. vaheline kirjavahetus, kuidas on nad osanud esitada

nii detailselt ja niisuguse sisuga väited seonduvalt „viidatud ettevõtjaga“, kas nad on hr A.A.ga

ühendust võtnud ja kui, siis millal, ning mida konkreetselt on hr A.A.le avaldatud ja temalt küsitud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus otsustas 28. detsembri 2020 määrusega:

1. Jätta läbi vaatamata OÜ AndmeNet hagi Entity Technologies OÜ ja Aleksandr Russakovi vastu

järgmistes nõuetes:

1.1. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi esitama dokumendid ja tõendid

sissetulekute kohta (16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2).

1.2. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi andma OÜ-le AndmeNet üle

tarkvaraprogramm Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis

võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh lähtekood, objektikood,

paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (osaliselt 16.11.2018 hagiavalduse

resolutsiooni p 4.1).

1.3. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi andma OÜ-le AndmeNet üle

andmebaas Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis

võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh paroolid ja ligipääsu

võimaldavad administraatori õigused (osaliselt 16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 4.2).

2. Jätta menetlusse võtmata OÜ AndmeNet 02.10.2019 esitatud ja 06.01.2020 täpsustatud

järgmised nõuded:

2.1. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava arvutiprogrammi

ainulitsents kõigi AutÕS § 13 ja § 132 tähenduses autori varaliste õiguste teostamiseks kuulub

OÜ-le AndmeNet (06.01.2020 menetlusdokumendi resolutsiooni p 1.1).

2.2. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava andmebaasi tegija

õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad OÜ-le AndmeNet (06.01.2020 menetlusdokumendi

resolutsiooni p 2.1).

3. Jätta rahuldamata OÜ AndmeNet 19.08.2020 vastuväited kohtu tegevusele.

4. Jätta rahuldamata Entity Technologies OÜ ja Aleksandr Russakovi 21.09.2020 taotlus

kohustada hagejaid selgitama 07.02.2018 e-kirjavahetusega seonduvat.

31. oktoobri 2018 hagiavalduses palus hageja I mõista kostjalt II enda kasuks välja

konkurentsikeelu rikkumisega teenitud tulu ja viivise (resolutsiooni p 3.5). Kuna hagejal I

puuduvad andmed kostjate saadud tulu kohta, palus ta rahuldada tõendite kogumise taotluse.

2. novembri 2018 käiguta jätmise määruse p-s 4.1 (II kd tl 5) selgitas maakohus, et rahaline nõue

tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult. 16. novembri 2018 hagiavalduse terviktekstis

esitas hageja I tulunõuded nii kostja I kui kostja II vastu, jättis need rahaliselt kindlaksmääramata

ja esitas haginõude andmete saamiseks. Tõendite kogumise taotlust 16. novembri 2018

hagiavalduses ei esitatud. 8. juuni 2020 menetlusdokumendis esitas hageja I tõendite kogumise

taotluse ning palus, kui kostjad jätavad tõendite kogumise määruse täitmata või kohus taotluse

rahuldamata, lugeda kostjate tulu suuruseks kokku 198 476 eurot. Kohus jättis tõendite kogumise

taotluse 4. augusti 2020 määrusega rahuldamata ja andis tähtaja tulunõuetega seonduva

täpsustamiseks. Samas tegi kohus kostjale I ettepaneku tõendite ja andmete esitamiseks ja

11. augustil 2020 esitasid kostjad kostja I kontode väljatrükid.

19. augusti 2020 vastuses esitas hageja I rahaliselt määratletud tulunõuded, võttes aluseks kostja I

avalikult kättesaadavad majandusnäitajad ja kostjate esitatud pangakonto väljavõtte (põhjendava

osa p-d 2.1, 2.2).

Eeltoodut arvestades oli kohus seisukohal, et hageja I õiguskaitsevajadus hagimenetluse korras

andmete ja tõendite nõudmiseks on praeguseks ära langenud ning nimetatud nõuded (16. novembri

2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2) tuleb jätta läbi vaatamata.

16. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 palus hageja I mh kohustada

kostjaid andma endale üle programmi ja andmebaasi ning selleks andma üle kõik andmed, mis

võimaldavad programmi ja andmebaasi piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata,

sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused ning programmi puhul ka lähtekood,

objektikood.

2. oktoobri 2019 menetlusdokumendis soovis hageja I TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata

16. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni nõuete p 4.1 ja 4.2 täitmise korra, milleks kohustada

kostjaid üle andma kõik andmed, mis võimaldavad programme ja andmebaase piiranguteta ja

ainuõiguslikult kasutada, sh programmide lähtekoodid ja objektikoodid, kuid viimased

kohtulahendi tegemise seisuga koos kõikidega varasemate versioonidega. Lisaks tuleb määrata, et

eeltoodud andmed tuleb üle anda hageja I osundatud interneti keskkonda või digitaalsele

andmekandjale, vältimaks ebaselgust täitmise viisi osas. Samuti palus hageja I kohustada kostjaid

üle andma veebilehtede ehitusdokumendid.ee ja buildocs.ee ligipääsu võimaldavad andmed ja

administraatori õigused hageja I osundatud interneti keskkonda või digitaalsele andmekandjale

(põhjendava osa p 4.4). 6. jaanuari 2020 menetlusdokumendis käsitas hageja I eeltoodut selgelt

üksnes programmi ja andmebaasi õigusvastase kasutamise lõpetamise nõuete täitmise viisi ja

korrana (resolutsiooni p-d 5, 6; põhjendava osa p 4).

22. jaanuari 2020 istungil teatasid hagejate esindajad, et 6. jaanuari 2020 menetlusdokumendis on

esitatud kõik nõuded, v.a osaotsust puudutav ning üleandmine on ette nähtud täitmise viisi ja

korrana. Samas olid nad seisukohal, et ei ole vastavast haginõudest loobunud, vaid määratlenud

selle täitmise viisi ja korra (IV kd tl 106-107, 110-111).

10. veebruari 2020 määruses kohustas maakohus hagejat I teatama, kas ta on loobunud või võtnud

tagasi osa 16. novembri 2018 menetlusdokumendi resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 esitatud

haginõuetest. 20. veebruari 2020 menetlusdokumendis kinnitas hageja I, et ei ole loobunud ega

tagasi võtnud 10. veebruari 2020 määruse p-s 2 märgitud nõudeid.

Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on esialgsete haginõuete asemel pidanud vajalikuks ja

võimalikuks taotleda mh sama teiste nõuete täitmise viisi ja korrana, kuid keeldub esitamast selget

seisukohta esialgsete haginõuete menetlusliku staatuse kohta, tuleb haginõuded jätta TsMS § 423

lg 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja I esitas esmakordselt 2. oktoobril 2019 ja seejärel täpsustas 6. jaanuaril 2020

menetlusdokumendis

järgmised

nõuded:

tuvastada,

et

programmi

ainulitsents

kõigi

AutÕS § 13 ja § 132 tähenduses autori varaliste õiguste teostamiseks kuulub hagejale I

(resolutsiooni p 1.1); tuvastada, et andmebaasi tegija õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad

hagejale I (resolutsiooni p 2.1).

Kohus oli seisukohal, et hageja I tuvastusnõudeid ei saa pidada vaid põhinõude laiendamiseks või

täpsustamiseks, tegemist on uute nõuetega. Kuigi 22. jaanuari 2020 istungil (IV kd tl 110-111)

asuti seisukohale, et edasises menetluses on aluseks hageja 6. jaanuari 2020 menetlusdokument,

ei ole maakohus selles esitatud tuvastusnõuete menetlusse võtmise kohta eraldi selget seisukohta

võtnud.

Küsimus, kas ja millises konkreetses ulatuses on hagejal I õigus teostada programmi(de) suhtes

varalisi õigusi ning kas talle kuuluvad andmebaasi(de) tegija õigused, tuleb lahendada muude

nõuete eeldusküsimusena. Hageja I ei ole välja toonud asjakohaseid põhjendusi iseseisva

tuvastushuvi kohta ega aspekte, mida tuvastusnõude rahuldamine annaks muudest nõuetest

rohkem. Ka AutÕS §-st 817 ei tulene võimalust sellise eraldiseisva tuvastushagi esitamiseks

(vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010 otsus nr 3-2-1-27-10, p 13). Tuvastusnõuded tuleb jätta TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Hagejate 19. augusti 2020 vastuväited kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata.

Kostjad esitasid 15. septembril 2020 tõendina A.A. ja kostja II vahelise 7. veebruari 2018 e-

kirjavahetuse (V kd tl 51-56). TsMS § 199 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel paluvad kostjad, et kohus

kohustaks hagejaid konkreetselt ja detailselt selgitama 7. veebruari 2018 kirjavahetuse saamise ja

selle sisu kohta esitatud väidetega seonduvat.

Kohus leidis, et kostjate taotlus ei ole selles toodud põhjendusi arvestades käesolevas menetluses

asjakohane ja tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1.2, 1.3

ja 2 tühistamist ning selles osas uue määruse tegemist, millega kohustada maakohut lahendama

nõuded sisuliselt.

Määruskaebuse kohaselt puudub maakohtul õiguslik alus jätta haginõuded läbi vaatamata. Kohus

ei täpsustanud, kas jättis määruse p-s 1.2 ja 1.3 toodud haginõuded läbi vaatamata TsMS § 423

lg 2 p 1 või 2 alusel, sest kohus viitab TsMS § 423 lg-le 2 tervikuna. Hageja eeldab, et kohus jättis

haginõuded läbi vaatamata mõlemal TsMS § 423 lg-s 2 ettenähtud alusel.

Kohtul puudub alus jätta haginõuded TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus ei ole välja

toonud, et hageja õiguste rikkumine ei ole esile toodud faktiväidete õigsust eeldades üldse

võimalik.

Kohtul puudub alus jätta haginõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus ei ole

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega nende alusel viidatud

normi kohaldamist põhjendanud.

Asjaolu, et hageja määratleb haginõude hiljem otsuste täitmise viisi ja korrana, kuid haginõudest

endast ei loobu, ei anna alust jätta haginõue läbi vaatamata. Seega on kohtu järeldus, et haginõuded

tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on väidetavalt keeldunud esitamast selget seisukohta

haginõuete menetlusliku staatuse kohta, väär ja üllatav.

Tuvastusnõuete menetlusse mittevõtmine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Tuvastusnõuded on

vajalikud õigussuhte olemasolu kindlakstegemiseks ja hageja õiguste efektiivse kaitse tagamiseks.

Hagejal on vajalik tuvastada tema õigused arvutiprogrammi ja andmebaasile kohtuotsuse

resolutsioonis selle vara hilisemaks õiguspäraseks kasutamiseks ja käsutamiseks.

Tuvastusnõuded ei ole käsitletavad hagi muutmisena. Antud juhul on tuvastusnõuete eraldamine

kohustamisnõuetest TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaldamisalas, kuna hageja põhinõuded ega nende sisu

ei ole muutunud. Seega võib hageja ilma kohtu ja vastaspoole nõusolekuta tuvastusnõuet

kohustamisnõudest eraldada ning paluda seda TsMS § 368 lg 1 eeldustel eraldiseisvalt lahendada.

4. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväite

kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 tuleb TsMS § 667 lg 2

alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2, 1.3 ja 2.

Hagejad ei ole vaidlustanud maakohtu määrust resolutsiooni p-ide 1.1, 3 ja 4 osas.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikust ja põhjendatust osas, mille peale on

esitatud määruskaebus.

7. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja I nõuded kohustada kostjaid andma hagejale I üle

tarkvaraprogramm Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis

võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh lähtekood, objektikood,

paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (maakohtu määruse resolutsiooni p 1.2)

ja kohustada kostjaid andma hagejale I üle andmebaas Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning

selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja

vallata, sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1.3).

7.1. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et maakohus ei ole korrektselt välja toonud,

kas eelnevalt nimetatud nõuded jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel.

TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud kohtute

tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi

esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid

(vt nt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 9. oktoobri 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12).

Sarnaselt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule annab § 423 lg 2 p 2 kohtule õiguse jätta läbi

vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa ka TsMS § 423 lg 2 p 2

kohaldamisel hinnata tõendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud faktiväited ja nende eeldatav õigsus TsMS § 423

lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks sarnaselt TsMS § 423 lg 2 p-ga 1.

7.2. Maakohus on põhjendanud eeltoodud nõuete läbi vaatamata jätmist sellega, et hagejad on

keeldunud esitamast selget seisukohta vastavate nõuete menetlusliku staatuse kohta ning pidanud

vajalikuks ja võimalikuks taotleda mh sama teiste nõuete täitmise viisi ja korrana.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hagejad on keeldunud esitamast selget

seisukohta vastavate nõuete menetlusliku staatuse kohta. 22. jaanuari 2020 kohtuistungil avaldasid

hagejate esindajad, et nad ei loobu üleandmise nõudest, nad on määratlenud selle kohtuotsuse

täitmise korrana.

Ringkonnakohus möönab, et hagejate esindajate kohtuistungil avaldatust ei ole üheselt arusaadav,

kas hagejad jäävad üleandmise nõude juurde ning on täpsustanud kohtuotsuse täitmise viisi ja

korda või on soovinud, et nende üleandmise nõue on määratletud kohtuotsuse täitmise viisi ja

korrana. Samas on maakohus palunud 10. veebruari 2020 määrusega veelkord täpsustada, kas

hagejad on loobunud või võtnud tagasi 16. novembri 2018 menetlusdokumendi resolutsiooni

p-des 4.1 ja 4.2 esitatud üleandmise nõuded. Hagejad vastasid 20. veebruaril 2020, et nad ei loobu

vastavatest nõuetest.

7.3. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul selge, et hagejad ei ole vaidlusalustest nõuetest

loobunud ning soovivad vastavate nõuete lahendamist. Ringkonnakohus nõustub hagejate

seisukohaga selles, et nõudeid ei saa jätta praegusel juhul läbi vaatamata TsMS 423 lg 2 p-des 1

ja/või 2 nimetatud alustel. Asjaolu, et hagejad on andmete üleandmist palunud ka teiste nõuete

otsuse täitmise viisi ja korrana, ei ole aluseks haginõuete läbi vaatamata jätmiseks. Andmete

üleandmise nõude esitamine on õiguslikult võimalik ning maakohtu poolt toodud põhjendused ei

ole aluseks vastavate nõuete läbi vaatamata jätmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 tuleb tühistada ning

tsiviilasi tuleb selles osas saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

Samas juhib ringkonnakohus hagejate tähelepanu sellele, et kuigi ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 ja saadab vastavad nõuded maakohtule menetluse

jätkamiseks, on oma sisult eelnevalt märgitud nõuded suuresti kattuvad hagejate 06.01.2020

menetlusdokumendis märgitud nõuetega, s.o programmi ja andmebaasi õigusvastase kasutamise

lõpetamise nõudega ja nende täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlusega. Arvestades

asjaolu, et hagejaid esindavad menetluses advokaadid, peaksid professionaalsed õigusabi osutajad

siiski suutma formuleerida konkreetsed nõuded (antud juhul peaksid nii hagiavalduses kui

06.01.2020 menetlusdokumendis esitatud sisuliselt kattuvad nõuded olema formuleeritud ühe

nõudena) ning soovi korral otsuse täitmise viisi ja korra. Praegusel juhul ei ole esitatud

ebaselgetest nõuetest arusaadav, mida hagejad nõuavad hagina ja mida otsuse täitmise viisi ja

korrana.

8. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata hagejate tuvastusnõuded

(vaidlustatu määruse resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult tuvastusnõuded TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul puudub hagejatel tuvastushagi

esitamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud

vaidlustatud määruse p-s XVI, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti märkinud, et küsimus, kas ja millises ulatuses on

hagejal I õigus teostada programmide suhtes varalisi õigusi ning kas talle kuuluvad andmebaasi

tegija õigused, tuleb lahendada muude esitatud nõuete eeldusküsimustena.

9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause

kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada

määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 1.2 ja 1.3 osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa selles osas

määruskaebust Riigikohtule esitada.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson