1-14-4670/92 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.märtsil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Liane Peets (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-14-4670 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Aleksei Keveli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Aleksei Kevel, isikukood: 37307160381; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 06.03.2014 - 06.03.2022. Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 09.02.2021

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Kevel temale Harju Maakohtu 27.08.2014. otsusega kriminaalasjas nr 1- 14-4670 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 27.08.2014. otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4670 on Aleksei Kevel süüdi tunnistatud § 141 lg 2 p 6 järgi ja karistatud 8 aasta vangistusega.

22.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Keveli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Aleksei Keveli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et kui võimalik soovib vabaneda.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Keveli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksei Keveli tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Aleksei Keveli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Keveli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Aleksei Kevel kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksei Kevel temale mõistetud vangistusest ära kandnud enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda enam kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustuse ja isiku kohtuistungil avaldatu kohaselt asub isik xxx. Kriminaalhooldusametnik võttis 17.11.2020 telefoni teel ühendust O. I.aga, kes kinnitas kriminaalhooldajale, et ta garanteerib Aleksei Kevelile elukoha xxx aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus elatakse kahekesi. Antud elukohas võivad elada ka teised kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava sõnul ta hiljem plaanib xxx tugiisiku abiga soetada kindla püsiva eluaseme. Seega oleks kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Ei saa mööda vaadata sellest, et Aleksei Kevel kannab käesolevalt juba kolmandat karistust vägistamise eest. Tema kuriteod on samalaadsed, kuid kannatanute valik on muutunud laialdasemaks. Seksuaalkuriteod ei ole ette planeeritud. Eelöeldu tähendab seda, et Aleksei Keveli saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul see Aleksei Keveli puhul siiski nii ei ole.

Positiivsena võib välja tuua järgmised asjaolud:  kindel elukoht vabanemise puhuks  valdavalt korrektne käitumine vangistusasutuses  osalemine majandustöödes  rehabilitatsiooniprogrammide läbimine  29.10.2020 avavanglasse paigutamine

Samas ei kaalu antud asjaolud üle Aleksei Keveli puhul negatiivseid asjaolusid ja uute kuritegude toimepanemise risk on siiski liiga kõrge. Kohus ei pea õigeks rajada ennetähtaegse vabastamise otsust avavanglasse paigutamisele ( mis iseenesest näitab vangla usaldust isiku suhtes), sest ajavahemik kaalukate järelduste tegemiseks on olnud liiga lühike – paigutamisest kohtuistungini on möödunud napid 3 kuud.

Negatiivseks asjaoluks tuleb pidada kindla töökoha puudumist ja seda hoolimata seetõttu, et isik on süüdi mõistetud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutab võlgnevus summas 18.692.66 eurot. Kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Tõsi, tööpõlguriks süüdlast pidada ei saa ning vangistusteski on ta nii töötanud kui ka õppinud. Süüdlane avaldas, et ta tahaks jätkata töötamist vabanedes AS X, kuid sellekohast kinnitust tööandjalt materjalide juures pole.

Isiku kuriteod on materjalidest nähtuvalt seotud puuduliku probleemilahendusoskusega ning madala stressitaluvusega. Esimene ohver oli endine abikaasa, järgmine juhututtav, kolm viimast - võõrad alkoholijoobe tunnustega noored naised, kes liikusid öösel üksi tänaval. Kuritegude käivitajaks on lähisuhte probleemidest ja tülidest tekkinud stress, lisaks stressi maandamiseks kasutatud alkohol (viimase kuriteo pani toime kainena). Kui esimesel korral ründas stressi põhjustajat (endine abikaasa), siis edaspidi ründas võõraid, maandades sel viisil abikaasa/elukaaslase vastu suunatud viha ja solvumist. Teadvustab oma käitumise lubamatust, tunnistab süüd, kuid pisendab seda tuues välja põhjuseid, et oli naisega tülis ja sellest tulenevalt tekkis stress. Kahjuks pole püsima jäänud kinnipeetava abieludki, nii on ta lahutatud viimasestki abikaasast 2019, kellega abiellus vanglas 27.11.2014. Lahutati põhjusel, et A.Kevelit ei vabastatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Isiku varasemast elukäigust nähtuvalt on suhte lagunemise järel isiku puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrgem. Vangistusasutuse iseloomustuses on märgitud, et A.Kevel peab oluliseks väärtushinnangute ja hoiakute muutumist seoses usuliste veendumuste tekkimisega peale 2018 kohtuistungit, milles jäeti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Riskihindamise vestlusel 29.05.2019 tunnistas, et on isegi mõnes mõttes tänulik, et teda ennetähtaegselt ei vabastatud, on saanud selle aasta jooksul kaplani, tugiiisku ja abikaasaga väga palju suhelda, tunnistab, et nüüdseks on sisemiselt rahulikum, eneseteadlikum ja valmis oma eluga edasi minema kristlikul teel. Paraku isiku varasem elukäik näidanud, et isiku suhteprobleemid on otseselt seotud tema kuritegeliku käitumisega. Käesoleval hetkel ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel ei tekita lähivõrgustiku puudumine isiku jaoks uusi

pingeid, mida ta asub maandama seksuaalkuritegusid toime pannes. Vangistusasutuses selliseid spetsiifilisi kuritegusid toime pole võimalik panna, avavanglas ja järelevalveta liikumise aeg on olnud liiga lühike järelduste tegemiseks.

Murelikuks teeb ka kinnipeetava avaldatu võimaliku ravivajaduse kohta. Nii leidis süüdlane, et esmalt peab ta keskuse psühholoogidega rääkima ja põhjustest aru saama, vajadusel pöörduks Viljandi haigla poole. Leiab, et töö ja sport aitavad, eriti viimane, sest sport aitab lahti saada halva energia ülejäägist. Kohtu arvates vajab isik, kes on toime pannud järjekindlalt kolmel korral vägistamisi, igal juhul pikaajalist ravi ja jälgimist seksuoloogi-psühhiaatri poolt. Tegemist on normist väga suure kõrvalekaldega, mida ei saa vabandada juhuslike asjaolude kokkusattumisega ega depressiooniga lahkumineku tõttu. Sellist ravivajadust süüdimõistetu endal aga ei näe.

Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Aleksei Kevel suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Vangla iseloomutusest ei nähtu isiku suhtes neid uusi motiveerivaid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekord on isikul, mille nimel pingutada ja õiguspäraselt käituda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik