2-16-6975/115 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-16-6975

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

89 477 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Spin TEK (registrikood 10098106),

lepinguline esindaja R. F.

Kostja: Credit One OÜ (registrikood 12449426), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu osaliselt.

2. Mõista Credit One OÜ-lt Aktsiaseltsi Spin TEK kasuks välja 66 571,88 eurot.

3. Jätta Aktsiaseltsi Spin Tek hagi 21 029,30 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

4. Maksta Aktsiaseltsile Spin TEK välja 66 571,88 eurot Credit One OÜ poolt

19. septembril 2017 kohtu deposiiti kantud summast.

5. Jätta 27. aprillil 2017 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna.

6. Jätta käesolevas tsiviilasjas maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Credit One OÜ kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Spin TEK esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ vastu.

Hagiavalduses ja selle 10.05.2016 täpsustuses palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek

kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil Pärnumaa, Pärnu linn, Lehe

tn 1 89 477 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks ja kostjalt 1482,25 euro suuruse kahjuhüvitise

väljamõistmiseks. 08.09.2016 esitas hageja alternatiivse nõude kostjalt kahjuhüvitise

89 477 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 02.08.2013 korteriomandi aadressil XXX, mis oli

koormatud 89 477 euro suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc kasuks. Hüpoteek tagas

nõudeid, mis tulenesid Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahel 26.03.2009 sõlmitud

laenulepingust nr 09320152147 ning Nordea Bank Finland Plc, M. M. ja R. S. vahel 01.12.2009

sõlmitud laenulepingust nr 09220152147. Võlausaldaja nõuet tagas lisaks ka xxx vallas asuvale

kinnisasjale seatud hüpoteek.

3. Hageja sai 30.03.2016 täitmisteate, mille kohaselt algatas hüpoteegipidaja, kelleks oli saanud

kostja, hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Hageja tasus

täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot 07.04.2016. Hageja palus samal päeval kostjale

saadetud kirjas anda nõuet tagavast Rohuneeme külas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegist

osahüpoteek hagejale üle ja mitte teha tehinguid, mis võiksid kahjustada tagatise üleminekut

hagejale. 11.04.2016 kinnistamisavaldus alusel andis kostja Rohuneeme teel asuvat kinnistut

koormava hüpoteegi üle X OÜ-le, kes lasi hüpoteegi kustutada.

4. Hageja esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi X OÜ vastu Rohuneeme teel asuvale

kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamiseks ja X OÜ kohustamiseks anda selleks nõusolek. Kuna

X OÜ kustutas hüpoteegi, muutus hageja nõue perspektiivituks ja hageja loobus hagist. Hageja

kandis seoses selle kohtumenetlusega 1481,25 eurot kulusid, mis on käsitletav talle kostja poolt

pahauskselt tekitatud kahjuna.

5. Laenulepingutest tulenevad nõuded on seaduse alusel hagejale 93 791,06 euro ulatuses üle

läinud, kuid kostja ei ole täitnud võlaõiguslikku kohustust anda võlga tagav hüpoteek osaliselt

üle hagejale. Asjaolu, et kostja andis hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes hüpoteegi kustutas,

ei vabasta kostjat tema kohustusest. Hüpoteek on võimalik kohustuse täitmise asendamise

korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale.

6. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja käitumine tõi talle kaasa varalise kahju tekkimise

summas 89 477 eurot. Kuna hageja tasus põhivõlgnike võla, tekkis tal tagasinõudeõigus, mille

realiseerimine osutus aga võimatuks, kuna kostja ei kandnud hagejale hüpoteeki üle.

Põhivõlgnikud on pankrotis ja neilt ei ole võimalik hageja tasutud raha kätte saada.

Kostja vastuväited

7. Kostja ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Alusetud on hageja väited kostja pahatahtlikkuse kohta. Kostja ei ole saanud hagejalt

väidetavat nõuet hüpoteegi üleandmiseks või hüpoteegiga tehingute mittetegemiseks.

9. Hageja

eesmärk

on

kostja

arvel

rikastuda.

Hageja

omandas

korteriomandi

sundenampakkumisel turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, arvestades seda koormanud

hüpoteegi suurust.

10. Kostja ei olnud kohustatud loovutama hagejale sissenõutavaks muutunud, kuid veel

täitmata nõude tagatist. Kostjal esialgse võlausaldajana oli uue võlausaldaja ees eelisõigus.

11. Nõue 1481,35 euro hüvitamiseks on põhjendamatu ja kostja väidetav vastutus arusaamatu.

Hageja algatas ise menetluse kolmanda isiku vastu ja siis loobus sellest.

12. Alternatiivne kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mille

võlausaldajaks oli kostja. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatisi.

Hagejal oli õigus vaid temale kuulunud kinnisasjale omanikuhüpoteegi seadmisele, mille kostja

talle ka loovutas.

13. Kostjal oli esialgse võlausaldajana eesõigus tagatisele, mis tagas põhivõlgnike võla jääki ja

tal oli seetõttu õigus see nõue koos tagatistega ka edasi loovutada. Ebaselge on väidetava kahju

suurus. Hagejale ei ole kahju üldse tekkinud, kuna ta soetas teadlikult hüpoteegiga koormatud

kinnisasja.

Menetluse käik

14. Maakohus jättis 30.09.2016 osaotsusega rahuldamata hagi kostjale kuuluvale kinnisasjale

hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamiseks ja 1481,25 euro suuruse

kahju väljamõistmiseks. Samal kuupäeval tehtud määrusega peatas kohus menetluse hageja

alternatiivse nõude (89 477 euro väljamõistmine) osas kuni osaotsusega lahendatud nõuete

kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

15. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 maakohtu otsuse hagi tagamise abinõu

tühistamise osas ja muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.

Otsus jõustus 07.08.2017.

16. Maakohus jättis 23.03.2018 otsusega hageja 89 477 euro suuruse kahju hüvitamise nõude

rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja tühistas 21.09.2017 määrusega seatud hagi

tagamise abinõu.

17. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2019 maakohtu otsuse, võttis vastu hagist

loobumise 1875,82 euro osas ja lõpetas selles osas asja menetluse ning saatis asja muus osas

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja neid

asjaolusid, mida kohus loeb üldtuntuks ega neid, mille vastaspool sõnaselgelt omaks võtab

(TsMS § 231).

20. Asjas esitatud tõendite ja poolte esitatud seisukohtade kohaselt on tuvastatud järgmised

asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole:

-

hageja omandas 2013.a sundenampakkumisel korteriomandi xxx (I kd tl 10-12);

-

hageja korterile oli seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 89 477 eurot, mis tagas

o Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahelisest laenulepingust nr 09320152147 ning

o Nordea Bank Finland Plc, M.M. ja R. S. vahelisest laenulepingust nr 09220152147

tulenevaid kohustusi (I kd tl 13-14 ja 31–58);

-

eelmises punktis nimetatud kohustusi tagas ka R.S.ile kuulunud xxx asuvale kinnisasjale

seatud 6 100 000 krooni suurune hüpoteek; kinnisasi kuulub alates 03.01.2016 A OÜ-le (I

kd tl 33-34 ja 74-75);

-

Nordea Bank Finland Plc loovutas 13.01.2016 mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded

ja neid tagavad hüpoteegid kostjale, kusjuures laenulepingutest tulenevad nõuded olid

kokku vähemalt 182 812 eurot, millele lisandusid võimalikud sissenõudmisega seotud

kulud, viivised ja trahvid, seejuures oli M.M.ga sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg

87 709,38 eurot, tasumata intress 146,65 eurot ja viivis 2,61 eurot (I kd tl 23-30);

-

kostja ütles laenulepingud 28.03.2016 üles (I kd tl 60-61);

-

kostja algatas täitemenetluse M. M.ga sõlmitud laenulepingu nr 09320152147 täitmiseks

xxx hüpoteegi realiseerimiseks, kohustus oli 89 477 eurot (I kd tl 15-19, 59 ja III kd tl 122-

123);

-

hageja tasus kohtutäiturile 07.04.2016 põhivõlgniku kohustuse ja kohtutäituri tasud kokku

93 791,06 eurot (I kd tl 72);

-

tsiviilasjas nr 2-17-14152 tuvastas kohus, et kostjal tuleb eelmises punktis nimetatud

summast tagastada hagejale 8608,95 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja

(IV kd tl 17–25);

-

Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7994 välja M. M. pankroti (II kd

tl 97-101);

-

hageja loobus 14.05.2018 käesolevas asjas esitatud nõudest 1875,82 euro ulatuses, s.o

M. M. pankrotimenetluses kompromissi korras saadud summa osas (III kd tl 109-114 ja

140–144 pöördel); ringkonnakohus lõpetas selles osas asja menetluse 15.02.2019 otsusega

(III kd tl 164-167);

-

kohustus, mille hageja kostjale tasus, oli M. M.ga (edaspidi põhivõlgnik) sõlmitud

laenulepingust nr 09320152147 tulenev kohustus, mitte R. S. kohustus (hageja ja kostja

20.11.2020 seisukohad);

-

kostja kustutas hageja taotlusel hagejale kuuluvale xxx kinnisasjale seatud hüpoteegi (II kd

tl 126-129);

-

Rohuneeme tee kinnistul olnud hüpoteek tagas kostja järelejäänud nõudeid (24.01.2018

istungi protokoll III kd tl 96–96pöördel);

-

kostja võõrandas järelejäänud nõude koos Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegiga

12.04.2016 X OÜ-le (I kd tl 74–75 ja III kd tl 120), kes hüpoteegi kustutas (I kd tl 31–58,

104);

-

hageja ei ole põhivõlgnik.

21. Kuna hageja tasus kostja nõude täitemenetluses tema kinnisasjale seatud hüpoteegi

realiseerimise vältimiseks, kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2, mille kohaselt

läheb põhivõlgniku vastu suunatud nõue sellises olukorras kohustuse täitnud isikule seaduse

alusel üle. Sama sätestab AÕS § 349 lg 3, mille kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. VÕS

§ 167 lg 1 (koostoimes VÕS § 173 lg 2) kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale

koos nõudega üldjuhul üle ka sama nõuet tagavad tagatised. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad

nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused,

sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja

isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude

loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest

tulenevad õigused.

22. Käesoleval juhul tagas põhivõlgniku kohustust, mille hageja täitis, nii xxx kinnisasjale, mis

kuulus hagejale, kui ka xxx kinnisasjale seatud hüpoteek. Hageja leiab, et kostja pidi seetõttu

andma temale üle osahüpoteegi ka Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegist ja kuna kostja seda ei

teinud, vaid hoopis loovutas hüpoteegi selle asemel kolmandale isikule, kes selle kustutas, on

hagejale tekkinud kahju.

23. Hageja raha saamisele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS

§ 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) kostja rikkus õigusaktist, s.o teda

kaitsnud kaitsenormist tulenevat kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil

käitumisest 2) hagejale on tekkinud kahju 3) kaitsenormi vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta

hagejat kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2)

4) kaitsenormi rikkumise tagajärjel hagejale kahju tekkimine oli kostjale mõistlikult ette nähtav

5) kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja 6) kostja on

kaitsenormi rikkumises süüdi (VÕS § 1050). Kahju nõude tekkimise aluseks olevad asjaolud

tuli esile tuua ja tõendada hagejal. Vastutusest vabanemiseks oli kostjal võimalik tõendada kas

mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü puudumine ehk asjaolu, et kostja ei

ole rikkunud käibekohustust.

24. Kohus leiab, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda hagejale üle nõuet taganud

tagatis.

25.1. VÕS § 167 lg-st 1 tuleneb eeldus, et võlausaldaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse

täitnud tagatise andjale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega mitteseotud tagatised,

sh hüpoteegid (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus nr 2-15-2873 p 12). Selle kohustuse täitmise

tagamiseks sätestab VÕS § 167 lg 6 senise võlausaldaja kaasaaitamise kohustuse. Viidatud sätte

kohaselt peab tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul senine võlausaldaja

tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid

õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale.

Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja

kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Tegemist on kaitsenormiga VÕS § 1045

lg 1 p 7 tähenduses, mille eesmärk on tagada kohustuse täitnud tagatise andja võimalus

rahuldada temale seaduse alusel üle läinud nõue seda taganud tagatise arvel.

25.2. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu piirduks kostja VÕS § 167 lg-st 1 tulenev kohustus

üksnes nõude täitnud tagatise andja enda, s.o hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi üle andmise

kohustusega (omanikuhüpoteek). AÕS § 349 lg 1 kohaselt võib koormatud kinnisasja omanik

nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue

rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. VÕS § 167 lg 1 ei reguleeri aga omanikuhüpoteegi

tekkimist. Samuti ei ole AÕS § 349 lg 1 erisäte VÕS § 167 suhtes, nagu leiab kostja. Viidatud

sätted reguleerivad erinevate hüpoteekide üleminemist ja nende samaaegne kohaldamine ei ole

seetõttu välistatud. Arvestades, et VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldatakse nõude seaduse alusel

ülemineku olukorras ka tagatiste ülemineku kohta sätestatut, s.t VÕS §-i 167, ei ole seadusega

kooskõlas kostja seisukoht, nagu VÕS § 167 ei kohalduks või nagu käsitleks see üksnes AÕS

§ 349 märgitud omanikuhüpoteegi üle andmist. Ka VÕS § 167 lg 1 sõnastusest tuleneb, et koos

nõudega lähevad uuele võlausaldajale üle kõik kohustust täitnud tagatised. Sätte teistsuguse

tõlgenduse korral muutuks viide sellele sisutühjaks.

25.3. Kohtu hinnangul on tagatise üleminek hagejale kooskõlas seaduse mõtte ja loogikaga.

VÕS § 167 eesmärk on anda põhivõlgnikuks mitteolevale kohustuse täitnud isikule, kellele on

seaduse alusel üle läinud nõue põhivõlgniku vastu, sarnaselt esialgse võlausaldajaga võimalus

saada see nõue rahuldatud nõuet tagavate tagatiste arvelt. Käesoleval juhul tagas põhivõlgniku

kohustust kaks hüpoteeki, s.o nii xxx kui ka Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegid.

Seega tuli hagejale seaduse alusel koos nõudega põhivõlgniku vastu üle ka osa nõuet taganud

Rohuneeme tee hüpoteegist. Kohtu järeldust ei muuda asjaolu, et AÕS § 349 lg 1 alusel oli

kinnisasja omanikul õigus nõuda ka tema kinnisasja koormava hüpoteegi endale üle andmist

või kustutamist ja et kostja on omanikuhüpoteegi hagejale ka üle andnud. Omanikuhüpoteek ei

ole kohustuse täitnud tagatise andja jaoks nõuet tagav tagatis VÕS § 167 lg 1 tähenduses ja

selle üle andmisega ei saa seega lugeda kostja kohustust täidetuks.

25.4. Iseenesest on õige kostja viide VÕS § 167 lg-le 5, mille kohaselt jääb nõude osalise

rahuldamise korral nõude veel rahuldamata osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale,

samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Seega tuleb uuel

võlausaldajal arvestada esialgse võlausaldaja veel rahuldamata nõudega. Viidatust ei tulene aga

kostja järeldust, nagu oleks hageja õigused hüpoteegile täielikult välistatud üksnes põhjusel, et

hüpoteek tagas veel kostjale järele jäänud nõuet. Kohus leiab, et kostja ei võinud VÕS § 167

lg-le 5 tuginedes võõrandada Rohuneeme tee hüpoteeki hageja õigustega arvestamata. VÕS

§ 167 lg-s 5 sätestatust tuleneb, et loovutuse saaja saab tagatisi kasutada üksnes ulatuses, milles

tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude

rahuldamiseks. Viidatud säte näeb seega ette eesõiguse hüpoteegi realiseerimist saadud

tulemile, mitte hüpoteegile endale (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus nr 2-15-2873 p 15). Kostja

vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 167 lg 1 ja 6 eesmärgiga. Nimetatu ei tähenda

aga ka seda, et kostjal ei oleks olnud õigust hüpoteeki üldse võõrandada. Kostja jätab oma

vastuväidetes tähelepanuta, et hageja ei olegi nõudnud kostjalt terve hüpoteegi endale üle

andmist. Hageja heidab kostjale ette osahüpoteegi üle andmata jätmist. Samuti jätab kostja

tähelepanuta, et AÕS § 70 lg 7 võimaldab võlausaldajatel kanda ennast kinnistusraamatusse ka

ühiste hüpoteegipidajatena. Viimatinimetatu võimaldab esialgsel võlausaldajal efektiivselt

tagada oma eesõiguse hüpoteegist saadud tulemile. Seetõttu ei mõjuta hageja kahjunõuet kostja

väited ka selle kohta, et teada ei olnud kostja nõude lõplik suurus ega tagatisvara tegelik

realiseerimisväärtus.

25.5. Hageja esitas kostjale 07.04.2016, s.o samal päeval, kui ta rahuldas täitemenetluses kostja

nõude, e-kirja teel nõude kohustust taganud Rohuneeme tee hüpoteegist osahüpoteegi üle

andmiseks ja palus kostjal teatada, millal ta saab tulla notarisse osahüpoteegi vormistamiseks

ja üle andmiseks. Hageja kutsus kostjat üles aitama kaasa osahüpoteegi seadmisele ja palus

mitte teha tagatisega aktiivseid tehinguid, kuna need võivad viia hagejale kahju tekkimiseni

(I kd tl 68-70). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai hageja kirja kätte.

25.6. Kohus leiab, et kostja pidi Rohuneeme tee hüpoteegi loovutamisel olema teadlik hagejale

nõudeõiguse üle minemisest. Kostja teadis, et hageja tasus võla. Kohtutäituri e-kirja kohaselt

suhtles ta kostjaga telefoni teel 08.04.2016 ja andis edasi info nõude täitmise kohta (II kd

tl 130). Kostja võõrandas Rohuneeme tee hüpoteegi koos järele jäänud nõudega juba järgmisel

tööpäeval, s.o 11.04.2016 tehtud kinnistamisavaldusega (kd I tl 74–75).

25.7. Kohus leiab, et asjaolu, kas hageja 07.04.2016 kiri jõudis enne 11.04.2016 Rohuneeme

tee hüpoteegi võõrandamistehingu tegemist kostjani või mitte, ei oma kostja vastutuse

seisukohalt tähtsust. Kohus ei hinda seetõttu üksikasjalikult poolte väiteid ja tõendeid selle

kohta, kas kostja e-kirja serveril olid samal ajal tarkvaraplatvormi uuendused ja kas need võisid

mõjutada kirja kohale jõudmist. Samuti ei ole asjakohased etteheited selle kohta, et hageja

edastas oma nõude kostja ametlikule e-posti aadressile info@creditone.ee.

25.8. Kohus selgitab, et VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõuet taganud tagatised eelduslikult

nõude täitnud isikule üle samamoodi nagu nõue põhivõlgniku vastu, s.o seaduse alusel. Sama

paragrahvi lõige 6 teisest lausest tuleneb esialgse võlausaldaja kohustus aidata kaasa hüpoteegi

ülemineku registreerimisele. Seega ei sõltunud hageja õigus tagatisele sellest, kas ja millal ta

teavitas kostjat soovist registreerida enda nimele osahüpoteek ja hageja ei pea tõendama, et ta

on seda nõudnud ja kostjale seadusest tulenevale kaasaaitamiskohustusele tähelepanu juhtinud.

Kostjal tuli tulenevalt kaasaaitamiskohustusest teha kõik vajalik, et hageja saaks tagatisest

tulenevaid õigusi teostada. Kostja ei ole seda teinud. Kohus selgitas kostjale, et vastutusest

vabanemiseks tuleb tal tõendada, et ta on seadusest tulenevat hoolsuskohustust täitnud. Kostja

ei ole seda teinud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kostja enda väitel on tema põhitegevus

finantseerimisteenuse pakkumine, sh peaasjalikult laenude väljastamine ja laenudega nö

kauplemine (omandamine, sissenõudmine, võõrandamine). Kostja rõhutas, et vaidlusalused

tehingud ei ole kostja jaoks midagi eriskummalist ega erakordset. Seega pidid kostjale olema

teada ka tema majandustegevusega kaasnevad kohustused.

25.9. Kaasaaitamiskohustuse tagajärjel hagejale kahju tekkimine pidi olema kostjale

mõistlikult ette nähtav. Kostja esitatud tõendite kohaselt sai ta teada hageja poolt kohustuse

täitmisest hiljemalt 08.04.2016 kohtutäitur vahendusel (II kd tl 130). Hüpoteegi võõrandamise

leping sõlmiti juba järgmisel tööpäeval, s.o 11.04.2016. Kostjale oli tulenevalt tema

majandustegevusest teada hüpoteegi tagatise funktsioon, ja seega pidi ta vähemalt möönma, et

hagejale võib hüpoteegi üle andmata jätmisega tekkida kahju, kui põhivõlgnik kohustust hageja

ees ei täida. Seda, et põhivõlgnik oleks kohustuse hageja ees täitnud, ei saanud kostja aga

eeldada, kuna ta oli ka ise algatanud põhivõlgniku kohustuste täitmiseks täitemenetluse

tagatisvara realiseerimiseks.

25.10. Kuna kostja võõrandas hüpoteegi 11.04.2016 tervikuna kolmandale isikule, X OÜ-le (I

kd tl 74-75), arvestamata hageja seadusest tuleneva õigusega nõuet taganud tagatisele ja kostja

ei teinud midagi selleks, et anda hüpoteek (osaliselt) hagejale üle, et hageja saaks hüpoteegist

tulenevaid õigusi teostada, on kostja rikkunud VÕS § 167 lg-st 6 tulenevaid kohustusi.

26. Hagejale on tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega. Hageja tasus kostjale täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot (I kd tl 72) ja

sellega läks talle VÕS § 173 lg 3 p 2 ja § 167 lg 1 alusel üle nii nõue põhivõlgniku vastu, kui

ka õigus nõuet taganud tagatisele. Kuna kostja tagatise hagejale üle andmise kohustust ei

täitnud, jäi hageja ilma tagatisest, mille arvelt oleks olnud võimalik temale üle läinud nõuet

rahuldada.

26.1. Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 välja põhivõlgniku M. M. pankroti. Hagejale laekus

pankrotimenetluses võla katteks 1875,82 eurot (tl 140–145). Seega ei ole nõude rahuldamine

põhivõlgniku enda vara arvelt õnnestunud 1875,82 eurot ületavas osas. Kui hagejal oleks olnud

hüpoteek Rohuneeme tee kinnisasjal, oleks hageja saanud nõude rahuldada kinnisasja arvelt.

26.2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik temale üle läinud nõuet põhivõlgniku vastu

maksma panna. Kohustus on seega jäänud hageja, kui mittevõlgniku kanda. Kohus leiab, et

VÕS § 167 lg 6 eesmärk, s.o esialgse võlausaldaja kaasaaitamiskohutuse eesmärk on asetada

isik, kellele on nõue põhivõlgniku vastu üle läinud seaduse alusel, võimalikult lähedasse

olukorda esialgse võlausaldajaga ja tagada, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, ei peaks

selle eest isiklikult vastutama. Seega on kaasaaitamiskohustuse eesmärk kaitsta hagejat sellise

kahju eest, mis talle käesoleval juhul on tekkinud ja hagejal on õigus nõuda sellise kahju

tekitanud isikult selle hüvitamist (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2).

27. Hageja leiab siiski ekslikult, nagu oleks tema kahju võrdne hüpoteegisummaga. Kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud (VÕS § 127 lg 1). Selle hindamiseks, millises olukorras oleks hageja olnud, kui kostja

oleks talle hüpoteegi üle andnud, tuleb arvestada ka sellega, et hageja täitis põhivõlgniku

kohustuse põhjusel, et temale kuuluvale kinnisasjale oli seatud nõuet tagav hüpoteek, s.t hageja

oli ise samal ajal tagatise andja, kuid ta nõuab kahju hüvitamist teise tagatise arvelt saamata

jäänu hüvitamiseks. Seega läks hagejale küll seaduse alusel täidetud osas üle nõue põhivõlgniku

vastu, kuid selle nõude rahuldamisel nõuet taganud teise tagatise arvelt tuleb arvestada ka

tagatise andja regressi nõude seadusest tulenevat ulatust, s.t osa, mille eest hageja ise vastutab.

27.1. Kui ühe kohustuse täitmist tagab mitu tagatist, vastutab iga tagatis võlausaldaja ees täies

ulatuses (arvestades tagatise väärtust), kuid nende omavahelisele suhtele kohaldatakse

solidaarvõlgnike kohta sätestatut (VÕS § 69 lg 7). Seega kandis hageja vähemalt osaliselt ka

ise riski, et kui põhivõlgnik ise kohustust ei täida, tuleb see täita tema kinnisasja arvelt. VÕS

§ 69 lg 7 eesmärk ongi jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad

kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt

peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui

seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarvõlgnikel on seega

sisesuhtes osavastutus. Kuna solidaarvõlgnikud vastutavad omavahelises sisesuhtes

osavõlgnikena, tuleb käesolevas asjas kindlaks teha see, millised olid tagatiste väärtused kokku

ja millises ulatuses vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ise (vt ka Riigikohtu

26.10.2016 otsus nr 3-2-1-91-16, p 13).

27.2. Ulatuses, milles hageja vastutab teise tagatise andja kõrval, ei saa tal olla selle tagatise

üle andmata jätmisega kahju tekkinud. Seejuures ei oma tähtsust hageja väide, et Rohuneeme

tee kinnisasjale seatud hüpoteegist oleks piisanud nii kogu hageja tehtud kulutuse hüvitamiseks

kui ka kostja veel täitmata nõude rahuldamiseks. Ka Rohuneeme tee kinnisasi ei pea vastutama

tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest üksi. Ekslik on ka kostja seisukoht,

nagu oleks temal seega VÕS § 69 lg 2 tulenevalt olnud õigus proportsionaalsele osale ka hageja

kinnisasjale seatud hüpoteegist. Viidatud säte reguleerib tagatiseandjate omavahelist vastutust

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Säte ei reguleeri tagatise andja ja võlausaldaja vahelist

suhet.

28. Praegusel juhul oli xxx kinnisasjale seatud hüpoteek 89 477 eurot ja Rohuneeme tee

kinnisasjale seatud hüpoteek 389 861 eurot (6 100 000 krooni). Kokku olid põhivõlgniku

kohustused tagatud seega 479 338 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid

seisuga 13.01.2016 kokku vähemalt 182 812 eurot (I kd tl 24–30). Tagatised ületasid seega

kohustusi enam kui 2,6 korda. Tagatise andjate omavahelises suhtes jagunes vastutus

hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmise eest seega suhtega 18,67%–81,33% (89 477 eurot ja

389 861 eurot 479 338 eurost). Seejuures on õige hageja seisukoht, et solidaarvõlgniku

vastutuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda tagatise enda, mitte tagatisvara väärtusest.

Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui

tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab. Nimetatu

tuleneb AÕS §-st 346, mille kohaselt määratakse kokkuleppe sõlmimisel kindlaks, milline nõue

on hüpoteegiga tagatud. Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul sama lepinguga

(I kd tl 32–39) ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised veel kohustusi

tagavad. Kinnisvara enda väärtus, mis on ajas muutuv suurus, ei saa seega mõjutada vastutuse

jagunemise proportsiooni (vt analoogia korras Riigikohtu otsus 3-2-1-29-14 p 14).

28.1. Täitemenetluse algatas kostja Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahel sõlmitud

laenulepingu täitmiseks, millest tulenev kohustus oli selle kostja poolt omandamise hetkel

87 858,64 eurot (I kd tl 24–31). Nõude rahuldamise hetkeks olid lisandunud viivised 1774 eurot

ja kohustus oli kokku seega 89 632,64 eurot (III kd tl 120). Tulenevalt eelmises punktis

märgitust, vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest

16 734,41 euro ulatuses (89 632,64×18,67%), mis jääb tema kui tagatise andja kanda.

Ülejäänud osa, s.o 72 898,23 euro eest vastutas teine, s.o Rohuneeme tee tagatis.

29. Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb aga lähtuda sellest, mille hageja seoses

põhivõlgniku kohustuse täitmisega tegelikult tasunud on ja kui suur on sellest tulenevalt

hagejale tekkinud tegelik rahaline kahju. Tegeliku kahju aluseks ei saa olla hüpoteegisumma,

nagu leiab ekslikult hageja.

29.1. Hageja tasus täitemenetluses 93 791,06 eurot (I kd tl 72), lähtudes täitmisteates nõude

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul koos täitekuludega tasumisele kuuluvast

summast (I kd tl 17). Kohtud tuvastasid tsiviilasjas nr 2-17-14152, et hageja tasus ekslikult

summa, mis ületas hüpoteeki (hüpoteegi suurus oli 89 477 eurot) ja mille eest ta AÕS § 346

lg 1 tulenevalt võlgnikuks mitteoleva tagatise andjana ei vastutanud. Kostjal tuli seetõttu Harju

Maakohtu 02.10.2018 otsuse alusel tagastada hagejale alusetu rikastumise sätete alusel

8608,95 eurot (IV kd tl 17–24). Kostja on kohustuse täitnud (kostja tasus kokku

10 582,70 eurot, sh põhivõlg 8608,95 eurot ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulu 1973,75 eurot, IV kd tl 16). Hageja on seega 93 791,06 eurost 8608,95 eurot juba

tagasi saanud ja see tuleb kahju ulatuse määramisel arvesse võtta.

29.2. Arvesse tuleb võtta ka see, et põhivõlgniku pankrotimenetluses laekus hagejale põhivõla

katteks veel 1875,82 eurot (II kd tl 140-145). Selles ulatuses on hageja kostja vastu esitatud

kahju hüvitamise nõudest käesolevas asjas ka loobunud ja Tallinna Ringkonnakohus lõpetas

selles osas asja menetluse oma 15.02.2019 otsusega (III kd tl 164–167).

29.3. Kuna hageja tasus põhivõlgniku kohustuse katteks täitemenetluses 93 791,06 eurot,

millest talle on tagastatud 8608,95 eurot ja põhivõlgniku poolt omakorda hüvitatud veel

1875,82 eurot, on hageja poolt põhivõlgniku kohustuse täitmiseks tehtud ja veel hüvitamata

kulutuse suurus 83 306,29 eurot. Arvestades hageja osa tagatiseandjate omavahelises suhtes,

s.o osa, mille eest hageja vastutab ise, on hagejale tekkinud kahju (83 306,29-16 734,41)

66 571,88 eurot, s.o summa, mille hageja oleks saanud Rohuneeme tee kinnisasja

realiseerimisel, kui kostja oleks seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust täitnud.

29.4. Ekslik on siiski kostja seisukoht, nagu tuleks eeltoodu tõttu vähendada hagi hinda. TsMS

§ 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt võetakse

hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi hinda ei mõjuta see, et hageja hagist

osaliselt loobub ega see, et nõue jääb osaliselt rahuldamata.

30. Kohus selgitas ülal, et õige ei ole kostja seisukoht, nagu välistaks hageja nõude see, et

kostjal oli eesõigus Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegile, kuna tagatis tagas M. M.

ja R. S. veel täitmata kohustusi kostja ees. Kostja selgituste kohaselt oli temale jäänud nõue üle

93 335 euro (182 812–89 477), arvestades, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt

13.01.2016 omandatud nõue oli kokku 182 812 eurot. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline viide

VÕS § 167 lg-le 5 ei anna alust vähendada hageja nõuet tulenevalt esialgse võlausaldaja

eesõigusest tagatisest saadavale tulemile. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tugineda sellele,

et hagejale hüpoteegi osaliselt üle andmine oleks kahjustanud tema kui esialgse võlausaldaja

õigusi, kuna Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi (389 861 eurot) realiseerimisel

saadud tulemist ei oleks piisanud nii temale järele jäänud kui ka hageja nõude rahuldamiseks

(93 335+66 571,88=159 906,88 eurot), tuleb seda tõendada kostjal. VÕS § 167 lg 5 ei ole

hageja nõude rahuldamise eeldus, nagu leiab kostja, vaid esialgse võlausaldaja, s.o kostja

vastuväide. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja

ei ole VÕS § 167 lg 5 aluseks olevaid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kostja

ei toonud esile oma järele jäänud nõude täpset suurust ega seda, et Rohuneeme tee kinnisasi

oleks olnud väärt vähem, kui hageja ja kostja nõuete jääk kokku. Kohus nõustub iseenesest

kostja märkusega, et hüpoteegi summa ei pruugi näidata seda, kas selles ulatuses õnnestub

nõuet ka lõplikult täita, kuid kostja hüpoteetiline väide ei anna alust jätta hagi rahuldamata või

rahuldada seda üksnes osaliselt.

31. Hageja kahju hüvitamise nõude lõplik suurus seisneb tagatise realiseerimise võimaluse

kaotamise tõttu tegelikult saamata jäänud raha hüvitamises. Kahju ulatuse kindlakstegemiseks

tuli hagejal seega tõendada, et juhul, kui kostja oleks hoolsuskohustust täitnud ja hagejale osa-

või ühishüpoteegi üle andnud, oleks hageja tagatisvara realiseerimisel ka tegelikult Rohuneeme

tee kinnisasjast enda osa saanud. Kohus selgitab, et arvestab siinkohal seda, kas osa- või

ühishüpoteek oleks taganud hagejale tema nõude rahuldamise nõude tekkimise päeva seisuga,

s.o 07.04.2016. Kohus ei arvesta summat, mille hageja tasus kohtutäituri tasu katteks ja millele

tal tekkis tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti ei arvesta kohus siinkohal

summat, mille sissenõudmisest hageja hiljem loobus seoses põhivõlgniku poolt

pankrotimenetluses tasutuga.

31.1. Kohus tuvastas ülal, et hageja kinnisasi vastutas põhivõlgniku kohustuse täitmise eest

tagatise andjate omavahelises suhtes ise 16 734,41 euro ulatuses. Kuna hageja vastutas

võlausaldaja ees 89 477 euro ulatuses, tekkis hagejal 07.04.2016 kohustuse täitmisega

Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegi tulemi suhtes 72 742,59 euro suurune nõudeõigus (89 477-

16 734,41). Riiklikult tunnustatud eksperdi K. K. 23.12.2020 eksperthinnangu nr ARE-

204109A kohaselt oli kinnisasja väärtus 08.04.2016 seisuga 213 000 eurot (IV kd tl 79–112).

Nimetatud summast oleks seega piisanud nii hageja kui ka kostja väidetud järele jäänud nõuete

rahuldamiseks (213 000-93 335-72 742,59=46 922,41 eurot). Seega on õige ka hageja väide, et

kostja oleks saanud osahüpoteegi üle anda oma nõude täitmist ohustamata.

32. Hagejale tekkinud kahju suuruse arvestamisel ei oma tähtsust hageja väited kostja

väidetavalt pahatahtliku käitumise kohta ega kostja väited selle kohta, et hageja omandas

tagatiseks olnud xxx korteri turuhinnast odavamalt. Need asjaolud ei mõjuta tagatise andja poolt

kolmanda isiku kohustuse täitmisest tulenevaid õigusi ja kohus nendele väidetele ning nende

kohta esitatud tõenditele hinnangut ei anna. Seadusest ei tulene, et kinnisasja täitemenetluses

koos hüpoteegiga ostmisel seadusest tulenevad nõuete ja tagatiste ülemineku sätted ei kohaldu.

Kohus märgib veel, et hageja õigust nõuda teise tagatise osalist üle andmist ei ole esialgse

võlausaldaja suhtes ebaõiglane põhjusel, et hagejal oli samal ajal õigus nõuda ka tema enda

kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamist, nagu leiab kostja. Viimane ei mõjuta kostja õigusi,

kuna kostja oli selle hüpoteegi arvelt oma nõude juba osaliselt rahuldanud. Ülejäänud nõue oli

tal võimalik eesõigusega rahuldada teise hüpoteegi arvelt. Asjaolu, et kostjal tuli Rohuneeme

tee kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimise tulemi jääki jagada hagejaga, ei oleks seega

mõjutanud kostja õigusi. Tegemist ei ole kostja õiguste rikkumise ega tema arvelt rikastumise

olukorraga. Kostjal oli võimalik vältida hagejale kahju tekitamist, täites seadusest tulenevat

kaasaaitamiskohustust.

33. Kohus ei nõustu kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja omandas Purje 4-2 kinnisasja koos

hüpoteegiga, võib tegemist olla kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 tähenduses.

Kohustusega ühinemine on tehing, mille tulemusena kolmas isik astub võlasuhtesse senise

võlgniku kõrvale nii, et tekib võlgnike paljusus. VÕS § 178 lg 2 kohaselt võib kohustusega

ühinemise kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Seega on kohustusega

ühinemise eelduseks võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja

kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe (ehk leping). Kostja ei toonud hoolimata

kohtu selgitustest esile ega tõendanud, et hageja oleks tema või põhivõlgnikuga leppinud kokku

põhivõlgniku kohustusega ühinemises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandamist ei ole võimalik tõlgendada

poolte kokkuleppena sõlmida kohustustega ühinemise leping. Ainuüksi sellest asjaolust ei saa

järeldada hageja tahet vastutada põhivõlgniku kõrval tema kohustuse täitmise eest ka isiklikult.

Vastupidi, hageja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et tema vastutus on piiratud

hüpoteegisummaga. Seega tuleneb hageja solidaarvastutus põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest võlausaldaja ees käesoleval juhul sellest, et hagejale seatud vara tagas põhivõlgniku võlga,

mitte kohustusega ühinemisest. Küll aga on õige kostja seisukoht, et hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omandamisega võttis hageja riski, et tal tuleb juhul, kui põhivõlgnik kohustust ei

täida, vastutada kohustuse eest oma kinnisasjaga. See risk jääbki tulenevalt käesolevast otsusest

hageja enda kanda vastavalt tema vastutuse ulatusele tagatise andjate vahelises suhtes.

25. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non-põhimõtet,

mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks kasutatakse

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja

uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi

saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Põhjuslik seos võib seisneda ka põhjusahelas,

(sündmuste jadas), mille isik oma kohustuse rikkumisega loob.

25.1. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hagi esitatud vale isiku vastu, kuna Rohuneeme tee

kinnisasjale seatud hüpoteeki ei kustutanud mitte kostja, vaid selle kustutas X OÜ.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kandis kostja hüpoteegi 11.04.2016 kinnistamisavalduse

alusel üle X OÜ-le (I kd tl 74-75). Hageja esitas 13.04.2016 X OÜ vastu hagi hüpoteegi

jagamiseks ja X OÜ kohustamiseks hüpoteegi jagamiseks nõusoleku andmiseks (tsiviilasi nr

2-16-5847), (I kd tl 80–48). Hageja hagi võeti menetlusse (I kd tl 95-98) ja kohus keelas

15.04.2016 määrusega X OÜ-l hüpoteegi sundtäitmise, loovutamise või muul viisil selle

kehtiva sõnastuse muutmise (I kd tl 99-102). Kinnistusosakond jättis kinnistamisavalduse

rahuldamata ja esialgse õiguskaitse määruse alusel kande kinnistusraamatusse tegemata, kuna

kinnistu kohta esitati enne hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale jõudmist

kinnistamisavaldus, mille alusel oli hüpoteek kinnistusraamatust juba kustutatud (I kd tl 103-

104). Eeltooduga muutus hageja jaoks nõuet taganud hüpoteegist osa endale saamine võimatuks

ja hageja loobus tsiviilasjas nr 2-16-5847 esitatud hagist (kd I tl 106-112).

25.2. Kohus selgitab, et X OÜ-l ei olnud kohustust arvestada Rohuneeme tee kinnisasjale

seatud hüpoteegiga tehingute tegemisel hageja huvidega. Selline kohustus oli kostjal.

Hüpoteegi kustutamist ja hagejale kahju tekitamist ei saa seega X OÜ-le ette heita. Kostja

muutis Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi ilma hageja seadusest tulenevate

õigustega arvestamata kolmandale isikule võõrandamisega hageja jaoks võimatuks hüpoteegi

saamise ja selle arvelt nõude täitmise. Hagejal ei ole seetõttu olnud võimalik temale seaduse

alusel põhivõlgniku vastu tekkinud nõuet rahuldada nõuet taganud hüpoteegi arvelt. Kui hageja

oleks saanud oma nõude rahuldada hüpoteegi arvelt, ei oleks olnud vajadust esitada ka

põhivõlgniku pankrotiavaldust. Seega tegi kostja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine

hüpoteegi kolmanda isiku poolt kustutamise võimalikuks, s.t kostja tegu algatas põhjusahela,

mis viis lõppastmes hagejale kahju tekkimiseni.

26. VÕS § 1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema süü hagejale kahju tekkimise eest. Kostja vastutust

ei muuda ka asjaolu, et hageja loobus X OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-16-5847 esitatud hüpoteegi

üle andmise nõudest. Hagi esitamisega püüdis hageja vältida temale tekkivat kahju ja hageja

loobus nõudest üksnes põhjusel, et see oli muutunud hüpoteegi kustutamise tõttu

perspektiivituks. Ka hagist loobumist ei saa seega hagejale ette heita.

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 66 571,88 eurot. Hagi jääb 21 029,30 euro ulatuses rahuldamata (menetlusse jäänud nõue

87 601,18 eurot – 66 571,88 eurot).

28. Asja juurde esitatud, kuid käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata, kuna neist ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja

lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis mõjutaksid käesoleva asja lahendust.

29. Kohus asendas 21.09.2017 määrusega varem hagi tagamise abinõuna kohaldatud kohtuliku

hüpoteegi kostja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud tagatisega 89 477 eurot (III kd tl 64).

10.12.2020 määrusega tagastas kohus kostjale 1875,82 eurot seoses hageja poolt nõudest

osalise loobumisega (IV kd tl 64). Hageja nõude täitmine on seega tagatud kohtu tagatiste

kontol oleva 87 601,18 euroga. Hageja kasuks välja mõistetud summa 66 571,88 eurot tuleb

täita kohtu deposiiti kantud summa arvelt. Raha makstakse hagejale välja pärast käesoleva

otsuse jõustumist. Hagejal tuleb teatada selleks kohtule vajalikud panga rekvisiidid.

30. Kohus jätab TsMS § 445 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna. Kohus märgib, et hagi tagamist ei ole võimalik tühistada ja kohtu deposiiti

järele jäävat summat kostjale tagastada enne käesoleva otsuse alusel kindlaks määratava

menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud lahendi jõustumist. Hagi tagamise korras

kohtuliku hüpoteegi asendamiseks makstud deposiit ulatub ka menetluskulude hüvitamise

nõudele (vt Riigikohtu 27.01.2010 määrus nr 3-2-1-162-09 p 12).

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine

31. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui

hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda,

kes kompromissiga ei nõustunud.

32. Hageja selgitas, et tegi kostjale pärast asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist

ettepaneku, mille kohaselt oli hageja valmis lõpetama tsiviilasja menetluse, kui kostja tasub

hagejale 65 000 eurot (kd III tl 181–182). Kostja selgitas, et kuna pooltel on olukorrast

põhimõtteliselt erinev arusaam, ei ole kokkuleppele jõutud (kd III tl 179). Arvestades, et kohus

rahuldab hageja hagi summas 66 571,88 eurot, s.o sellesarnases ulatuses, nagu pakkus

kompromissina hageja, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud (sh ringkonnakohtu menetluses

kantud menetluskulud) kostja kanda.

33. Kohus märgib, et nimetatu ei muuda käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 30.09.2016

osaotsusega määratud menetluskulude jaotust, Tallinna Ringkonnakohtu osaotsuse kohta tehtud

27.04.2017 otsuses määratud apellatsioonimenetluse kulude jaotust ega Riigikohtu 07.08.2017

ja 02.09.2019 määruses määratud kassatsiooniastme menetluskulude jaotust.

34. Kohus määrab tsiviilasja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikuna määrusega

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik