1-20-7325/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. 2021, Tallinn märts Kriminaalasja number 1-20-7325 (19257000229) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Orvi Koik Sten Lind ja Kriminaalasi Z.J

423 lg 1

süüdistuses KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu lühi Maakohtu 14. detsembri 2020 otsus menetluses Apellatsiooni esitaja AS Y (tsiviilkostja), lepinguline esindaja Leo Kaaret

Prokurör

Kriminaalasja arutamise viis L

ääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marelle Ulla Kirjalik menetlus

Süüdistatav

Z.J , isikukood: XXX, elukoht X , Eesti XX Vabariigi X, varem karistatud kodanik, emakeel eesti keel, töökoht väärteokorras Kaitsja Vandeadvokaat Alar Urm

RESOLUTSIOON 1. Maakohtu 14. detsembri 2020 kohtuotsus Z.J

Jätta Pärnu

süüdistusasjas muutmata. 2. -i Y apellatsioon rahuldamata. AS

jätta 3. Hageja (kannatanu) menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 720 eurot (koos XX käibemaksuga) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel

AS Y kanda.

4. Z.J menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 402 eurot (koos Süüdistatava käibemaksuga) jätt KrMS § 185 lg 2 alusel a AS Y kanda.

Edasikaebe kord

2(8) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus advokaadi vahendusel tsiviilhagisse puutuvas osas.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Z.J KarS Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi § 423 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust s.o 3 ning karistuseks vangistus 6 kuud. ühe kolmandiku, kuu vangistuse võrra mõisteti

KarS § 73 jäeti ärakandmata lg 1 ja 3 alusel

karistus, vangistus 6 kuud, tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et ärakandmata ei pöörata täitmisele kui karistust Z.J ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14. detsember 2020. Menetluskuludena mõisteti riigi tuludesse välja 1057 eurot Z.J-ilt (s.h sundraha 876 eurot). Määrati, et menetluskulud kuuluvad tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, millest esimene osamakse summas 88,12 eurot tuleb

tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 88,08 eurot järgnevate kuude 15. kuupäevaks.

Valitud kaitsjale makstu

kanda. d õigusabi tasu 3264 eurot jäeti Z.J

Rahuldati tsiviilhagi ja Z.J-ilt ja AS- Y solidaarselt kannatanu kasuks XX

mõisteti ilt

XX välja mittevaralise kahju 10 000 eurot, arvestades, et AS Y on mittevaralisest kahjust -le hüvitamiseks

XX hüvitanud 5000 Hüvitamisele kuulub veel 5000 eurot. olidaarselt välja

eurot.

ja AS- Y s Z.J-ilt ilt

mõistetud tsiviilhagi hüvitamisega viivitamisel tuleb tsiviilhagi summalt tasuda VÕS viivitusintressi § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõu täitmiseni. de

Kannatanu

ja AS- Y

XX õigusabi kulud 3472,20 eurot mõisteti Z.J-ilt ilt välja solidaarselt kannatanu kasuks.

2. Z.J-ile oli

esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus ning mis seisnes selles, et tema, juhtides

01.05.2019 kella 17.22 paiku Haapsalu linnas Lannuste külas Haapsalu Laiküla maantee 10. -

kilomeetril isiklikku mootorsõidukit Citroen Jumper reg , sõitis tagant otsa samas .nr XXXXXX sõidureas vasakpöörde võimalust ootavale seisvale sõiduautole Volkswagen Golf reg.nr NNNNNN, mida juhtis olkswagen Golf MM, mille tagajärjel paiskus sõiduauto V sõiduteelt välja haljasalale vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõidukis Volkswagen Golf kaasreisijana viibinud XX raske tervisekahjustuse, s.o. parema kandluu liigesesisese killustunud murru koos külgmise pekse avulsioonmurruga, mis kestab rohkem kui 4 kuud. Oma tegevusega rikkus Z.J

LS § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, § 46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki

kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et -

Z.J tegu täidab KarS § 423 lg s 1 sätestatud teokoosseisu. Kannatanul -

XX l on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt Z.J-ilt ja AS-i Y. lt Arvestades kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskust, hilisemaid läbielamisi seoses tervisekahjustuse ravimisega, tervisekahjutusega kaasnenud valu, igapäevaelus kaasnenud psüühilise tervise ka kaasnenud muudatusi sellega ja hjustumist, pidas kohus

3(8) XX-le tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 eurot, millest tuleb maha arvata õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot, mille AS Y on kannatanule juba . Kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks välja maksnud otsustas, e Z.J-ilt ja AS- Y t ilt solidaarselt välja mõistetud kahju hüvitamisega viivitamisel tuleb neil solidaarselt tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lg s 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse - jõustumisest kuni nõude täitmiseni ning õigusabi kulud summas 3472,20 eurot kannatanu

XX tuleb kannatanu kasuks - Y. solidaarselt välja mõista Z.J-ilt ja AS ilt

Apellatsioon 4. Maakohtu otsuse - Y vaidlustas

AS ilt välja mõistetud menetluskulude ning hüvitise osas ringkonnakohtus -i Y (tsiviilkostja) lepinguline esindaja Leo Kaaret. AS

4.1. Apellant leiab, et hageja (kannatanu)

- Y. ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist AS ilt Mõistes apellandilt ja süüdistatavalt kannatanu kasuks solidaarselt välja menetluskulud ja mittevaralise kahju

rikkudes , ületas kohus nõude piire, TsMS § 439 sätestatud hagi lahendamise piire. 4.2. Veel leiab apellant, et

süüdistatavast tingitud asjaolud ei saa olla liikluskindlustusandjalt välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitise aluseks. Liikluskindlustusandjalt ei ole võimalik hüvitist välja

mõista § 134 alusel, vaid üksnes LKindlS § 32 alusel. mitte VÕS Rikkumise ulatuse ning kahju põhjustaja käitumise tagajärjel ei tohi liikluskindlustusandjalt välja mõistetav mittevaralise kahju

hüvitis suureneda. 4.3. Apellant palub maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega mõisteti AS välja menetluskulud ning jätta menetluskulu

- Y ilt kannatanu Z.J kanda; maakohtu otsus osas, millega -ilt Y hageja kasuks tühistada mõisteti AS välja mittevaraline kahju 10 000 eurot, millest liikluskindlustusandja on tasunud 5000 eurot.

5. Vastuseks Y apellatsioonile esitas enda kirjalikud seisukohad kannatanu (hageja) AS id lepinguline esindaja M. Saareväli süüdistatava kaitsja A. Urm

ja . 5.1. Kannatanu (hageja) lepinguline esindaja palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. akse kohustuslikule liikluskindlustusele LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohaldat võlaõigusseaduse sätteid, arvestades liikluskindlustuse seadusest tulenevate erisustega. Erandid, mille esinemisel ei ole liikluskindlustuse kindlustusandjal kohustust kahju hüvitada, on sätestatud LKindlS § VÕS § 134 lg 4 ei kuulu. Seetõttu puudub põhjus VÕS § 134 lg 4 -s 33, mille loetellu välistamiseks Liikluskindlustuse kindlustusandja poolt hüvitamisele kuuluva kahju või hüvitise hulgast. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb -s 5 nimetatud rikkumise ra VÕS § 134 lg skusena käsitleda eelkõige siiski kannatanu õiguste rikkumise raskust, st kannatanule põhjustatud tervisekahjustuse või kehavigastuse raskust, sellega kannatanule põhjustatud läbielamisi, sh elukvaliteedi langust jms asjaolusid kogumis rikkumiste raskus ei pruugi igakordselt kokku langeda . Kannatanu õiguste kehavigastuse raskusastmega LKindlS § 32 lg 3 tähenduses, mistõttu ongi põhjendatud mittevaralise kahju igakordne hindamine VÕS § 134 lg 5 alusel, sõltumata LKindlS § 32 lg

-s 3 sätestatud eelduslikest mittevaralise kahju hüvitistest. Maakohus on kannatanu õiguste rikkumise raskust õigesti hinnanud ja 000 euro suurune hüvitis 10 on kannatanule põhjustatud kehavigastusest põhjendatud ja mõistlik.

Senine kohtupraktika on käsitlenud kahju põhjustanud autojuhti ning viimase kindlustusandjat solidaarvõlgnikena kogu kahju suhtes. Kannatanu esindaja ei nõustu apellandi seisukohaga nõude piiride ületamise osas. Menetluskulu ei

ole põhinõude vaidlusobjekt ja selle hüvitamist ei välista menetluses ka see, kas hagiavaldus on või

ei ole esitat kui hagiavalduses ei ole esitat ud või ud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Kannatanu esindaja . esitas menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu Lisaks palub kannatanu (hageja) esindaja vitada kannatanu menetluskulud hü apellatsioonimenetluses summas

720 eurot (koos käibemaksuga).

4(8) 5.2.

Süüdistatava kaitsja A. Urm palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt -st 2 VÕS § 521 lg

mõistetakse liiklusõnnetusega seotud kahju hüvitis ja liiklusõnnetusega kaasnenud õigusabikulude hüvitis välja nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt solidaarvõlgnikena. LKindlS § 23 lg 1, § 28, § 281 ja § 32 kohaselt lasub tsiviilkahju hüvitamise kohustus apellandil kui kindlustusandjal ka juhul, kui kahju tekitamine on KarS- .

i mõttes kuritegu Kohus ei mõistnud apellandilt välja hüvitist selle alusel, kuidas liiklusõnnetuse põhjustaja pärast liiklusõnnetust kannatanuga suhtles, vaid kahju hüvitamise nõue oli esitatud seoses liiklusõnn Kohus mõistis kannatanu menetluskulud õigesti välja etusega tekkinud kahjuga. solidaarselt nii süüdistatavalt kui apellandilt. aitsja palub hüvitada süüdistatava K l tekkinud menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 402 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonile esitatud vastuse p.-st 15 nähtuvalt on menetluskulud seotud apellatsiooniga tutvumisega ja esitatud seisukoha koostamisega, milleks kulus 2 tundi. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2021

Y apellatsiooni määrusega määrati kriminaalasi AS alusel arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 12 veebruarini 2021 esitas kirjaliku

. . Määratud tähtajaks apellatsioonivastuse prokuratuur. Apellant esitas kirjalikult dokumendi „Apellandi seisukohtade täiendus“. 6.1. Prokuratuur palub enda kirjalikus seisukohas jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 6.2. Apellant Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2- jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 1-53-07, p 14 leiab, et kohus ei saa otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Apellandile ei ole esitatud hageja menetluskulude nimekirja,

mistõttu puudus apellandil võimalus menetluskulude ulatust kontrollida ning põhjendamatute

kulude osas Isegi vastuväiteid esitada, mida tuleb pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. juhul

kui hageja oleks esitanud apellandilt menetluskulude väljamõistmise nõude nõuetekohaselt ning apellandi a avaldada, puudunuks alus l oleks olnud võimalik nõude osas oma seisukoht apellandilt kannatanu menetluskulude täielikuks väljamõistmiseks. Tsiviilnõudesse mittepuutuvate küsimuste lahendamisega tsiviilkostja hüvitama. seotud kulusid ei pea Apellant oli hagejale tasunud enne kohtumenetlust pidevalt

ka hageja perioodilisi hüvitisi ja hüvitanud põhjendatud ulatuses mittevaralise kahju.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 7. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses - Y apellatsioonis esitatud argumentidega,

AS i

kriminaaltoimiku materjalidega, kannatanu

XX lepingulise esindaja ja süüdistatava Z.J valitud kaitsja seisukohtadega apellatsioonile leiab, et ja apellandi täiendava seisukohaga apellatsioonis esitatud seisukohad maakohtu - Y kannatanu kasuks otsuse tühistamiseks AS ilt mittevaralise kahju ja menetluskulud tmise osas alust ei anna, sest maakohtu otsus on e väljamõis selles osas

arselt seaduslik ja põhjendatud. Kohus, mõistes süüdistatavalt ja apellandilt solida kannatanu kasuks välja riminaalmenetlusõigust mittevaralise kahju ja menetluskulud, ei ole k rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

8. Puudub vaidlus selles, et kannatanu

XX sai Z.J süül tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse - parema kandluu liigesesisese killustunud murru koos külgmise pekse avulsioonmurruga, mille kestus on rohkem kui 4 kuud, loetakse tekitatud vigastused mistõttu tagajärjena raskeks tervisekahjustuseks (kd I, lk 30 tervisekahjustuse tagajärjel -32 ja 60). Tekitatud viibis vormistati talle avariist kannatanu 01.05.2019 kuni 29.10.2019 töövõimetuslehel, misjärel tingitud liikumispuude tõttu osaline töövõimetus

kuni 20.04.2021 (kd I, lk 105). Apellatsioonist tulenevalt on vaidluse esemeks apellatsioonimenetluses üksnes Z.J teo tagajärjest põhjustatud

5(8) ja kohtu otsusega kannatanu ja mene

mittevaralise kahju nõude tluskulude väljamõistmine apellandilt.

9. esitatud tsiviilhagi tulenevalt mittevaraline kahju kannatanu f XX st hõlmab üüsilist ja hingelist valu ning kannatusi seoses liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustusega. Kannatanu elukvaliteet on peale liiklusõnnetust selle toimumise eelse ajaga võrreldes oluliselt langenud, ta on jäänud ilma senisest heaolust ja loodetavast heaolust tulevikus, mis oleks olnud, kui tervisekahjustusi ei oleks tekkinud. Kannatanu oli

enne liiklusõnnetuse toimumist töövõimeline ja liikuv inimene, kuid talle omistatud 50 % . Ta on pidanud taluma tänaseks on töövõimetus pikaajalist valu ja korduvaid operatsioone ning ees on ootamas veel mitu operatsiooni. Peab tarbima ravimeid ja arstid ei ole prognoosinud tema täielikku tervenemist. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-18-13, on selgitanud, et kus kõrgem kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (p 22 ).

10. Tulenevalt KrMS § 381 - lg st 6 lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilhagi lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku äte (TsMS) s test. Asudes lahendama kannatanu mittevaralise kahju nõuet, on maakohus juhindunud põhjendatult VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 sätetest ning u puhul on tegemist lepinguvälise ka selgitanud, et kannatanu kahj kahjuga, mille hüvitamise alused tulenevad -dest 1045 lg 1 p- - 1056. nii VÕS § st 2 kui ka § st Põhjendatult on otsuses VÕS § 521 lg mis sätestab üheselt viidatud - 1 le

, et kahjustatud isik, s.o käesolevas asjas kannatanu, võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist solidaarnõudega. LKindlS § 23 lg 1 p de 1 ja 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi

- toimumise korral esitada kahju hüvitamisnõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel ja/või VÕS i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju - hüvitamise sätete alusel.

11. ndile, et liikluskindlustuse kindlustusandja ei vastuta kahju Vastuseks apellatsiooni põhiargume tekitaja tegevuse eest ja seda osa kahjuhüvitisest ei saa temalt välja mõista, märgib kohtukolleegium, et maakohus ei olegi kasuks itist tulenevalt mõistnud apellandilt XX välja mittevaralise kahju hüv sellest, kuidas Z.J kui liiklus on kannatanuga süüdistatav õnnetuse põhjustaja pärast liiklusõnnetust suhelnud või pärast liiklusõnnetuse toimumist kahju tekitanud. Kohus

kannatanule menetles kannatanu kahju hüvitamise nõuet klusõnnetusest tekkinud kahjuga ja VÕS § seoses lle ta lii 1050 lg 3 kohaselt kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või mõnelt neist. LKindlS § 24 teine lause ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on otsuses nr 1-17-6824 sjaolu, et kindlustusselts on väljendanud seisukohta, et a hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada.

Maakohus on vaidlustatud otsuses eelnimetatud Riigikohtu lahendis gi märgitut arvesse võtnud, leides, et 000 eurost tuleb kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks väljamõistetavast 10

6(8) maha arvata 5000 eurot, millise summa osas on apellant kannatanule, tulenevalt tema tervise kahjustamisest tekitatud mittevaralise kahju . Maakohtu otsuse resolutsiooni p.-s 7 juba hüvitanud on et solidaarselt Z.J-ilt ja Y - kohus välja toonud, kannatanu kasuks tuleb välja mõista AS ilt mittevaralise kahju 10 000 eurot, arvestades, et Y hüvitamiseks AS on hüvitanud mittevaralisest kahjust -le 5000 eurot. XX

eurot ja hüvitamisele kuulub veel 5000

12. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga selles, et liikluskindlustusandjalt saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda üksnes § 32 Viidatud sätte lõike 1 kohaselt k LKindlS alusel. indlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile ja lõige 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. Põhimõtteliselt tähendab eelnevalt viidatu seda, et

liikluskindlustusandjal tuleb hüvitada sama kahju, mis tuleks hüvitada kahju põhjustajal endal, arvestades LKindlS-st tulenevate erisustega. aga Seadus ei näe ette võimalust jagada kahju põhjustaja tsiviilvastutust kindlustatu ja kindlustusandja vahel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kohaldu k -s 33 äesolevas asja ükski LKindlS § sätestatud kahju hüvitamata jätmise alustest, mistõttu ei esine ka LKindlS § 19 lg s 1 sätestatud erisusi, mis tingiksid VÕS i üldregulatsioonist e - - rineva kahju hüvitamise käsituse.

13.

Mitte nõustudes apellandiga selles, et puuduvad alused jätta apellandilt kannatanu menetluskulud välja mõistmata, peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et menetluskulu ei olnud kannatanu/hageja põhinõude vaidlusobjekt ja selle hüvitamist ei välista menetluses ka see, kas hagiavaldus on või ei ole esitatud või kui hagiavalduses ei ole esitatud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas XX esindaja kohtule ka kannatanu menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu, mistõttu ei ole kohane apellandi väide, et talle ei ole esitatud hageja menetluskulude nimekirja, mistõttu puudus apellandil võimalus menetluskulude ulatust kontrollida ning põhjendamatute kulude osas vastuväiteid esitada. Kuigi apellant maakohtu 30.11.2020 kohtuistungil ei osalenud, nähtub

kohtuistungi protokollist (kd I, lk 182 ja pöördel), et kannatanu esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja enne kohtu nõupidamistuppa eemaldumist ja kohus võttis selle vastu. Vaatamata sellele, et maakohus vähendas osaliselt menetluskulude nimekirjas olevat summat vastavalt istungitele kulunud tegelikule ajale, apellant seda millega apellandil oli võimalus tutvuda, apellatsioonis vaidlustanud ei ole.

Asjaolu, et hagiavalduses taotles kannatanu hageja menetluskulude väljamõistmist üksnes süüdistatavalt, mitte , kuid kohus mõistis menetluskulud solidaarselt välja nii AS- Y ilt XX süüdistatavalt kui apellandilt, ei ole vaadeldav haginõude piiride ületamisega TsMS § 439 mõttes. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kuivõrd menetluskulu ei ole põhinõude vaidlusobjekt, ei kehti menetluskulu nõudele TsMS § 376 lg st 1 tulenev hagi aluse või eseme muutmise keeld. Kohtukolleegium selgitab, et - menetluskulu hüvitamist ei välista seega menetluses ka see, kas hagiavaldus on või ei ole esitatud või kui hagiavalduses ei ole esitatud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Et kannatanu esindaja esitas menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu ja kohus rahuldas

XX mittevaralise kahju nõude solidaarvõlgnike vastu, mõistis kohus, erinevalt apellandi seisukohast, kannatanu menetluskulud KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 165 lg 3 alusel õigesti välja süüdistatavalt ja apellandilt kui solidaarvõlgnikelt.

7(8) Kohtukolleegiumi hinnangul on apellandi poolt kohatu viidata siinjuures asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas sai hageja süüdistatava süüdimõistmisega moraalse rahuldustunde. Asja materjalidest nähtub üheselt, et kohtulikus menetluses oli peamiseks vaidlusesemeks kannatanule liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise küsimus, mistõttu kannatanule tekkinud

õigusabikulud on liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. XX ei ole esitanud hagiavaldust mitte moraalse rahuldustunde saamiseks vaid temale liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks, jättes hüvitise suuruse kohtu hinnata. Vastavalt KrMS § 182 lg 2 kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 38

1 lg 6, TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

14. Viimasena peatud kohtukolleegium apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskuludel. 14.1. Kannatanu

taotluse XX lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Saareväli esitas kohtule hageja/kannatanu menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Taotlusele lisatud kannatanu õigusabikulude nimekirjast (spetsifikatsioon 19257000229/1) nähtuvalt on kannatanule osutatud õigusteenust seoses apellatsioonile vastamisega summas 720 eurot (sh käibemaks). Kohtukolleegium peab esindaja tasutaotlusest tulenevalt kulunud kannatanule osutatud õigusabile aega 4,80 Esindaja taotlus tundi põhjendatuks ja taotletava tasu suurust mõistlikuks. apellatsioonimenetluses kannatanule menetluskulude 720 eurot kuulub hüvitamiseks summas rahuldamisele. Et ringkonnakohus teeb AS Y apellatsioonist tulenevalt 337 lg 1 p-s 1 KrMS § nimetatud lahendi, tuleb kannatanu poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 720 XX eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel apellandi, s.o AS Y kanda. 14.2. valitud kaitsja A. Urm esitas kohtule tasutaotluse apellatsioonimenetluses Süüdistatava süüdistatavale osutatud õigusabi eest tasumiseks. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuigi kaitsja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude nimekirja/ spetsifikatsiooni süüdistatavale osutatud õigusteenuste kohta, nähtub taotlusest, et süüdistatava menetluskuludeks on kaitsjal apellatsiooniga tutvumisele ja apellatsioonimenetluses dokumentide koostamisele ja esitamisele seotud ajakulu 2 tundi, s.o 402 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9). Kohtukolleegium peab süüdistatava kaitsja tasutaotlusest tulenevalt süüdistatava kaitseks kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja kaitsja poolt taotletava tasu suurust mõistlikuks. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamiseks summas 402 eurot kuulub rahuldamisele. Et ringkonnakohus teeb AS Y apellatsioonist tulenevalt 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, KrMS § tuleb poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 402 süüdistatava Z.J eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel apellandi, s.o AS Y kanda.

15. i apellandi -s 338 ett Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühteg poolt nimetatud ja KrMS § enähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras -

tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 ning § 344-345 lg- Maakohtu 14. detsembri 2020 otsuse apellandilt st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu kannatanu kasuks menetluskulude ja mittevaralise k muutmata ja esitatud ahju väljamõistmises osas apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)