4-20-2803/37 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-20-2803 Otsuse kuupäev 1. 2021 märts Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma Juhan Sarv ja Kohtuasi A.R

väärteoasi jahiseaduse § 57 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled A.R kaitsja vandeadvokaat Indrek Koolmeister Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3. veebruar 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. oktoobri 2020. a Tühistada Tartu Maakohtu 2. otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll

1. Keskkonnainspektsioon (kohtuväline menetleja) koostas l 2020 väärteoprotokolli 12. mai A.R kohta.

2. Väärteoprotokolli kohaselt pidas märtsil 2020 kella kümne ajal õhtul Jõgevamaal A.R 6. Halliku külas Laura maaüksusel jahti rebasele, tehes seda pärast päikeseloojangut ja vähem kui

200 meetri kaugusel hoonetest, ilma et tal olnuks jahipidamiseks leping. Sellega rikkus menetlusalune isik jahiseaduse (JahiS) 25 lg-t 2.

§ A.R haavas rebast Laura maaüksusel pärast päikeseloojangut ja asus haavatud rebast jälitama, surmates ta Männiste maaüksusel. Laura

maaüksuse omanik ei ole jahipidamist oma kinnisasjal keelanud, kuid pole samas sõlminud jahipidamiseks lepingut ühegi jahiseltsi ega jahimehega. Seega polnud A.R õigust pidada Laura maaüksusel jahti pärast päikeseloojangut ja lähemal kui 200 meetrit hoonetele. Kohtuvälise menetleja otsus

3. Keskkonnainspektsiooni 12. juuni 2020. a otsusega karistati A.R kirjeldatud teo eest

JahiS 57 rahatrahviga 85 t ehk 340 euro § järgi trahviühiku t.

4-20-2803

2(5) Kaebus maakohtule

4. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas A.R kaitsja vandeadvokaat Indrek Koolmeister, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Maakohtu otsus

5. Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. menetleja otsus ja a otsusega tühistati kohtuvälise väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku ( § A.R suhtes VTMS) 29 1 p 1 lg alusel.

6. Kohus tuvastas, et A.R pidas väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o pärast päikeseloojangut Jõgevamaal Halliku külas tulirelvaga ulukijahti rebasele, viibides jahil koos T. S-iga. A.R lasi uluki tabamiseks kaks lasku. iga, liikus Tõendid kinnitavad, et jahti peeti ulukile, kes sai v

Reheilmselt Veski maaüksuselt Männiste maaüksuse suunas ja seejärel surmati Männiste maaüksusel.

7. Tõendamata on aga see, väärteoprotokollis kirjeldatud jahipidamine toimus Laura kinnistul et ja ühtlasi eluruumidele lähemal kui 200 täp meetrit. A.R ne asukoht esimese lasu tegemise

ajal pole tuvastatav. E kinnisasja eluhoonetest kaugemal kui i saa välistada, et ta viibis Laura 200 meetrit. See kahtlus tuleb

tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

8. Väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, et A.R-ile heidetakse ette jahitulirelvaga looduses viibimist. Seetõttu ei ole menetluslikult võimalik asuda hindama, kas A.R rikkus JahiS 23 lg-t 2 a kohus sellist § . Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ja seega ei sa

rikkumist kaebemenetluses kindlaks teha. Kuna A.R ei ole tuvastatav tegevuses JahiS 25 2 rikkumine, 29 1 p

§ lg siis tuleb väärteomenetlus VTMS § lg 1 alusel lõpetada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

9. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni , kes taotleb kohtuotsuse kohtuväline menetleja tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Alternatiivselt palub kassaator maakohtu otsuse da ja saata i maakohtule uueks arutamiseks. tühista väärteoas

10. Koh

tuvälise menetleja hinnangul väljus maakohus väärteoprotokollis märgitud väärteo lühikirjelduse raamidest. Kaebuse lahendamisel pole tähtsust, kust ja kelle pihta lask tehti. Puudub vaidlus, et menetlusalusel isikul polnud Laura kinnistu omanikuga lepingut kinnistu jahimaana

kasutamiseks ja et 23 2 kohaselt on teo toimepanemise ajal oli päike loojunud. JahiS § lg

jahipidamisega võrdsustatud ka jahisaaduse ja jahitulirelvaga looduses viibimine. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.R liikus jahirelvaga Laura t kaevu kinnistu eluhoone lähedal juurest ehk majast hinnanguliselt 40 meetri kauguselt üle Laura kinnistu metsa suunas ja hiljem

relva ning saagiga tagasi sõiduki juurde. A.R viibimist jahitulirelva ja jahisaagiga Laura kinnistul tuleb lugeda jahipidamiseks, mis toimus hoonetele meetrit. lähemal kui 200 Kassatsioonivastus 11. A.R kaitsja leiab, et kassatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 12. Menetluses ei tuvastatud lasu sooritamise kohta, küll aga tehti kindlaks uluki eeldatav asukoht nii haavamise kui ka tabamise ajal. Uluk oli siis Laura maaüksusest või sellel asuvatest hoonetest nii

4-20-2803

3(5)

kaugel, et tema . tabamine selliselt distantsilt pole mõeldav Kohtuväline menetleja leiab kassatsioonis üllatavalt, et A.R täitis väärteokoosseisu jahirelvaga Laura kinnistu eluhoone lähedal liikudes. Isiku teo eest, mida ei ole kirjeldatud väärteoprotokollis. t ei saa karistada sellise

Lisaks tuvastatud, et ei ole väärteomenetluses menetlusalune isik viibis laetud ja püssikotis mitteoleva relvaga Laura maaüksusel või selle läheduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. JahiS 5 § 7 näeb ette karistuse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest. 14. osutatud sätte mõttes on viiteline koosseisutunnus, mille sisustamisel peab lähtuma

JahiS 23 lg-test 1 3. Seega on jahipidamisena JahiS 57 nii uluki § – § tähenduses käsitatav jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine (Jahi § S 23 1) kui ka jahisaaduse, jahitulirelva, lg

jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine (Jahi § S 23 lg 2), tingimusel, et selline tegevus ei vasta samas mõnele JahiS 23 lg-s 3 loetletud erandile. (Vt § ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2016. otsus asjas nr 3-1-1-85-16, p 8.) a

15. Jahti peetakse JahiS 5 § 7 mõttes ja/või muu hulgas siis, kui eiratakse JahiS 25 lg-t 2, mis kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib § näeb ette, et

ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 Järelikult meetri kaugusel hoonest. on lepinguta jahipidamine kohaselt keelatud el neljal juhul, kui sellist käsitletava sätte järgmis keeldu ei välista

ega piira JahiS 25 lg-s 3 loetletud erand (viimaste kohta vt ka nt Riigikohtu mõni § kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2019. otsus nr 4-19-2839/23, p 12): a

1) jaht peetakse k (seejuures i innisasjal, mille omanik on keelanud sellel maatükil jahti pidada piisab selliseks keeluks ka kohapeal teatavaks tehtud suulisest tahteavaldusest vt Riigikohtu – halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. otsus nr 3-17-1268/31, p 11); a

2) jahti peetakse kinnisasjal, mis on piiratud või tähistatud (vt ka viidatud otsus nr 3-17-1268/31, p 11); 3) jahti peetakse vähem kui 200 meetri kaugusel mõnest kinnisasjal asuvast hoonest või 4) jahti peetakse ajavahemikus . päikeseloojangust päikesetõusuni

16. Osutatud neli keeldu on seaduse , seega piisab JahiS 5 sõnastuse kohaselt alternatiivsed § 7 objektiivse koosseisu jahipidamisel rikkumisest. täitmiseks neist kasvõi ühe

17. JahiS 25 lg huvide § 2 eesmärk on lisaks inimese ohtu asetamise vältimisele maatüki omaniku arvestamine, eelkõige tema omandi kahjustamise ja kodurahu häirimise vältimine (vt ka viidatud

otsus nr 4-19-2839/23, p 11). Seda silmas pidades tuleb uluki tulistamisel jahitulirelvast (lasu tegemisel) jahipidamise kohana lisaks kinnisa käsitada sjale, kust kütitavat looma tulistatakse, ja kinnisasjale, millel paikneb lasu sihtmärk või kuhu lask reaalselt jõuab, ka kinnisasja, mida

tulistatud laskemoona trajektoor liikumisel relvast kuni jahiulukini või viimase arvatava asukohani . ületab

18. Menetletavas asjas heideti

ette A.R-ile väärteoprotokollis seda, et ta pidas 1) pärast päikeseloojangut ja 2) vähem kui 200 meetri kaugusel hoonetest Laura kinnisasjal lepinguta jahti, haavates rebast Laura maaüksusel, jälitades teda ja surmates ta Männiste maaüksusel.

4-20-2803

4(5)

19. Maakohus jahipidamisena etteheidetava teona esimese käsitas menetlusalusele isikule üksnes

rebast haavanud lasu tegemist, leides, et menetletavas asjas piisab selle tuvastamisest, kas A.R haavas rebast Laura kinnisasjal. Seetõttu jõudis kohus järeldusele, et kuna A.R täp võimalik kindlaks teha saa välistada, et ta set asukohta esimese lasu tegemise ajal pole ega

viibis sel ajal Laura kinnisasja eluhoonetest kaugemal kui 200 meetrit, ei ole JahiS 25 2 § lg

rikkumine tõsikindlalt tuvastatav Ühtlasi märkis kohus, et väärteoprotokolli teokirjeldusest ei .

nähtu, et ja seetõttu ei ole A.R-ile heidetaks ette jahitulirelvaga looduses viibimist, menetluslikult võimalik § hinnata, kas A.R rikkus JahiS 23 lg-t 2. Kolleegium maakohtu sellis

te järeldustega ei nõustu. 20. Esmalt maa tõlgendas kohus vääralt Jahi § lähtudes materiaalõiguslikult S 25 lg-t 2,

eksliku st

arusaamast, nagu eeldaks

A.R jahipidamise keelatuks lugemine vältimatult selle tuvastamist, et menetlusalune isik pidas jahti Laura kinnisasja eluhoonetest vähem kui 200 meetri

kaugusel. Väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette ka seda, et ta pidas jahti

pärast päike § ette nähtud seloojangut. Nagu kolleegium enne selgitas, on JahiS 25 lg-s 2

jahipidamiskeelud alternatiivsed. See tähendab muu hulgas seda, et lepinguta jahipidamine võõral maal on pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu keelatud ning karistatav isegi juhul, kui see toimub kinnisasjal asuvast hoonest kaugemal kui 200 meetrit. Menetletavas asjas on vaidlusteta kindlaks tehtud, et A.R pidas jahti märtsikuu alguses kella kümne ajal õhtul, mil Eestis on

üldteada asjaoluna päike Järelikult oli tema jahipidamine – ne loojunud. juhul, kui see toimus

Laura kinnisasjal JahiS 25 2 kui kaugel – § lg järgi keelatud, olenemata asjaolust, e jäi jahipidamise kohast Laura kinnisasjal asuv hoone. mõni

21. Samuti ei olene käsiloleva väärteoasja saatus kas on tuvastatav, kus viibis ainuüksi sellest,

A.R A.R-ile esimese lasu tegemise hetkel. Leides, et püssi heidetakse väärteoprotokollis ette vaid esimest lasku ehk rebase haavamist, kitsendas maakohus VTMS 87 §

eirates väärteoasja arutamise piire, jättes osa väärteoprotokolli teokirjeldus hõlmatud ega tegevusest käsitlemata. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTM § S 150 lg 2 mõttes. 22. Nimelt nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusele isikule jahipidamisena ette heidetav tegu

hõlmab ka looma jälitamist lisaks rebase esmakordse tulistamisele (haavamisele) le kuni tema surmamiseni Männiste maaüksusel § 7 mõttes käsitatav . Kuna jahipidamisena JahiS 5 on ka uluki

jälitamine väärteoprotokollis ette ja sellist tegevust heideti menetlusalusele isikule , tulnuks maakohtul kujundada tõenditel rajanev põhistatud seisukoht mh küsimuses, kas A.R viibis

ulukit jälitades § Laura kinnisasjal. JahiS 25 lg 3 p 2 järgi ei või maaomanik küll keelata

jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ja surmamist, kuid samas ei anna osutatud säte jahipidajale õigust minna maaomanikku teavitamata tema hoonele lähemale kui 200 meetrit (vt viidatud otsus nr 4-19-2839/23, p 12). 23. Maakohus jahist ei seadnud kahtluse alla kahe tunnistaja kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et

osavõtja – läheduses d viibisid Laura kinnistu eluhoonetest 40 50 meetri kaugusel oleva kaevu , liikudes põllu poole jahist osavõtjad . Samas leidis kohus, et pole vastuvaidlematult tuvastatud, et viibisid eluhoonete läheduses jahirelvaga. jättis äielikult Viimati osutatud seisukoha kohus aga t

põhistamata ega pööranud tähelepanu sellelegi, kuidas põllu

sobitub versioon kahest relva ta suunas liikuvast jahi

tuvastamatuks seda, st osavõtjast nende tõenditega, mille põhjal pidas kohus et A.R tulistas rebast just Laura maaüksuselt. Selline lünklikkus ja vastuolulisus maakohtu argumentatsioonis on samuti kohtuotsuse e kohustus oluline rikkumine VTMS 150 põhistamis e § lg 2 . Ilmselt on maakohtu olev viga ka sellest, et kohus mõttes kõneks tingitud vähemalt osaliselt keskendus üksnes esimese lasu tegemisele, arvates ekslikult, et A.R järgnev tegevus väljub väärteoprotokolli piiridest.

4-20-2803

5(5) 24. Kolleegium leiab, et maakohtu eespool materiaalkäsitletud ja menetlusõiguslikud eksimused on tinginud Riigikohus ise neid vigu aga parandada ei saa, väärteomenetluse ennatliku lõpetamise. sest t

pani toime JahiS 57 tunnustele vastava egemaks nõuetekohaselt kindlaks, kas A.R §

teo, on tarvis tuvastada faktilisi asjaolusid. VTMS 2 koostoimes kriminaalmenetluse §

seadustiku 363 lg-ga 5 kolleegiumil seda teha ei luba. si saata uueks § Seetõttu tuleb väärteoa arutamiseks esimese astme kohtule. 25. Asja uuel arutamisel peab kohus pidama silmas ka kohtupraktikas välja kujunenud nõuet, mille

kohaselt on tõendite usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata nendes kajastuvate

t asjaolude elulist usutavust ehk esinemise üldist tõenäosus (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruar 2016. otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 110 114). i a –

26. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § ning § ja 2, tühis 174 p- 7 st 175 p-dest 1 tab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020. a otsuse ning saadab

väärteoasja samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja uueks arutamiseks kassatsioon tuleb rahuldada. 27. Väljaspool kassatsiooni piire peab kolleegium v

ajalikuks osutada järgnevale.

28. Maakohus rikkus väärteomenetlusõigust, õendina kohtus üle avaldades kohtuistungil t ka osa kuulatud tunnistajate

kohtuvälises menetluses antud ütlused ja tuginedes nendele kohtuotsuses. VTMS 99 8 § lg järgi on tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine võimalik vaid olukorras, kus kohtuistungile kutsutud tunnistaja ei ole mõjuval põhjusel asja arutamisele

ilmunud. Olukorras, kus tunnistaja annab kohtus ütlusi, on kohtul võimalik tugineda üksnes

tunnistaja kohtus antud ütlustele. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-83- , p 14 ja 18. juuni 2015. otsus asjas nr 3-1-1-55-15, p 6.) 15 a

29. Kohus eiras menetlusnorme ka piirdudes vaid selle kohtuotsust kuulutamata jättes ja

kättesaadavaks tegemisega kohtu kantseleis ning e-toimikus saatmisega kohtumenetluse ja

pooltele e-kirja teel. VTMS 130 kohtuvaidlusi lahendi § lg 3 järgi teatab maakohtunik pärast kuulutamise aja ja VTMS 135 1 kohaselt kuulutab kohtunik kohtuotsuse teatavaks tehtud ajal. § lg

Kohtuotsuse kuulutamisena tuleb seejuures mõista kohtuotsuse suulist teatavakstegemist, mis seisneb eeskätt asja arutamise tulemina tehtud otsustuste ettelugemises ja vajadusel ka olulisemate

põhjenduste selgitamises määrus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2016. a asjas nr 3-1-1-100-16, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)