2-20-12042/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12042

Tsiviilasi

OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House,

Alan Uibo, Tõnu Ingermanni ja Ülo Hage hagi

Kristine

Kõpsi

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

OÜ Ülenurme Investeeringud nõude osas 3500 eurot

OÜ ARTE House nõude osas 3500 eurot

Alan Uibo nõude osas 7000 eurot

Tõnu Ingermanni nõude osas 7000 eurot

Ülo Hage nõude osas 7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, Alan

Uibo, Tõnu Ingermanni ja Ülo Hage apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

9. veebruar 2021 kell 12:00

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (hagejad):

I. OÜ Ülenurme Investeeringud (registrikood 10665700)

II. OÜ ARTE House (registrikood 12508330)

III. Alan Uibo (isikukood XXXXXXXXXXX)

IV. Tõnu Ingermann (isikukood XXXXXXXXXXX)

V. Ülo Hage (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja

vandeadvokaadi abi Kevin Kõo

Vastustaja (kostja):

Kristine Kõps (isikukood XXXXXXXXXXX)

Esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Liisa-

Maria Puur

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. novembri 2020 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt OÜ Ülenurme Investeeringud,

OÜ ARTE House, Alan Uibo, Tõnu Ingermanni ja Ülo Hage kanda.

3. Välja mõista OÜ-lt Ülenurme Investeeringud, OÜ-lt ARTE House, Alan Uibolt, Tõnu

Ingermannilt ja Ülo Hagelt solidaarselt Kristine Kõpsi kasuks menetluskulud

ringkonnakohtus 1920 eurot 99 senti.

4. Kohustada OÜ-t Ülenurme Investeeringud, OÜ-t ARTE House, Alan Uibot, Tõnu

Ingermanni ja Ülo Haget tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 1920 eurot 99 senti

Kristine Kõpsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, Alan Uibo, Tõnu Ingermann ja Ülo Hage

(hagejad) esitasid 19. augustil 2020 hagi Kristiine Kõpsi (kostja) vastu, milles palusid kohustada

kostjat hiljemalt ühe nädala jooksul käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest avaldama

sotsiaalmeediakanali Facebook oma isikliku konto seinal (url: X) teade järgmistel tingimustel:

1) teade tuleb avaldada avalikult, st postitusele ligipääs tuleb tagada kõigile isikutele;

2) teade tuleb avaldada ilma mistahes illustratsioonideta, kommentaarideta, täiendusteta vms

lisamaterjalita ning järgmise tekstiga:

„Mina, Kristine Kõps, avaldasin Ülenurme alevikus asuva X elurajooni arendamisega seotud

isikute (OÜ Ülenurme Investeeringud ja OÜ ARTE House ning nende juhatuse liikmete Alan

Uibo, Tõnu Ingermanni ja Ülo Hage) kohta oma 10. juuni 2020 Facebooki postituses järgmisi

valeväiteid:

-

kinnistule aadressil X on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale ridaelamu;

-

kinnistutele aadressil X ja X on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu;

-

kinnistule aadressil X on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult;

-

Alan Uibo, Tõnu Ingermann ja Ülo Hage on X tn arendamisel pannud toime kuriteo.

Need väited on ebaõiged ja lükkan käesolevaga need ümber.“;

3) teadet tuleb hoida kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alates teate avaldamisest.

Hagejad palusid mõista kostjalt Alan Uibo, Tõnu Ingermanni ning Ülo Hage kasuks välja

kahjuhüvitise vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 10. juunil 2020 oma sotsiaalmeediakanali Facebook

ajajoonel avalikult järgneva postituse: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on

viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii Ihastes kui Ülenurmes. Meile Ülenurmes X tänavale

ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale

pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja taha anti ka

ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud. Ringi käivad

lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat. Ihastes vähemasti

tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna

tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea

metsa ja puid suures mastaabis langetama.“

Alan Uibo, Tõnu Ingermann ning Ülo Hage (hagejad III, IV ja V) on äriühingute OÜ Ülenurme

Investeeringud ning OÜ ARTE House (hagejad I ja II) kaudu tegelenud postituses viidatud

piirkonna arendamisega ning olnud seotud konkreetselt postituses viidatud kinnistute

arendamisega. Seega on kostja avaldanud faktiväiteid ning väärtushinnanguid hagejate suhtes.

Hagejad nõuavad ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 lg 4 alusel. Hagejad leiavad, et kostja on avaldanud füüsilistest isikutest hagejate

kohta ebakohaseid väärtushinnanguid järgmiselt: „Ringi käivad lipsuga pätid“ ja „Ringi käivad

„autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“ Tegemist on halvustava hinnanguga,

mis viitab füüsilisest isikutest hagejatele. Jutumärkide kasutamise eesmärgiks on hagejaid III-V

naeruvääristada ning halvustada.

Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja teotanud hagejate III-V au ja head nime.

Postituses avaldatud ebakohased väärtushinnangud kannavad ülepaisutatud emotsioone ning

kostja on läinud hinnangute andmisel üle piiri, kuna tegemist ei ole kriitikaga, mida peaksid

kinnisvaraettevõtjad oma tavapärase majandustegevuse raames taluma. Seega on kostja

õigusvastaselt rikkunud hagejate III-V isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Füüsilistest

isikutest hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja leidis, et

juriidilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna juriidilistel isikutel puuduvad isiklikud õigused ja neile ei

laiene au ja väärikuse kaitse.

Kostja asus seisukohale, et füüsilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata, kuna füüsilistest isikutest hagejad ei ole kostja avaldatud postituses

identifitseeritavad. Kuna kostja postitusest ei nähtu, kas ta pidas silmas arendajate juhatuse

liikmeid, kohaliku omavalitsuse ametnikke, potentsiaalseid ostjaid või kedagi muud, siis ei saa see

hagejate III-V õigusi rikkuda.

Alternatiivselt taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kostja avaldatud postitus ei sisalda ühtegi

faktiväidet, vaid tegemist on kostja hinnangutega. Väited 1-3 sisaldavad hinnangut, et

ehitustegevus on viidatud kinnistutel olnud ebaseaduslik. Faktiväidet eristab väärtushinnangust

selle tõesuse kontrollitavus.

Samuti on meelevaldne hagejate seisukoht, et kostja on esitanud ebaõige faktiväite, et hagejad

III-V on toime pannud kuriteo.

Kostja hinnangud tuginevad õiguslikele arvamustele ja on põhjendatud. Postituses avaldatud

väärtushinnangud ehitustegevuse ebaseaduslikkusest tuginesid Advokaadibüroo Sorainen

õiguslikule analüüsile. Kuna kostja avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, ei ole nende

avaldamine õigusvastane.

Kostja oli seisukohal, et hagejate kahjunõue on alusetu, kuna kostja postituses ei ole hagejad

füüsiliste isikutena identifitseeritavad ning seega ei ole nende õigusi rikutud. Isegi kui asuda

seisukohale, et hagejad on identifitseeritavad, on avaldatud väärtushinnangud põhjendatud, st ei

ole ebakohased.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. novembri 2020 otsusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks menetluskulud 3600 eurot 50 senti ja

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Eelkõige hindas maakohus seda, kas hagejad on kostja postituses identifitseeritavad või mitte.

Riigikohus on oma lahendites leidnud, et avaldatud faktiväiteid (andmeid) tuleb võtta sellistena

nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas ning järelikult ei saa lähtuda sellest, mida kostja silmas pidas (vt nt tsiviilasi

nr 3-2-1-161-05, p 11).

Seetõttu asetas maakohus ise ennast mõistliku lugeja rolli ning analüüsis postitust.

Postitust alustab kostja järgmiselt: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on

viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii Ihastes kui Ülenurmes.“

Mõistlik lugeja järeldab, et kostja juhatab viidatud kahe lausega sisse postituse, mis puudutab

iganenud detailplaneeringuid ja haljasalade säilimist. Samuti järeldub, et tegemist on aktuaalse

teemaga mitmes omavalitsuses (Ihastes, s.o Tartu linnas, ja Ülenurmes, s.o Kambja vallas). Kostja

jagab oma postituse juures Facebook`i kasutaja Ihaste 9. juuni postitust, mis ilma lahti klikkimata

on loetav järgmiselt: „Selle nädala neljapäeval, 11. juunil, otsustab Tartu Linna volikogu Ihaste

metsa saatuse. Kirjutasime sellega seoses volikogu liikmetele täna järgmist…“

Hagejad on hagiavalduses selgitanud, et tegemist on Ihaste Elanike Liidu MTÜ Facebook`i lehel

avaldatud postitusega Ihaste piirkonnas avalikkuse tähelepanu alla sattunud detailplaneeringu

kehtestamise osas. Seega puudutab ka jagatud postitus detailplaneeringu ning haljasalade (Ihaste

mets) säilimise teemat. Kostja postituse sissejuhatus koos jagatud postitusega loovad mõistliku

lugeja jaoks arusaama, et ilmselt ongi kostja postituse edasine sisu seotud mingisuguse

detailplaneeringu ja haljasalade säilimise küsimusega.

Kostja avab oma mure seoses detailplaneeringu ja haljasalade säilimisega eelnevalt viidatud

kahele lausele järgnevas neljas lauses: „Meile Ülenurmes X tänavale ehitati maja vastu haljasalale

ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele

elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja,

mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud.“

Mõistlik lugeja järeldab eeltoodust, et kostja mure seisneb selles, et tema maja, mida pidi

ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud. Samuti nähtub mõistlikule lugejale, et postituse

kohaselt on maja kinni ehitatud ebaseaduslikult. Kostja ei nimeta oma postituses kedagi nimeliselt.

Arvestades aga postituse avaldamise konteksti ning sissejuhatust, on mõistlikule lugejale

arusaadav, et jutt käib detailplaneeringust. Mõistlik inimene seostab detailplaneeringu avaliku

võimu, s.o kohaliku omavalitsusega, kuna detailplaneeringuid ühepereelamu/ridaelamu/haljasala

tasandil kehtestavad kohalikud omavalitsused. Ka detailplaneeringut muuta või ehitusõigust

(ehitusluba) anda saab vaid kohalik omavalitsus. Samuti on kohalik omavalitsus see, kes teeb

menetlustoiminguid, mille osas kostja antud postituses on leidnud, et need on olnud

ebaseaduslikud ja varjatud.

Kostja jätkab oma postitust: „Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti

tähtsateks arvatakse olevat.“ Ka siin ei ole kostja kedagi nimeliselt nimetanud. Arvestades

postituse konteksti ning jätkuna eelnevale seostab mõistlik lugeja „lipsuga pättide“ ja

„autoriteetidena“, keda hirmsast tähtsateks arvatakse olevat“ kohaliku omavalitsuse ametnikke,

kel on pädevus anda ehitusõigust või teha sellega seonduvaid menetlustoiminguid.

Kostja lõpetab oma postituse: „Ihastes vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel

metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka

mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis

langetama.“ Mõistlikule lugejale nähtub, et postitus lõppeb Ihaste detailplaneeringu probleemi

juurde jõudmisega, mille osas kostja avaldab kahetsust metsa langetamise osas.

Hagejad pole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et kasvõi üks isik, kes on postitust

lugenud, on seda mõistnud sarnaselt hagejatega. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et

kostja Facebook`i sõbralistis on ca 700 sõpra. Hagejad on esitanud kohtule väljavõtte postitusest,

millest nähtub, et selle märkis meeldivaks 13 inimest, kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest.

Postituse kommentaaride kaudu peaks hagejatel olema võimalik tõendada, et kommentaatorid (kui

mõistlikud lugejad) on mõistnud postitust sarnaselt hagejatega, st seostanud postitust arendajatega,

kuid kommentaarid sellist seost ei loo. Ingliskeelne kommentaar soovitab kostjal edasi võidelda

ning teine kommentaar viitab, et Tartu Linnavolikogu võttis detailplaneeringu vastu.

Isegi juhul, kui mõistlik lugeja seostaks postituse arendajatega, ei ole võimalik postituse põhjal

tuvastada, kes on arendaja. Selleks, et seostada postitust hagejatega, peab lugeja teadma oluliselt

rohkem, kui postituses kirjas on. Hagejad leiavad, et postitus oli mõistetav kohalikule elanikule,

kes teab niigi, kes on piirkonna arendaja. Samas ei ole hagejad selle asjaolu kohta ühtki tõendit

esitanud.

Kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et kostja on nn võitluses vallaga olnud eestvedaja.

Tõenditest nähtub, et kostja on juba jaanuaris 2020 pöördunud advokaadibüroo Sorainen poole,

saamaks õigusnõu Kambja valla toimingute osas projekteerimistingimuste menetluses. Õigusnõu

andmine on jätkunud ka 22. aprillil 2020. Viidatud kirjadest tuleneva õigusliku hinnangu kohaselt

oli X tn X, X ja X projekteerimistingimuste menetlus õigusvastane. Kohalik omavalitsus rikkus

kohustust korraldada projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena, samuti ei ole

projekteerimistingimustega võimalik muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et muudetakse

maaüksuse sihtotstarvet ja kavandatavat ehitusõigust nii, et üksikelamu asemel kavandatakse

ridaelamu. Seetõttu on loogiliselt järelduv, et postituse seisukohad ebaseaduslikkusest tulenevad

eelnevalt viidatud õiguslikust hinnangust. Pärast hagejate nõudekirja saamist on kostja 19. juunil

2020 muutnud oma postituse teksti ning sõnastanud oma seisukoha selgelt ja juriidiliselt

korrektselt, viidates algsele detailplaneeringule ning projekteerimistingimuste väljastamisel tehtud

vigadele.

Maakohus oli seisukohal, et kostja postituses ei ole hagejad identifitseeritavad ning hagejate poolt

sõnastatud faktiväited on meelevaldselt konstrueeritud. Arvestades, et hagejad ei ole postituses

identifitseeritavad ning mõistlikult võttes puudutavad postituses toodud etteheited valda ning valla

menetlustoiminguid, ei saa ka postituses märgitud väärtushinnangud käia hagejate III-V kohta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja asja

saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta hagejate põhjendused selle kohta,

miks on postituses silmas peetud hagejaid. Esiteks on hagejad toonud välja, et kostja poolt

postituses toodud kinnistute arendamisega on seotud hagejad. Postituses viidatakse hoonete

ebaseaduslikule ehitamisele, millega saab siduda ainult üksnes hagejaid. Teiseks on hagejad

viidanud, et lisaks ehitamise ebaseaduslikkusele on postituses avaldatud ebakohaseid

väärtushinnanguid, mida saab siduda ainult ja üksnes arendajatega. Nimelt tehakse postituse lõpus

viide, et arenduspiirkonnas käivad ringi „lipsuga pätid“ ja end tähtsaks pidavad „autoriteedid“.

Sellega viidatakse selgelt arendajatele, kuivõrd arenduspiirkonnas ringi käia on põhjust üksnes

kinnisvaraarendajatel.

Maakohus on vääralt jaganud tõendamiskoormise. Kostja tõendamiskoormiseks oli tõendada, et

avaldatust järeldub midagi muud, mida postituses ei ole sõnaselgelt väljendatud. Kostja ei ole

tõendanud, et postituses on silmas peetud kohalikku omavalitsust.

Maakohus on „mõistliku lugeja“ mõistet sisustades rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus ei

ole võtnud seisukohta, miks on jäetud tähelepanuta hagejate viited selle kohta, et postituse sisu

mõistmisel on oluline ka selle adressaadid ning nende teadmised piirkonna elu kohta.

Kostja tegevus sotsiaalmeedias ei ole suunatud üksnes kohaliku omavalitsuse vastu, vaid piirkonna

arendustegevuse (sh arendajate) vastu. See on teada ka postitust lugevale mõistlikule isikule, kes

jälgib kostja tegevusi võrgustikus. Kostja postituses on silmas peetud hagejate tegevust ning see

nähtub kostja tegevusest pärast kohtuistungit, sest vaid kolm päeva pärast maakohtu menetluses

toimunud kohtuistungit jagas kostja vaidlusaluse postitusega seotud arendustegevust puudutanud

ajaleheartiklit. Mõlemas postituses on viidatud samale küsimusele (X tn X ehk kostja kinnistu

ümber ehitamisele). Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostjal on Facebookis umbes

700 sõpra. Arvestades kostja sotsiaalmeedia sõprade ringi suurust ja tema tegevust

sotsiaalmeedias, oli postitus suunatud kostja sõpradest kogukonna elanikele. Kostja postituse

adressaadid ehk kogukonna elanikud mõistavad postitust selliselt, nagu kostja on selle sõnaselgelt

avaldanud. Isikud lähtuvad postituse grammatilisest tõlgendusest – hooned on ehitatud arendajate

poolt viidatud kruntidele ebaseaduslikult.

Maakohus on ekslikult märkinud, et lugejal tuleb teha mitmeid samme mõistmaks postituse sisu

(jõudmaks järeldusele, milliseid kinnistuid on kostja silmas pidanud ning et postituses on silmas

peetud arendajaid). Mõistliku inimese arusaama järgi on kostja viidanud postituses hagiavalduses

viidatud kinnistutele ning nende ehitamisele. See, et erinevad isikud peavad tegema nende

kinnistute aadressi tuvastamiseks erinevaid pingutusi, ei oma postituse sisu ehk tegelikult avaldatu

tuvastamisel mingit rolli.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub

menetluskulud jätta hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

23. novembri 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Kuna Tartu Maakohtu 23. novembri 2020 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuavad hagejad kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju

hüvitamist. Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS §-d 1046 ja 1047.

VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama

paragrahvi lg 4 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku

nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

8. Maakohus on õigesti viidatud sätete kohaldamisel asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4

alusel ebaõigete või au teotavate faktiväidete ümberlükkamise nõude maksmapaneku esmasteks

eeldusteks on, et 1) andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad käima hagejate kohta ning

2) need andmed peavad olema avaldatud. VÕS § 1046 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tuvastada,

kas 1) väärtushinnangud käivad hagejate kohta ning 2) kas väärtushinnangud on avaldatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei ole tuvastatav see, et

andmed, mille ümberlükkamist nõutakse ning väidetavad ebakohased väärtushinnangud käiksid

hagejate kohta.

9. Hagejate väitel on maakohus jätnud tähelepanuta nende põhjendused selle kohta, miks on

postituses silmas peetud hagejaid. Siinkohal on hagejad asunud seisukohale, et kostja poolt

postituses toodud kinnistute arendamisega on seotud hagejad ning seetõttu postituses viited

hoonete ebaseaduslikule ehitamisele saab seostada üksnes hagejatega. Samuti saab hagejate väitel

postituses märgitud ebakohaseid väärtushinnanguid seostada üksnes arendajatega, sest postituse

lõpus märgitud viide, et arenduspiirkonnas käivad ringi „lipsuga pätid“ ja end tähtsaks pidavad

„autoriteedid“, viitab selgelt arendajatele, kuivõrd arenduspiirkonnas on põhjust ringi käia üksnes

kinnisvaraarendajatel.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega. Maakohus on igakülgselt ja põhjalikult analüüsinud

hagejate poolt esitatud faktilisi väiteid ja tõendeid ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostja

postituses ei ole hagejad identifitseeritavad ning hagejate poolt sõnastatud faktiväited on

meelevaldselt konstrueeritud. Samuti on õige maakohtu järeldus, et postituses märgitud

väärtushinnangud ei käi hagejate III-V kohta ning seetõttu ei saa ka nende õigusi rikkuda.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 42, 43, 44 ja 45,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

10. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et maakohus on vääralt jaganud

tõendamiskoormise, sest kostja oleks pidanud tõendama, et avaldatust järeldub midagi muud,

mida postituses ei ole sõnaselgelt väljendatud, s.o et postituses on silmas peetud kohalikku

omavalitsust.

Maakohus on tõendamiskoormist selgitanud vaidlustatud otsuse p-s 43, ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Hagejad on hagi esitamisel tuginenud sellele, kuidas nemad kostja postitust mõistsid. Kostja on

hagile vastu vaielnud, s.o kostja väitel ei ole tema postituses silmas peetud hagejaid. Kuna kostja

vaidles hagile vastu väites, et tema postituses ei peetud silmas hagejaid ning postituses endas ei

ole konkreetselt hagejaid nimetatud, siis pidid hagejad tõendama asjaolu, et kostja postitus on

mõistetav nii, nagu nemad seda mõistsid, s.o et postituses sisalduvad faktiväited ja

väärtushinnangud käivad hagejate kohta. Kostja ei pidanud tõendama seda asjaolu, keda tema

pidas postituses silmas.

11. Ebaõige on hagejate väide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta, miks on jäetud tähelepanuta

hagejate viited selle kohta, et postituse sisu mõistmisel on olulised ka selle adressaadid ning nende

teadmised piirkonna elu kohta.

Maakohus on vastava seisukoha võtnud vaidlustatud otsuse p-s 44, ringkonnakohus nõustub

maakohtu vastava järeldusega. Õige on maakohtu seisukoht, et isegi kui seostada postitus

arendajatega, siis ei ole võimalik postituse põhjal tuvastada, kes on arendajad. Samuti on õige

maakohtu järeldus, et kohalike elanike teadmised piirkonna elu kohta ei pruugi hõlmata seda, et

nad on teadlikud piirkonna arendajast. Vastavat teadmist oleks pidanud tõendama siiski hagejad

ise.

12. Hagejate väitel asjaolu, et kostja postituses on silmas peetud hagejate tegevust, nähtub kostja

tegevusest pärast kohtuistungit, sest kostja jagas vaidlusaluse postitusega seotud arendustegevust

puudutanud ajaleheartiklit.

Kostja 7. novembri 2020 postitusest nähtub, et see sisaldab kostja mõtteid seoses Õhtulehes

ilmunud artikliga „Ülenurmel käärib“. Ringkonnakohtu arvates on meelevaldne siduda kostja

07.11.2020 postitust vaidlusaluse 10.06.2020 postitusega ning asuda seisukohale, et kostja on

10.06.2020 postituses silmas pidanud hagejaid. Ringkonnakohus leiab, et sellist järeldust teha ei

ole võimalik.

13. Kuna hagejad ei ole ise maakohtule esitanud tõendeid selle kohta, kuidas mõistlik lugeja

vaidlusalust postitust mõistab, siis on maakohus õigustatult asetanud ennast mõistliku lugeja rolli

ning analüüsinud postitust tervikuna. Alusetu on hagejate väide, et maakohus, olles asetanud

ennast postituse mõistliku lugeja rolli, ei ole kostja tegevust sotsiaalmeedias, tema sotsiaalmeedia

võrgustikku ja postituse konteksti arvesse võtnud.

Maakohus on, analüüsides postituse avaldamise konteksti ning sissejuhatust, asunud seisukohale,

et postitus käsitleb detailplaneeringust ning mõistlik inimene seostab detailplaneeringu avaliku

võimu, s.o kohaliku omavalitsusega. Kuna piirkonna arendustegevuse aluseks on detailplaneering,

siis iseenesest on õige hagejate väide, et vaidlusaluses postituses on kaudselt kajastatud ka

piirkonna arendustegevust, kuid samas postituses esinev varjatud viide arendustegevusele ei anna

kuidagi alust seostada postituses kajastatut hagejatega.

Maakohus on õigesti märkinud, et lugejal tuleb teha mitmeid samme mõistmaks postituse sisu.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 44, ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et arusaamatu on

hagejate väide nn kaudse faktiväite regulatsioonile (apellatsioonkaebuse p 2.5.2). Ringkonnakohtu

arvates peaks ka nn kaudse faktiväite puhul olema võimalik kindlaks teha, keda on silmas peetud,

s.o peaks olema mõistetav, kelle kohta faktiväide käib.

14. Hagejate väitel tuleb postitust hinnata selles kontekstis, kuidas tavapäraselt kostja

tutvusringkonnas olev isik postituse sisu mõistab, kuid maakohus ei ole seda teinud.

Maakohtule esitatud postituse väljavõttest nähtub, et selle märkis meeldivaks 13 inimest,

kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest (I kd tl 48-50). Kommentaatorid (kui mõistlikud

lugejad) ei ole mõistnud postitust sarnaselt hagejatega, st nad ei ole seostanud postitust

arendajatega. Ingliskeelne kommentaar soovitab kostjal edasi võidelda ning teine kommentaar

viitab, et Tartu Linnavolikogu võttis detailplaneeringu vastu (tl 50).

Eelnimetatu tõendab ringkonnakohtu arvates seda, et maakohus ei ole hinnanud postitust erinevalt

mõistlikust lugejast.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja 9. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud

apellatsioonimenetluses kokku 3573 eurot (ilma käibemaksuta), millest esindaja kulud on

18,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 196 eurot 2 senti ja kohtuistungile sõidu kulu 25 eurot.

Esindajad on osutanud õigusabiteenust 18,1 tunni ulatuses (sh apellatsioonkaebuse analüüs,

kliendi apellatsioonkaebusest esitamisest teavitamine 1,1 h; apellatsioonkaebuse analüüs 0,4 h;

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kokku 8,8 h; arutelu seoses apellatsioonkaebusele

vastuse koostamisega, Õhtulehe artikli analüüsimine 1,5 h; apellatsioonkaebuse vastuse

täiendamine, kohtupraktika analüüs 2 h; apellatsioonkaebuse vastuse vormistamine ja esitamine

0,6 h; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtumine kliendiga kokku 3,5 h ning bussipiletid

kohtuistungile 0,2 h).

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate keskmine tunnitasu

(196 eurot 2 senti ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega.

Samas leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega

vajalikud. Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud sisuliselt kaks menetlusdokumenti,

s.o vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Sealhulgas on kostja esindajad

osalenud ringkonnakohtu istungil. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu,

samuti seda, et menetlusdokumendis on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud

väiteid,

on

põhjendatud

ajakuluks

apellatsioonkaebuse

vastuse

koostamise

eest

(sh apellatsioonkaebuse analüüs, arutelud kliendiga, kohtupraktika analüüs ja vastuse esitamine

kohtule jms) 5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,5 tundi. Kohtuistungiks

ettevalmistamisele on kostjatel kulunud kokku 3,5 tundi, mida tuleb ringkonnakohtu hinnangul

vähendada. Kohtuistungiks ettevalmistamisele ei saanud kuluda 3,5 tundi, kuna kohtuistungil

korrati juba varem esitatud seisukohti ja väiteid. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ajakulu

kohtuistungiks ettevalmistamisele on 1 tund. Kohtuistungile sõidu kulu summas 25 eurot on

põhjendatud ja mõistlik.

Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud 9. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on

seega 1274 eurot 13 senti (6,5 h x 196 eurot 2 senti) ja sõidukulu 25 eurot, s.o kokku 1299 eurot

13 senti. See summa tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista.

Kostja täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindajatel kulunud kohtuistungil

osalemisele 1 h; sõit Tartusse kohtuistungile ja tagasi kokku 10 h, täiendava menetluskulude

nimekirja koostamine 0,4 h, ajakulu kokku 11,4 h, s.o 1260 eurot (keskmise tunnitasu hind

110 eurot 53 senti) ning kohtuistungilt tagasisõitmise kulu 25 eurot.

Ringkonnakohus

leiab,

et

kostja

lepinguliste

esindajate

keskmine

tunnitasu

(110 eurot 53 senti ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega.

Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuistungilt tagasisõitmise kulu 25 eurot ja täiendava

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,4 tundi põhjendatud.

Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul mõistlikuks ega põhjendatuks kahe esindaja osalemist

kohtuistungil. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega, sh on apellatsioonimenetluses esitatud ja korratud juba maakohtu menetluses esitatud

seisukohti ja väiteid. Kahe esindaja kohtuistungile sõitmine ei olnud vajalik.

Ringkonnakohtu istung kestis alla poole tunni. Kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud

0,5 h ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et sõit Tartusse ja tagasi kokku 5 tundi on mõnevõrra ülemäärane.

Advokaadibüroost (Pärnu mnt 15 Tallinn) Tartu kohtumajani (Kalevi 1 Tartu) on ca 182 km, mille

läbimiseks kulub keskmiselt 2 h 14 min ehk edasi ja tagasi sõitmisele kulub kokku 4,5 h.

Kokku on kostja esindajal kulunud 5,4 h (4,5 + 0,4 + 0,5) x 110 eurot 53 senti + sõidukulu

25 eurot, s.o 621 eurot 86 senti.

Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega 1299 eurot 13 senti + 621 eurot 86 senti, s.o kokku

1920 eurot 99 senti. See summa tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejatel tuleb tasuda väljamõistetud

menetluskuludelt ka viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson