2-17-3860/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3860

Tsiviilasi

Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu)

hagi

OÜ

Inrestauraator

Projekt

vastu

kahjuhüvitise ja viivisenõudes

Tsiviilasja hind

100 395,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse

(registrikood 75025973) kaudu), lepinguline esindaja

Kristiine Urb

Kostja

OÜ

Inrestauraator

Projekt

(registrikood

10088154),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kristjan Aava

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ Inrestauraator

Projekt vastu kahjuhüvitise ja viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-23/89, mille objektiks oli ehitusprojekti

koostamine Kostivere kooli hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks vastavalt hageja

(tellija) lähteülesandele. Kostja ülesandeks olid eeltööde teostamine (hoone alusplaanide

digitaliseerimine

ja

tehniliste

tingimuste

taotlemine);

eskiislahenduse

koostamine;

juurdeehituse eelprojekti ja hoone fassaadilahenduse koostamine (arhitektuur-konstruktiivne

osa; eriosade kirjed ja skeemid; energiaaudit; välisvõrgud; asendiplaan; vajalike

kooskõlastuste hankimine); põhiprojekti koostamine (arhitektuurne ja konstruktiivne osa;

elektrivarustuse ja nõrkvoolu osa; vesivarustus ja kanalisatsioon; küte ja ventilatsioon).

Lepingu täitmise tähtpäevaks oli 17.04.2009 ning lepiti kokku, et projekt valmib osadena,

millest I osa 30.01.2009, II osa 13.03.2009 ja III osa 17.04.2009.

2. Projekteerimisvigade tõttu osutus vajalikuks teha lisaehitustöid kogumaksumuses

103 395,16 eurot. Kuna kostja tegi hageja tellitud tööd ebakvaliteetselt, esitas hageja kostjale

26.07.2013 kahjunõude 103 395,16 eurot. Kostja väljendas valmisolekut kahju hüvitamiseks.

Pooled allkirjastasid 20.06.2016 tasaarvestusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja

vastu vähendatuks 3 000 euro võrra. Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava

kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016.

Vastuväiteid kostja ei esitanud, mistõttu tuleb hageja hinnangul eeldada kostja süüd

projekteerimisvigade põhjustamisel.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 100 395,16 eurot ja viivis põhinõudelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras.

4. Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele tõi hageja 05.08.2020 menetlusdokumendis esile

ehitustööde teostamise käigus selgunud järgmised vead. Projektoritele puudus vajalik

nõrkvool ning seetõttu tuli teostada nõrkvoolu muudatused. Laepaneel ei olnud piisava

paksusega, tuli teostada betoonpõrandate lisatäide. Kostja oli unustanud või tähelepanuta

jätnud asjaolu, et enda projekteeritud keldri tuulutusavadesse (mis oli Päästeameti nõue) oli

projekteerinud juba ventilatsiooni väljaviigu. Sel põhjusel oli vaja lisada keldrisse aknad.

Seina seisukord oli halvem kui projekteerija ette nägi ja tuli lisada kipsseinu. Akustilised

mõõtmistulemused ei olnud normi piirides ja tuli lisada ripplagesid. Samuti oli vaja

ripplagede tagused isoleerida. Projekteerija ei olnud võtnud arvesse tööülesande püstitust,

mille kohaselt kool remondi ajal uues osas toimis, siis tuli teostada nõrkvoolu muudatusi.

Päästeameti

nõudel

oli

vaja

paigaldada

lisavalgusteid

ja

soojasõlme

lisakilp

akumulatsioonipaakide kütteks. Päästeameti nõudel tuli ehitada 3-astmeline trepp.

Projekteerija ei olnud projektis ette näinud radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmist ning

tuli lisada katted. Arsti kabineti pistikute vajadused olid projekteerijal jäänud arstiga

kooskõlastamata, mistõttu tuli lisada pistikuid. Algse projekti järgi jooksid tualettide seinad

akendesse, mis välistanuks nende avamise. Seega tuli teha muudatused. Projekteerija ei

võtnud arvesse olemasoleva võimla põranda olukorda ning tuli teostada lisatöid põranda

kasutuskõlblikuks muutmiseks. Projekti kohaselt jooksis sadevesi katuselt otse laste kooliteele

ning tuli teostada lisa välitöid ja konstrueerida sadevee äravool. Projekteeritud ventilatsioon ei

mahtunud koridori lae alla ära. Tekkis vajadus teostada eritööde muudatused. Projekteerides

ei olnud arvestatud olemasolevate välistreppide olukorraga ja teostada tuli lisatöid nende

korrastamiseks.

Seoses

Adveni

eripäraga

kütte

osas

tuli

teostada

soojasõlme

akumulatsioonipaakide ehitus. Drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool.

Trepipiirete osas oli projektis vale pikkus. Tulevase seadusega kooskõlla viimiseks tuli

teostada ventilatsiooni projektimuudatus.

5. Hageja hinnangul olid projekteerimisvead sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud

tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel arvestada. Kostja on rikkunud lepingut,

kuna teostas tööd projekteerimisvigadega. Hageja sai hinnata, kas projekt on terviklik ja omab

lisasid, kuid eriteadmised hindamaks tööde eripärasid hagejal puudusid. Ehituse käigus

toimusid hageja poolt organiseeritud ehitusnõupidamised, mida ka protokolliti. Kostja tegi

projekti jooksvalt muudatusi ning tehtud muudatused protokolliti ehitusnõupidamiste

protokollides. Samuti käitus kostja vastuoluliselt, kuna lõi ebaõige ettekujutuse selle kohta, et

kahju hüvitab kindlustus. Seega on hageja hinnangul kostja tuginemine aegumisele vastuolus

hea usu põhimõtetega. Projektivigade tõttu kallinesid ehitustööd, siis on põhjuslik seos

rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi

aegunud. Projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga mis toob

kaasa ehitise puuduse, aegub TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta

möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis

projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Käesoleval juhul on projekteerimistööd

antud üle 30.04.2009, mistõttu on nõue aegunud 30.04.2014. Kõik väidetavad puudused,

mida hageja projekteerimisel kostjale ette heidab olid nähtavad või pidid olema nähtavad

projekt dokumentatsiooni tavapärase ülevaatamise käigus. Mitte ükski etteheidetav puudus ei

olnud sellise iseloomuga, mis oleks ilmsiks tulnud alles pärast hoone valmimist. Hageja on

05.08.2020 menetlusdokumendi p-st 2 märkinud, et hageja on ehitajaga puudusi ehitustööde

koosolekutel arutanud alates septembrist 2012 kuni maikuuni 2013. Hageja on väidetavatest

projekteerimisvigadest saanud kõige hiljem teada vahetult enne ehitustöödega alustamist,

mistõttu on ilmselge, et tegemist ei ole Riigikohtu poolt kirjeldatud hea usu vastase

erijuhtumiga, mille puhul võiks võtta positsiooni, et hageja nõue kostja vastu ei aeguks enne

viie aasta möödumist, alates ehitise valmimisest, seejuures ei ole ükski etteheide ka sisuliselt

selline, mis ilmneks alles ehitise kasutusele võtmisel.

7. Ehitusluba

on

Kostivere

põhikoolile

väljastatud

30.07.2012.

Ehitustööde

koosolekuprotokollidest nähtub, et kõik vaidlusalused küsimused, mida hageja projekteerijale

ette heidab on suures ulatuses läbi arutatud juba ehitustöödele eelnevalt sügisel 2012, või siis

veidi pärast ehitustöödega alustamist, seega isegi juhul, kui hageja etteheidetud puuduste näol

oleks tegemist projekteerimisvigadega (asjaolu, mida kostja õigeks ei võta), ei ole tegemist

selliste varjatud puudustega, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti

vastuvõtmisel avastada.

8. Ehitusinsener P. S. vastusest nähtub, et hageja poolt etteheidetud puudused on nähtavad nii

joonistes kui ka projekti seletuskirjas. Täiendavalt tuuakse vastuses esile, et osa puudulikke

lahendusi tuleneb lähteülesandest ning, et täiendavad tööd (puudused) oleks tulnud kajastada

projekteerimistööde vastuvõtmisel puuduste loetelus. Võttes arvesse, et hageja heidab kostjale

ette muuhulgas, trepi ja vaheseinte puudumist, akende puudumist, sadeveesüsteemi

puudumist, akumulatsiooni paakide puudumist, ei ole eluliselt usutav, et hageja neid puudusi

projekti tavapärase ülevaatamise raames ei saanud tuvastada, sest vaheseinte ja akende

puudumine on joonistelt ning plaanidelt nähtav ning tuvastatav ilma eriteadmisi omamata.

9. Kostja hinnangul ei ole ta projekteerimislepingut rikkunud, hoone juures ei esine vigu, mis

oleks tingitud ebaõigest projekteerimisest, mistõttu ei ole täidetud VÕS §-des 115, 127 ja 128

sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Võimalikku varalist kahju ei nähtu ka mitte ühestki

hageja poolt saadetud ehitustööde koosoleku protokollist. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et

hagi esemeks olev rahaline nõue on tõendamata. Kostja hinnangul ei ole hageja enda poolt

koostatud kalkulatsioon asjakohane tõend, millest ei nähtu väidetava kahju kujunemine,

hüvitatavate tööde loetelu jms.

10. Kostja leiab, et hagejale olid kõik hagis esile toodud puudused teada või vähemalt, pidid

teada olema, seejuures ei ole eluliselt usutav, et hageja ei kontrollinud talle 2009. aastal üle

antud projekti üldse ning asus seda tegema alles vahetult enne ehitustöödega alustamist kolm

aastat hiljem, aastal 2012, peale mida tekkis vaidlus projekteerimisvigade üle, samas ei peaks

asjaolu, et hageja töid üle ei vaadanud mõjutama aegumistähtaja kulgemist või aegumistähtaja

algust. Kostja ei ole varem ega kohtumenetluses hageja nõuet tunnustanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus jätab hagi rahuldamata.

12. Hageja esitas kostja vastu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kahjunõude

100 395,16 eurot.

13. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 29.12.2008 töövõtulepingu nr 6-

23/89,

mille

esemeks

oli

ehitusprojekti

koostamine

Kostivere

kooli

hoone

rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks (I kd, tl 7-9 pöördel). Kostja ülesandeks olid

töövõtulepingu I osa p-ide 1.1-1.4 alusel eeltööde teostamine (hoone alusplaanide

digitaliseerimine

ja

tehniliste

tingimuste

taotlemine);

eskiislahenduse

koostamine;

juurdeehituse eelprojekti ja hoone fassaadilahenduse koostamine (arhitektuur-konstruktiivne

osa; eriosade kirjed ja skeemid; energiaaudit; välisvõrgud; asendiplaan; vajalike

kooskõlastuste hankimine); põhiprojekti koostamine (arhitektuurne ja konstruktiivne osa;

elektrivarustuse ja nõrkvoolu osa; vesivarustus ja kanalisatsioon; küte ja ventilatsioon).

Projekt valmis osadena ja kostja kohustus valminud projekti hagejale lõplikult üle andma

hiljemalt 17.04.2009. Ehitusprojekt anti kostjale üle 30.04.2009 (I kd, tl 52 pöördel). Hageja

esitas kostjale 26.07.2013 kahjunõude 103 395,16 eurot (I kd, tl 10). Pooled allkirjastasid

20.06.2016 tasaarvestusavalduse, millega loeti hageja kahjunõue kostja vastu vähendatuks 3

000 euro võrra (I kd, tl 12). Tasaarvestusaktis märkis kostja, et ei nõustu nõutava

kahjuhüvitise kogusummaga, ning kohustus esitama vastuväited hiljemalt 01.08.2016. Kostja

vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja

jättis 28.09.2018 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning

otsustas

jätkata

menetlust.

Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

30.05.2019

otsusega

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu vaheotsuse resolutsiooni muutmata, kuid

muutis selle põhjendusi. Riigikohus tühistas 27.03.2020 otsusega ringkonnakohtu ja

maakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus

leidis, et kohtud ei ole hinnanud seda, kas hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid

puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust

rakendades projekti vastuvõtmisel arvestada ja mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise enne

viie aasta möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest)

aegumise vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (vt RKTKo 2-17-3860, p 15; I

kd, tl 200 ja 200 pöördel).

14. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtulepinguga

kohustub üks isik valmistama või muutma asja ja teine isik maksma selle eest tasu (VÕS §

635 lg 1). Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus

(VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642).

15. Kohus selgitas pooltele 08.07.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust

ning tõendamiskoormist (I kd, tl 1-2). Kohus lähtus selgitamiskohustust täites mh Riigikohtu

poolt 27.03.2020 kohtuotsuses antud juhistest (I kd, tl 199-203).

16. Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks

antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendava tähtaja võib jätta andmata VÕS § 115 lg 3

kohaselt, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116

lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine

muul põhjusel mõistlik. Kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja võib jätta andmata ka siis, kui

töövõtja on puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmisest keeldunud. Kulutused töövõtja

tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab

kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue). Sellisel juhul on

tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on tellija kantud kulutuste

hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg-te 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine

eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud. Töövõtulepingu puhul tuleb seda hinnata

VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1 (RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 27).

Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine

või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub

tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 647 lg 1).

17. Kohus mõistab Riigikohtu 27.03.2020 otsusest, et enne aegumise üle otsustamist tuleb

tuvastada kas hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises ja olid sellise

iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti vastuvõtmisel

avastada (I kd, tl 199-203).

18. Hageja hinnangul selgusid ehitustööde käigus järgmised vead:

18.1 Projektoritel nõrkvoolu puudumine Nõrkvoolu puudutavat küsimust arutati 27.09.2012

toimunud koosolekul. Nimetatud koosoleku protokolli p-st 25 nähtub, et toimus nõrkvoolu

projekti ülevaatus koos alltöövõtjaga ning kool esitas omad soovid ja ettepanekud. Uued

lahendused tuli täpsustada projekteerijaga (I kd, tl 135). Seega oli nõrkvoolu osas tegemist

projekti muudatusega mitte puudusega.

18.2 Laepaneel ei olnud piisava paksusega, mistõttu tuli teostada betoonpõrandate lisatäide.

Kõnealust küsimust käsitleti 18.10.2012 ehituskoosolekul. Koosoleku protokolli p-ist 19 ei

nähtu, et tegemist oleks projekteerimisveaga (I kd, tl 131).

18.3 Akende lisamist keldrisse arutati 15.11.2012 toimunud ehituskoosolekul (I kd, tl 7).

15.11.2012 protokolli p-st 7 nähtub, et tellija soovis keldriaknad kinni laduda (I kd, tl 78).

Keldriakende kinni ladumist ei lubanud Päästeamet. Lisaks eeltoodule on arutatud

keldriakendega seotud küsimust 18.04.2013 ehituskoosolekul, mille protokolli p-st 12 nähtub,

et juba esialgse projekti järgi oli ette nähtud keldrile aknad (I kd, tl 111). Sellest tulenevalt on

tõendamist leidnud, et projekti muudeti ehitustööde käigus ja tegemist ei ole

projekteerimisveaga.

18.4 Ehitustööde käigus tuli lisada kipsseinu. Kõnealust küsimust käsitleti 22.11.2012

ehituskoosolekul, mille kohta koostatud protokolli p-st 13 nähtub, et vaidlusaluste seinade

näol oli tegemist telgedel P ja 6/1 seintega, mis olid ehitaja hinnangul ebatasased ja pragudega

(I kd, tl 83). Ehitaja soovis viimistluskvaliteedi tagamiseks ehitada see ümber katte seinana.

Protokollist nähtuvalt ei olnud vaja projekti muuta ning seina juures ei esinenud ka

heliisolatsiooni puudusi. Kostja hinnangul puudus vajadus seinte muutmiseks, tegemist ei

olnud tehnilise või projekteerimisveaga.

18.5 Hoone vastavusse saamiseks akustiliste normidega, tuli hagejal hoonesse paigaldada

täiendavaid ripplagesid ning lagesid isoleerida. Ehitaja tegi järelkaja proovid (15.11.2012

protokoll, p 12, I kd tl 78 pöördel). Kostja hinnangul ei ole selge, mis on täpne etteheide

akustilise lahenduse projekteerimisel. 22.11.2012 koosolekul ootas ehitaja lahendusi võimla ja

klassiruumide akustika kohta (I kd, tl 83). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et

täiendavate ripplagede paigaldamine oli tingitud projekteerimisveast. Projekti muutmine või

tehniliste lahenduste täiendamine ehitustööde käigus ei ole käsitletav projekteerimisveana.

18.6 Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei ole arvesse võtnud tööülesande püstitust,

mille kohaselt pidi kool toimima remonttööde ajal uues osas. Hageja ei ole tõendanud, et

pooled leppisid selles lepingus kokku. Hageja ei ole ka tõendanud, et tööülesande püstitust

arutati ehituskoosolekul ning, et tööülesande püstituse mittearvestamine on projekteerimis-

viga.

18.7 Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei olnud projektis ette näinud soojasõlme

lisakilpi akumulatsioonipaakide kütteks ning lisavalgusteid, mis tuli lisada Päästeameti

hilisemal nõudel. Hageja ei ole tõendanud, et lisavalgustitega seotud puudusi on kostjale

arusaadavalt ehituskoosolekutel arutatud. Seoses akumulatsioonipaakidega on hageja

viidanud ehituskoosoleku protokollile nr 23 p-le 23, millest nähtub, et hagejal ei ole

liitumislepingut Adven Eestiga, mistõttu ei kooskõlasta Adven soojasõlme jooniseid (I kd, tl

101). Hageja ei ole tõendanud, et kostja ülesandeks oli Adven Eestiga hageja nimel lepingute

sõlmimine. Nimetatud kohustus ei nähtu ka projekteerimislepingust.

18.8 Hageja heidab kostjale ette Päästeameti nõudel 3-astmelise trepi ehitamist. Trepi

ehitamist arutati 29.11.2012 ehituskoosolekul. Protokolli nr 16 p-st 12 nähtub, et projekteerija

on teinud ettepaneku rajada kahe astmeline tasapind, mida saaks kasutada istepingina (kd I, tl

87). Nimetatu näol on tegemist projekti täiendamisega.

18.9 Radiaatorite ja ventilatsioonitorude katmiste küsimust arutati 17.01.2013

ehituskoosolekul. Protokollist nr 22 p-ist 15 nähtuvalt tegi hageja ettepaneku paigaldada

radiaatoritele kaitserestid (I kd, tl 96 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt ettepanku

tegemine on käsitletav projekti muudatusega tellija soovil. Küsitud on küll, et kas projekt seda

ei kajasta, kuid hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli projekteerimisveaga.

18.10 Arsti kabinetis ebaõigesti projekteeritud pistikupesade asukohti arutati 21.02.2013

toimunud ehituskoosolekul. Protokollist nr 27 p 12 nähtuvalt soovis perearst muuta

pistikupesade asukohta (I kd, tl 106). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist ei ole

projekteerimisveaga, vaid tellija initsiatiivil tehtud projekti muudatusega. Hageja ei ole

tõendanud, et lepingu järgi oli kostjal kohustus läbirääkida arstiga pistikupesade asukohad.

18.11 Valesti projekteeritud tualettruumid. Hageja ei ole tõendanud, et ehituskoosolekutel

arutati asjaolu, et tualettruumid on valesti projekteeritud. Juhul kui tualettruumid olid valesti

projekteeritud, siis pidi hageja projekti vastuvõtmisel nägema, et tualettruumid on valesti

projekteeritud ja teatama koheselt projekteerimisvigadest.

18.12 Olemasoleva võimla põranda olukorra mittearvestamine. Kõnealust asjaolu on arutatud

13.06.2013 ehituskoosolekul. Protokolli nr 42 p-st 4 nähtub, et olemasoleva võimla

puitpõranda avamisel selgus, et osaliselt on põranda puidust kandekonstruktsioon

amortiseerunud ja pehastunud (I kd, tl 116). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on

projekteerimisveaga.

Hageja

ei

ole

tõendanud,

et

kostja

ülesanne

oli

enne

projekteerimistöödega

alustamist

hoone

juures

konstruktsioonide

avamine.

Kostja

lepingulised kohustused on nähtavad pooltevahelise lepingu p-st 1 (I kd, tl 7), mille kohaselt

kuulus eeltööde hulka hoone alusplaanide digitaliseerimine ja tehniliste tingimuste

taotlemine).

18.13 Sadevee langemise projekteerimine kooliteele. Hageja viitab 15.11.2012 toimund

ehituskoosoleku protokollile 14, mille p-st 18 nähtub, et ehitaja soovib saada vihmavee

äravoolu osas lahendust (I kd, tl 79). Kostja selgitab, et palutud lahendus on projekteeritud

ning kostjale arusaadavalt ka välja ehitatud. Kostja hinnangul on tegemist projekti

täiendamisega ning hageja sellest varalist kahju saanud ei ole. Nimetatud protokollist ei nähtu,

et tegemist on projekteerimisveaga.

18.14 Projekteeritud ventilatsioon ei mahtunud koridori lae alla ära. Tõendamist on leidnud,

et ventilatsioonisüsteemi ümber projekteerimine oli seotud hageja sooviga muuta

ruumiprogrammi (16.05.2013 ehituskoosoleku protokoll nr 38 p-st 4, I kd, tl 125 pöördel).

Tegemist on projekti muutmisega, mitte projekteerimisveaga.

18.15 Välistreppidega seotud küsimusi on hagile lisatud materjalidest nähtuvalt arutatud

16.05.2013 toimunud ehituskoosolekul. Protokollist nr 38 p-st 12 nähtub, et ehitajal puuduvad

joonised välistreppide piiretele. Projekteerija ettepanek oli teha analoogsed võimla osas oleva

välistrepiga, mis projektis olemas. Juhul, kui oli tegemist projekteerimisveaga (mida hageja ei

ole tõendanud), pidi see olema hagejale nähtav projekti vastuvõtmisel.

18.16 Adveni kaugkütte eripäradega seoses tuli rajada akumulatsioonipaagid soojasõlme.

Koosoleku protokollist nr 23 p 23 nähtub, et hagejal ei ole liitumislepingut Adven Eestiga

sõlmitud. Lepingu puudumise tõttu ei kooskõlastanud Adven soojasõlme tehnilisi lahendusi (I

kd, tl 101).

18.17 Drenaaži eelvoolu ehituseks puudus projektis eelvool. Kostja on selgitanud, et drenaaži

eelvooluga seotud lahendus on kostjale arusaadavalt ehitajale antud. Hageja ei ole tõendanud,

et tegemist on projekteerimisveaga.

18.18 Hageja heidab kostjale ette seda, et trepipiirete osas oli projektis vale pikkus. Hageja ei

ole tõendanud, et tegemist on projekteerimisveaga. Juhul, kui ka oli projekteerimisveaga, siis

pidi see viga olema hagejale nähtav projekti vastu võttes.

18.19 Ruumiprogrammi muudatustega seoses ventilatsiooni projekti muutmine. 16.05.2013

ehituskoosoleku protokolliga 38 p 4 on tõendatud, et tellija soovis ruumiprogrammi muuta ja

tegemist on projekti muudatustega (I kd, tl 125 pöördel).

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et etteheidetavate puuduste näol on

tegemist projekteerimisvigadega. Protokoll nr 43 ei tõenda, et tegemist oli puudustega

projekteerimislepingus. Samuti ei tõenda protokollile lisatud tabel projekteerimislepingus

olevaid puuduseid. Projekteerimisvead ei nähtu ka hageja poolt esitatud ehituskoosoleku

protokollidest, vaid tegemist on projektimuudatustega, mida on pooled koosolekutel arutanud

ning seejärel palunud kostjal välja töötada või muuta. Projekteerimisveaga oleks tegu sellisel

juhul, kui valmis ehitatud hoone juures esineks selliseid puudusi, mis on tingitud ebaõigest

projektist. Hageja ei ole tõendanud, et hageja väidetud projekteerimisvead põhjustasid

puudused ehitises ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust

rakendades projekti vastuvõtmisel avastada. Hageja ei ole ka tõendanud, et hoonel oleksid

puudused, mis oleksid põhjustatud ebaõige projekti järgi hoone valmis ehitamisest.

20. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja rikkus projekteerimislepingut. Vastavalt ei ole

vaja edasi analüüsida teisi kahju tekkimise eeldusi.

21. Kooskõlas Riigikohtu 27.03.2020 selgitustega on hageja nõue kostja vastu aegunud.

Riigikohus on käesolevas asjas 27.03.2020 otsuse p-is 14 selgitanud, et VÕS § 651 lg 1

esimese lause järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg töö valmimisest. VÕS § 651 lg 1 teise lause järgi, kui tellija on kohustatud

töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks

lugemisest. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel on

oluline, mis oli töövõtulepingu alusel võlgnetav töö ja millal see töö valmis (või kui töö tuleb

vastu võtta, siis millal see töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti). Kui ehitise

projekteerimislepingu järgi on töövõtja kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab

projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg VÕS § 651 lg 1 alusel ehitusprojekti

kui töö valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis selle

vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.

Projekteerimistööd anti üle 30.04.2009. Seega tuleb aegumist hakata arvestama alates

30.04.2009 ning hageja nõue kostja vastu on aegunud 30.04.2014, s.o enne käesolevas

tsiviilasjas hagiavalduse esitamist.

Hageja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna kostja on hageja nõuet 20.06.2016

tunnustanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole hageja nõuet tunnustanud,

kuna on selgitanud, et ei nõustu hageja kahjunõudega (I kd, tl 12).

Kohus ei tuvastanud, et hageja väidetavad projekteerimisvead põhjustasid puudused ehitises

ja olid sellise iseloomuga, mida hageja ei saanud tavalist hoolsust rakendades projekti

vastuvõtmisel arvestada ja mis võimaldaks lugeda kostja tuginemise enne viie aasta

möödumist ehitise valmimisest (ehitise vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest) aegumise

vastuväitele hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Seega ei ole vaja hinnata kas nimetatu

võimaldab asuda seisukohale, et kostja tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise

valmimisest aegumise vastuväitele on hea usu põhimõttega vastuolus.

22. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning tõendid kohtuotsuse

tegemisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

24. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik