2-18-6254/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-6254

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6254

Tsiviilasi

OÜ Pro Aris et Focis hagi Pärnu Commerce OÜ ja H. B.

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

300 706,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Pro Aris et Focis (registrikood 10654470,

asukoht Vahe 15, 11615 Tallinn)

Hageja lepingulised esindajad: advokaat Maarja Pild ja

vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo TRINITI, e-

post maarja.pild@triniti.ee ja erki.vabamets@triniti.ee)

Kostja I: Pärnu Commerce OÜ (registrikood 11306469,

asukoht Supluse pst 1-402w, 11911 Tallinn)

Kostja II: H. B. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leho Pihkva

(Advokaadibüroo

GLIMSEDT

Estonia

OÜ,

e-post

leho.pihkva@glimstedt.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.’ilt hageja OÜ Pro Aris et Focis

kasuks solidaarselt välja 250 000 eurot (mis koosneb põhivõlgnevusest 240 000 eurost,

intressist

6000

eurost

ja

sissenõutavaks

muutunud

viivisest

ajavahemiku

01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 4000 eurost).

3. Mõista kostjalt I Pärnu Commerce OÜ-lt hageja OÜ Pro Aris et Focis kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 38 706,85

euro ulatuses ning lisanduv viivis alates hagi esitamisest (s.o alates 23.04.2018.a kuni

2-18-6254

põhivõlgnevuse (s.o 240 000 euro) tasumiseni määraga 5% aastas.

4. Jätta 26.02.2021.a kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva lahendi täitmist

tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Pärnu Commerce OÜ ja H. B.’i kanda.

2. Mõista kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.’ilt hageja OÜ Pro Aris et Focis

kasuks välja menetluskulud summas 12 360 eurot (sh käibemaks esindajakuludelt).

3. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

kostjatel

tasuda

hagejale

solidaarselt viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooltel

on

õigus

esitada

käesoleva

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

1. OÜ Pro Aris et Focis esitas 22.04.2018.a Harju Maakohtule hagi Pärnu Commerce OÜ (kostja

I) ja H. B. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes.

Hageja ja kostja I sõlmisid 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja

kostjale I laenu 240 000 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli lepingu kohaselt

01.10.2014.a. Kostja II käendas lepingut maksimumsummas 250 000 eurot. Kostja H. B. oli

Pärnu Commerce OÜ seaduslik esindaja. Pooled on kokku leppinud intressis 5% aastas

tasumata laenusummalt. Ühtlasi on pooled kokku leppinud, et intressi hakatakse arvestama

alates 01.10.2013.a summalt 150 000 eurot. Pooled on kokku leppinud viivises 5% aastas

tasumata laenusummalt.

30.04.2015.a esitas hageja kostjatele nõudekirja paludes kompromissi korras tasuda ära laenu

võlgnevusest hiljemalt 10.05.2015.a summa 11 239,73 eurot. Hageja nõudekirjale vastusena

tasus kostja I 23.04.2015.a kuupäeval ära summa 1500 eurot. Hageja on selles osas intresside

nõuet vähendanud.

Hageja on seisukohal, et kostja I on rikkunud laenulepingut, jättes lepingujärgseks tähtajaks

tagastamata laenusumma ning jättes laenusummalt maksmata intressi. Kostja I viivituse tõttu

on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõuab kostjatelt poolte vahel 13.05.2014.a sõlmitud

laenulepingu täitmist.

Hageja palub enda kasuks solidaarselt kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.ilt välja

mõista 250 000 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt I enda kasuks välja mõista 38 706,85 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised määras 5% aastas tasumata laenusummalt alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2-18-6254

2. Kostjate vastuväited

2.1. Kostjad ei ole hagiga nõus.

Hageja andis kostjale I laenu põhisummas 150 000 eurot. Pooled vormistasid varasemalt antud

laenu 13.05.2014.a allkirjastatud laenulepingus selliselt, et lisasid põhisummale sellelt

arvestatud tasumata intressi ja seega kujunes laenusummaks 240 000 eurot ning fikseerisid

laenu uueks intressiks 5% aastas. Eelnevast nähtub, et laenule algselt lisatud intress oli väga

kõrge, sest põhinõudele lisandus intressi summas 90 000 eurot ja seega kokkuvõttes teenib

hageja laenuandjana laenult kõrget intressi.

Kostja I laenas raha eesmärgiga investeerida see Rumeenias Costinesti linna lähedal asuvasse

energeetika ja kinnisvara projekti (edaspidi Rumeenia projekt), mida kostja I ka tegi. Kostjal I

on seega nõue Rumeenia projekti omaniku vastu, nõue muutub sissenõutavaks projekti

realiseerimisel ja millest kostja I saab tagastada hagejalt võetud laenu. Rumeenia projekti

realiseerimine on võtnud algselt kavandatust kauem aega, sest olukord Rumeenia

kinnisvaraturul väljaspool suuri linnu on olnud keeruline. Turg on nüüd hakanud ilmutama

paranemise märke ja seetõttu on Rumeenia projekti realiseerimise väljavaated paranenud.

Hageja algatatud kohtuasi võib avaldada negatiivset mõju Rumeenia projekti realiseerimisele,

sest realiseerimisele eelnevalt on vaja teha investeeringuid, milleks vajaliku kapitali

kaasamisega tegeleb kostja II. Kostja II nime seostamine käimasoleva kohtuasjaga võib

avaldada kapitali kaasamisele ebasoodsat mõju. Seega on kohtuasja kiire lõpetamine ka hageja

enda huvides, sest see aitab kaasa laenu tagastamisele. Kostja II on hageja esindajat (M. J)

hoidnud kursis Rumeenia projekti arengutega ja M. J. on olnud teadlik, et projekti

realiseerimine ja seega ka laenu tagastamine võtab algselt kavandatust kauem aega. Laen

kannab intressi ja seega saab laenuandja oma investeeringult tulu.

Kostja leiab, et poolte tegelik tahe seisnes selles, et laenu tagastamine pidi toimuma Rumeenia

projekti müügist laekuvast tulust. Vastava tulu tekkimise aega ei olnud 13.05.2014 võimalik

täpselt prognoosida, sest see sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja ostjate huvist müüdava vara

suhtes.

Laenulepingu punktis 2.1 sätestati laenulepingu sõlmimise ajal mittesiduvaks eesmärgiks

tagastada laen 01.10.2014.a. Laenulepingu punktis 3 lepiti kokku, et juhul, kui laenu nimetatud

kuupäevaks ei tagastata, siis maksab laenusaaja intressi määras 5% aastas kuni laenu

tagastamiseni. Seega on vale hageja väide, et tegemist on viivisega. Tegelikult leppisid pooled

kokku, et laen kannab 5% intressi kuni selle tegeliku tagastamiseni.

Laenu tegelik tagastamise tähtaeg jäi lahtiseks ja sõltus sellest, millal laenusaajal õnnestub

realiseerida Rumeenia projekt, millest saadav tulu võimaldab tagastada laenu. Poolte tegeliku

kokkulepet kinnitab enne ja pärast laenulepingu punktis 2.1 märgitud indikatiivse tagastamise

tähtaja (01.10.2014.a) saabumist poolte vahel peetud kirjavahetus.

15.08.2013.a e-mailis selgitas H. B. M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks

tähtajaks, vaid see sõltub Rumeenia projekti müügist. Seetõttu lisati laenulepingusse punkt 3,

mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni.

06.02.2016.a saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles

palus viimasel allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse

korrastamiseks. H. B. selgitas, et lepingu muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi

tasumine kuni laenu tagastamiseni ette nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel

saabunud, vaid see saabub, siis kui õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara.

Kostja I laenulepingu muudatust ei allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale 1 ühtegi

pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab

laenulepingut samal viisil nagu oli poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse

2-18-6254

kinnisvara müügist saadavast tulust ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega). 27.04.2017.a

saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I tolleaegsele juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles

palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus täpsustada laenu

tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu tagastamiseks vajalik

kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb. Sellele kirjale vastas H.

B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu muutmine pole vajalik, sest seal

on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B. silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas

intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku tagastamiseni.

Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et lepingus

tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on ilmne, et hageja juhatuse liige M. J. mõistis

laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et laen kuulub tagastamisele,

kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara mitte konkreetseks kuupäevaks.

Laenulepingut tegelikkuses ei pikendatud ja hageja ei esitanud kostjale 1 sellega seoses enam

täiendavaid nõudeid ega pretensioone. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jaoks on

asi selge ja hageja ootab laenu tagastamist kinnisvara müügist nii nagu pooled olid omavahel

tegelikult kokku leppinud.

Ebaõige on hageja väide, et kostja I on 23.04.2015.a maksnud hagejale laenulepingu alusel

tasumisele kuuluvat intressi 30.04.2015 esitatud nõudekirja alusel. Hageja väide on

ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav, sest selle kohaselt tasus kostja I intressi 23.04.2015

vastuseks hageja 30.04.2015 nõudele. Ilmselgelt ei saanud kostja I tasuda intressi nõude alusel,

mis esitati talle alles 7 päeva hiljem ning seega on hageja väide ebaõige ja vastuolus tema enda

esitatud tõenditega . Makse selgitusse on kostja I märkinud „sissemakstud kapital vastavalt

lepingule“ , mis ei viita intressi tasumisele.

2.2. Kostjad on hagi vastuses taotlenud, et juhul, kui kohus leiab, et laenu tagastamise nõue muutus

sissenõutavaks 01.10.2014.a, siis alternatiivselt taotlevad kostjad aegumise kohaldamist.

Kostjad viitavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, mille kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostjad märgivad, et hageja on esitanud

kohtule hagi 22.04.2018.a. Kostjate hinnangul aegus hageja nõue 01.10.2017.a, sest siis

möödus kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.

2.3. Kostja II 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II ei ole käendust

andnud. Kostja II hinnangul on hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu punktis 4 on

kostja II väljendanud vaid valmisolekut anda käendus tulevikus. Kostja II ei ole vastavat

käendust hageja kasuks andnud ja seega ei ole hagejal tekkinud väidetavast käendusest

tulenevat nõuet kostja II vastu.

3. Hageja on 18.06.2018.a esitanud arvamuse kostjate vastusele. Hageja selgitab, et ta on

püüdnud järjepidevalt juba aastaid kostjatelt lepingu järgset võlgnevust sisse nõuda, püüdes

mh korduvalt kokku leppida erinevates maksegraafikutes, kuid pooled ei ole jõudnud

kohtuvälise kokkuleppeni.

Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled

leppisid 13.05.2014.a lepingus kokku laenu tagastamise tähtaja, s.o 1. oktoober 2014.a.

Vastupidist ei ole kostjad suutnud tõendada ning see ei tulene ka VÕS § 29 alusel lepingu

tõlgendusest. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Hageja ei nõustu kostjate alternatiivse väitega, et hageja nõue on aegunud. Kostjad on teinud

lepingu täitmist silmas pidades hagejale 23.04.2015.a makse, mis on käsitletav nõude

tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 mõistes. Täiendavalt ei ole tegemist ainsa korraga, mil

kostjad on võlga tunnistanud. Poolte vahel on kestnud lepingut puudutavad läbirääkimised

aastaid, millest nähtub kostjate teadlikkust nõude olemasolust.

2-18-6254

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi kuulub

mõlema kostja osas rahuldamisele.

2. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas - hageja ja kostja I sõlmisid

13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 240 000 eurot.

2.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.05.2014.a laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud

sissenõutavaks. Alternatiivse vastuväitena väidavad kostjad, et hageja nõue on aegunud.

Lisaks on poolte vahel tõusetunud vaidlus ka selles, kas kostjat II saab 13.05.2014.a

laenulepingu käendajaks lugeda

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja Pärnu Commerce OÜ sõlmisid

13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu. Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et

laenuandja nõustub laenama summa kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”)

laenusaajale. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale

ning sisaldab sada viiskümmend tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend

tuhat (90 000) eurot põhiosale kogunenud intressi. Laenulepingu p 5, milles pooled

nõustuvad, et see uus leping asendab kõiki varasemad laenulepingud ja seega kõik

varasemaid laenulepingud lepinguosaliste vahel on ülevõetud käesoleva lepinguga (kd I tl 5;

eestikeelne tõlge kd I tl 25).

Eelnevast võib järeldada, et poolte vahel on olnud varasem võlasuhe (või võlasuhted), mille

pooled on 13.05.2014.a laenulepingu abil ümber kujundanud laenulepinguks, mis oma

olemuselt on novatsioon (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2). Kõnesolev säte näeb ette, et

isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga

kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral

võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Kostja I vastu esitatud nõude

rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud

täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud (st see on muutunud sissenõutavaks) ning see ei ole

aegunud.

2.2. Hageja nõue kostja vastu on esitatud käenduslepingu alusel. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on

tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kostja I oli 13.05.2014.a laenulepingu sõlmimise ajal

kostja I juhatuse liige. Kostja II on vastuses hagile esitanud samad vastuväited, mis kostja I

(kd I, tl 34). Kostja II on 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II

ei ole käendust andnud.

VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

13.05.2014.a laenulepingust ei nähtu seda, et käendaja vastutaks üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Hagi kuuluks kostja II osas rahuldamisele juhul, kui

2-18-6254

kohus tuvastab kostja I vastu esitatud nõude rahuldamise eeldused ning tuvastab lisaks ka

laenulepingu p-s 4 antud käenduse kokkuleppe kehtivuse.

3. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

13.05.2014.a laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise tuvastamiseks

võtta seisukoht selles, millisel kuupäeval või sündmuse esinemisel tuli laenulepingu alusel

võetud laen hagejale tagastada.

Riigikohus on selgitanud, et seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult

vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe

õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29

sätestatud tõlgendamisreeglitega (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 20.05.2020.a lahend asjas

nr 2-18-6908, p 13).

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama

TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Lepingupoolte ühise tegeliku tahte

väljaselgitamise tõendamiskoormis lasub sellel, kes sellele tahtele tugineb (Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Kostjatel tuleb

tõendada lepingupoolte ühist tahet osas, milles pooled on kokku leppinud laenu

sissenõutavaks muutumise sündmuseks Rumeenia projekti realiseerumise. Hagejal tuleb

seevastu tõendada poolte ühist tahet selles, et laenusaajal tuli laen tagastada 1. oktoobriks

2014.a.

Ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg-s 5 ette nähtud

asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1,

2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;

tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab

kohus järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus

asjas nr 3-2-1-33-02, p 9).

3.1. Hagiavalduses on hageja seisukohal, et pooled on laenu tagastamise kuupäevaks kokku

leppinud 01.10.2014.a. Hageja viitab laenulepingu p-le 2.1, mille kohaselt maksab laenusaaja

laenuandjale laenu tagasi 1. oktoobriks 2014.a (täpsustatud tõlge eesti keelde kd I, tl 25;

inglisekeelne lepingu tekst kd I, tl 5 on järgmises sõnastuses: „The Borrower shall repay the

Debt to the Lender by 1 October 2014.“).

Kostjad väidavad, et laenu tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostjad

väidavad, et kostja I laenas raha eesmärgiga investeerida see Rumeenias Costinesti linna

lähedal asuvasse energeetika ja kinnisvara projekti (edaspidi Rumeenia projekt), mida kostja

I ka tegi. Kostjal I on seega nõue Rumeenia projekti omaniku vastu, mis muutub

sissenõutavaks projekti realiseerimisel ja millest kostja I saab tagastada hagejalt võetud

laenu. Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud algselt kavandatust kauem aega, sest

olukord Rumeenia kinnisvaraturul väljaspool suuri linnu on olnud keeruline. Turg on nüüd

hakanud ilmutama paranemise märke ja seetõttu on Rumeenia projekti realiseerimise

väljavaated paranenud. Kostja II on enda sõnul hoidnud hageja seaduslikku esindajat M. J.d

2-18-6254

kursis Rumeenia projekti arengutega ja M. J. on olnud teadlik, et projekti realiseerimine ja

seega ka laenu tagastamine võtab algselt kavandatust kauem aega.

Kostjad on seisukohal, et poolte tegelik tahe seisnes selles, et laenu tagastamine pidi

toimuma Rumeenia projekti müügist laekuvast tulust. Vastava tulu tekkimise aega ei olnud

13.05.2014.a võimalik täpselt prognoosida, sest see sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja ostjate

huvist müüdava vara suhtes. Kostjate hinnangul lepiti laenulepingu punktis 2.1 selle

sõlmimise ajal mittesiduvaks eesmärgiks tagastada laen 01.10.2014.a. Kostjate hinnangul jäi

laenu tegelik tagastamise tähtaeg lahtiseks ja sõltus sellest, millal laenusaajal õnnestub

realiseerida Rumeenia projekt, millest saadav tulu võimaldab tagastada laenu.

Seega väidavad kostjad, et laenu tagastamine 01.10.2014.a kuupäevaks oli pooltele

mittesiduv. Laenu tegelik tagastamine pidi toimuma, siis kui kostjale I saab Rumeenia

projekti müügist tulu. Samale seisukohale on kostjad jäänud ka 06.10.2020.a kohtuistungil

(kd I tl 198-199 pöördel).

3.2. Kostjad tõendavad poolte ühist tahet pooltevahelise kirjavahetusega. Kostjad viitavad

15.08.2013.a elektronkirjale (kd I, tl 38; eestikeelne tõlge kd I; tl 43). Kõnesolevas kirjas on

H. B. selgitanud M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks tähtajaks vaid

see sõltub Rumeenia projekti müügist. Kostjad leiavad, et seetõttu lisati laenulepingusse

punkt 3, mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni.

Hageja on enda 18.06.2018.a arvamuses seisukohal, et kostjate esitatud tõenditest ei nähtu, et

pooled oleksid arutanud või soovinud laenu tasumise tähtaega siduda Rumeenia projekti

realiseerimisega.

Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et laenuandja nõustub laenama summa

kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”) laenusaajale. Pooled on kokku

leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale ning sisaldab sada viiskümmend

tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend tuhat (90 000) eurot põhiosale

kogunenud intressi (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eelnevast võib järeldada, et poolte

vahel on olnud varasem võlasuhe, mida pooled on 13.05.2014.a laenulepingu näol ümber

korraldanud. Laenulepingu punktis 5 nõustuvad pooled, et see uus leping asendab kõiki

varasemaid laenulepinguid ja seega kõik varasemad laenulepingud lepinguosaliste vahel on

ülevõetud käesoleva lepinguga.

Kostja H. B. on nentinud, et ta ei saa hagejale garanteerida tagasimakset aasta jooksul, sest ei

tea, kas projekt lõpule jõuab. Vaatamata kostja I investeerimisprojekti realiseerimise riskile

on kostja I peale eelnimetatud kirjast nähtuvaid läbirääkimisi siiski nõustunud 2014.a

maikuus nõustunud sõlmima lepingu, kus pooled on laenulepingu tagastamise kuupäeva

selgelt määratlenud. Kohtu hinnangul ei saa kostjate poolt esitatud 15.08.2013.a

kirjavahetusest lugeda välja seda, et pooled oleksid ühiselt soovinud laenu tasumise tähtaega

siduda Rumeenia projekti realiseerimisega. Kuigi kostjad on läbirääkimiste käigus

väljendanud seda, et kostja I võime laenusummat tagastada on seotud investeeritud

laenusumma tootlusega, ei saa kostjate äririski pidada 13.05.2014.a laenulepingu alusel

võetud kohustuse täitmise eelduseks. Nõustuda tuleb hageja 29.06.2020.a seisukohaga selles,

et eluliselt ei oleks usutav, et hageja oleks olnud nõus kandma kostjate äririski.

3.3. Poolte ühise tahte väljaselgitamisel on oluline ka lepingupoolte käitumine pärast lepingu

sõlmimist.

Hageja viitab 29.06.2020.a seisukohas poolte suhtlusele peale 18.10.2014.a kuupäeva

möödumist – hageja on 18.10.2013.a elektronkirjas küsinud, et miks kostja ei ole ikka veel

võlgnevust üle kandnud (kd I tl 183). Eelnev tõendab kohtu hinnangul seda, et hageja on

01.10.2014.a kuupäeva pidanud tähtajaks, mil kostjal I oli kohustus laen tagastada.

2-18-6254

Kostja viitab hageja seadusliku esindaja 06.02.2016.a kirjale, milles hageja palus kostja I

seaduslikul esindajal allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse

korrastamiseks (kd I tl 36; eestikeelne tõlge kd I tl 41). H. B. on selgitanud, et lepingu

muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi tasumine kuni laenu tagastamiseni ette

nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud vaid see saabub, siis kui

õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kostja I laenulepingu muudatust ei

allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale I ühtegi pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt

järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab laenulepingut samal viisil nagu oli

poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse kinnisvara müügist saadavast tulust

ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega).

Kostjad viitavad ka 27.04.2017.a hageja elektronkirjale (kd I tl 37; eestikeelne tõlge kd I tl

42), milles hageja palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus

täpsustada laenu tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu

tagastamiseks vajalik kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb.

Sellele kirjale vastas H. B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu

muutmine pole vajalik, sest seal on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B.

silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku

tagastamiseni. Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et

lepingus tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on kostjate hinnangul ilmne, et hageja

juhatuse liige M. J. mõistis laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et

laen kuulub tagastamisele, kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara.

Kohtu hinnangul ei saa 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade põhjal järeldada

kostjate soovitut. Hageja on tõendanud seda, et pärast 01.10.2014.a kuupäeva on poolte

vahel alanud läbirääkimised lepingu täitmise osas. Seda kinnitab eelkõige hageja

29.12.2014.a elektronkiri, kus hageja palub kostja I seaduslikul esindajal teada anda, millist

osalist makset saab kostja I pakkuda ja kui kaugele peab meeldetuletust pikendama (kd I, tl

184). Lisaks küsib hageja 20.08.2017.a elektronkirjas H. B.ilt: „Mis takistab sind olema nõus

igakuiste sümboolsete tagasimaksetega, mis vastaksid sinu maksetasemega? Kui suure

summa sa kuus maksta saaksid?“ (kd I tl 54 ja eestikeelne tõlge kd I tl 55).

Kohus leiab, et 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade sisuks ongi pooltevahelised

läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Kirjadest ega ka poolte kirjavahetusest tervikuna ei

saa välja lugeda seda, et pooltel oleks 13.05.2014.a laenulepingu tähtaja osas ebaselgusi

olnud. Kostja I nentis vaid seda, et tal ei ole võimalik laenusummat tagastada ning pooled ei

ole 13.05.2014.a laenulepingus kokku lepitud tähtaega muutnud. Kohtu hinnangul ei saa

pooltevahelist kirjavahetust pidada nende tahteavaldusteks muuta lepingujärgset täitmise

kuupäeva.

Kostja tõendid ning seisukohad ei lükka ümber hageja tõendite ning laenulepingu teksti

pinnalt tekkinud kohtu veendumust selles, et 13.05.2014.a laenulepingu täitmise tähtajaks

tuleb pidada 01.10.2014.a.

4. Kostjad on 17.05.2018.a hagi vastuses taotlenud, et juhul, kui kohus leiab, et laenu

tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2014.a, siis alternatiivselt taotlevad kostjad

aegumise kohaldamist.

Kostjad viitavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, mille kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostjad märgivad, et hageja on

esitanud kohtule hagi 22.04.2018.a. Kostjate hinnangul aegus hageja nõue 01.10.2017.a, sest

siis möödus kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostjad on lisanud, et kostja I

23.04.2015.a makse summas 1500 eurot ei ole kaasa toonud aegumise katkemist, sest hageja

ei ole tõendanud seost selle makse ja tema poolt seitse päeva hiljem (s.o 30.04.2015.a)

2-18-6254

esitatud pretensiooni vahel. Kostjate hinnangul ei saa sellist seost loogiliselt eksisteerida, sest

varasem makse ei saa olla tehtud hiljem esitatud pretensiooni täitmiseks (kd I tl 33 pöördel).

Hageja väidab, et alusetu on kostjate seisukoht, et kostja 23.04.2015.a makse ei ole käsitletav

nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 mõistes (kd I tl 49 pöördel).

4.1. Pooled vaidlevad, kas kostja I 23.04.2015.a makset summas 1500 eurot saab pidada hageja

nõude tunnustamiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud

isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 täpsustab, et nõude tunnustamine võib

seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise

andmises või muus teos.

Hagiavalduse lisaks nr 4 olevast maksekorraldusest nähtub, et kostja I on 24.04.2015.a

teinud hagejale ülekande summas 1500 eurot (kd I tl 12). Hageja on teinud kostjale I

09.04.2015.a elektronkirjas ettepaneku maksta alustuseks sümboolne 7500 eurot (kd I tl 182,

eestikeelne tõlge pöördel). Hageja on hinnangul, et selle peale kandis kostja I 23.04.2015.a

hagejale eelmainitud 1500 eurot.

Kohus on 06.10.2020.a kohtuistungil arutanud pooltega kõnesoleva maksekorralduse

olemust. Kostja on seisukohal, et selles makses ei ole laenulepingule viidatud ning see ei ole

käesoleva laenulepinguga seotud. Kohus on seejärel teinud kostjatele ettepaneku esitada

täiendavaid tõendeid pooltevaheliste muude võlasuhete kohta, mille raames võidi

eelnimetatud makse teha (kd I, tl 198 ja selle pöördel).

Kostja on 27.01.2021.a seisukohas asjaolude täiendava uurimise järgselt esitanud kostja II

21.04.2015 elektronkirja, mis seletab 1500 euro suurust makset. Kostja II palub oma kirjas

võtta seda makset kui vabandust, et Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud kauem, kui

plaanitud. Kostja II pakub, et seda raha saab hageja soovi korral kasutada oma ettevõtte X

kulude katteks ja seda tagastada ei ole vaja. Seega tegemist ei olnud laenuintresside osalise

tagastusega, nagu püüab väita hageja (kd II tl 10).

Hageja leiab 11.02.2021.a seisukohas, et kostjad on tõendi (s.o 21.04.2015.a elektronkirja)

esitanud hilinemisega TsMS § 237 lg 1 mõttes ning kostjad ei ole esitanud ühtegi

põhjendust, miks esitasid kostja tõendi alles nüüd. Hageja hinnangul tuleb tõend jätta vastu

võtmata. Teisena leiab hageja, et kostjate 27.01.2021.a seisukoha lisa 3 näol on tegemist

võltsitud tõendiga. Hageja hinnangul on kostjate poolt esitatud 21.04.2015.a elektronkirja

sisu absurdne ja ebausaldusväärne (kd II tl 22-23).

TsMS § 237 lg 1 näeb ette, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite

esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või

tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s

331 sätestatut järgides. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kostjate 21.04.2015.a

elektronkiri oleks kohtule esitatud hilinenult. Kohus on 12.01.2021.a määranud eelmenetluse

lõpuks tähtaja 27.01.2021.a. Kõnesolev kostjate tõend on esitatud kohtuistungil arutatu

jätkuks ning on kohtute infosüsteemis registreeritud 27.01.2021.a kuupäeval, mistõttu saab

lugeda selle esitatuks tähtaegselt.

21.04.2015.a elektronkirja kirjutab kostja I: „Nagu ma aru saan (sul pole vaja seda avalikult

kirjutada), on teil X'is tõsiseid rahalisi probleeme ja vajate kiiret raha / investeeringut,

mistõttu oled tagasimakset kõvasti taga ajanud. Olen sellele mõelnud. Kuna sina toetasid

mind sellega ja Rumeenia projekti müük võtab kauem aega, kui plaanisin, mis lükkab

tagasimaksmist edasi, siis tahaksin teid veidikene aidata. Ma ei saa praegu nii suurt

investeeringut teha, kuid saadan Pro Arisele 1500 euro suuruse summa (märkus – tasutud

kapitali summa kontakti kohta). Saaksid seda kasutada X'i vajalike kiirete kulude katmiseks

ja arvestada, et see raha jääb teile. Seda summat pole vaja tagasi maksta. Võta seda kui minu

2-18-6254

vabandust, et see on võtnud kaua aega kui plaanitud ja ma saan sind välja aidata. Elus on

tasakaal. Siis võime öelda, et oleme teinud asju nii, nagu kokku leppisime. Loodan, et see

hoiab meie suhteid tugevana!“ (kd I tl 16; eestikeelne tõlge kd II tl 17).

Kohtule ei nähtu eelneva põhjal kostjate otsest nõude tunnustamist. Kostjate kirja kontekst ja

selle sisu tervikuna võimaldab järeldada nõude tunnustamist muul viisil. Hageja on

tõendanud, et ta on teinud kostjale I 09.04.2015.a elektronkirjas ettepaneku maksta

alustuseks sümboolne 7500 eurot (kd I tl 182, eestikeelne tõlge pöördel). Kostja möönab, et

Rumeenia projekti müük võtab kauem aega. Kostjal puudunuks igasugune muu mõistlik

alus hagejale 1500 euro suurust makset teha. Seega katkes aegumistähtaeg kostjate poolt

23.04.2015.a kuupäeval makse tegemisega. Aegumise kulgemine algas järgmisel kuupäeval

algusest peale.

4.2. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel

peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle,

millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste

jätkamisest keeldub.

Hageja on tõendanud, et poolte vahel algasid läbirääkimised võla tasumise üle vahetult

pärast tähtaja saabumist ning jätkusid veel ka kohtumenetluse ajal (kostja 11.05.2018.a kiri

(kd I tl 61) ja 09.08.2018.a kiri (kd I, tl 181). Laenulepingust tulenevate nõuete aegumine on

peatunud alates 18.10.2014.a (kd I, tl 183), kui hageja läbirääkimistega algust tegi (vt hageja

29.06.2020.a seisukoht kd I tl 173-174). Kohtu hinnangul ei ole pooltevahelised

läbirääkimised sisulise lõpuni jõudnud ka menetluse kestel – kostjad on ka 06.10.2020.a

istungil kinnitanud, et vaidlust võlgnevuse olemasolus ei ole ja kompromisspakkumine on

jätkuvalt laual (vt 06.10.2020.a kohtuistungi protokoll; kd I tl 198 pöördel ja 199). Kuna

pooltevahelised läbirääkimised ei ole lõppenud, siis ei saa aegumise tähtaega TsÜS § 167 lg

1 jätkunuks lugeda.

Kostjate taotlus asjas aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Haginõue tuleb kostja I

osas rahuldada.

5. Kostja II on 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II ei ole

käendust andnud. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu punktis 4 on kostja II

väljendanud valmisolekut anda käendus tulevikus. Kostja II ei ole vastavat käendust hageja

kasuks andnud ja seega ei ole hagejal tekkinud väidetavast käendusest tulenevat nõuet kostja

II vastu.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Kohus on käesolevas otsuses märkinud, et lepingupoolte ühise

tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis lasub poolel, kes sellele tahtele tugineb.

5.1. 13.05.2014.a laenulepingu p-st 4 nähtub, et: „H. B. has agreed to provide a suretyship of the

open sum up to a maximum of 250,000 Euro“ (kd I tl 5). Lepingu teksti eestikeelne tõlge on

järgnev: „H. B. on nõustunud käendama avatud summas maksimaalselt 250 000 euro

ulatuses“ (kd I tl 25).

Kostja II on tõendina esitanud vandetõlgi 31.08.2018.a arvamuse. Vandetõlk järeldab

hagiavalduse lisadeks nr 1 ja 2 oleva laenulepingu punkti 4 ja selle tõlget analüüsides:

„Seega ingliskeelse sõnastuse põhjal saab minevikuvormis rääkida vaid nõusoleku

andmisest, mitte käendamisest või käenduse andmisest. Sellise sõnastusega väljendatakse

lepingupoole valmisolekut anda käendust, ent ei täpsustata üksikasju ega seda, kuidas see

valmisolek realiseeruma peaks. Ka eestikeelne versioon ja eeltoodud eestikeelne veebileht

toetavad sama tõlgendust täismineviku vormist.“

2-18-6254

Lisaks väidab kostja II, et isegi juhul, kui laenulepingu punkti 4 saaks tõlgendada käenduse

andmisena, siis ei ole laenulepingu punkti 4 sõnastus piisav käenduslepingu minimaalsisu

nõuete täitmiseks. Laenulepingu punktist 4 ei nähtu väidetava käendaja tahe vastutada

võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti ei ole laenulepingu punktis 4

arusaadavalt määratletud tagatavaid nõudeid. Laenulepingu punktis 4 ei ole üldse selgitatud,

millist kohustust käendaja (kostja II) väidetavalt käendab. On viidatud „avatud summale“ ,

kuid ei ole selgitatud kelle kohustust ja millisest õigussuhtest tulenevat kohustust kostja II

tulevikus käendama hakkab. Need asjaolud olid kostja II hinnangul vajalikud, et täpsustada

tulevikus sõlmitavas käenduslepingus, mida ei ole sõlmitud.

Hageja on 29.06.2020.a seisukohas vastupidisel seisukohal - kostja II on hageja hinnangul

13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu punktis 4 andnud käenduse ning tõele ei vasta, nagu

oleks kostja II ainult võtnud omale kohustuse käenduse anda. See ei tulene ei lepingu

sõnastusest ega ka poolte tahtest. Kostja II ei ole kordagi enne kostjate 25.10.2018.a vastuse

esitamist hagejale avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks.

Kostja II poolt esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust selles, et poolte tegelikuks tahteks

oli saada kostjalt II valmisolek anda käendus tulevikus. Vandetõlk on 08.06.2020.a

elektronkirjas rõhutanud, et tal puudub lepingu koostaja tahte (sh inglise keele oskuse) kohta

igasugune teave ning muid tõlgendust ei saa tema hinnangul välistada (kd I tl 177). Kohus

leiab, et laenulepingu p 4 sõnastus ei luba kostja II poolt esitatud vandetõlgi arvamuse ning

hageja poolt esitatud 08.06.2020.a elektronkirjas antud selgituste alusel teha järeldust, et

lepingu laenulepingu p 4 grammatiline ja keeleline analüüs toetaks kostja II seisukohta.

Laenulepingu p-s 4 kasutatud sõnastus: „has agreed to provide a suretyship...“ ei erine selle

keelelise väljendi ja mõtte poolest ka selle üldlevinud tähendusest. Kohtu hinnangul saaks

selles küsimuses asuda hagejat toetavale positsioonile ka VÕS § 29 lg-st 4 tuleneva abil - st

lepingut tõlgendatakse nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma.

Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingupoolte pärast lepingu sõlmimist.

Kostja II ei ole kordagi enne kostja 25.10.2018.a täiendava vastuse esitamist kohtule

avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks.

Nõustuda ei saa kostja II seisukohaga ka selles, et laenulepingu p-s 4 kokkulepitu ei vasta

käenduslepingu minimaalsisu nõuetele. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping on

tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Antud juhul

on lepingus p-s 4 käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud – selleks on

250 000 eurot. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist. Kuna pooled on ühes lepingus kokku leppinud varasemate võlasuhete

ümberkujundamise laenulepinguks ning samas ka käenduse, siis ei pidanud pooled käenduse

alapunkti detailsemal sisustama.

5.2. Tõendatud on poolte ühine tahe käenduse andmises 13.05.2014.a laenulepingu p-s 4

kokkulepitud viisil. Seega tuleb kostja II osas hagi rahuldada.

6. Vastavalt laenulepingu punktile 1 on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 240 000 eurot.

6.1. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Laenulepingu p 2.2 kohaselt maksab laenusaaja (lepingus ekslikult laenuandja)

intressi 5% aastas tasumata summalt 150 000 eurolt. Intress arvutatakse alates 1. oktoobrist

2013.a kuni kuupäevani mil laen on laenuandjale täielikult tasutud. Hageja on esitanud

intressinõude arvutuskäigu, mille kohaselt on intressiperioodiks 01.10.2013.a kuni

2-18-6254

30.09.2014.a. Seega on hageja lepingujärgse intressi nõue summas 7500 eurot. Hageja on

VÕS § 88 lg 8 järgi lugenud intressinõude osaliselt tasutuks kostja I poolse 23.04.2015.a

makse 1500 euro abil. Hageja on intressina nõudmas 6000 euro tasumist.

6.2. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Laenulepingu p 3 näeb ette - juhul kui laenusaaja (lepingus ekslikult laenuandja) ei suuda

tagastada laenu tagasimaksmise kuupäevaks, siis jätkab laenusaaja (lepingus ekslikult

laenuandja) võlgnevuse tasumist koos intressiga 5% aastas (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl

25). Eeltoodu pinnalt on pooled kokku leppinud viivise tasumise kohustuses ning selle

määras. Hagejal on sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 42 706,85 eurot

ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest.

6.3. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 250 000 eurot, millest moodustab

põhivõlgnevus 240 000 eurot, intress 6000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 4000 euro ulatuses.

Kostjalt I tuleb hageja kasuks lisaks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 38 706,85 euro ulatuses.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kostjalt I tuleb välja mõista lisanduv viivis alates hagi esitamisest (s.o alates

23.04.2018.a kuni võlgnevuse tasumiseni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 5% aastas.

6.4. Kohus jagab menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 näeb ette,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimesest

lausest tuleneb, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja §

165 lg 3 kohaselt kostjate kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

2-18-6254

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on

Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

6.5. Hageja on

11.02.2021.a

esitanud

endapoolse menetluskulude nimekirja.

Hageja

menetluskulude koosseis on järgnev:

• Riigilõiv hagiavalduselt 2700 eurot;

• Riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot;

• Kinnistus- ja äriregistri väljavõtete kulu 10 eurot;

• Lepingulise esindaja kulud summas 9600 eurot (sh käibemaks).

Hageja selgitab, et advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub menetlusosaline

kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses (st sõltumata tegelikust ajakulust ja

menetluse kestusest. Lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist advokatuuriseaduse (AdvS)

§ 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga.

Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb

lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 112,41 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale

on õigusabi osutatud järgmiselt:

Kuupäev

Lepingulise esindaja toimingud

Kestvus

19.04.2018

16.-19.04.2018 tegevused - e-kirjavahetus kliendiga; arutelu

kliendiga ja soovitused edasiseks; hagiavalduse koostamise

korraldamine

0h 30m

20.04.2018

Hagiavalduse jaoks materjalide kogumine, positsiooni paika

panemine

1h 30m

22.04.2018

Hagiavalduse koostamine

6h 00m

29.04.2018

27.04 - läbirääkimised kohtu vaidlusega seoses H. B.iga

(tel),

arutelu

kliendiga;

29.04

-

asja

kokkuleppel

lahendamise

võimaluste

analüüs

(kas

kohtuvälise

kokkuleppega saab täitedokumendi, notar, TMS § 2 lg 1, p

18?; 29.04 - arutelu kliendiga (tel); 29.04 - notariaalseks

tehinguks volikirja koostamise korraldamine, sh kliendi

saadetud UK notari koostatud volikirja läbivaatamine

0h 45m

30.04.2018

Kostjale kokkuleppimise võimaluse ja lahenduse kohta

ülevaate koostamine (e-mail)

0h 30m

30.04.2018

Suhtlemine notariga notariaalse üldvolituse saamiseks

läbirääkimiste raames ja TMS § 2 lg 1 p 18 kokkuleppe

sõlmimiseks; suhtlemine kliendiga eelneva osas

0h 20m

30.04.2018

Läbirääkimised H. B.iga (e-kirjad)

0h 25m

2.05.2018

H. B.i saadetud e-kirjade läbivaatamine; vastuse koostamine

H. B.ile (e-mail)

0h 20m

02.05.2018

Suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's

0h 10m

3.05.2018

Läbirääkimistega

seonduva

volikirja

täiendamine;

suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's

0h 15m

3.05.2018

H. B.i vastuse läbivaatamine ja vastuse koostamine

0h 20m

7.05.2018

Suhtlemine

kliendiga

volikirja

andmise

osas

UK's;

suhtlemine notariga kokkuleppe sõlmimise osas

0h 20m

8.05.2018

07.-08.05

perioodil:

kompromisslepingu

sõlmimise

korraldamine, sh suhtlus H. B.i ja kliendiga (e-kirjad ja

1h 00m

2-18-6254

telco-d), lepingu projekti koostamine - jätk, H. B.ile

põhitingimustest inglisekeelse tõlke koostamine - jätk;

Kliendiga arutelud volikirja apostillimise jne küsimuses

9.05.2018

Tehingu (kompromiss) ettevalmistamine

0h 15m

9.05.2018

Tehingu

ettevalmistamiseks

nõupidamised

notari

ja

kliendiga (apostill); e-kirjavahetus H. B.iga

0h 10m

10.05.2018

Kompromissilepingu sõnastuse muutmine-täiendamine, sh

arvestades H. B.i palvet; selgitava kaaskirja koostamine H.

B.ile; tehtud muudatuste kohta notarile selgitava kaaskirja

koostamine ja lepinguprojekt saadetud notarile

0h 40m

10.05.2018

E-kirjavahetus

H. B.iga

ja

kostja

vastuse

tähtaja

pikendamine

0h 10m

10.05.2018

H. B.i e-kirjaga tutvumine, sellele vastuse koostamine

0h 25m

11.05.2018

Kirjavahetus ja suhtlus H. B.i ja kliendiga

0h 25m

14.05.2018

Kompromisslepingu

sõnastuse

muutmine;

selgitava

kaaskirja koostamine H. B.ile; leping saadetud H. B.ile

0h 30m

28.05.2018

Kostja

vastuses

esitatud

väidete

ümberlükkamiseks

osapoolte aastaid varasema ja hagi esitamisele vahetult

eelnenud ja järgnenud e-kirjavahetuse läbitöötamine

0h 40m

31.05.2018

Materjalidega tutvumine ning seisukohtade ja hagi tagamise

taotluse koostamine

0h 30m

4.06.2018

Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine,

nõupidamine büroosiseselt ning Pärnu Commerce OÜ

majandusliku seisu analüüs

3h 10m

5.06.2018

Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine

(jätk); kohtupraktika analüüs hagi tagamise osas ning

tõendite komplekteerimine

1h 10m

18.06.2018

Teabenõude

koostamine

(seoses

hagi

tagamisega)

maanteeametile

0h 20m

18.06.2018

M. J. ja H. B.i vaheliste e-kirjade tõlkimine kohtule

esitamiseks

1h 05m

18.06.2018

Kostja seisukohtade koostamine, täiendamine

6h 00m

18.06.2018

Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse ülevaatus ja

korrigeerimine

0h 30m

25.06.2018

Büroosisene

nõupidamine

hagi

tagamise

variantide

otstarbekuse ja võimalikkuse osas; hagi tagamise taotluse

koostamine (jätk)

1h 25m

25.06.2018

Hagi tagamise avalduse koostamine

4h 00m

28.06.2018

Tutvumine kohtu 27.06.2018 määrusega ning sellekohane e-

kiri kliendile

0h 10m

19.09.2018

Suhtlus vastaspoolega kompromissi teemadel; Kompromissi

teksti esimese versiooni koostamine

1h 30m

24.09.2018

Kompromissitingimuste tõlge

0h 20m

15.10.2018

Seisukoha koostamine kostja 23.08.2018 taotlusele

0h 55m

19.10.2018

Seisukoha koostamine kostjate 23.08.2018 taotlusele (jätk)

1h 35m

24.10.2018

Seisukoha

koostamine

kostja

taotlusele

määrata

menetluskulude tagatis

1h 15m

24.10.2018

Menetluskulude tagatise saamiseks esitatud kostja taotluse

läbitöötamine; hageja kirjaliku seisukoha koostamine - jätk;

arutelu kliendiga (tel - millest koosnevad bilansis "nõuded"

0h 35m

2-18-6254

ja "finantsinvesteeringud"?)

25.10.2018

Kliendilt pangast investeeringute kohta saadud tõendi

läbivaatamine; juhised kliendile teises vormis tõendi

hankimiseks

0h 10m

30.10.2018

Kliendile

tema

finantsinvesteeringute

kohta

tõendi

(andmete)

saamiseks

selgituste

koostamine;

kostjale

kompromissi võimaluste kohta hageja seisukoha (e-kiri)

koostamine

0h 15m

19.12.2018

Kliendile kokkuvõtte tegemine maakohtu määrusest jätta

menetluskulude tagatise taotlus rahuldamata

0h 20m

27.12.2018

Vastuse koostamine H. B.i määruskaebusele (millega HMK

hagi tagas)

3h 10m

4.01.2019

Kohtu palutud vastuse määruskaebusele koostamine jätk

1h 15m

21.01.2019

Ringkonnakohtu

määruse

läbitöötamine,

edasise

tegevusplaani koostamine

0h 30m

1.02.2019

30.01-01.02 perioodil: TLRK määruse analüüs; kliendile

optimaalse

lahenduse

(määruse

vaidlustamine

või

mittevaidlustamine, selle asemel MK menetluses selgituste

esitamine)

väljatöötamine;

arutelud

kliendiga

ja

menetlusliku olukorra ning võimaluste selgitamine jne)

0h 45m

1.02.2019

Seisukoha koostamine maakohtule Ringkonnakohtu lahendi

järgselt, sh taotlus PSJV menetluse algatamiseks

2h 05m

4.02.2019

Seisukoha koostamine maakohtule Ringkonnakohtu lahendi

järgselt, sh taotlus PSJV menetluse algatamiseks (jätk)

0h 20m

27.02.2019

Kohtule seisukoha täpsustamine. Jätk

0h 30m

28.02.2019

Seisukoha täiendamine, täpsustamine. Kohtule esitamine

1h 15m

28.02.2019

Hageja seisukoha ja PSJV menetluse algatamise taotluse

koostamine - jätk

0h 25m

5.02.2020

Päring menetluse käigu kohta kohtule

0h 15m

23.03.2020

Menetluse kiirendamise taotluse koostamine ja kohtule

esitamine

0h 25m

8.06.2020

Menetluslike taotluste koostamine ja kohtule esitamine

1h 12m

8.06.2020

Kliendile kohtuasja käigust ülevaate tegemine

0h 12m

15.06.2020

Seisukoha koostamine kostja täiendavale vastusele

2h 30m

16.06.2020

Kostja 25.10.2018 seisukoha (mis oli jäänud hagejale

esitamata) ja kohtutoimiku materjalide läbitöötamine kostja

25.10.2018 seisukoha ja lisatud tõendite kohta seisukoha

kujundamiseks

1h 00m

17.06.2020

Suhtlus kliendiga, asja käigus ülevaate andmine, täiendavate

tõendite esitamise vajaduse täpsustamine

1h 06m

17.06.2020

Kostja

25.10.2018

seisukohas

esitatud

õiguslike

ja

faktiväidete

kohta

vastuväidete

läbimõtlemine

ja

põhipunktidena

koostamine,

sh

õiguskirjanduse

ja

kohtupraktika läbivaatamine

0h 48m

29.06.2020

Hageja 29.06.2020 seisukoha koostamine kostja täiendatud

vastusele; taotlustele; lisadele

6h 18m

2-18-6254

29.06.2020

Kostjate 25.10.2018 täiendava vastuse kohta hageja

seisukoha koostamine - jätk

1h 12m

05.10.2020

Ettevalmistumine 06.10.2020 kohtuistungiks

2h 00m

06.10.2020

Esindajana

osalemine

06.10.2020

kohtuistungil

(hinnanguline aeg)

0h 44m

12.10.2020

06.10.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja kliendile

kohtuistungist ülevaate tegemine

0h 12m

13.10.2020

Kohtu teavitamine kirjalikus menetluses jätkamise kohta;

suhtlus kliendiga kirjaliku menetluse teemal

0h 06m

27.01.2021

Kostja 27.01.2021 seisukoha analüüs arutelu kliendiga

0h 30m

09.02.2021

Hageja 11.02.2021 seisukoha ja taotluse koostamine

1h 30m

Kokku on hagejale õigusabiteenust osutatud 71 h 10 min, mille eest palub hageja hüvitada

9600 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas endapoolseid vastuväiteid esitanud. Kohus asub

seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud ajamahus olnud vajalikud ja põhjendatud.

Kohus võtab kulude põhjendatuse osas ka arvesse kostjate poolte esitatud vastuväidete mahtu

ja olemust, mis on paratamatult toonud kaasa vastaspoole õigusabiteenuse mahu suurenemise.

Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ka mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused, kuna need on tingitud asja keerukusest (TsMS § 175 lg 3).

Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid ka hagejale osutatud õigusabiteenuse

tunnihinnale (s.o lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 112,41 eurot ilma

käibemaksuta).

6.6. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas ka riigilõiv. Hagejapoolne riigilõivu

tasumine summas 2750 eurot on tõendatud hagile lisatud maksekorralduse (kd I tl 13 ja 73) ja

kohtute infosüsteemi abil. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista ka

kinnistus- ja äriregistri väljavõtete kulu summas 10 eurot. Hageja on eelnimetatud kulude

kohta tõendi esitanud menetluskulude nimekirja lisana 1 (kd II tl 33-36).

6.7. Kokku tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks solidaarselt välja mõista 12 360 eurot

(sh käibemaks esindajakuludelt).

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt viivist

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

25.02.2021.a hagi tagamisega seonduvad täiendavad võimalikud menetluskulud lahendab

kohus TsMS § 174 lg 2 alusel pärast käesoleva lõpplahendi jõustumist.

7. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab

26.02.2021.a kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva lahendi täitmist tagava

abinõuna.

2-18-6254

/allkirjastatud digitaalselt

Haide Rimmel

kohtunik