2-19-16568/46 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-19-16568 Tsiviilasi A. S. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungite toimumise aeg 06.01.2020, 11.11.2020 ja 29.01.2021 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S., ik xxx Hageja lepinguline esindaja advokaat Marina Kelpman

Kostja: Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), esindaja A. R.

RESOLUTSIOON

Jätta A. S. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta hageja A. S. kanda.

Riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

2

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A. S. (hageja) esitas 24.10.2019 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) (kostja) vastu raviteenuse osutamise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagi asjaolude kohaselt Viru Vangla kinnipeetav A. S. (edaspidi hageja) kannab karistust Viru Vanglas. Viru Vangla ei taganud hagejale õigeaegselt kvaliteetset meditsiinilist abi, mistõttu hageja kannatas kolme kuu jooksul tugeva hambavalu käes. Väljakannatamatu valu põhjustas ka muude tervislike probleemide tekkimist. Hageja kurtis korduvalt hambavalu üle. Hageja haigusjuhtude väljavõttest nähtub, et ta pöördus tervisekaebusega tugeva hambavalu üle juba 30.07.2019.a. vangla perearsti vastuvõtul, kuid käesoleva ajani ei ole vastavat ravi ega tugeva valu leevendavaid ravimeid saanud. Viru Vangla kui tervishoiuteenuse osutaja raske hooletus, lepinguliste kohustuste rikkumine (ravija diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, hoolsusja ravikvaliteedinõuete rikkumised) ja kohustuse täitmisega viivitamine on põhjustanud hagejale hingelist valu ja füüsilisi kannatusi ning on kahjustanud hageja õigusi ja tervist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejale osutatud Viru Vanglas võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 nõuete kohast tervishoiuteenust. Tõendatud ei ole ükski kahjunõude rahuldamise eeldustest, s.o kohustatud isiku õigusvastane tegevus või tegevusetus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja probleem tarkusehammastega ei olnud selline, mis nõudnuks erakorralist sekkumist.

3. 11.novembril 2020 toimunud kohtuistungil loobus hageja raviteenuse osutamiseks kohustamise nõudest. Maakohus võttis loobumise vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Hagi ese: Hageja esitas kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja ei taganud hagejale õigeaegselt kvaliteetset meditsiinilist abi, mistõttu hageja kannatas kolme kuu jooksul tugeva hambavalu käes. Väljakannatamatu valu põhjustas ka muude tervislike probleemide tekkimist. Viru Vangla kui tervishoiuteenuse osutaja raske hooletus, lepinguliste kohustuste rikkumine (ravija diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, hoolsusja ravikvaliteedinõuete rikkumised)

3 ja kohustuse täitmisega viivitamine on põhjustanud hagejale hingelist valu ja füüsilisi kannatusi ning on kahjustanud hageja õigusi ja tervist.

6. VÕS § 127 lg.1- 6 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg.1 ja 5 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 758 lg.1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Vangistusseadus § 49 lg.1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kostja vastuväited hagile on - kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on tõendamata. Hagejale on mõlemas vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. 6. Kuna hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, tuleb asjas tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14).

Puudub vaidlus, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust, mille eesmärgiks oli TTKS § 2 lg 1 järgi hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada hageja tervis. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

4 osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Hageja väitel rikkus kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna kostja ei taganud hagejale õigeaegselt kvaliteetset meditsiinilist abi.

7. Maakohus rahuldas menetluses kostja taotluse ja määras asjas 11.03.2020 kohtuarstliku ekspertiisi.

31.07.2020 ekspertiisiaktis esitas ekspert A. S. arvamuse, mille kohaselt raviteenuse osutaja osutas ravivõtteid korrektselt, kohe tarkusehammast ei eemaldata, sest on mõistlik seda jälgida mingi aja jooksul.

29.01.2021 kohtuistungil andis ekspert A.S. oma ekspertarvamuse kohta selgitusi, mille kohaselt kostja raviteenuse osutajana on osutanud hageja õigeaegselt ja korrektselt tervishoiuteenust.

8. Maakohus on seisukohal, et hagiavalduses väidetud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine ja kahju tekitamine hagejale ei leidnud tõendamist. Eksperdi arvamuse kohaselt vangla tegutses hageja ravimisel tavaliselt oodatava hoolega. Eksperdi arvamus langeb kokku hageja haigusloost nähtuvaga, mille kohaselt kostja on õigeaegselt osutanud hagejal vajalikku tervishoiuteenust.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 9. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole, seega puuduvad hagejalt kostjale väljamõistmiseks hüvitatavad menetluskulud. Kohus määras 11.03.2020 määrusega hageja taotlusel ekspertiisi. Ekspert kulunõuet ei esitanud. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson kohtunik