1-20-6789/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-20-6789

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

B.N. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. novembri 2020

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav B.N. kaitsja Ain Laansalu

Prokurör

ringkonnaprokurör Silva Rood

Süüdistatav

B.N.

, isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

jurist Ain Laansalu

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. B.N. d süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema 15.11.2019 kella 13.55 paiku

Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 5. kilomeetril

juhtis mootorsõidukit Honda Accord reg nr XXX , olles narkootilise aine amfetamiini

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. B.N. rikkus LS § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht

ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsusega karistati B.N. d KarS § 424 lg 1 järgi 2 kuu

vangistusega, mida KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui B.N. ei pane 1-

aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 3 alusel võeti B.N. lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-

ks kuuks.

2.1. Vaidlust ei ole selles, et 15.11.2019 kella 13.55 paiku juhtis B.N. mootorsõidukit Honda

Accord reg nr XXX Tallinna poolt Tartu suunas Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa

külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 5. kilomeetril, kus tema juhtimisel olnud sõiduk peatus

Maramaa bussipeatuses politsei poolt antud peatumismärguande peale. See on tõenditega

kooskõlas ja vastuolud puuduvad.

2.2. Süüdistatava B.N. ütlused ja tema poolt menetluse kestel avaldatu lahknevad teistest

kriminaalasjas kogutud tõenditest.

B.N. omakäeliselt indikaatorvahendi kasutamise protokolli kirjutatu kohaselt ei ole ta

teadlikult amfetamiini tarvitanud.

Ekspert Mailis Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu

raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest, 15.11.2019 joobeseisundi tuvastamise

saatekirjast ja 15.11.2019 terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et B.N. avaldas

temalt uriiniproovi võtmisel ja tema läbivaatusel M. Tõnissonile, et ta ei ole narkootilisi

aineid ja ravimeid tarvitanud, alkoholi tarvitas öösel kella 2-3 paiku.

Süüdistatav B.N. ütluste kohaselt pole ta amfetamiini tarvitanud ning teadlikult ja tahtlikult

sõidukit 15.11.2019 narkojoobes juhtinud ning ta ei oska selgitada, kuidas amfetamiin tema

organismi sattus.

Need B.N. ütlused ja tema poolt menetluse kestel menetlejatele avaldatu ei haaku ülejäänud

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Lisaks on B.N. ütlused ülejäänud tõenditega vastuolus ka

faktoloogia osas. Ühtegi muud mõistlikku selgitust sellele kui see, et B.N. oli amfetamiini

tarvitamisest tingitud joobes ja ei pruugi adekvaatselt sündmusi ja nende käiku mäletada,

pole. Kui B.N. ei mäleta faktoloogiat ja tema avaldatus on seetõttu põhjendatult alust

kahelda, siis pole usutavad ja veenvad ka B.N. ütlused selle kohta, et ta pole teadlikult

narkootilisi aineid tarvitanud. On tähelepanuväärne, et ehkki kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt ei leitud B.N. juhtimisel olnud sõidukist narkootilisi aineid, leiti sealt narkootilise

aine tarvitamisele selgelt viitavad esemed, s.o üks süstal ja narkoainest tühjaks saanud kott.

Nimetatud esemete olemasolu B.N. juhitud sõidukis on peale tunnistaja D.T. i kinnitanud ka

B.N. ise enda süüdistatavana antud ütlustes. Siinkohal on oluline täheldada, et elukaaslase

B.N. kaitsmiseks võttis nende esemete kuuluvuse enda peale tema autos ühe meesisikuna

viibinud K.R. , kes tunnistaja D.T. i ütlustest nähtuvalt ka tunnistas, et on tarvitanud

narkootilist ainet. Süüdistatava B.N. ütluste kohaselt võttis tema tolleaegne elukaaslane K.R.

need esemed enda peale, et säästa enda elukaaslast B.N. d.

Eelkajastatud asjaoludel viitab olemasolev info selgelt sellele, et B.N. viibis ja liikus enne

tema juhtimisel olnud sõiduki 15.11.2019 kella 13.55 paiku politsei poolt peatamist

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tihedalt seotud seltskonnas. Sellega on

kooskõlas ka tunnistaja D.T. i ütlused selle kohta, et kui B.N. suhtes sai narko kiirtest ära

tehtud ja see reageeris amfetamiinile, siis rääkis B.N. Tallinnas klubis peol käimisest ja seal

võimalikust narkootiliste ainete jagamisest.

2.3. Maakohus leidis, et KrMS § 287 lg 1, KrMS § 288 lg 8, KrMS § 66 lg 2¹ p-de 2, 3 alusel

on need tunnistaja D.T. i ütlused käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks. Tunnistaja

D.T. i ütlustest nähtuvalt muutus B.N. siis, kui nad ta politseiautosse kutsusid ja küsisid

narkootiliste ainete kohta, ärevaks ja nuttis. Sellega on kooskõlas ka 15.11.2019

terviseseisundi kirjeldamise protokollist ning ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti

selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest

nähtuv selle kohta, et ka ekspertiisiasutuses käitus B.N. düsfooriliselt, mis väljendus tema

ohjeldamatus nutmises. Kuigi D.T. i ütlustest nähtuvalt esialgu sõidukijuht B.N. väitis, et ei

tea narkootikumidega seotud asjadest midagi, siis mõne aja pärast, kui selgus tema

narkootilise aine kiirtesti tulemus, mis viitas amfetamiini tarbimisele, avaldas B.N.

menetlejale hoopiski peol klubis narkootiliste ainete jagamise võimalikkust.

2.4. Asjas olevatest tõenditest lahknevad ainukesena B.N. ütlused.

Maakohtu hinnangul on B.N. ütlused selle kohta, et tema ei ole amfetamiini tarvitanud,

veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis. Senini ei ole narkootilisi aineid

tarbivate isikute seltskondades liikunud B.N. selgitanud, kuidas joovet põhjustanud

amfetamiin tema organismi sattus. Maakohtul ei olnud põhjendatud alust kahelda B.N.

ütlustest üle jäävas osas tõendite usaldusväärsuses.

Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson andis kaitsja taotlusel kohtus ütlusi

ekspertiisiakti selgitamiseks. Selle käigus avaldas M. Tõnisson muuhulgas, et käesoleval

juhtumil sai ta kokku üle 10 tunnuse, mille põhjal sai öelda, et B.N. l oli joove, tuues nende

hulgast välja pupillide laiuse, mille ta mõõtis ära vastava seadmega, laiuseks oli 4 mm, veel

nimetas M. Tõnisson nüstagmi, väga kõrget pulssi, kõrgenenud arteriaalset vererõhku,

stereotüüpseid-korduvaid liigutusi ning Rombergi asendis väga tugevat värinat. M. Tõnissoni

ütlustest nähtuvalt piisab joobe tuvastamiseks vähemalt 3 tunnuse esinemisest, ise võtab joobe

hindamisel aluseks alati vähemalt 4 tunnust, kuid käesoleval juhtumil oli neid üle kümne.

Maakohtul ei olnud põhjendatud alust ekspert M. Tõnissoni ütluste õigsuses kahelda.

Tunnuseid, mille põhjal on alust järeldada B.N. l joovet, on palju. Ekspertiisiaktis on neid

eksperdiarvamuse punktis 3 loetletud kokku 15. Kohtus ütlusi andes nimetas M. Tõnisson

neist olulisemad.

Asjaolu, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis on B.N. läbivaatuse põhjusena kajastatud

2 asja, ei anna alust kahelda terviseseisundi kirjeldamise protokolli, hinnangus isiku

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta kajastatu ning ekspertiisiaktis kajastatu

õigsuses, sh ja eksperdiarvamuse õigsuses nende lõppjärelduse osas, et B.N. l esines

15.11.2019 tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinni pidamise ajal narkootilistest või

psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund.

2.5. Käesolevaks ajaks on politseiametnikust tunnistaja D.T. i ütlustest ja ekspert M.

Tõnissoni ütlustest teada, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis B.N. läbivaatuse

põhjusena kajastatud kiiruse ületamine ei vasta tõele, kuna kiirust ei mõõdetud. Käesolevalt ei

olegi päris üheselt selge, millistel asjaoludel täpselt ja miks on terviseseisundi kirjeldamise

protokolli kajastatud läbivaatuse ühe põhjusena, et ületas kiirust, kuigi kiiruse ületamist hetkel

asjas olemasolevad tõendid ei kinnita.

Maakohtu hinnangul ei saa see, mis põhjusel tehti läbivaatus, mõjutada terviseseisundi

kirjeldamise protokolli ja hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta

kajastatu ning ka ekspertiisiakti ja selles kajastatud eksperdiarvamuse õigsust lõppjärelduse

osas. Meditsiinilised ja käitumist iseloomustavad näitajad, millised B.N. l tuvastati arst-

toksikoloogi M. Tõnissoni poolt, ei sõltu ning ei muutu – pulsi näit 121 korda minutis,

pupillide laius 4 mm, nüstagm, Rombergi asendis värin, düsfoorline nutt, rinorröa,

stereotüüpsete liigutustena enda küljelt-küljele kõigutamine, rinorröa, vererõhk 135/102 mm/

Hg, tugev värin sõrmedes, laugudes, keeles jmt.

Tulles tagasi selle juurde, millistel asjaoludel võis saada terviseseisundi kirjeldamise

protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, on oluline täheldada, et selle

detailideni väljaselgitamine ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulise ja

määrava tähtsusega. Maakohus nendib sellega seoses üksnes järgnevat.

Ainukesena on selles osas, kuidas sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N.

läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, kindel teadmine süüdistataval B.N. l, kelle ütluste

kohaselt doktor küsis, mis põhjusel ta toodi sinna, siis T.L. ütles selle peale – kiiruse

ületamine. Samas on süüdistatava B.N. ütlused just need, millistes on ülejäänud tõenditega

kõige rohkem ja ka teravaid vastuolusid, mistõttu kohus tõendite hindamisel lähtub

põhimõttest, et kui B.N. ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, milliste

usaldusväärsuses pole alust kahelda, siis vastuolus olevast osast kohus otsuse tegemisel ei

lähtu ja jätab need kõrvale. Seetõttu polnud maakohtul küllaldaselt põhjendatud alust lähtuda

süüdistatava B.N. ütlustest küsimuse otsustamisel, kuidas võis saada tervisesisundi

kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena kiiruse ületamine.

Tõigal, et käesolevas kriminaalasjas ei olegi üheselt ja usaldusväärselt tuvastatav, millistel

asjaoludel sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena:

„ületas kiirust“, ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist ja määravat tähendust,

mistõttu pole põhjendatud teha ka etteheiteid pooltele, et nad selles osas kohtule rohkem

tõendeid või nende kogumise taotlusi ei esitanud.

2.6. Asjaolu, et B.N. mälu ja tajumise peale ei saa kindel olla ja seda usaldada, nähtub näiteks

sellest, et ta tegelikkuses ei mäleta ekspertiisiasutuses toimunut õiges järjekorras. Ajalises

mõttes lahknevad süüdistatava B.N. ütlused tunnistaja D.T. i ütlustest ning ekspert M.

Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames

tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest. See, et B.N. võis enda seisundist tulenevalt, s.o

amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tõttu tajuda ja mäletada toimunut valesti,

ilmneb ka tema düsfoorilisest käitumisest ekspertiisisutuses, mis väljendus põhjuseta

ohjeldamatus nutmises. Ekspert M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema

sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et

düsfoorilises seisundis inimene ei kontrolli oma emotsioone.

Sellega, et B.N. nuttis, on kooskõlas ka tunnistaja D.T. i ütlused selle kohta, et B.N. nuttis

juba Maramaa bussipeatuses tema juhitud sõiduki kinnipidamise järgselt. Süüdistatava B.N.

kohtus antud ütluste kohaselt ta enam ekspertiisiasutuses ei nutnud, kuid kõigutas küll enda

keha rahustamiseks. Eeltoodust nähtuvalt tunnistab B.N. enda rahustamise vajadust, võttes

õigeks, et enda rahustamiseks tegi stereotüüpsed liigutusi, s.o kõigutas ennast. M. Tõnissoni

ütluste kohaselt näeb ta pidevalt tema juurde toodud inimesi ja kui tavaliselt 10-15 minuti

jooksul inimene rahuneb maha, siis B.N. puhul see nii polnud, kuna B.N. nuttis

ohjeldamatult põhjuseta. Maakohtul ei olnud alust nendes M. Tõnissoni ütlustes ja

terviseseisundi kirjeldamise protokollis ning ekspertiisiaktis B.N. kohta kajastatud

düsfoorilise seisundi olemasolus kahelda. M. Tõnissoni ütlustest nähtuvalt oli B.N. käitumine

teiste samas olukorras olevate isikutega võrreldes ebatavaline, mistõttu on kohtule veenev ja

usutav, et M. Tõnisson sai B.N. ga 15.11.2019 suheldes täheldada ning maakohtus

kohtuistungil õigesti mäletada eripäraselt ekspertiisiasutuses üleval pidanud B.N. käitumist.

2.7. Sellele, et süüdistatav B.N. ei pruukinud enda joobeseisundist tulenevalt õigesti tajuda ja

mäletada tema juhitud sõiduki peatamisele järgnenud sündmusi, viitab ka tunnistaja D.T. i

ütlustest ja süüdistatava B.N. ütlustest nähtuv vastuolulisus selles osas, kes ja kus sõiduki

Maramaa bussipeatuses peatumise järgselt viibisid.

Tunnistaja D.T. i ütluste kohaselt istus B.N. kogu aeg patrullsõidukis tagaistmel ja esmalt

istusid kaks B.N. kaasreisijast meesterahvast bussipeatuses, kus olid väljas ka kiirreageerijad.

D.T. i ütluste kohaselt tegi ta ühele B.N. juhitud sõidukis viibinud meestrahvastest

sundtoomist, siis rääkis enda taga patrullsõidukis istunud B.N. ga ja tegi tema suhtes narko

kiirtesti, vahepeal oli ka patrullsõiduki tagumine uks lahti, uurija rääkis siis B.N. ga, küsis

temalt küsimusi. D.T. i ütluste kohaselt ei külmetanud B.N. kindlasti, kuna B.N. istus nende

patrullsõidukis. Sellega on kooskõlas B.N. ütlustest see osa, mille kohaselt pärast sõiduki

kinni peatamist ei lastud teda enam enda juhitud sõiduki lähedale, kõik kolm isikut, kes tema

juhtimisel olnud sõidukis olid, eraldati ära, auto läbiotsimise juures oli tema elukaaslane

K.R. , kes võttis autost leitud süstla ja tühja koti enda peale. Edasiselt satuvad aga B Nei

ütlused vastuollu nii tunnistaja D.T. i ütlustega kui ka tema enda ütlustega, nagu oleks teda

pandud esmalt istuma ilma jopeta Maramaa bussipeatusesse ja alles seejärel, kui auto ja ka

tema käekott olid vaatluse läbinud, siis pääsenuks ta bussipeatuses külmetamisest ja sai võtta

autost enda jope ja istuda politsei patrullsõidukisse.

Ei ole veenev ja eluliselt usutav, et kui bussipeatuses oli auto läbiotsimise juures süüdistatava

elukaaslane K.R. , kes andis selgitusi ka autost leitud süstla ja tühja narkoaine tunnustega

kilekoti kohta, siis võinuks ja saanuks seal samas bussipeatuses auto vaatluse juures vahetus

läheduses bussipeatuses istuda ja külmetada ka sõidukit juhtinud B.N. . See ei ole senise

praktika kohaselt eluliselt veenev ja usutav. Asjaolude väljaselgitamise huvides enamasti juht

eraldatakse kaasreisijatest ning püütakse vältida sõidukis viibinute omavahelist suhtlust.

2.8. Mis puutub süüdistatava B.N. väidetesse politsei aadressil, nagu oleks osad politseinikest

15.11.2019 teda sõiduki peatamise järgselt mõnitanud ja alavääristanud, siis pole need

veenvad ja usutavad olukorras, kus B.N. pole senini ühegi politseiametniku nime ja

ametikohta nimetanud, kes tema suhtes lubamatult käitusid. B.N. juuresolekul ja osavõtul

koostati 15.11.2019 hulgaliselt dokumente, kuid neist mitte ühtegi pole ta teinud avaldusi-

märkusi-pöördumisi, millistest nähtuks politseiametnikule või politseiametnikele kohatut ja

taunimisväärset käitumist. Samas oli tal selleks hulgaliselt võimalusi.

2.9. On oluline täheldada, et B.N. juhitud sõiduki peatamise järgselt sündmuskohal koostatud

indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kajastatud B.N. l ahenenud pupillid. Maakohtu

hinnangul ei anna see küllaldaselt põhjendatud alust seada kahtluse alla B.N. l amfetamiini

tarvitamisest tingitud joobeseisundi olemasolu ja selle aluseks olevaid tõendeid. Eksperdina

kohtus ütlusi andnud M. Tõnisson avaldas, et sellele võib olla erinevaid põhjusi, miks silma

pupill on ahenenud või laienenud, tuues pupilli suurust mõjutavate teguritena muuhulgas välja

narkootilise aine tarbimise põhjustatud joobeseisundi (pupill suurenenud), narkootilise aine

tarvitamisest tekkinud võõrutusseisundi (pupill ahenenud), ärevushäire, depressiooni,

kilpnäärme probleemid, suhkrutõve, hirmuseisundi. Kohtus ütlusi andnud M. Tõnisson

selgitas, et mõõtis spetsiaalse vahendiga ära B.N. pupillide laiuse ja sai näiduks 4 mm, mis on

lai ning viitab joobeseisundile. Kohtul ei ole alust nende M. Tõnissoni ütluste tõele vastavuses

kahelda. Samas pole kohtul alust kahelda ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis

fikseeritu tõele vastavuses selle kohta, et kiirtesti tegemise ajal oli B.N. l pupill ahenenud,

kuna M. Tõnissoni ütlustest nähtuvalt on tegureid, mis mõjutavad silmade pupillide laiust,

palju. Siinkohal on oluline täheldada, et kohtus ütlusi andnud M. Tõnissoni avaldatu kohaselt

ei tehta isiku joobes oleku või isikul joobe puudumise kohta järeldusi kunagi ainult ühe

näitaja põhjal, aluseks võetakse vähemalt kolm näitajat, ta ise võtab neid aluseks vähemalt

neli, kuid käesoleval juhtumil oli B.N. joobele viitavaid tunnuseid üle 10.

Maakohus on seisukohal, et isegi kui jätta muutlik pupillide laius joobele viitavate tunnuste

näitajate hulgast välja, säilib hulgaliselt teisi näitajad, mis kogumis kinnitavad B.N.

amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis viibimist.

2.10. Kuna asjas on senini just B.N. ütlused kõige teravamas vastuolus teiste tõenditega ja

nende kogumiga ning selle üheks põhjuseks võib olla see, et amfetamiini tarvitamisest

põhjustatud joobe tõttu ta kõike tema juhitud sõiduki 15.11.2019 peatamisele eelnenud ajast ei

pruugi mäletada või ei mäleta õiges kronoloogias, siis ei pruugi B.N. ka amfetamiini

tarvitamist mäletada. Süüdistatava B.N. ja tunnistaja D.T. i ütlustest nähtub kogumis, et enne

15.11.2019 sõiduki politsei poolt peatamist viibis B.N. seltskondades ja ringkondades, kus

käideldi ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tema elukaaslane K.R. võttis B.N. säästmiseks

enda peale ka autost leitud narkootilise aine tarvitamisele viitavad süstla ja ka tühjaks saanud

narkoaine kotikese, ööklubis, kus ööl vastu 15.11.2019 Tallinnas viibiti, jagati narkootilisi

aineid. Ainukeseks loogiliseks ja eluliselt usutavaks põhjuseks, miks B.N. kiirtest näitas

amfetamiini tarbimist ja ka organismist võetud proovis sisaldus amfetamiini ning tal tuvastati

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove, on B.N. enda poolt

amfetamiini vabal ajal seltskonnas koos teistega tarbimine. Olles Tallinnast enne Tartusse

sõitma hakkamist tarvitanud amfetamiini pidi sõidukijuht B.N. vähemalt möönma ja pidama

võimalikuks, et ta võib olla veel amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobes (kaudne tahtlus

KarS § 16 lg 4).

2.11. Süüdistatava B.N. ütlustest nähtub, et ta üldiselt narkootilisi aineid ei tarvita. Ekspert

M. Tõnissoni ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames

tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et isikutel, kes tarvitavad amfetamiini

harva, säilib amfetamiini joove organismis sagedastest tarvitajatest oluliselt kauem, võib olla

kuni 8, aga ka kuni 12 tundi. Sama seisukohta on ekspert M. Tõnisson väljendanud ka

ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse punktides 2 ja 4. Neil asjaoludel amfetamiini

harva tarvitaja isikuna võis B.N. l amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund kesta

tavalisest pikemalt.

3. B.N. käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatava B.N. ütluste kohaselt on tal diagnoositud depressioon ja generaliseeritud

ärevushäire, kuid ravimeid ta 15.11.2019 sündmuste ajal ei tarvitanud, alles nüüdseks on talle

leitud sobivad ravimid. Neil asjaoludel ei tule B.N. puhul käitumise õigusvastasust välistava

asjaoluna kõne alla võimalus, et B.N. s võis 15.11.2019 tarvitada enda tervislikust seisundist

tulenevalt arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid, millistes võis sisalduda narkootilist või

psühhotroopset ainet.

4. Kaitsja on viidanud kogu menetluse ebaseaduslikkusele, sh ka ebaseaduslikule

jälitustegevusele B.N. suhtes. Maakohus nende väidetega ei nõustunud.

Tunnistaja D.T. i ütlustest on teada, et B.N. juhtimisel olnud sõidukist kahest meesisikust

ühte otsiti taga ja selle isiku suhtes oli vaja teha toiminguid teises asjas. Kaitsja on teinud

meelevaldse järelduse, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati ebaseadusliku jälitustegevuse

käigus. Kaitsja selline järeldus ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on alusetu.

Tunnistaja D.T. i ütlustest nähtub, et ta täitis patrullpolitseinikuna oma töökohustusi koos

patrullpolitseinik T.L. uga. Lisaks olid kohal ka kiirreageerijad ja uurija. Tunnistaja D.T. i

ütlustest nähtub, et nad said politseilt telefoni teel konkreetsed juhised B.N. juhtimisel olnud

sõiduki peatamiseks, kuna oli alust arvata, et selles sõidukis on narkootilist ainet. Sõiduki

kinnipidamisel leitigi sellest narkootilise aine olemasolule viitavad süstal ja tühjaks saanud

kotike ning B.N. tollane elukaaslane K.R. võttis narkootilise aine omamise ja selle tarbimise

enda peale. Amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove tuvastati ka sõidukit juhtinud B.N. l.

Neil asjaoludel pole kahtlust, et politseile edastatud info, et selles sõidukis olevad isikud

käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid, vastas tõele.

Käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt ei ole olnud oluline välja selgitada ka

põhjusi, millistel asjaoludel täpselt B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati. Senini ei ole kumbki

pool ka pidanud vajalikuks ja põhjendatuks hakata kriminaalasja juurde taotlema tõendeid,

tuvastamaks konkreetseid asjaolusid, miks oli vaja B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatada.

Kaitsja on püüdnud kogu kohtumenetluse vältel juhtida tähelepanu B.N. lt kõrvale, tõstes

esiplaanile enda väite ebaseaduslikust jälitustegevusest, mille foonil olevat kogu ülejäänud

menetlus ebaseaduslik, kaasa arvatud B.N. l joobe tuvastamine. Maakohus sellega ei

nõustunud. On igapäevane massimeediast kuulda ja näha, et siin ja seal üks või teine isik

märkas selle või tolle sõiduki või selle juhi juures midagi kahtlast, kas ebaharilikke

manöövreid, ohtlikku liiklemisstiili, joobele viitavaid tunnuseid, alkoholi tarvitamist vahetult

enne sõidukit juhtima asumist, teisele sõidukile külge sõitmist või ka liiklusõnnetuse

sündmuskohalt lahkumist jmt. Taolistel puhkudel hakkab politsei tegutsema, püüdes neile

teada antud sõidukit ja selle juhti tabada. Teinekord kaasatakse ka üldsus, paludes

massimeedias abi sellise ja sellise kirjeldusega ning tähtede või numbrimärkidega sõiduki ja

selle juhi asukoha väljaselgitamiseks ning tabamiseks. Mõnikord antakse ka sõidukite

kirjeldusi, kus võivad viibida kuriteo sündmuskohalt lahkunud ja otsitavad isikud. On

tavaline, et siis politseiüksused teevad oma tööd ja tegelevad asjaga ning püütakse tabada nii

otsitavaid sõidukeid, nende juhte või ka neis sõidukites viibinud isikuid. Seda ei ole

põhjendatud pidada jälitustegevuseks ning ka ebaseaduslikuks jälitustegevuseks.

Käesolevas asjas on teada, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk sõitis Tallinnast Tartusse. Millistel

asjaoludel ja kas B.N. juhtimisel olnud sõiduk, B.N. ise või sõidukis olnud 2 isikut politseile

huvi pakkusid, pole täpselt teada. Küll on teada, et Tallinna poolt Tartu suunas sõitev sõiduk

peeti kinni politseilt saadud juhiste tulemusena. Pole teada, kas info sõiduki peatamise

vajaduse kohta tuli Tallinna poolt või mitte. Pole täpselt teada, kas autos viibinud 2

meesisikut olid narkojoobes või olid nad ainult narkootilisi aineid tarbinud ja joovet enam ei

esinenud. Pole täpselt teada, millised olid sõiduki läbivaatuse tulemused, sest vastavaid

tõendeid selle kriminaalasja juurde esitatud ei ole ning keegi pooltest pole ka taotlenud nende

asja juurde vastu võtmist. Taolisi asjaolusid käesolev kriminaalasi ei kajasta. B.N. le esitatud

süüdistuse eripärast lähtudes ei peagi kajastama. Taolises olukorras ei ole aga küllaldaselt

põhjendatud alust kaitsjal järeldada jälitustegevuse olemasolu ning jälitustegevuse

ebaseaduslikkust.

Maakohus ei tuvastanud ka kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust.

Maakohtul ei olnud põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise

protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 1685T, terviseseisundi

kirjeldamise protokolli, hinnangust isiku joobeseisundi kohta, ekspertiisiakti seaduse nõuetele

mittevastavateks.

5. B.N. le karistuse mõistmisel on oluline täheldada, et tema süü on suur, kuna ta juhtis

amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis sõidukit Tallinnast Tartu suunas suure

liiklustihedusega teel päevasel ajal pikka maad, kujutades ohtu mitte ainult endale ja temaga

samas sõidukis viibinud kahele kaasreisijale, vaid ka kõigile teistele temaga samas kohas

viibinud liiklejatele. Narkojoove mõjutab tajumist, mistõttu on suur oht liikluses valede

otsustuste tegemiseks, mille tagajärjed võinuks halbade asjaolude kokkusattumisel osutuda

ohtlikuks mitte ainult B.N. le, vaid ka teistele tema juhitud sõidukis viibinud isikutele ja ka

teistele liikluses osalenud isikutele. Suur süü suurus välistab kergema karistuse, s.o rahalise

karistuse kohaldamise.

B.N. karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

6. Lisakaristuse kohaldamine suure süü puhul on vältimatu ja seda nii üld- kui ka

eripreventsiooni kaalutlustel. Samas reaalset vajadust 3-st kuust pikemaks ajaks lisakaristuse

kohaldamiseks pole. Karistusregistri andmetel on B.N. käesolevalt varem karistamata isik.

Ka kuriteo toimepanemisest aasta möödudes pole uusi rikkumisi lisandunud. Seetõttu

kohaldas kohus lisakaristust miinimummääras.

7. KrMS § 306 lg 1 p 6¹ kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus,

kas on põhjendatud karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada.

Maakohtu hinnangul ei ole selleks alust. 27.01.2020 määrati ekspertiis. Ekspertiisiakt koostati

09.04.2020. Sellele järgnevalt pandi toimik kokku, võimaldati riigi õigusabi osutanud kaitsjal

tutvuda kriminaalasja toimikuga, menetlusse astus lepinguline kaitsja, viidi kohtueelne

menetlus lõpule, koostati 24.09.2020 süüdistusakt ja 25.09.2020 saabus süüdistusakt kohtusse

menetlemiseks, 15.10.2020 toimus eelistung ning 18.11.2020 ja 20.11.2020 toimus

kohtuistung, sh 20.11.2020 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Põhjendamatuid viivitusi

pole olnud. Suvesse jääb Eesti puhul üldteada olevalt suvine puhkuste periood. Kuna

reisimisel olid ja on ka käesolevalt suured piirangud koroonaviiruse tõttu, siis pole

põhjendatud menetlejatele ette heita ka seda, et Eestis enamasti eelistatakse puhata just suviti.

Maakohtu hinnangul ei ole menetluse mõistlikku aega ületatud. Seetõttu ei kuulu kaitsja

taotlused KrMS § 274² ja KrMS § 205² alusel kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks seoses

menetluse mõistliku aja möödumisega rahuldamisele. Maakohtu hinnangul pole alust ka

karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada.

Apellatsioon ja eelmenetlus ringkonnakohtus

8. Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav B.N. kaitsja Ain

Laansalu, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista B.N. esitatud süüdistuses õigeks.

8.1. Antud asja õiglane lahendamine taandub kolmele põhimõttelise küsimusele: kas

15.11.2019 oli õiguskaitseorganitel õigus lahendada KarS § 424 järgi kvalifitseeritud

hüpoteesi; kas samal päeval EKEI Tartu osakonnas tehtud uuringud omavad mingit

usaldusväärset tähendust ja kas sama isiku poolt koostatud ekspertiisiakt on sisuliselt õige

kriminaalmenetluslik tõend; kas 15.11.2019 alustatud menetlus KarS § 424 järgi on kuidagi

mõistliku menetlusaja raamides.

8.2. Apellatsioonis tuuakse välja, et kaitsja ei ole kunagi väitnud, et B.N. suhtes oleks

toimunud ebaseaduslik jälitustegevus. Küsimus on selles, kas jälitustegevuse jätkuna alustatud

menetlus KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteos on lubatud KrMS § 1262 p-de 1 ja 4 ning

lg 2 alusel. Kaitsja ei ole rahul maakohtu käsitlusega tähelepanelikest kodanikest, kes võivad

politsei teavitada, pidades seda naivistlikult lapsikuks. Kaitsja toob välja, mida ta ütles, et

„See on selge, et B.N. sõiduki suhtes toimus jälitustegevus, seda kinnitas meile üle kuulatud

D.T. . Räägiti autost Põltsamaal /10:47:52/. Sõiduk, mis pidanuks tulema Tartusse mööda

Tallinn-Tartu maanteed, jõudis lõpuks Maramaa peatusesse, aga hoopis teise maantee äärest.

Nii et igal juhul toimus jälitustegevus B.N. suhtes. Kui poleks toimunud jälitustegevust, siis

ei oleks B.N. d Maramaa peatuses kinni peetud. Võib rääkida selle antud asja juures juhuleiust

jälitustegevuse käigus. Kui ei oleks olnud jälitust, siis ei oleks ka seda antud menetlust.

Vastavalt seadusele, KrMS-le, ei ole KarS § 424 järgi jälitustegevus lubatud ja selle juhuleiu

kasutamine KarS § 424 järgi kvalifitseeritudkuriteo menetlemisel on lubamatu.“

See, kuidas sellisest seisukohast suutis Tartu Maakohus välja lugeda siinkirjutaja väite, et

jälitustegevus olnuks kaitsja jaoks iseenesest ebaseaduslik, jääb arusaamatuks.

Mingit Tartu Maakohtu poolt „liiklusprofülaktikat“ tol päeval B.N. suhtes ei toimunud ehk

Tartu Maakohtu vastupidine arvamus pigem kinnitab kohtu kaugust reaalsest elust.

8.3. Maakohtu järeldused seoses joobeseisundi tuvastamisega on meelevaldsed.

Kaitsja on veendumusel, et kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga terviseseisundi kirjeldamise

protokolli dubleerimine pole olnud õige.

Esmalt tuleb tunnistada, et M. Tõnissonil puudus arstliku ülevaatuse käigus korrakaitse

seadusest tulenevalt õigus teha mistahes järeldusi - ta oli kohustatud ja õigustatud kirjeldama

terviseseisundit. Nimelt sätestavad korrakaitse seadus § 41 ja selle alusel kehtestatud

rakendusaktid tõendi vormi, mis on aluseks jätkuvaks menetluseks joobe või selle puudumise

tuvastamisel. Mitte ükski seadus ei anna arstliku läbivaatuse teostajale õigust teha järeldusi

narkootilise aine joobe kohta. Veelgi enam, kui möönda arsti õigust järelduste tegemiseks, siis

nõuetekohase läbivaatuse tulemusel vastavas protokollis (olgugi, et seda vormi ei jälgitud)

kajastatud järeldused ei tohiks ekspertiisis muutuda. Seda enam, et läbivaatuse teostanud isik

ja ekspert oli sama. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas inimlikult võinuks M. Tõnisson asuda

ekspertiisi tegemisel teistsugusele järeldusele või et ekspertiisi tegemisel kasutanuks ta

mingeid erilisi teadmisi või meetodeid, mida ta läbivaatusel ei kasutanud. Eksperdile esitatud

muud küsimused (millal pidi tarvitama, kui kiiresti joove tekib ja püsib) on õiged kui

menetleja seisukohast vaadates täiesti asjatud. Sama hästi võinuks esitada eksperdile teisi

küsimusi, mis selgitanuks antud aine toime, selle tuvastamisega seonduvaid asjaolusid.

Võimalik, et nende selgituste alusel poleks kohus teinud ka teisi absurdseid järeldusi.

Näiteks on maakohus fantaseerinud, et „B.N. võis enda seisundist tulenevalt, s.o amfetamiini

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tõttu tajuda ja mäletada toimunut valesti“ Kahjuks

kajastub nimetatud kohtu väites teadmatus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete erineva

toime osas.

8.4. Kaitsja rõhutab veelkord, et uriiniproovi positiivsel tulemusel puudub antud

kriminaalasjas mistahes tähendus. M. Tõnisson on selgitanud, et uriiniproovi uuringu käigus

ei määrata kvantitatiivset kogust, EKEI poolt kasutatud tuvastuspiir (200ng/Ml) on väga väike

kogus ning ta ei oska selgitada, millise antud aine tarbimiskogusega annab uriiniproovis

positiivse tulemuse. Samas selgitas, et amfetamiin püsib organismis 3-5 päeva (tuginedes

teadusartiklitele julgeb kaitsja väita, et 200ng/ML tuvastuspiiri juures vähemalt 6 päeva –

kaitseakt), kuid amfetamiini toime kestab maksimaalselt 12 tundi. Nimetatud faktide –

seisukohtade alusel saab üksnes väita, et B.N. l võis olla kunagi kokkupuude amfetamiiniga.

Seda, et ta oleks tarbinud teadlikult, et tema organismi sattunud aine oleks põhjustanud joobe

või ta olnuks mootorsõiduki juhtimisel amfetamiini joobes, ei saa uriiniproovi alusel

teaduslikult mitte keegi väita.

8.5. Arstlik läbivaatus põhineb politseiametnike süüdimatul valel ning see on mõjutanud arsti

eelarvamust hinnangu kujundamisel. Sellisel valel põhinev uuring (ning ka ekspertiisiakt) on

ebaõige ja ebaseaduslik.

8.6. Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel Maramaa peatuses toimunud nn menetluse osas saab

tugineda ainult B.N. ütlustele. D.T. i ütlustest on üheselt näha, et probleemsetes asjaoludes ta

kaitseb end ja oma kolleege ning ei andnud õigeid ütlusi. Nii M. Tõnisson kui ka B.N. on

kinnitanud, et läbivaatuse teostajale valetasid peatamise põhjuste kohta just politseiametnikud.

Seetõttu ei saa mitte mingil juhul pidada ka usaldusväärseks D.T. i ütlusi ca.1 h tund

Maramaa peatuses toimunud menetluses osas.

B.N. on kirjeldanud, et kiirreageerijad olid peatuses ootamas, „Mina istusin bussipeatuses,

seal oli see bussipaviljon ja minul paluti siis seal istuda“ (Riigi Ilmateenistus avalike andmete

järgi oli Jõgeval (lähim ilmajaam) 15.11.19 k.14 4,6 kraadi sooja), ta oli seal üleriieteta

(„Ilma. Üleriided olid mul autos. Kästi kõik asjad jätta autosse“). B.N. l oli külm. Ta kirjeldas

veel, et „korduvalt minu käest küsiti, et kus need on, siis ma ei saanudki alguses aru, et mida

otsitakse või mis asjad ja siis mulle selgitati, et seal autos on narkootilisi aineid kuskil, et ma

pean kindlasti teadma, kus need on. Korduvalt küsiti, et ma ütleks, kus need asuvad“.

Kahtlematult on selline surve, mis seondub nii suhtluse viisi, osavõtjate arvu kui menetlejate

välimusega erakordne noore naise jaoks ning nutt ja muud hirmu-ärevusereaktsioonid täiesti

loomulikud.

Seetõttu on ka maakohtu etteheited B.N. käitumisele äärmiselt eluvõõrad ja kummalised.

Kaitsja tõstatab taas hüpoteetilisi küsimusi, kas iga noor inimene peaks teadma, mida mingile

paberile, mis selles sündmuste keerises tema nina alla allkirjastamiseks lükatakse, on neil

õigus kirjutada, või et millegi märkimata jätmisel kaotavad nad õiguse õiglaseks menetluseks

ning jäävad julma menetlusliku rumaluse ja/või hoolimatuse meelevalda. Tartu Maakohus on

arvanud, et kuna „B.N. pole sinna kajastanud ühtegi avaldust-kaebust-pöördumist

politseiametniku või politseiametnike lubamatu ja kohatu käitumise aadressil“, siis sellest

polevat põhjust „arvata ja järeldada, et keegi patrullpolitseinikest, kas D.T. ja/või T.S. , oleks

käitunud B.N. ga ametile kohatul viisil“. Esmalt pole B.N. teinud ühtegi otsest etteheidet

nimetatud isikute suhtes - ta on ikkagi rääkinud narkotalituse töötajatest ja kiirreageerijatest,

kes oma üleolevat suhtumist kui ka kohalolekut demonstreerisid.

On ka ilmne, et arstliku läbivaatuse teostaja jaoks varjatud info sellest, miks B.N. nuttis,

luristas nina, värises, tõi kaasa ebaõiged järeldused narkootilise aine joobe osas. Düsfooriline

käitumine, düsfooriline nutt oli tingitud Maramaa peatuses toimunud suhtlusest. Läbivaatuse

teostaja arvas, et pulss 121 korda minutis, vererõhk 135/102 mm/Hg on liiga kõrge. M.

Tõnisson kinnitas kohtus, et võttis aluseks „keskmise pulsi ja keskmise vererõhu“ teadmata

B.N. füsioloogilisi eripärasid. Mingite B.N. terviseandmetega ta ei tutvunud. See, et B.N. l

olid külmavärinaid, käed külmad, näo nahk: punetavad põsed, on tingitud pikaajalisest

külmetamisest Maramaa peatuses.

8.7 Ekspert arvas, et pupillide suurus kergelt laienenud: 4mm. 4mm on tegelikult

oftamoloogiliste uuringute kohaselt normaalne (ahenenud) pupilli suurus (laienenult on

normaalne 4-8mm). Veelgi enam pupilli suurus on seotud nii isiku vaimse seisundiga

(hirmude), adrenaliini voo ja muude seisunditega. Eelnimetatu kehtib ka nüstagmi osas.

8.8. Tartu Maakohtu järeldused mõistliku menetlusaja osas ei ole järjepidevad ega õiged.

Kaitsja leiab, et tema etteheide seoses mõistliku menetlusajaga tugineb teistele sarnastest

kriminaalasjadest (ühe-episoodiline KarS § 424 üldmenetluses). Vaadates kohtupraktikat, siis

võib julgelt väita, et antud asja menetluskiirus on olnud enam kui kaks korda aeglasem kui

mediaan sarnastes asjades. Antud menetluses on olnud mitmekuiseid seisakuid, millel puudub

mistahes õigustus: 28.11.2019 olid toimingud EKEI-s tehtud, kuid järgmine menetlustoiming

toimus 25.01.2020, kui kuulati üle tunnistaja T. – s.o ca 2 kuuline paus. Kui pidada isegi

mingil moel ekspertiisi vajalikuks, siis ekspertiisi valmimise 09.04.2020 ja riigi õigusabi

määramise 14.05.2020 vahele jääb ka ca 1 kuu. Siinkirjutaja võttis kaitseülesande vastu

25.05.2020 ja sai toimiku 27.05.2020 ehk kaitsja vahetamisega seonduvaks nn takistuseks

võiks pidada maksimaalselt 10 päeva (s.o 5,21% selleks ajaks kulgenud menetlusajast), kuid

mis mingil moel ei saanud mõjutada tähtaegade kulgemist.

KrMS § 225 lg 1 sätestatud tähtaja ja süüdistusakti kohtusse esitamise vahele jäi 133 päeva

(uue kuid sisult identse toimiku kaitsjale esitamist ei tohiks pidada eriliseks

menetlustoiminguks). Seega on ilmne, et 15.11.2019 kuni süüdistusakti esitamiseni kulunud

ajast enam kui 70% moodustas ainetu seisak, millel puudub õigustus või ka mistahes seos

Covid 19 pandeemiaga, puhkustega või millegi muuga. Seega Tartu Maakohtu väide, et

„põhjendamatuid viivitusi pole olnud“, pole kooskõlas antud asja materjalidega.

Olgugi, et kohtumenetlust võib pidada keskmisest kiiremaks, siis mõistlik menetlusaeg ületati

juba kohtueelses menetluses ning seda ei saanud enam heastada Tartu Maakohtu üldmenetluse

kiirusega.

Kaitsja ega B.N. pole teinud midagi, mis oleks kuni maakohtu otsuseni mõjutanud

üldmenetluses menetletud asja kiirust (ka M. Tõnissoni ülekuulamine ei muutnud asja

keerulisemaks ega pikemaks, samas ei taotlenud siinkirjutaja ka kõigi dokumentaalsete

tõendite ettelugemist).

Vaatamata sellele, et antud asjas puudub kuriteo sündmus, tulnuks asi Tartu Maakohtus

lõpetada KrMS § 274² ja KrMS § 205² alusel mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

9. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2021 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus

menetluses, ning seisukohtade esitamise tähtajaks määrati 27.01.2021. Nimetatud tähtajaks

täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud

apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

11. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav B.N. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas

süüteos õigeks mõista. Kaitseväitena leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud

valesti ning ringkonnakohus peaks olemasolevate tõendite puhul andma vastupidise hinnangu

ja süüdistatava õigeks mõistma.

12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et etteheited maakohtule menetlusnormide

rikkumisest ja tõendite ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt põhjendamatud. Alusetuks

kaitseväiteks osutub ka apellatsiooni seisukoht, et tõendite osas tekkinud kahtlused on

kõrvaldamata.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd

põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi

süüdistatava süülises tegevuses juhtides mootorsõidukit narkootilise aine (amfetamiini)

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

14. Sisuliselt polegi ringkonnakohtul midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette

heita. Maakohtu otsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu on igati jälgitav ja

nende uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.

15. Kohtukolleegium leiab, et tegemist on igati arusaadava politseitöö elulise situatsiooniga.

Korrakaitsjatele huvipakkuv sõiduk Honda Accord reg nr XXX peetakse 15.11.2019 kella

13.55 paiku Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel kinni. Peatumismärguande peale peatab sõiduki

juhiroolis olev B.N. . Kontrollitakse nii sõidukit kui sõidukis viibinud isikuid. Sõiduki

läbiotsimiseks eemaldatakse peale juhi veel kaks meesisikut. Juhiroolist kõrvaldatakse

süüdistatav B.N. , kuna narko kiirtest näitas positiivset tulemust. Pärast uurimistoimingu

lõppu viiakse sõidukit juhtinud B.N. narkojoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi

Biomeedikumi Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnissoni

juurde. Uuringu tulemusel selgub, et B.N. l esines narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest

põhjustatud joobeseisund. Seetõttu algatatakse kriminaalasi KarS § 424 lg 1 tunnustel.

16. Kaitsja arvates omab tähtsust: kas 15.11.2019 oli õiguskaitseorganitel õigus lahendada

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud hüpoteesi; kas samal päeval EKEI Tartu osakonnas tehtud

uuringud omavad mingit usaldusväärset tähendust; kas 15.11.2019 alustatud menetlus KarS §

424 järgi on lahendatud mõistliku menetlusaja raamides.

17. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tõstatatud kaitseargumendid (ebamõistlikult pikk

menetluseaeg, süüdistatava joobekontrollile allutamine ja menetlus oli seadusvastane) on

maakohtu otsuses põhjalikku käsitlemist leidnud ning samas otsuses ka ümber lükatud. (Ko

To tl 138-152)

18. Põhimõttelist tähtsust omab asjas süüdistuse seisukohast seega asjaolu, kas B.N. oli

sõidukijuhtimise ajal narkojoobe seisundis või mitte.

19. Kaitsja püstitatud kõrvalküsimused (politseioperatsiooni asjaolud jne) ei oma süüdistuse

seisukohast tähendust.

20. Süüdistatav pole osanud anda mingit mõistlikku seletust amfetamiini sisaldumisele enda

organismis.

21. Kaitsetaktikaliselt seatakse esiplaanile veel süüdistatava B.N. kinnipidamisega

seonduvad asjaolud. (näit. kuidas temaga käituti, kas kasutati mõnitavaid väljendeid, kas

sunniti külmetama bussipeatuses) Kaitsja läheb veelgi kaugemale ja väidab, et B.N. osas

teostasid politseitöötajad omavoliliselt menetlustoiminguid ja puudus alus tema allutamiseks

joobekontrollile.

22. On üsna tavapärane, et politseitöötajatel on vajadus muude ülesannete kõrval kontrollida

sõidukeid ja seal viibivaid isikuid. Kui sõiduki peatamisel on vaja selles viibijate osas teha

menetlustoiminguid ja tuvastada isikuid, siis ei ole kuidagi imelik või ebaseaduslik, kui

kontrollitakse ka sõidukit juhtiva isiku dokumente, samuti kontrollitakse, kas isik on joobes

või mitte. Käesolevas asjas oli eelinfo põhjal kahtlus, et sõidukis viibijad on seotud

narkootiliste ainetega. Sõiduki peatamisel oli teiste isikute seas varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud K.R. , kes oli B.N. elukaaslane.

23. Kaitseversiooni ühe osana on käesoleva asja süüdistuse sisust väljapoole jäävad tehiolud

püütud ajada hämmastavalt keeruliseks ja viia fookus mujale. Tegelikkuses said Lõuna

Politseiprefektuuri patrullpolitseinikud üsna tavalise töökorralduse, s.o kinni pidada Tallinna

poolt Tartu suunas sõitu alustanud sõiduk. Juba maakohus on õigustatult leidnud, et kaitsja on

teinud meelevaldse järelduse, et B.N. juhtimisel olnud sõiduk peatati ebaseadusliku

jälitustegevuse käigus. Kaitsja selline järeldus ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on

alusetu.

24. Maakohus on kaitseargumente käsitlenud ja need kõiges ümber lükanud ning leidnud, et

seoses süüdistatava B.N. menetlustoimingutele allutamisega pole politsei ebaseaduslik

tegevus tuvastamist leidnud.

25. Kaitsja tõstatatud sõiduki kiiruse ületamise teemat ei olnud vajadust kohtus põhjalikumalt

uurida, sest sellel esitatud süüdistusega vajalikku tähtsust ei ole. Asjaolu, et terviseseisundi

kirjeldamise protokollis (Ko To tl 48-49) on B.N. läbivaatuse põhjusena nimetatud kahte

asja: liiklusprofülaktika, millele on joon alla tõmmatud ja teiseks, et ületas kiirust, ei anna

põhjust kahelda lõppjärelduses, et süüdistataval esines 15.11.2019 tema politsei poolt sõiduki

juhtimiselt kinni pidamise ajal narkootilisest ainest tekkinud joobeseisund. Nagu juba

maakohus põhjendatult märkis, et millistel asjaoludel võis saada terviseseisundi kirjeldamise

protokolli kirja B.N. läbivaatuse ühe põhjusena „ületas kiirust“, on oluline täheldada, et selle

detailne väljaselgitamine ei ole käesoleva kriminaalasja süüdistuse lahendamise seisukohalt

määrav.

26. Maakohus on juba põhjendanud, et jättes ekspertiisiaktist eksperdiarvamuse punktist 3

välja joobe tunnuste loetelust kiiruse ületamise, on asjas küllaldaselt teisi B.N. joobele

viitavaid tunnuseid, milliste kogum on ulatuslik ja veenev. See kogum võimaldab

usaldusväärselt lugeda tõendatuks, et B.N. juhtis sõidukit amfetamiini tarvitamisest

põhjustatud joobeseisundis.

27. Süüdistatav B.N. on ise järjekindlalt eitanud narkootilise aine tarvitamist enne

sõidukirooli asumist. Ta väidab lihtsakoeliselt, et ta ei tea kuidas amfetamiin tema uriini

sattus. Kuna tema poolt juhitud sõidukist leiti kaasreisija juurest tühi minigripp kott ja süstal,

siis teostas politseitöötaja loogilise jätkuna sõidukijuhi B.N. osas narko kiirtesti, mis

reageeris ainele amfetamiin. Edasi toimetas politseipatrull B.N. Tartu Ravila tänavale

Biomeedikumi narkoekspertiisi. Eksperdi ütluste osas narkojoobele viitavate väliste tunnuste

kohta selgitas süüdistatav muuhulgas, et „ma luristasin pidevalt nina, sest mul ei lastud nina

nuusata enne, kui läbivaatus oli läbi….et ma mäletan jah, ma olin šokis ja pidevalt kõigutasin

enda keha. See on sihuke automaatne reaktsioon, kui ma olen endast väljas, tavaliselt ma

rahustan ennast sellega, et ma hakkan oma keha kõigutama.“ (Ko To tl 101-103)

28. Analoogselt maakohtuga ei näe kohtukolleegium põhjust kahtluse alla seada tunnistaja,

politseiametnik D.T. i ja ekspert M. Tõnissoni tegevust ning ütlusi B.N. l narkojoobe

tuvastamise asjaolude kohta.

29. Kohtul pole kahtlust 15.11.2019 kell 15.12 B.N. lt võetud uriiniproovi andmete

usaldusväärsuses, millega tuvastati tema uriinis amfetamiini sisaldus. Mõned minutid hiljem

(kell 15.14) viis ekspert M. Tõnisson samas läbi B.N. välise visuaalse vaatluse ja leidis, et

B.N. l esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud

joove.

30. 09.04.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0023 kohaselt, kasutades tema käsutuses olnud

tõendeid, on ekspert andnud arvamuse, et B.N. l esines mootorsõiduki juhtimise ajal

15.11.2019 kella 13.55 ajal narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud

joobeseisund. Samas akti arvamuses on ekspert kirjeldanud arvukalt joobe iseloomulikule

kliinilisele leiule osundavaid parameetreid.

31. Tunnistaja D.T. on maakohtus andnud ütlusi, et patrullpolitseinikuna tegi tema

süüdistatavale B.N. le narkotesti, kes oli juhiroolis olnud. Ühel meesterahval leiti tühi

minigrip kotikene ja süstal ning ta tunnistas, et on tarvitanud narkootilist ainet. Tunnistaja

seletas B.N. käitumise osas järgmist. „Kui autosse kutsusime ja küsisime narkootiliste ainete

kohta, siis ta muutus ärevaks, ta nuttis ja ta ei teadnud asjadest midagi.“ Narko kiirtest näitas

tema puhul positiivset amfetamiinile. „Kui me isikuga vestlesime, siis nagu ma olen ka välja

toonud mõningad narko tarvitamisele viitavad tunnused ja kuna meil oli esmainfo eelnevalt,

et isikud võisid olla narkootilist ainet tarvitanud või sõidukis võib olla narkootilist ainet, siis

otsustasime, et õigem oleks isikut kontrollida.“ Seejärel viidi isik ekspertiisi, kus toimus

uriinitesti proovi võtmine, mille juures ta ise viibis. (Ko To 83-89)

32. Kohtukolleegium leiab samuti, et õigeks tuleb lugeda politsei tegevus kui pärast esmast

narko kiirtesti (mis andis positiivse tulemuse), oli alus B.N. toimetamiseks meditsiiniasutusse

ja uuringutele allutamiseks. Temalt võeti uriinianalüüs, milles leiti amfetamiini.

33. Asjakohatu on kaitsetaktikaliselt kahtluse alla seada eksperdi ja tema arvamuse

usaldusväärsus. Ekspert M. Tõnisson kuulati samuti maakohtus üle. Ta kirjeldas, et politsei

nõudel 15.11.2019 kell 15.14 teostas ta B.N. läbivaatuse. Detailsemalt talle ei öeldud, mis

põhjusel isik ekspertiisi toimetati. Võis olla, et vastati, et tegemist on liiklusprofülaktikaga.

Isikul oli positiivne leid amfetamiini suhtes. Ekspert selgitas, et tema eelsuhtumist ei mõjuta

see, mis põhjusel inimene sinna tuuakse. Ta sai üle 10 tunnuse, mille põhjal võib väita, et isik

oli narkootilist ainet tarvitanud. Väga oluline oli pupillide laius, nüstagm, mida inimene ise

kontrollida ei saa. Pulss oli väga kiire. Olulise tunnusena nimetas ekspert stereotüüpseid

liigutusi, korduvaid liigutusi, mida ei suudeta katkestada, mis on iseloomulikud amfetamiinile

ja millised B.N. isiku puhul esinesid. Rombergi asendis esines isikul tugev värin üle keha, ta

ei suutnud üldse korrektselt seista. (Ko To 93-99)

Ekspert on ekspertiisiaktis ja hiljem maakohtus seega põhjalikult kirjeldanud ja välja toonud

need tunnused, mis kajastavad B.N. muutusi kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ning

reaktsioonides, millega kaasnes tajumise häiritus ümbruskonnast. Maakohus on õigustatult

seda kõike võtnud aluseks süüdimõistva otsuse tegemisel.

34. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et ekspert M. Tõnissoni poolt läbi viidud ekspertiisi ja selle

arvamust ei mõjuta kuidagi asjaolu miks B.N. juhitud sõiduk kinni peeti. Ekspert viis B.N.

läbivaatuse läbi olenemata sellest, millistel asjaoludel või millise õigusrikkumisega olid

politseitöötajad ta sinna toonud.

35. Riigikohus on värskemas lahendis 27.04.2020 nr 4-19-447 jaatanud võimalust, et isik

tunnistatakse süüdi ühe kaudse tõendi põhjal, kui inimese organismis leiti narkootilist ainet.

Samas lahendis on selgitatud, et kui ei ole tõsiseltvõetavat selgitust selle kohta, kuidas sai

inimese enese teadmata narkootiline aine tema organismi, siis ei saa rääkida ka sellest, et isik

pole narkootilist ainet tarvitanud, kui see tema organismis leiti. Tõenäosus, et narkootikumid

satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel on üldjuhul äärmiselt

väike. Ka B.N. süüasjas kindlakstehtud asjaolude ja esitatud kaitseteeside valguses pole

vähimatki põhjust rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

36. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et süüdistatava B.N. poolt avaldatus ja

ütlustes, et tema pole narkootilist ainet tarvitanud on põhjust kahelda ja need pole usutavad

ega veenvad. Nõustuda tuleb seega maakohtu seisukoha ja analüüsiga, et asjas kogutud

usaldusväärse info põhjal on alust järeldada, et B.N. viibis ja liikus enne tema juhtimisel

olnud sõiduki peatamist 15.11.2019 kella 13.55 paiku tihedalt narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemisega seotud seltskonnas ja ringkondades.

37. Maakohus on veatult tuvastanud, et B.N. pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime

mootorsõiduki juhtimise amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

38. Käesolevas asjas on välistatud ka ravimite tarvitamine uuritaval ajal B.N. poolt, sest

süüdistatav on maakohtus öelnud, et ta ei tarvitanud ravimeid nimetatud perioodil.

39. Süüdistatava sõiduki peatamise ja menetlustoimingute juures viibinud politseiametnike

tegevuse osas pole esitatud kellegi poolt mingit kaebust. Kohtukolleegiumil ei ole nagu

maakohtulgi alust kahelda nende seaduslikus tegevuses.

40. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjaliku käsitlusega menetluse mõistliku aja

küsimuses ja ei pea seda siinkohal vajalikuks täiendavalt korrata. Maakohtu poolt on ära

näidatud kriminaalasja menetluse ajaline kulgemine ja olulised toimingud ning ei avaldu

kahtlusi liigses venitamises või kohatutes seisakutes. Kaitseväide, et asjas on ületatud

menetluse mõistlik aeg, on selgelt ülepaisutatud ja ei ole kooskõlas toimiva kohtupraktikaga

ning seda ka analoogsetes kriminaalasjades süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalmenetlust

alustati asjas jaanuaris 2020 ja ekspertiisiakt koos arvamusega saabus aprillis 2020.

Tähelepanuta ei saa jätta, et 2020 varakevadel kuulutati seoses Covid-19-ga välja eriolukord.

Tegelikkus oli see, et süüdistusakt saadeti kohtusse enne seda kui kuriteo toimepanemisest oli

möödunud aasta ja maakohtu eelistung toimus samuti enne aasta möödumist kuriteo

toimepanemisest.

Kaitsja väide, et süüteoasjades KarS § 424 tunnustel peaks asjade menetlus toimuma kuidagi

eriti kiiresti, ei ole laiendatav kõigile asjadele ühtemoodi. Igas konkreetses menetluses võivad

olla oma eripärad.

Maakohus on kaitsja esitatud põhjendusi mõistliku aja osas kaalunud, need ümber lükanud ja

põhjendatult leidnud, et asjas mõistlikku menetlusaega pole ületatud.

Kohtukolleegium ei tuvastanud mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, mis võiks osundada

menetlusosaliste või kohtu viivitusele käesolevas asjas.

41. Kaitsja on veel märkinud, et ekspertiisi polnud vaja läbi viia ja see võttis põhjendamatult

aega. Taoline väide pole asjakohane, sest ekspertiisi läbiviimise vajalikkuse otsustab

menetleja, käesolevas asjas on see olnud põhjendatud ja mingeid ilmseid ajalisi viivitusi

ekspertiisi läbiviimisega pole tuvastatud.

42. Maakohus ei tuvastanud ka kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust.

Maakohtul ei olnud põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise

protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 1685T, terviseseisundi

kirjeldamise protokolli, hinnangut isiku joobeseisundi kohta, seaduse nõuetele

mittevastavateks.

43. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 20.11.2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)