2-20-110894/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-110894

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi P. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1343,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond)

Kostja: P. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

08.02.2021)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 28.12.2017 P. V. ja PLACET

GROUP OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr SR3228615 tulenev võlgnevus kokku

1278,69

eurot

(millest

687,15€

põhivõlgnevus;

71,32€

intress,

30€

võla

sissenõudmiskulud, 490,22€ põhivõlalt perioodi 10.11.2018 kuni 11.06.2020, eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista P. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 687,15 eurot) alates 12.06.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 26.02.2021 summas 39,07 eurot.

4. Välja mõista P. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 687,15 eurot) alates 27.02.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes P. V. vastu summas 10,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,26% ulatuses P. V. kanda ja 0,74% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-110894

2 (6)

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 360 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

200€ ja 160€ hageja lepingulise esindaja tasu), millest 357,34 eurot mõista P. V.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on P. V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale P. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-20-110894

3 (6)

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 18.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1031,81 euro saamiseks. Kohus tegi 02.04.2020 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.05.2020 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus jättis 26.05.2020 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 11.06.2020 hagiavalduse P. V. vastu põhivõlgnevuse 687,15

euro, intressi 71,32 euro, sissenõudmiskulude 40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

490,22 euro ja lisanduva viivise arvestatuna tasumata põhinõudelt (so hagi esitamise seisuga

687,15 eurot) kuni selle tasumiseni alates 12.06.2020 VÕS §-s 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 200,00 eurot ning hageja

õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Asjaolude kohaselt kostja sõlmis PLACET GROUP OÜ-ga 28.12.2017 laenulepingu nr

SR3228615, mille alusel kostja sai laenu 1000,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos

intressiga tagastama 18 kuu jooksul perioodil 27.01.2018 – 21.06.2019. Kostjal on tasutud

lepingu maksegraafiku esimesed 7 osamakset maksetähtpäevaga 27.01.2018 – 26.07.2018

täielikult. Kostjal on võlgnevus alates 8-ndast 25.08.2018 osamaksest, millest tulenevalt on

hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhiosa võlgnevus 687,15 eurot. PLACET GROUP OÜ

ütles võlgnevuse tõttu lepingu nr SR3228615 üles 09.11.2018. Kostjal on kuni lepingu

ülesütlemiseni intressivõlgnevus laenulepingu alusel kokku summas 71,32 eurot (25,73 + 23,80

+ 21,79). PLACET GROUP OÜ loovutas 13.11.2018 kostja vastu nõuded hagejale. Hageja on

arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 44,93% kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

11.06.2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 490,22 eurot. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 19.10.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõlgnevuse

687,15 euro, intressi 71,32 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud

viiviste 490,22 euro ja lisanduvate viiviste tasumise nõudes. Kostjale toimetati hagimaterjalid

ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande

number 1707192). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 22.01.2020. Seega dokumendid loetakse

kostjale kättetoimetatuks 08.02.2021 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg

lõppes 22.02.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Tsiviilasi nr 2-20-110894

4 (6)

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Kostja ei ole

kohaselt täitnud PLACET GROUP OÜ-ga 28.12.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. PLACET GROUP OÜ andis

laenulepingu nr SR3228615 alusel kostjale laenu summas 1000 eurot ning kostja kohustus

tagastama laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja ei ole täitnud PLACET GROUP OÜ-ga

sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi alates 25.08.2018. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kinnitanud, et esialgne

võlausaldaja on nõude loovutamisest kostjat teavitanud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse summas 687,15 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. PLACET

GROUP OÜ ja kostja on lepingu nr SR3228615 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise

määras 44,93% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis

esitatud asjaoludel kokku 71,32 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 71,32

euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole

õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase majandustegevuse kulude

hüvitamist. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (20€ + 5€ + 5€) 30,00 eurot.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

Tsiviilasi nr 2-20-110894

5 (6)

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 687,15 eurot

lepingus kokkulepitud määras 44,93% aastas ajavahemiku eest 10.11.2018 kuni 11.06.2020

summas 490,22 eurot ning alates 12.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 687,15 euro täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 10.11.2018 kuni 11.06.2020 summas 490,22 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 12.06.2020 kuni otsuse tegemiseni, so

26.02.2021 välja kindla summana, so 39,07 eurot (687,15€ x 8% / 366 kp x 203 kp perioodi

eest 12.06.2020.2020-31.12.2020 + 687,15€ x 8% / 365 kp perioodi eest 01.01.2021-

26.02.2021) ning alates 27.02.2021 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras, so 8% aastas.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 420 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3015687 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 420,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

Tsiviilasi nr 2-20-110894

6 (6)

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik