3-21-390/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-390 Haldusasi X kaebus kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD 1. X (kaebaja) esitas 23.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastamaks, kas kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalasja kohtueelne uurimine oli õiguspärane. Samuti vajab tuvastamist, kas ametnike tegevuses esinesid süüteo tunnused.

KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mille järgi on kriminaalasju pädevad menetlema uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus (KrMS §-d 193 ja 230). Seega kehtib kriminaalasjade menetlemise osas teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev kriminaalasju menetlema ega kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust kontrollima. Kohtute infosüsteemi andmetel viidi kaebaja osas läbi kriminaalasi nr XXXXXX, mis lõppes Riigikohtu 21.06.2018 määrusega, mille jäeti kaebaja kaitsja kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2018 otsuse peale menetlusse võtmata. Seega on kohtud juba kontrollinud kaebaja osas läbi viidud kriminaalmenetluse õiguspärasust ja kaebaja on saanud selles menetluses oma vastuväited esitada. Halduskohtul ei ole pädevust vaadata läbi jõustunud kohtulahendi õiguspärasust. Jõustunud kohtulahendit on võimalik vaidlustada vaid teistmismenetluses Riigikohtus (KrMS § 356). Lisaks ei ole halduskohtu

3-21-390 2(2) pädevuses algatada kellegi osas süüteomenetlust. Kriminaalmenetluse alustamise pädevus on uurimisasutusel ja prokuratuuril (KrMS § 193). Kui kaebaja leiab, et talle tekitati kriminaalmenetluses kahju, on tal võimalik taotleda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. Ka sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Järelikult puudub halduskohtul pädevus praegust kaebust läbi vaadata ja see tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada. 4. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seega puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada.

/allkirjastatud digitaalselt/