4-20-4765/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruaril 2021. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4765 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi

Kaevatava otsuse teinud asutus H.Q kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 26.10.. 2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,010556

PPA Lõuna Prefektuur (Tartu , Riia 132) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja H.Q Ik: XXX; elukoht xxxx Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 , § 155, § 156, KrMS § 180 lg.1, kohus

Otsustas: Jätta rahuldamata H.Q kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 26.10..2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,010556.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsusest teadasaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kui on esitatud kirjalik kassatsiooniteade, on võimlik esitada nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik.

28.09.2020 koostas PPA Lõuna Prefektuuri vanemväärteomenetleja S.J. väärteoprotokolli selle kohta, et H.Q juhtis 26.09.2020 kella 15.13 ajal Jõgevamaal XXX vallas Iisaku-Tudulinna- Avinurme mnt 31 km-l, XXX alevikus, mootorsõidukit(mopeedauto) Microcar MC1 reg.märgiga XXX. Juht ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihendust ning muid asjaolusid, et ta suudaks seisma jääda eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mille tõttu sõitis H.Q paremale poole teelt välja vastu metallist valgustusposti. Rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju valgustusposti

2 deformatsiooni näol. H.Q-le pandi süüks osalemine mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus ta tekitas varalise kahju, kuid jättis sündmuskohal välja selgitamata kahju

saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid( tl. 26- 28).

PPA Lõuna Prefektuuri otsusega 26.10.2020 väärteoasjas 2780,20,010556 karistati H.Q-d LS § 223 lg. 1 ja LS § 236 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest KarS § 63 lg.1 alusel 420 € rahatrahviga, aluseks võttes väärteoprotokolli ja asjas olevaid tõendeid. Otsuse kohaselt tekitas H.Q sõidukijuhina materiaalset kahju, kuid lahkus sündmuskohalt kahju saajat välja selgitamata ning kahjust teatamata, Ei täitnud Liiklusseaduse § 169 lg. 5 nõuetliiklusõnnetusest teatada koheselt ( tl. 28-29).

H.Q esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule( t. 2).Kaebuses taotletakse PPA Lõuna Prefektuuri otsuse 26.10.2020 väärteoasjas 2780,20,010556 tühistamist. Kaebuses tunnistab H.Q , et otsasõit postile võis toimuda tema ebaõigete juhtimisvõtete tõtttu, sh ebapiisavast pidurdusest. Ta on seisukohal, et tema poolt juhitud 300-400 kg kaaluva mopeedauto valgustuspostile otsa libisemisest võis küll post kalduda, kuid mingeid vigastusi postile ei teki. Kaebuse esitaja tunnistab, et kuivõrd juhtum toimus laupäeval ja post kuulub KOV-le siis ta teatas juhtunust esmaspäeval; pealegi oli post kordatehtav. Ta ei teatanud juhtunust kuhugi. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratd rahatrahv on ebaõiglane , sest ta on posti korda teinud, oma teo heastanud. Kabuse esitaja ei taotlenud kohtuistungi korraldamist kaebuse läbivaatamiseks ja oli nõus kaebuse kirjaliku menetlusega(tl.44).

PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele( tl. 21-22) on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kaebus esitaja on ise tunnistanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus tal puudub ning sõidukogemus on vähene. Juhuslik möödakäija teatas juhtunust politseile, mitte teo toimepanija. Põhjendamatu on kaebuse esitaja poolt seada kahtluse alla kahju tekkimine, kuna pärast juhtunut valgustuspost oli viltu maa sees. Postile otsasõidu tõttu on saanud kahjustusi ka mopeedauto esiosa. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja varakahju tekitamine on liiklusalane süütegu mille eest sõidukijuhi karistamine on põhjendatud. Sõidukijuht pidanuks pärast juhtumit jääma sündmuskohale ja teatama toimunust. Ei taotletud kirjalikku menetlust. PPA Lõuna Prefektuur saatis Tartu Maakohtule väärteotoimiku materjalid.

Kohtu põhjendid Kohus ,lähtudes VTMS § 121 vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteoprotokollis VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon LS § 50 lg.3 p. 1/ LS § 223 lg.1 ; LS § 169 lg.5/ LS § 236 lg.1 järgi.

3 PPA Lõuna Prefektuur on tuvastanud sündmuskohal XXX alevikus toimunud valgustuspostile otsasõidu. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ( tl. 34) on kirjeldatud toimunud avariid; H.Q poolt valgustuspostile, mis asus haljasalal, otsasõitu. Mopeedsõiduki, mille juht oli H.Q , esiosa oli postile otsasõidu tagajärjel deformeerunud. Seega on nähtav kahju tekitamine. Vaatlusprotokolli pöördel oleval liiklusõnnetuse skeemil on kujutatud avariid. H.Q on andnud allkirja nii sündmuskoha vaatlusprotokolliile kui ka liiklusõnnetuse skeemile. Fototabel tl. 35 kujutab sündmuskohal mopeedautot, mis on otsa sõitnud valgustuspostile. On nähtav, et posti alumine betoonrakis on tugevasti kaldus ning post viltu. Mopeedauto esiosa deformeerunud. Sama on nähtav ka tl. 37, 38, 36 olevatelt fototabelitelt. Seega on tõendatud H.Q poolt juhitud mopeedauto otsasõit valgustuspostile. Fototabelitelt on selgesti näha valgusposti kahjustused (post on viltu ) samuti ka mopeedauto kahjustused. H.Q väited ,et post ei saanud kahjustada, ei ole asjaomased ning on väärad. Viltu sõidetud post kätkeb endas kahju tekitamist. Siia tuleb lisada veel sõidukikahju, mis on fototabelitelt hästi nähtav. Asjaolu et posti sai sirgeks seatud ning valgustu töötab , ei oma tähtsust. Posti endise asendi muutmine on samuti tööjõukulutus ning kuulub seega tekitatud materiaalse kahju hulka. Sõiduki hoiukohta toimetamise akt( tl. 23) tõendab samuti H.Q poolt juhitud mopeedauto vigastusi. Seega on tõendatud H.Q poolt LS 50 lg. 3/ LS § 223 lg. 1 objektiivsele koosseisule vastava süüteo toimepanemine sündmuskohal.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis( tl. 24-25) kirjeldab H.Q avarii toimumist ja oma ebapiisavat juhtimiskogemust. Ta on selgitanud, et nägi avarii tagajärjel et valgustuspost on liikunud, kuid otsustas hiljem posti sirgeks lükata ning lahkus sündmuskohalt. Kui ta mõne tunni pärast tagasi tuli, ei olnud seal enam tema poolt juhitud mopeedautot. Siis ta alles helistas politseisse ja teavitas toimunud avariist. Sõidukijuhina H.Q asudes sõiduki rooli, peab täitma Liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning sõidukit juhtima hakates olema ikka kindel, et ta oskab sõita. Liiklusseaduse § 50 lg. 3 p 1 kohaselt peab sõidukjuht valima sõidukiiruse vastavalt teeoludele ja oma sõiduoskustele. LS § 16 lg. 1 paneb liiklejale kohustuseks ohutu liiklemise ning arvestama keskkonnanõuetega, samuti hoiduma kõigest, mis võib liiklust ohustada , kahjustada vara ja inimesi. Nagu nähtub H.Q ei täitnud seda seadusest tulenevat nõuet ning ebaõige sõidukiiruse ja puuduvate sõiduoskuste tõttu sõitis otsas haljasalal olevale valgustuspostile. H.Q emotsionaalsed vastuväited väärteoprotokollile, milles ta ei ole rahul protokollis kirjeldatuga ja liiklusõnnetusest teatamata jätmisest, ei ole arvestatavad. LS § 2 p. 32 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Seega ei ole saa olla vaidlust selles, et H.Q poolt haljasalal asuvale valgustuspostile otsasõit, milles sa kahjustada valgustuspost ja mopeedauto, oli liiklusõnnetus. Oli tekkinud kahju, millest H.Q oli kohustatud teatama politseile ja ka kohalikule omavalitsusele kui tänavavalguspostide valdajale. Seda kohustust H.Q aga ei täitnud.

4 Seega H.Q pani toime LS § 236 lg. 1 järgse süüteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid H.Q süütegudes ja leiab, et menetlusalust isikut H.Q-d tuli toimepandud väärtegude eest karistada. Raskendavaid ajaolusid kohus karistuse kohaldamisel ei tuvastanud; samuti ka mitte kergendavaid asjaolusid. H.Q on menetluses kestvalt olnud ekslikul ennast õigustaval seisukohal, et valgustuspost ei saanudki viga ja kahju ei ole avariiga tekitatud. Kohtu hinnangul näitab see isiku suhtumist tema poolt toime pandud süüteost, oma teo õigustust. Kohtu hinnangul oli H.Q poolt LS § 236 lg. 1 järgse süütegu toime pandud tahtlikulttahtlikult lahkus sündmuskohalt avariist teatamata, ehkki oli kohustatud avariist teatama. Avarii tekitamine LS 50 lg. 3/ LS § 223 lg. 1 järgne süütegu oli toime pandud ettevaatamatusest. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu süütegu.

Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur määranud H.Q-le karistuse vastavuses tema süü suurusega ja kehtivate karistusmääradega määrates H.Q-le karistuseks mõlema süüteo eest KarS § 63 lg. 1 alusel ühtse karistuse 420 €. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata H.Q kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 26.10..2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,010556.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/