2-20-8772/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-8772

Tsiviilasi

L.J. hagi S.B. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. novembri 2020 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

L.J. apellatsioonkaebus

S.B. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant / vastustaja II (hageja): L.J. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastuapellant / vastustaja I (kostja): S.B. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 13. novembri 2020 otsus tühistada osaliselt menetluskulude

jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja

kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel.

2. Jätta L.J. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. S.B. vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus L.J. kanda. Välja mõista L.J.lt

menetluskuluna S.B. kasuks maakohtus 858 eurot (koos käibemaksuga) ja

ringkonnakohtus 900 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis tasumata

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.J. (hageja) esitas 16. juunil 2020 maakohtule hagi S.B. (kostja) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes. Hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama kostja X postituse all

Facebooki grupis „X!“ (tõlge: X!) kommentaaridena esitatud ebaõiged faktiväited, avaldades

Facebooki grupis „X!“ venekeelse teksti, mille eestikeelne tõlge on järgmine:

„Kohtuotsuse täitmise raames lükkan ümber informatsiooni, mis sisaldub minu X postituses. Ei

vasta tegelikkusele järgmised väited:

1) X on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest Ahtmes;

2) Xle on lubatud altkäemaksu tehase ehitamise projekti elluviimise korral;

3) X L.J. on varem altkäemaksu võtnud.“

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja X. Kostja jagas X Facebooki grupis „X!“ Kohtla-Järve

Linnavalitsuse ametniku V.K. poolt oma Facebooki kontole postitatud videot pealkirjaga

„KOHTLA-JÄRVE. X L.J. о встрече в Гор. Управе с Министром окружающей среды

R.K.“ (tõlge: „X L.J. kohtumisest linnavalitsuses keskkonnaminister R.K.ga“). Video oli

kokkuvõte hageja antud intervjuust. Kostja lisas jagatud postitusele teksti: „На встречу с

министром никого из населения не пригласили. Другое мнение им не нужно, есть только

одно правильное, остальное глупый народ? --- После 2-й минуты речь про

експериментальный завод в Ахтме“ (tõlge: „Ministriga kohtumisele ei kutsutud kedagi

elanikest. Teist arvamust ei ole neil vaja, on ainult üks õige, ülejäänud on rumal rahvas?“ ---

„Alates 2. minutist on juttu eksperimentaaltehasest Ahtmes“)(tl 7).

2. Kostja poolt avaldatud postitust jagas ehk tegi nähtavaks enda Facebooki kontol 9 isikut.

Kostja postituse all avaldati 46 kommentaari, mille hulgas olid ka järgmise sisuga

kommentaarid:

 „Толку от подписей нет, Риигикогу не рекомендовало строит, но... не запретило...

Жирный откат бзят, вот и продвигают деталку“ (tõlge: „Allkirjadest pole kasu,

Riigikogu ei soovitanud ehitada, kuid… ei keelanud… Rasvane pistis on võetud, nüüd

panevadki detailplaneeringu liikuma“) (tl 8);

 „И что делать? Ониэтот вопрос просто так не оставят. Нааерное хорошие

денюжки светят. И терять их не хочется“ (tõlge: „Ja mida teha? Nad seda küsimust

niisama ei jäta. Vist hea raha on tulekul. Ning kaotada seda ei taheta“), millele vastuseks

kirjutati kommentaar: „Не особо, 10 процентов от стоимости проекта, ну как

обычно“ (tõlge: „Mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“) (tl 9);

 „А X очень хочется что бы был завод. И госпоже I., а наше с вами мнение их не

волнует. Мне кажетця, что чватит центриской партии запасать жирок в нашем

городе.мнусть будут даже исамаалитчики, нуже не будет.“ (tõlge: „X väga tahaks,

et tehas oleks. Ja proua I. ning meie arvamus neid ei huvita. Mulle tundub, et aitab

Keskerakonnal meie linnas rasva koguda. Las olla kasvõi Isamaa, halvemaks juba ei saa

minna.“) (tl 10);

 „Ну учитывая, что стоимость проекта 33миллиона, то мы не даём кому то

заработать 330000“ (tõlge: „Võttes arvesse, et projekti maksumus on 33 miljonit, me

ei lase kellelgi 330 000 teenida“) (tl 11);

 „Так денежки почти уплывают. Вот скорбный вид! Чтоб народ пожалел, устала!

Хлопот много! Молоко бесплатно давать надо!“ (tõlge: „Raha ju läheb käest ära.

Kus on kurb näoilme! Et rahval oleks temast kahju! Tegemist on palju! Piima tuleb

tasuta anda!“) (tl 12).

3. VÕS § 1047 lg 4 alusel saab nõuda andmete ümberlükkamist juhul, kui avaldatud on

faktiväiteid. Altkäemaksu võtmine on asjaolu, mis ei sõltu isiku subjektiivsest hinnangust. See

kujutab endast kindlat tegu, mis ei ole kahtepidi mõistetav, see on põhimõtteliselt kontrollitav

ning seda saab tõendada kohtumenetluses. Kommentaarid sisaldavad järgimisi faktiväiteid:

 hageja on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise lubamise eest (faktiväide 1);

 tehase rajaja annab hagejale altkäemaksu summas, mis moodustab 10% projekti

maksumusest, juhul, kui tehas ehitatakse (faktiväide 2);

 hageja on varem altkäemaksu võtnud (faktiväide 3).

VÕS § 1047 lg 4 tähenduses on kannatanuks hageja, sest kommentaarid postitati hageja

intervjuud kajastava video alla ning seega on kommentaarides mõeldud justnimelt hagejat.

Postitust ja kõiki kommentaare tuleb vaadelda tervikuna.

Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047

tähenduses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et võlaõigusseaduse mõttes saab teabe

avaldajaks lugeda nii teema postitajat kui ka Facebooki grupi haldajat. Kostja on teema postitaja

ja ka grupi „X!“ haldaja. Kommentaaride avaldajaks on nii kommentaaride koostajad kui ka

isik, kes omas kontrolli andmete (väidete) avaldamise üle (Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus asjas

nr 3-2-1-43-09, p 14). Hagiavalduse esitamise ajal oli kostja grupi „X!“ administraator ning

omas täielikku kontrolli grupis avaldatud postituste ja kommentaaride üle. Lähtudes VÕS § 7

sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, ei oleks käesoleval juhul postituste ja kommentaaride

kontrollimine kostjat ebamõistlikult koormav, kuivõrd grupis avaldatakse keskmiselt kaks

postitust päevas, millest suurem osa on kostja enda avaldatud.

Kostja on vaidlusaluste kommentaaridega tutvunud ja näidanud, et pooldab kommentaarides

avaldatud seisukohti, vajutades nupule „meeldib“. Ka „meeldib“ nupu funktsiooni kasutamist

saab pidada avaldamiseks VÕS §‑de 1046 ja 1047 mõttes, kuivõrd sellega tehakse meeldinud

sõnum, pilt vms ja meeldimise hinnang teatavaks kolmandale isikule.

Faktiväidete õigsuse tõendamise koormus lasub kostjal kui faktiväidete avaldajal. Seejuures ei

ole oluline faktiväidete avaldamise õigusvastasus, nõude eelduseks on üksnes ebaõigete

andmete avaldamine.

4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kostja poolt grupis „X!“ jagatud postituses ja postituse juurde lisatud kommentaarides

puuduvad seosed, mis annaks alust tuletada, et just hageja on Xna võtnud altkäemaksu tehase

ehitamise eest Ahtmes või seda on talle lubatud tehase ehitamise projekti elluviimise korral,

samuti ei saa avaldatust tuletada, et hageja kui X on varemgi altkäemaksu võtnud. Hageja poolt

kohtule välja toodud kommentaarides selliseid väiteid hageja isiku kohta esitatud ei ole.

Seetõttu pole hageja VÕS § 1047 lg 4 tähenduses isikuks, kes saaks nõuda ebaõigete andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul.

Hagi tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd kostja poolt jagatud postitus ning selle juurde kirjutatud

tekst on kostja õigus teostada oma põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele ning sõnavabaduse

kaudu avaldada oma arvamust ja esitada küsimusi. Postituse jagamisele lisatud tekst

„Kohtumisele ministriga elanikest kedagi ei kutsutud. Teist arvamust ei ole neil vaja, on ainult

üks õige (arvamus), ülejäänud on rumal rahvas?“ on küsimus, mis oli esitatud Kohtla-Järve

linnavõimudele, mitte hagejale. Sama kehtib kostja postituse juurde teiste isikute poolt

avaldatud kommentaaride osas.

Kostja jagatud postitus ning kostja poolt kirjutatu pole hageja au ega head nime teotav. Samuti

ei ole hageja au ega head nime teotavad postituse juurde tehtud teiste isikute kommentaarid.

Tõendina esitatud videost ei ole võimalik aru saada, millise kommentaari juurde on kostja

vajutanud „meeldib“, mistõttu ei ole tõendatud, et kostja on nimetatud kommentaaridega

tutvunud. Kasutades nutitelefonis Facebooki rakendust on võimalik „meeldib“ sisestada enese

teadmata, kogemata.

Kommentaar „rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“ on esitatud

umbisikulises tegumoes. X ei ole seaduste järgi isikuks, kes saaks ainuisikuliselt otsustada

detailplaneeringu algatamise ja selle edasise menetlemise üle. Seega puudub alus oletada, et X

saaks üldse olla selleks isikuks, kes detailplaneeringu saaks „liikuma panna“.

Kommentaar „vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“ ning vastus kommentaarile

„mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“, ei viita samuti hageja isikule.

Nimetatud kommentaar on samuti umbisikulises vormis ning sellel puudub seos hageja isikuga.

Kommentaar „X väga tahab, et tehas oleks“, viitab küll X isikule, kuid selles puudub igasugune

seos altkäemaksu andmise/võtmise väitega ning tegemist ei ole halvustava kommentaariga.

Kommentaar „võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330000 ära teenida“ ei

viita ei hageja isikule ega ka altkäemaksu andmisele/võtmisele või lubamisele hageja poolt.

Kommentaar „raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“ ei viita altkäemaksu

andmisele/võtmisele või siis selle lubamisele.

Ümber ei saa lükata seda, mida ei ole avaldatud. Faktiväiteks isiku kohta on mis tahes andmeid

sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Praegusel

juhul väide altkäemaksu lubamise/saamise kohta ei ole kontrollitav tsiviilkohtumenetluses, sest

tegemist on kuriteoga. Seetõttu pole ka sellekohased tuletatud faktiväited kontrollitavad ning

on küsitav, kas neid saab üldse faktiväidetena käsitleda.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

Hagi esemeks on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue (VÕS § 1047 lg 4). Vaidlus puudub

asjaolu üle, et kostja avaldas X kell 18.02 grupis „X!“ V.K. postituse ja lisas postitusele teksti

hagis esitatud sõnastuses. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on Facebooki grupi „X!“

administraator ning tema postituse alla on lisatud hagis esile toodud kommentaarid.

Kohus möönis, et tulenevalt asjaolust, et nimetatud kommentaarid on avaldatud postituse

juurde, kus on hageja kui X pilt, on kommentaarid kogumis solvavad nii linnavalitsuse kui ka

X suhtes. Seda põhjusel, et kommenteeritakse linnavalitsuses arutlusel olevat tehase ehitamise

projekti Kohtla-Järvele.

Asja lahendamisel tuleb tuvastada, kas mõnest kommentaarist järeldub selgelt, et see

kommentaar on suunatud hageja kohta nii nagu hageja seda tajus.

Kommentaar „Rasvane pistis on võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“ on

kirjutanud postituse juurde, kus oli X pilt. Kuigi kommentaar on umbisikuline, ei ole see kohtu

hinnangul tajutav nii nagu seda hindab hageja, et X on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise

eest. Samas võib kommentaarist ja selle esituse viisist kohtu hinnangul järeldada, et

kommentaator leiab, et X võib olla seotud pistise võtmisega.

Kommentaarid „Vist hea raha on tulekul, mida kaotada ei taheta“ - „mitte eriti, 10 protsenti

projekti maksumusest, nagu tavaliselt“ ja „Võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase

kellelgi 330000 ära teenida.“ on kirjutatud postituse juurde, kus oli X pilt. Kommentaarid on

umbisikulised. Maakohtu hinnangul ei ole need kommentaarid tajutavad nii nagu hindab

hageja. Kommentaatorid viitavad mingile ebaseaduslikule tavale, et linnavõim või mõni

linnaametnik nõuab ebaseaduslikult altkäemaksuna projekti maksumusest 10%. Samas võib

kommentaaridest ja nende esituse viisist kohtu hinnangul järeldada, et kommentaatorid leiavad,

et X võib olla seotud altkäemaksu nõudega.

Kommentaar „Raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme.“ on kirjutanud postituse

juurde, kus oli X pilt. Kuna postituse juures oli vaid hageja pilt on selge, et kommentaar on

suunatud hagejale, s.o hagejal on kahju, et mingi raha läheb käest. Samas on nimetatud

kommentaari keeruline seostada eelmiste kommentaaridega, mis viitavad altkäemaksu võtmise

soovile ja võimalikule pistise suuruse määramise tavale. Kommentaar „raha läheb käest ära“

ei pruugi olla seotud eelpool viidatud ebaseaduslike tegude süüdistusega.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kommentaarides seostatakse hagejat kui X Kohtla-Järve

linnavõimu väidetava ebaseadusliku tegevusega. Samas hagiavalduses märgitud sõnastuses

toodud faktiväidete esitamine hageja kohta tõendamist ei leidnud.

Kohus tuvastas, et hagejat ei ole varasemalt altkäemaksu võtmises süüdi tunnistatud.

Maakohus nõustus hagejaga, et kommentaaride avaldajaks tuleb lugeda nii kommentaaride

koostajaid kui ka kostjat, kes on/oli Facebooki grupi administraator. Kostjal on Facebooki grupi

administraatorina kohustus jälgida, et grupis avaldatavate kommentaaride, kirjutiste jm puhul

ei rikutaks teiste isikute seadusega kaitstavaid õigusi.

Kokkuvõttest leidis maakohus, et kommentaatorid seostavad hagiavalduses märgitud

kommentaarides hagejat kui X Kohtla-Järve linnavõimu väidetava ebaseadusliku tegevusega.

Samas hagiavalduses märgitud sõnastuses toodud faktiväidete (mille ümberlükkamist hageja

taotleb) esitamine hageja kohta tõendamist ei leidnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole faktiväiteid

võimalik VÕS § 1047 lg 4 järgi ümber lükata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel ning menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata. Maakohus leidis, et on õiglane jätta poolte menetluskulud nende

endi kanda, sest asja menetlemisel leidis tõendamist, et Facebooki grupis „X!“, mille

administraatoriks oli kostja, rikuti hageja isiklikke õigusi, kui erinevad isikud kommenteerisid

kostja poolt jagatud postitust. Kommenteerimise käigus esitati hageja kohta ebaõigeid andmeid

ning rikuti hageja isiklikke õigusi (teotati hageja au). Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, oleks

hagejalt kostja menetluskulude välja mõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja

poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja tegevusest/tegevusetusest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud tema

enda kanda ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi

tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga, et tõendamist ei ole leidnud kommentaatorite poolt

hagivalduses märgitud sõnastuses faktiväidete esitamine hageja kohta. Asjaolude ja tõendite

väär hindamine on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

nn kaudsed faktiväited ehk selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb

teatav faktiväide. Sellest tulenevalt on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud üksnes siis, kui

isegi kaudselt ei ole võimalik jõuda hagivalduses märgitud järeldustele avaldatud faktiväidete

kohta.

Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja

ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Maakohus on korduvalt püüdnud välja selgitada, mida

kommentaaride autorid silmas pidasid. Selline lähenemine on otseses vastuolus Riigikohtu

praktikaga (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11).

Ei ole tähtis, et faktiväited oleksid avaldatud täpselt samal kujul nagu on hagiavalduses

sõnastatud. Hagi aluseks on kogu postitus tervikuna, mitte selle üksikud kommentaarid.

Maakohus tegi täpselt vastupidi ning hakkas kontrollima üksikute kommentaaride võimalikku

seost hagiavalduses toodud faktiväidetega. Kogu postitust tervikuna lugedes keskmise

mõistliku inimese jaoks vähemalt kaudselt järelduvad faktiväited, mille ümberlükkamist hageja

nõuab. Maakohus ise möönab, et kommentaarides kommenteeritakse konkreetset

linnavalitsuses arutusel olevat projekti, mis seondub võimaliku tehase ehitamisega Kohtla-

Järvele. Samuti jätavad kommentaarid koosmõjus vähemalt kaudselt mulje, nagu hagejale oleks

lubatud altkäemaks summas, mis moodustab 10% projekti maksumusest ning hageja on samal

moel altkäemaksu varemgi võtnud.

Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on jõudnud seisukohale, et

postituses puuduvad igasugused, isegi kaudsed viited altkäemaksu varasemale võtmisele hageja

poolt. Samas märgib kohus, et kommentaarides viidatakse X võimalikule seotusele pistise

võtmistega üleüldse. Kohus on jõudnud üksteist välistavate järeldusteni.

7. Kostja (vastustaja) palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme

menetluskulud tervikuna hageja kanda ning mõista need kostja kasuks välja.

Kohus on õigesti leidnud, et faktiväidete ümberlükkamine pole võimalik hageja soovitud

sõnastuses, kuna tegemist on hageja tuletatud väidetega. Esitatud väited ei käi konkreetselt

hageja kohta ning kostja ei saa vastutada Facebooki grupi administraatorina iga kolmanda isiku

sõnavõtu eest, kuna esitatud väidete seos hagejaga ei ole keskmisele inimesele ilmne ja hageja

saab pöörduda otse kolmanda isiku vastu kohtusse. Samuti ei pöördunud hageja enne

hagiavalduse esitamist grupi administraatorite poole vastava sooviga. Seega oleks

ebamõistlikult koormav panna selliste kommentaaride kustutamise kohustus kostjale kui

administraatorile. Administraatoril puudub kommentaaride eelneva modereerimise võimalus.

Asjas Delfi AS vs. Eesti on Euroopa Inimõiguste Kohus määranud kaks vastutuse kriteeriumit:

sisu loomine ja selle kaudu arutelu suunamine, mis kutsub teisi kasutajaid üles oma arvamust

avaldama ning majanduslik huvi. Käesoleva vaidluse puhul on mõlemad kriteeriumid täitmata.

Postituses

ja

kommentaarides

sisalduvate

väidete

umbisikulisust

saab

tõendada

keeleekspertiisiga.

Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, võttes arvesse kommentaaride konteksti ning

arvestades, kus ja mil viisil kommentaare avaldati. Samas on maakohus jõudnud vale

järelduseni, et postituses ja kommentaarides sisalduvad väited on hageja au teotavad. Maakohus

ei põhjendanud, miks ta leiab, et kommentaarid olid suunatud just hageja vastu. Üksnes asjaolu,

et kommentaare avaldati hageja kujutisega postituse alla ei tähenda, et kommentaarid käivad

hageja kohta.

Asjaolu, et kostja jagatud videole on jäädvustatud hageja, ei oma tähtsust. Nii kostja kui ka

postituste kommenteerijate jaoks oli tähtis intervjuu sisu ehk Ahtme tehast puudutav, mitte

videole jäädvustatud isik ehk hageja. Hageja välja toodud kommentaarides kasutati samuti

umbisikulist tegumoodi ehk kritiseeriti linnavalitsuse otsust seoses Ahtme tehasega. Poliitikud

peavad olema valmis taluma nende poliitilise vastutuse kandmise teemadel suuremat ja

teravamat kriitikat.

8. Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning

palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda ning kohustada

hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täimiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja jätta apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna

hageja kanda ning mõista need kostja kasuks välja.

Maakohtu lahend on vastuoluline, sest maakohus jättis hagi rahuldamata õiguste rikkumise

tuvastamata jätmise tõttu, kuid samas asus asja uuesti sisuliselt hindama menetluskulude

jaotamisel. Kui hagi jäi sisuliselt rahuldamata, pole objektiivselt võimalik, et menetluskulude

jaotuses saaks asuda vastupidisele järeldusele. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta

kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

Praegu ei ole kohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu objektiivseid erandlikke asjaolusid,

mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Maakohus ületas diskretsiooni piire.

9. Hageja (vastuapellatsioonis vastustaja) leiab, et vastuapellatsioonkaebus on ebaõigesti

võetud menetlusse ning tuleks jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kostja puudused kõrvaldab, palub

hageja

jätta

vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata.

Samuti

palub

hageja

jätta

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidlustab menetluskulude jaotust, mitte suurust. Kui vaidlustatakse kohtuotsusega

määratud menetluskulude jaotust, tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 15

järgi sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule lähtuvalt hagihinnast. Arvestades

hagihinda 3500 eurot, pidi kostja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivuna 300

eurot. Kostja on tasunud riigilõivu 50 eurot, mis on kostjale tagastatud. TsMS § 637 lg 1 p 3

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud

riigilõivu.

Hageja ei nõustu vastuapellatsioonkaebusega ka sisuliselt. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kostja ise tunnistab, et maakohtu otsuse

tühistamise aluseks võivad olla üksnes kaalutlusvead, mitte menetluskulude jätmine poolte

kanda kui selline. Hageja ei nõustu, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel kohus on väljunud

diskretsiooni piiridest. Kohtuotsuses on toodud kõik kaalutlused ja põhjendused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta

maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmise osas.

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu kostja

vastuapellatsioonkaebuse alusel menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kõik menetluskulud hageja kanda ning mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

menetluskulud

põhjendatud

suuruses.

Kostja

vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

11. Hageja nõue tuleneb VÕS § 1047 lg-st 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise

korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist

või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on

õigusvastane. Järelikult võib ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda kannatanu ebaõigete

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Vaidlust ei ole, et hageja on X, kuid vaidlus on

selles, kas hageja on VÕS § 1047 lg 4 tähenduses kannatanuks.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse kohustada kostjat ümber lükata kostja X postituse

all Facebooki grupis „X!“ (tõlge: X!) kommentaaridena esitatud ebaõiged faktiväited,

avaldades Facebooki grupis „X!“ venekeelse teksti, mille eestikeelne tõlge on järgmine:

„Kohtuotsuse täitmise raames lükkan ümber informatsiooni, mis sisaldub minu X postituses. Ei

vasta tegelikkusele järgmised väited:

1) X on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest Ahtmes;

2) Xle on lubatud altkäemaksu tehase ehitamise projekti elluviimise korral;

3) X L.J. on varem altkäemaksu võtnud.“

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese).

Tegemist on protsessuaalse taotlusega, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või

tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise)

korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on

haginõue selgelt esitatud.

Hagiavalduse kirjeldavas osas on hageja kirjeldanud ja põhjendanud oma nõuet sellega, et

kostja edastas X Facebooki grupis „X!“ Kohtla-Järve Linnavalitsuse ametniku V.K. postitust

(sisaldas videot hageja kui X intervjuud kohtumisest keskkonnaminister R. Kokaga), millele

lisas ise järgmise teksti: “Kohtumisele ministriga elanikest kedagi ei kutsutud. Teist arvamust

ei ole neil vaja, on ainult üks õige (arvamus), ülejäänud on rumal rahvas?“. Seda kostja postitust

kommenteeriti 49 korral.

Hageja leiab, et viis postitusele lisatud erinevate autorite kommentaari: 1) „rasvane pistis on

võetud, nüüd panevadki detailplaneeringu liikuma“; 2) „vist hea raha on tulekul, mida kaotada

ei taheta… mitte eriti, 10 protsenti projekti maksumusest, nagu tavaliselt“; 3) „X väga tahaks,

et tehas oleks“; 4) „võttes arvesse projekti maksumust, me ei lase kellelgi 330 000 ära teenida“;

5) „raha läheb käest ära. Sellest ongi tingitud kurb näoilme“ (tõlked vene keelest eesti keelde),

sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta ja palub need hagiavalduses esitatud sõnastuses

kostjal ümber lükata.

12. Riigikohus on 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25 selgitanud, et

avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias

(ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid

edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis

avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat või et isik

kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses,

kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki

kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (vt ka M. Pild. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite

kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias. Facebooki näide. Juridica V/2016, lk 305).

Facebooki grupis „X“ X postitusest tuleneb, et V. K. postituse edastas grupis koos omapoolse

küsimusega kostja, kuid kostja ei ole kommentaaride autoriks. Apellatsioonimenetluses ei ole

vaidlust, et kostja on grupis administraatoriks. Seega on tegemist on isikuga, kes omas kontrolli

kommentaaride avaldamise/kustutamise üle (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-43-09 p 14). Hagejal oli õigus valida, kelle vastu hagi esitada. Praegusel juhul on hagi

esitatud üksnes kostja vastu.

13. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt küsimust sellest, kas väited, mille ümber lükkamist

hageja nõuab, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja ei ole taotlenud avaldatu

ümberlükkamist mitte kommentaarides esitatud sõnastuses, vaid on koostanud teksti selle

kohta, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele hageja kohta kommentaarides avaldati.

Hageja meelest tuleneb kommentaaridest, et ta on võtnud altkäemaksu tehase ehitamise eest,

tehas annab talle altkäemaksuna 10 % ehitusmaksumusest ning ta on altkäemaksu võtnud ka

varem, millised väited ei ole õiged ja tuleb ümber lükata.

Maakohus leidis, et hagiavalduses esile toodud kommentaarides nr 1, 2 ja 4 on avaldatud hageja

kohta ebaõigeid andmeid ning sellega on rikutud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4

ja § 1046 lg 1 mõttes (välja arvatud kommentaar „X väga tahab, et tehas tuleb“). Maakohus ei

tuvastanud kommentaaridest aga neid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja kostjalt nõuab.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja X ametit arvestades saaks käesoleva vaidluse

kontekstis väljendeid „altkäemaks“, „altkäemaksu lubamine“ ja „altkäemaksu võtmine“

käsitleda faktiväidetena. Riigikohus on selgitanud, et au ja väärikuse kaitse hagides puudub iga

kord vajadus süüteo tuvastamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07). Samas on

põhjendatud

maakohtu

seisukoht,

et

hagiavalduse

põhjendavas

osas

kirjeldatud

kommentaarides ei ole esitatud hageja kohta neid faktiväiteid, mille ümber lükkamist hageja

kostjalt hagiga taotleb.

14. Andmed, mille ümber lükkamist saab hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, peavad käima

hageja kohta.

Hageja tugineb oma nõudes mh Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, et isikut

võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et VÕS § 1047

lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatava, s.o. kannatanu saab ka sellisel juhul nõuda avaldaja

kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. kohus peab vaidluse korral tuvastama,

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas

pidas, ei ole asjakohane.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakohtu otsuse p-des 7.1. – 7.3 nimetatud

kommentaarides on avaldatud üksnes faktiväiteid ja neid on avaldatud just hageja kohta.

Maakohus asus sellisele seisukohale eelkõige seetõttu, et postituse juures oli hageja pilt.

Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, samas kui väärtusotsustus väljendub isikule

antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas

halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on võimalik küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärsust, samuti ei saa isik sel juhul nõuda au teotavate andmete

ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu erikogu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07

p 26).

Ringkonnakohus leiab, et lisaks faktiväidetele sisaldavad hagi põhjendustes esitatud

kommentaarid ka väärtushinnanguid. See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet ja kelle kohta, tuleb

selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel. Arvestades hageja nõuet tuleb kohtul hinnata, kas

kommentaarides on avaldatud väiteid, millest mõistlik isik võiks aru saada, et just hageja võtab

altkäemaksu tehase ehitamise eest või on seda varasemalt võtnud.

16. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt käsitlemata kommentaar nr 3 („X väga tahab,

et tehas oleks“) ja kommentaar nr 5 („Raha läheb käest ära. Sellest on tingitud kurb näoilme“)

on avaldatud küll hageja kohta, kuid tegemist on väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega.

17. Kommentaaride tekstist saab mõistlik isik tuletada järgmised faktiväited: (nr 1) „Riigikogu

ei soovitanud ehitada, kuid ka ei keelanud“, „detailplaneering hakkab liikuma“; (nr 2) „raha on

tulekul“ ja „millegi hind on tavaliselt 10 protsenti projekti maksumusest“; (nr 4) „330 000 euro

teenimist projektilt väärtusega 33 miljonit ei lubata“. Ülejäänud väited, sh „rasvane pistis on

võetud“ on väärtushinnangud, kuna isikud on neid väljendeid valides lähtunud oma

subjektiivsest õigusetõlgendusest ja on hinnanud kellegi (linnavõimu) tegevuse õiguspärasust

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p 27).

18. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et kommentaarid nr-d 1, 2, 4 ei ole

avaldatud hageja kui X kohta. Tegemist on umbisikuliste kommentaaridega, mida mõistlik isik

seostaks linnavõimuga laiemalt. Nõustuda ei saa hagejaga, et kommentaaride hagejale

suunatust saab järeldada üksnes sellest, et postitusele lisatud video eestvaatele on jäädvustatud

hageja. Mõistlikud isikud saavad aru, et postituse kommentaatorite jaoks oli oluline intervjuu

sisu (st Ahme tehase rajamine) ja sellele oli rajatud ka kommentaatorite kriitika, et

võimukandjad otsustavad tehasega seotud küsimusi ilma kohalike elanike arvamust

arvestamata. Asjaolu, et kommentaarides viidatakse ka sellele, et „X väga tehast tahab“, ei anna

alust järeldusele, et mõistlik isik seostaks sellist soovi X poolt altkäemaksu saamise/võtmisega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et lugedes kostja poolt koostatud postitust koos hagi

põhjendavas osas esiletoodud kommentaaridega ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi

võetuna, on mõistliku isiku jaoks arusaadav, et kommentaaride autoritel on kahtlus, kas Kohtla-

Järve linnavõim tegutseb Ahtme tehase detailplaneeringu koostamisel kooskõlas seadusega.

Sellisena ei ole iseenesest tegemist ebaõigete andmetega. Kommentaaride hindamisel mõistliku

isiku positsioonilt tuleb kindlasti arvestada, et hagi põhjendustes välja toodud kommentaaride

autorid on erinevad ning tegemist ei ole ühtse läbimõeldud ja süsteemse tekstiga. Esitatud

kommentaaridest ei saa mõistlikult järeldada mingeid otseseid ega kaudseid fakte, mis käivad

hageja kohta.

Kokkuvõtvalt: faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei tulene kommentaaridest ja

kommentaarides esitatud väärtushinnanguid ja umbisikulisi kahtlusi ei saa hageja poolt

taotletud sõnastuses faktiväidetena ümber lükata. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta

ümberlükkamist nõudvaid ebaõigeid faktiväiteid. VÕS § 1047 lg 4 ei ole rakendatav.

Seetõttu on maakohus jätnud lõppkokkuvõttes põhjendatult hagi rahuldamata.

19. Maakohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, on kostja menetluskulude väljanõudmine

hagejalt äärmiselt ebaõiglane, sest hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjustatud kostja

tegevusest/tegevusetusest. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

TsMS § 162 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Üldreeglist võimaldab erandit sama paragrahvi lõikes 4 sätestatu, et kohus

võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljanõudmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on õigustatud üksnes erandlikel asjaoludel (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-142-10 p 10). Ei piisa üksnes ebamõistlikkusest või ebaõiglusest, vaid seadusandja on

selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik kohtukulude välja mõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peavad

esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-63-11, p 14 ja 3-2-1-

126-14, p 16). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, sätte kohaldamist peab kohus alati

põhjendama.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

menetluskulude väljamõistmata jätmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, st hagejalt. Maakohus

on otsuses ebaõigesti leidnud, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele, rikuti Facebooki grupis

„X!“ hageja isiklikke õigusi. Ringkonnakohus hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt ei

tuvastanud. Kostja on välja toonud, et hageja ei pöördunud enne hagi esitamist kostja või muu

Facebooki grupi administraatori poole teavitamaks ebasobivatest kommentaaridest, ei

taotlenud kommentaaride eemaldamist (lk 165) ja ei võtnud kasutusele ühtegi meedet vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks.

Eeltoodud asjaoludel ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja

teeb uue otsuse, millega jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejale, et ringkonnakohus on põhjendatult tagastanud

15. jaanuari 2021 määrusega kostjale vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot.

Tsiviilasja hind vastuapellatsioonkaebuselt on 0 eurot, seega ei tulnud sellelt riigilõivu tasuda.

Vastuapellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude jaotuse peale, mistõttu ei olnud

tsiviilasjahind vastuapellatsioonkaebuse esitamisel 3500 eurot, millelt kuuluks tasumisele

riigilõiv 300 eurot. Seega ei pidanud kostja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

tasuma ning ringkonnakohus ei ole vastuapellatsioonkaebust ebaõigesti menetlusse võtnud.

20. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostja vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

21. Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjadele (lk 114, 146) on kostja menetluskulu

suuruseks maakohtus kokku 6, 5 h õigusabi eest hinnaga 110 eurot/h 858 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja esindaja osales s.h maakohtu istungil pikkusega 1h ja 18 minutit.

Ringkonnakohtus vahetas kostja esindajat ja tema menetluskulu suuruseks on kulutused

õigusabile 6h ja 20 minuti eest hinnaga 160 eurot/h 1216 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja palub määrata tema menetluskulud kindlaks ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud ulatuses.

Hageja ei ole vastaspoole menetluskulude suurust vaidlustanud.

Arvestades TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut määrab ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajaliku

menetluskulu suuruseks maakohtus 858 eurot ning ringkonnakohtus 900 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude suurust mõjutas ringkonnakohtus esindaja

vahetumine, mistõttu on kulu osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud kostja õigusabikulu suurus

apellatsioonkaebusele

vastuse

ja

vastuapellatsioonkaebuse

koostamiseks

ühe

menetlusdokumendina on ringkonnakohtus kokku 900 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus mõistab põhjendatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja koos

viivisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks