2-19-131586/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 08.07.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-19-131586/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-19-131586
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tallinn
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Kohtuasi
Five Inkasso OÜ hagi TSH Transport OÜ vastu
põhivõlgnevuse 3072 euro, viivise 101,24 euro ja
kahjuhüvitise 307 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.07.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TSH Transport OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3173,24 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Five Inkasso OÜ (registrikood
11215364)
Kostja (apellant): TSH Transport OÜ (registrikood
14283237), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis
Piskunov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 08.07.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata.
2. Harju Maakohtu 08.07.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi
rahuldamata 267 euro ulatuses.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta TSH Transport OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
2-19-131586
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Five Inkasso OÜ esitas 16.01.2020 hagi, milles palub TSH Tranport OÜ-lt välja mõista
põhivõla 3072 eurot, viivise 101,24 eurot ja kahjuhüvitise 307 eurot.
2. Vipak Trans OÜ osutas kostjale suulise lepingu alusel tasu eest autojuhiteenust, hinnaga 80
eurot päev. Kostjal on tasumata järgmised arved: 17.06.2019 arve nr 09-2019 summas 1056
eurot (maksetähtaeg 17.07.2019); 08.07.2019 arve nr 11-2019 summas 768 eurot
(maksetähtaeg 29.07.2019); 22.07.2019 arve nr 12-2019 summas 1248 eurot (maksetähtaeg
21.08.2019). Kokku on kostjal teenuse eest tasumata 3072 eurot. Hageja omandas nõude kostja
vastu Vipak Trans OÜ-lt 04.09.2019 nõude loovutamise teel ja teatas sellest kostjale.
3. Hagejale on tekkinud kahju 307 eurot, mille kostja peab hüvitama. Kahjunõue tuleneb hageja
ja Vipak Trans OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt peab Vipak
Trans OÜ maksma hagejale nõude loovutamise eest (menetluse eest) teenustasu 10%
põhinõudelt (307 eurot).
4. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja tal on õigus saada tasu. Hagejal on õigus
viivisele 0,02% päevas. Perioodi 18.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 09-2019
viivis 38,44 eurot. Perioodi 30.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 11-2019
viivis 26,11 eurot. Perioodi 18.07.2019 kuni 16.01.2020 eest moodustub arvelt nr 12-2019
viivis 36,69 eurot. Kokku 101,24 eurot.
5. Kostja kahjunõue summas 3071 eurot on enamuses tõendamata. Hageja nõustub Saksamaa
politsei liiklustrahviga seotud kahjuga summas 40 eurot. Ülejäänud osas kostja ei ole tõendanud
kahju tekkimist ja selle suurust. Kahjunõuet tõendavaid dokumente pole hagejale esitatud.
6. Kostja ei ole tõendanud liiklusõnnetusega seotud kahju tekkimist kostjale. Kostja väitel
põhjustas Vipak Trans OÜ autojuht 17.07.2019 liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kostja
poolt AS-ilt EKSO renditud veok. Kostja ei ole veoki omanik. Tõendatud pole, et kostjale oleks
esitatud nõue seoses veoki kahjustumisega ja ta oleks kandnud kulusid seoses veoki
remonditöödega. Hagejale ei ole teada, milline oli liiklusõnnetuses osalenud veoki kahjustuse
ulatus. Ergo Insurance SE poolt 17.07.2019 liiklusõnnetuse kahjujuhtumi nr 1926140
käsitlemisega tegelenud MK 17.03.2020 e-kirjast nähtub, et kindlustusandjale teadaolevalt
veokile vigastusi liiklustõnnetusest ei tekkinud. Isegi kui veokile võisid kaasneda
liiklusõnnetusega seoses kahjustused kostja märgitud 1536,79 euro ulatuses, on arusaamatu,
miks ei ole kahju hüvitamist nõutud kindlustusandjalt. Värveltrans OÜ ja Scania Eesti OÜ
hinnapakkumiste alusel töid teostatud ei ole. Ekso AS-i kinnituskirjas ei ole nimetatud, milles
2-19-131586
kahjustused seisnesid. Kuna liiklusõnnetuseks oli veoki vaikse liikuma hakkamise tagajärjel
väiksemale autole otsa veeremine, siis on tõenäoline, et mingeid kahjustusi suurele veokile
sellega ei kaasnenud. Arusaamatu on, kuidas said 17.07.2019 liiklusõnnetuses kannatada auto
küljel või taga asuvad detailid. Samuti on fikseerimata, milline oli veoki seisukord enne
liiklusõnnetust. Juhul, kui kohus leiab, et hageja peab hüvitama liiklusõnnetusega seoses kahju,
palub hageja kohtul vähendada hüvitist mõistliku suuruseni.
7. Kostja ei ole tõendanud Ferroline Grupp OÜ teenusega seotud kahju tekkimist kostjale.
Kostja ei ole tõendanud, mis kuupäeval ning millisest asukohast jättis Vipak Trans OÜ autojuht
kauba peale laadimata ja sihtkohta toimetamata. Hageja kinnitab, et sellist rikkumist ei ole
esinenud. Kostja ei ole tõendanud, et kompromissi kokkuleppes nimetatud hinna alandamine
605,21 euro võrra on tingitud Vipak Trans OÜ lepingu rikkumisest. Autojuht ei sõitnud
omavoliliselt edasi, vaid ootas Berliinis 19. juuli hommikuni kuni avastas, et tema telefon oli
maksmata arve tõttu välja lülitatud. Seetõttu sõitis ta edasi leidmaks võimalust ühenduda
logistikuga. Saksamaal olid teel tasulised wifi-alad ja tal õnnestus vabasse wifi-alasse saada
Poolas, kus logistik andis talle korralduse sõita tagasi Eestisse, kuna laadimist ei ole.
8. Kostja õigusabiteenusega seotud kulud on põhjendamata ja tõendamata. Kulud ei ole
põhjendatud, kuna Vipak Trans OÜ rikkumisi, mis oleks põhjustanud kostjale kahju, ei esine.
Trahvinõude oleks kostja võinud esitada hagejale ka ilma advokaadi abita. Kui kohus leiab, et
kahjunõue on õigusabikulude osas põhjendatud, palub hageja hüvitist vähendada mõistliku
suuruseni.
Kostja vastuväited
9. Kostja vaidleb hagile vastu ja tasaarvestab hageja tasunõude Vipak Trans OÜ poolt kostjale
põhjustatud kahju hüvitamise nõudega.
10. Vipak Trans OÜ osutas kostjale autojuhiteenust suulise lepingu alusel Saksamaa ja Eesti
vahel erinevatel marsruutidel, kasutades selleks kostja poolt AS-ilt EKSO renditud veokit
SCANIA, registreerimismärgiga 665BYJ, ning tarnis kostja korraldusel kostja klientide poolt
tellitud kaupa ettenähtud sihtkohtadesse. Autojuhiteenust osutas Vipak Trans OÜ juhatuse liige
AK. Vipak Trans OÜ on rikkunud pooltevahelist autojuhiteenuse lepingut, osutanud teenust
mittekohase kvaliteediga ning põhjustanud sellega kostjale kahju.
11. Vipak Trans OÜ autojuht ületas lubatud sõidukiirust, mille tõttu väljastas Saksamaa
politsei AS-ile EKSO 15 ja 25 euro suurused trahvinõuded, mille tasus kostja.
12. Vipak Trans OÜ autojuht põhjustas 17.07.2019 liiklusõnnetuse, mille tulemusel sai
kahjustada kostja poolt AS-ilt EKSO renditud veok. Veokil olid mitmed keredetailid ära rihitud,
mõlki sõidetud ja kriimustatud. Kostja oli kohustatud hüvitama AS-ile EKSO veoki
remondikulud summas 1536,79 eurot.
13. Lisaks jättis Vipak Trans OÜ autojuht osa kostja kliendi Ferroline Grupp OÜ kaubast peale
laadimata ning sihtkohta toimetamata. Selle tulemusel rikkus kostja Ferroline Grupp OÜ-ga
sõlmitud veoteenuse lepingut, mistõttu alandas Ferroline Grupp OÜ kostjale makstavat tasu
605,21 euro võrra. Tasu alandamise kinnitamiseks on Ferroline Grupp OÜ ja kostja sõlminud
kompromissi kokkuleppe, millest nähtub, et kostjale veoteenuse eest makstavat tasu on
alandatud tulenevalt Vipak Trans OÜ poolt kauba tarnimata jätmisest. Vipak Trans OÜ autojuht
suhtles Ferroline Grupp OÜ logistikuga telefonitsi, kes jagas autojuhile korraldusi, millistest
sihtkohtadest kaupa tuleb peale laadida. Viimane peale laadimine, mille kohta autojuht
2-19-131586
korralduse sai (enne kui jättis Ferroline Grupp OÜ kauba peale laadimata) oli Arendsees
Saksamaal. Pärast seda pidi autojuht ootama Berliinis uut laadimiskorraldust Ferroline Grupp
OÜ logistikult. Seevastu lülitas autojuht oma telefoni välja ja sõitis edasi Poola ning kui logistik
autojuhi lõpuks kätte sai, teatas viimane, et on juba edasi sõitnud.
14. Kuivõrd kostja kasutas Vipak Trans OÜ-d Ferroline Grupp OÜ-ga sõlmitud veoteenuse
lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, vastutas kostja Vipak Trans OÜ autojuhist tulenevate
rikkumiste eest. Kostja esitas 28.08.2019 Vipak Trans OÜ-le kahju hüvitamise nõude 2142 euro
suuruses summas, nõudes hüvitamist hiljemalt 31.08.2019. Kostja on kandnud Vipak Trans OÜ
rikkumise tõttu kohtumenetluse eelselt õigusabikulusid. Advokaadibüroo Magnusson OÜ
osutas kostjale õigusabi kokku 5 tundi ja 25 minutit, maksumusega kokku 929 eurot.
15. Seega on kostjal Vipak Trans OÜ vastu kahju hüvitamise nõue summas 3071 eurot, mille
kostja tasaarvestab hageja nõudega.
16. Hageja kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb Vipak Trans OÜ ja hageja vahel sõlmitud
nõude loovutamise lepingust, on alusetu. Tegemist saab olla võla sissenõudmise kuluga, mille
suurus on piiratud 40 euroga.
Maakohtu otsus ja põhjendused
17. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse
3032 eurot, viivise 101,24 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus
91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks
ei määranud.
18. Vipak Trans OÜ sõlmis kostjaga 13.03.2019 suulise lepingu, millega lepiti kokku, et Vipak
Trans OÜ osutab kostjale autojuhiteenust. Tegemist on käsunduslepinguga. Poolte vahel
puudub vaidlus selles, et Vipak Trans OÜ osutas kostjale autojuhiteenust hinnaga 80 eurot päev
ning Vipak Trans OÜ esitas kostjale selle eest arved 09-2019, 11-2019 ja 12-2019, kokku
summas 3072 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja omandas nõude kostja vastu Vipak
Trans OÜ-lt 04.09.2019 nõude loovutamise teel ning kostja ei ole arveid tasunud. Maakohus
leidis, et hagejal on õigus saada kostjalt käsunduslepingust tulenevat tasu 3072 eurot.
19. Hageja nõustus, et Vipak Trans OÜ autojuht põhjustas kostjale liiklustrahvidega kahju
ning nõustus nimetatud ulatuses nõude tasaarvestamisega. Kahju nõudmise üldised eeldused on
täidetud. Seega tuleb kostja liiklustrahvide nõue kokku 40 eurot tasaarvestada
käsunduslepingust tuleneva hageja nõudega.
20. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.07.2019 toimus Saksamaal Vipak Trans OÜ
kasutuses oleva sõidukiga kahjujuhtum. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on
lepingut rikkunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, millised kahjustused sõidukile SCANIA,
registreerimismärgiga 665BYJ tekkisid. Ainuüksi Scania Eesti AS-i ja OÜ VÄRVALTRANS
remondi eelkalkulatsioonidega, fotodega ja EKSO AS-i e-kirjaga ei saa tõendada
kahjujuhtumist sõidukile tekkinud vigastusi. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale anti üle
kahjustusteta sõiduk ja et remondikalkulatsioonidel märgitud remonditööd on tingitud just
hageja põhjustatud liiklusõnnetusest.
21. Kauba laadimata jätmise osas leidis maakohus, et ainuüksi kostja ja Ferroline Grupp OÜ
vahel sõlmitud kokkuleppega ei saa tõendada lepingu rikkumist. Nimetatud tõendist ei nähtu
millisel kuupäeval ja millisel marsruudil jättis hageja osa kaubast tarnimata. Hageja ja Ferroline
2-19-131586
Grupp OÜ esindaja vahel peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja andis 19.07.2019 enda
asukohast Ferroline Grupp OÜ esindajale teada ja palus edasised juhised saata e-postile.
Ferroline Grupp OÜ esindaja ei ole teatanud vedamata jäänud kaubast või tekkinud kahjust,
vaid andis loa Eestisse sõitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita lepingu rikkumist
olukorras, kus hageja on teinud kõik endast oleneva ja pakkunud lepingu täitmist. Kostja või
kostja lepinguparter Ferroline Grupp OÜ ei teatanud hagejale, et lepingut oleks rikutud ja
rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada.
22. Kostja õigusabiteenusega seotud kahju ei ole põhjendatud ja selle tekkimine tõendatud.
Kostja esitas kahjunõude hagejale 28.08.2019. Seega ei ole õigusabiteenusega seotud kulu
esitatud nimetatud kirja koostamisega seoses. Hageja on vastuses kostja kirjale teatanud, et ei
ole kahjunõudega nõus ja on palunud esitada nõudega seotud dokumendid. Kostja edastas
kahjuga seonduvad tõendid esmakordselt koos vastusega hagile s.o 25.02.2020. Hageja
tunnistas kostja vastusele seisukohta esitades 18.03.2020 lepingurikkumist liiklustrahvide osas
ja nõustus nimetatud summa (40 euro) tasaarvestamisega. Kohus nõustub kostjaga selles, et
trahvinõuded saanuks kostja hagejale edastada ka õigusabiteenust kasutamata.
23. Kostja esitas esimesed kahjunõuet tõendavad dokumendid 25.02.2020 kostja vastusega ja
hageja tunnistas kohustust hüvitada liiklustrahvide tekkimisega kostjale tekkinud kahju. Seega
puudus kostjal alus keelduda lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest. Osundatust
tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista käsunduslepingust tulenev tasu 3032 eurot (3072
autojuhiteenuse tasu – 40 liiklustrahvidest tulenev kahju).
24. Hagejal on õigus kostjalt nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ja § 94
sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja on nõudnud viivist väiksemas määras, kui seadus
võimaldab (ka juhul, kui lahutada liiklustrahvi tasumise päeval kostja võlgnevusest hageja poolt
tasumisele kuuluv liiklustrahv), siis lähtub kohus hageja esitatud nõudest ja mõistab kostjalt
hageja kasuks välja kokku viivise 101,24 eurot (38,44+26,11+36,69).
25. Kohus nõustus kostjaga, et hageja 307 euro suuruse kahju hüvitamise nõude näol on
tegemist võla sissenõudmise kuluga (VÕS § 1131 lg 1), mille suurus on piiratud 40 euroga.
Hageja ei ole tõendanud suuremas ulatuses kahju tekkimist, mistõttu kuulub hagi selles osas
rahuldamisele summas 40 eurot.
Apellatsioonkaebus
26. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi
rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata
asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
27. Maakohus on käesolevas asjas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja
kohaldanud materiaalõiguse normi. Eelneva tulemusel on maakohus rahuldanud vääralt hagi
91% ulatuses. Maakohus on tõendite hindamisel ekslikult jõudnud järeldusele, et kostja
tasaarvestusavaldusega esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Maakohus on jätnud
tähelepanuta kostja esitatud pildid kahjustatud veokist, mis tõendavad kahju ulatust oluliselt
suuremas ulatuses. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja selgitused, et lisaks
liiklusõnnetusele sai kahju tekkida ka muud moodi autojuhi hooletu sõidustiiliga.
28. Lisaks pidanuks kohus tõendite korrektsel hindamisel järeldama, et kostjale on tekkinud
kahju seoses Ferroline Grupp OÜ-le kauba mittetarnimisega autojuhi poolt. Kohus on
2-19-131586
põhjendamatult pidanud kostja ja Ferroline Grupp OÜ vahelist kompromissi kokkulepet
ebapiisavaks tõendiks.
29. Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et kostjale seoses kohtumenetluse eelselt
õigusabikuludega tekkinud kahju ei ole põhjendatud ega tõendatud.
30. Lisaks on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme leides, et hageja tasunõue
on muutunud sissenõutavaks. Sellest tulenevalt on kohus ebaõigesti rahuldanud hagi ka
kõrvalnõudeid, viiviseid ja sissenõudmiskulusid, puudutavas osas.
Vastustaja seisukoht
31. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta
muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
33. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme
kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata 267 euro
ulatuses. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
34. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme
õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s
8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt
tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,
samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu
hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus
mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt
ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt
TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib
ringkonnakohus järgmist.
35. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis kostja kahjunõude puhul hindamata
kostja poolt kohtule esitatud sõidukist SCANIA, registreerimismärgiga 665BYJ, tehtud fotod.
Maakohus on neid hinnanud otsuse punktis 25.4 ja on leidnud, et esitatud fotod sõidukile kostja
poolt väidetud kahjustuste tekkimist ei tõenda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
nimetatud fotodelt (kostja 25.02.2020 ja 13.04.2020 menetlusdokumendi lisad) ei nähtu, et
sõiduki SCANIA esiosal esineks kahjustusi, mis viitaks eesseisvale sõidukile tagant
otsasõitmisele. Kostja 13.04.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud fotolt nr 2 nähtuvad
sõidukil SCANIA kahjustused kriimustuste näol, kuid need asuvad sõiduki küljel ja
kriimustustena sõidukile jäänud värv (kollane) ei kattu eesseisnud sõiduki värviga (hall) (kostja
25.02.2020 menetlusdokumendi lisa). Lisaks selgitab ERGO Insurance SE kahjukäsitleja, et
„meile ei ole teada, et sõidukil 665BYJ antud liiklusõnnetusest vigastused tekkisid. Juhi
kahjuteate alusel vajus Scania 665BYJ minimaalsel kiirusel otsa valgusfoori taga seisvale
sõidukile. Juhi kahjuteate alusel tekkisid eesseisvale sõidukile vaid kerged kriimud“ (hageja
2-19-131586
18.03.2020 menetlusdokumendi lisa). Seega ei saanud maakohus eeltoodu pinnalt teistsugusele
järeldusele jõuda.
36. Kostja väitel oleks maakohus pidanud hindama, kas lisaks liiklusõnnetusele sai kahju
tekkida ka muul viisil autojuhi hooletu sõidustiiliga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et
käesolevas asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, milline oli veoki seisund Vipak
Trans OÜ-le rendile andmisel. Antud juhul on vaidlus selles, kas kostja väidetud sõiduki
kahjustused on tekkinud Vipak Trans OÜ poolt sõiduki kasutamisel või enne seda. Kuna kostja
tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel sellele, et sõiduki kahjustused tekkisid kasutamisel
Vipak Trans OÜ poolt, siis peab kostja tõendama, et kahjustused sel ajal tekkisid. Maakohus
selgitas sellekohast tõendamiskoormust istungil kostjale, kuid kostja täiendavaid tõendeid ei
esitanud. Eelnevalt kohtule esitatud Scania Eesti AS-i ja OÜ VÄRVALTRANS remondi
eelkalkulatsioonidest, sõidukist tehtud fotodest ja EKSO AS-i e-kirjast (milles teatakse kostjale,
et EKSO AS on kõrvaldanud veokile tekitatud kahjustused 1536,79 euro ulatuses), ei saa
järeldada, et kostja 13.04.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud fotolt nr 2 nähtuvad
kahjustused (kriimustused sõiduki küljel) oleksid tekkinud ajal, mil sõidukit kasutas Vipak
Trans OÜ. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et Vipak Trans
OÜ rikkus lepingut ning kostjale on tekkinud kahju.
37. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud kostja ja Ferroline Grupp OÜ
vahelisest kompromissi kokkuleppest järeldama kostjale kahju tekkimist seoses Vipak Trans
OÜ autojuhi käitumisega kauba peale laadimata jätmisel. Kostja ja Ferroline Grupp OÜ vahel
sõlmitud kompromissi kokkuleppe kohaselt lepivad pooled kokku, et tulenevalt veoteenuse
lepingu rikkumisest (TSH Transport OÜ kasutatud Vipak Trans OÜ poolt kauba osaliselt
tarnimata jätmisest), alandab Ferroline Grupp OÜ TSH Transport OÜ-le makstavat tasu 605,21
euro võrra (kostja 25.02.2020 menetlusdokumendi lisa). VÕS § 578 lg 1 kohaselt on
kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta
vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Seega on kompromissilepingu oluliseks
tunnuseks poolte vastastikused järeleandmised (vt Riigikohtu 05.11.2012 otsust tsiviilasjas
nr 3-2-1-124-12, p 18). Kompromissilepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikuseid
järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes,
saavutamaks selgus (kokkulepe) vaieldavas õigussuhtes (vt Riigikohtu 11.06.2008 otsust
tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08, p 16). Seejuures on kompromissileping siduv vaid selle pooltele
endale ning poolte järeleandmistest ja kokkulepitust ei saa teha järeldusi kolmanda isiku õiguste
ja kohustuste kohta. Seega ei saa ka antud kokkulepe tõendada Vipak Trans OÜ poolset lepingu
rikkumist. Maakohus leidis õigesti, et Vipak Trans OÜ autojuhi ja Ferroline Grupp OÜ esindaja
vahel peetud kirjavahetusest nähtub, et autojuht andis 19.07.2019 enda asukohast Ferroline
Grupp OÜ esindajale teada ja palus edasised juhised saata e-postile ning Ferroline Grupp OÜ
esindaja andis seejärel loa Eestisse sõitmiseks. Nimetatud tõenditest järeldas maakohus seega
õigesti, et Vipak Trans OÜ ei ole lepingut rikkunud.
38. Kostja väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjale kohtumenetluse eelselt
õigusabikuludega tekkinud kahju ei ole põhjendatud ega tõendatud. Ringkonnakohus kostjaga
ei nõustu. Kostja ei ole selgitanud, millega maakohus oma järelduse tegemisel eksis.
Ringkonnakohus maakohtu otsuses eksimusi materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel ei
tuvastanud. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et trahvinõuded saanuks kostja hagejale
edastada ka õigusabiteenust kasutamata. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hageja
tasunõue muutus sissenõutavaks ning muus kui trahvinõuete osas ei kuulu kostja nõue hageja
nõudega tasaarvestamisele. Lisaks on maakohus tulenevalt sellest, et hageja tasunõue muutus
sissenõutavaks, õigesti rahuldanud hagi ka kõrvalnõuete, viiviste ja sissenõudmiskulude osas.
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
2-19-131586
39. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav