2-19-9372/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9372

Tsiviilasi

N Si hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava

tegevuse lõpetamise ja mittevaralise kahju nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N S (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

vandeadvokaadi abi Joonas Põder

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta N Si hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise

ja mittevaralise kahju nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja N Si kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. Hageja väitel ilmus 25.05.2019 ajalehe Postimees paberväljaandes merenduse erirubriigis ja

veebiväljaandes artikkel Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam

laguneb“. Artikkel ilmus ka 25.05.2019 ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee

ja 27.05.2019 ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee.

Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis

sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel

endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige N S. S oli juhatuses 1. juunist 2011 kuni sama aasta

20. detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele

kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ

riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro

suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus,

et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist

Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui

jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt

ei õnnestunud värsket kommentaari saada, N S lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku

huvi.““

2. Hageja leiab, et artiklis on kasutatud lubamatult tema isikuandmeid ja rikutud on hageja

isiklikke õiguseid, kasutades õigustamatult hageja nime tema nõusolekuta. Samuti sisaldub

viidatud lõigus hageja kohta mainet kahjustav ebakohane väärtushinnang.

Hageja väitel ei seondu artikliga kuidagi asjaolu, et hageja oli Kalana sadama omaniku juhatuse

liige aastal 2011, kui artikkel räägib Kalana sadama olukorrast aastal 2019. Samuti ei seondu

artikliga asjaolu, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter, kuhu oli registreeritud

üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Hageja isikuandmeid on kasutatud

artiklis üksnes selleks, et muuta artiklit müüdavamaks, sest hageja ei ole Kalana sadamaga

enam kuidagi seotud.

Artiklis väljendub ka ebakohane hinnang justkui oleks hageja seotud ebaseadusliku tegevusega.

Hinnangut väljendab keelekasutus „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et […]“ ja

elamislubade taotlemise temaatikaga sidumine, mille suhtes ei tuvastatud kuriteo

toimepanemist.

3. Hageja leidis, et artikkel ei olnud peamiselt Kalana sadama omandamisest ning selle kohta

oli ainult üks lause, mistõttu polnud põhjendatud hageja ära märkimine artiklis. Seos hagejaga

on kunstlikult tekitatud. Asjakohatu on teiste isikute välja toomine, sest erinevalt teistest

isikutest, puudus hagejal seos artikliga. Hageja leidis, et teda ei saa pidada avaliku elu

tegelaseks, sest ta pole alates 2011. aastast olnud avalikkuse tähelepanu all, kuid eeltoodu pole

ka kõige olulisem, sest avaliku huvi tuvastamisel peab kaaluma samu väärtuseid, mis avaliku

elu tegelaseks mitteoleva isiku puhul. Elamislubade temaatikat ei saa samuti pidada enam

avaliku huvi objektiks, sest selles osas on toimunud kriminaalmenetlus, milles leiti, et midagi

kriminaalset ei toimunud. Samas on artikkel vastuoluline, sest väidetakse, et mingeid reaalseid

investeeringuid pole tehtud, kuigi sadam on investeeringuna soetatud. Hageja kohta esitatud

väited ei ole ka artikli sisu mõistmiseks vajalikud, sest artikkel on terviklik ka juhul kui hageja

kohta märgitud laused artiklist eemaldada.

4. Hageja esitas kohtule kostja vastu järgmised nõuded:

4.1 Hageja palub kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalis www.postimees.ee olevast

25.05.2019 ilmunud artiklist „Salapärase Vene investori sadam laguneb“ järgmised lõigud:

„Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour

Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu

liige N S. S oli juhatuses 1.juunist 2011 kuni sama aasta 20.detsembrini.

Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter

Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide

rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse

investeeringu eest Eestisse.

Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti

firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud

„Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha

Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas.

Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, N S lõpetas telefonikõne sõnadega:

„Ei paku huvi.““

4.2 Samuti palub hageja kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees venekeelses veebiportaalis rus.postimees.ee olevast

27.05.2019.a. ilmunud artiklist „Принадлежащий таинственному российскому инвестору

порт на Хийумаа разваливается“ järgmised lõigud:

„Странности всей этой истории придает то обстоятельство, что M купил порт через

свое предприятие DM Harbour Capital OÜ, единственным членом правления которого

на момент покупки являлся бывший член Союза Отечества и Res Publica Николай

Стельмах. Стельмах входил в правление с 1 июня по 20 декабря 2011 года.

В том же году программа канала ЭТВ «Pealtnägija» раскрыла, что Стельмаху и его

соратнику по партии принадлежала квартира в Таллинне по адресу Кооли 1/3, на

которую было зарегистрировано свыше ста предприятий, принадлежавших

бизнесменам из стран СНГ. По действовавшему тогда законодательству, за

инвестицию в эстонский бизнес в размере миллиона крон (63 900 евро) можно было

получить вид на жительство в Эстонии. Таким образом вид на жительство получили

многие, но при ближайшем рассмотрении выяснилось, что у большинства эстонских

фирм этих инвесторов отсутствовала какая-либо экономическая деятельность.

Программа «Pealtnägija», освещавшая скандал с выдачей видов на жительство

российским бинесменам, приводила тогда продажу порта Калана как единственный

пример инвестиции российских денег в Эстонию. Теперь эта инвестиция находится в

упадке.

Получить комментарий причастных лиц Postimees не удалось, Николай Стельмах

прервал телефонный звонок со словами: "Неинтересно".“

4.3 Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul oli hageja isikuandmete avaldamine lubatud

tulenevalt IKS §-ist 4 ja avalikust huvist. Hageja on tulenevalt 2011. aasta elamislubade

skandaalist avaliku elu tegelane. Elamislubade skandaali sisuks oli, et hageja võimaldas

äriühingutel, millel puudus äritegevus, registreerida endale Eestis tegevuskoht. Artikli sisuks

oli, et samal ajal oli hageja juhatuse liige ettevõttes, mis ostis Kalana sadama, milles ei ole

samuti toimunud äritegevust. Seetõttu oli hageja nimetamine ja artikliga seostamine

põhjendatud, sest mõlemad olid oluliseks osaks sadama tänase olukorra kujunemisloos, mille

osas esineb avalik huvi. Artiklis kajastati ka mitmeid teisi isikuid, kes on sadamaga seotud

olnud, mis näitab, et eesmärk polnud hageja arvel artiklit reklaamida, vaid kajastada teemat

igakülgselt. Artikli avaldamisel järgiti eetikakoodeksit ning avaldati üksnes objektiivseid ja

tõeseid väiteid hageja kohta.

6. Kostja leidis, et hinnang, et lugu on kummaline tulenevalt hagejaga seotud asjaoludest, on

ajakirjanduslikult lubatav sõnakasutus. Tegemist ei ole hageja suhtes hinnangu andmisega, vaid

loogilise

hinnanguga

esitatud

asjaoludele.

Kostja

pidas

teiseks

etteheidetavaks

väärtushinnanguks asjaolu, et hageja on seotud Kalana sadamaga. Kostja hinnangul on selles

osas artiklist selgelt nähtuv, et hageja oli seotud üksnes varasemalt. Osas, milles hageja heitis

kostjale ette elamislubadega seonduva kajastamisest tulenevalt hageja seostamist ebaseadusliku

tegevusega, leidis kostja, et ei ole andnud hinnangut, et hageja tegevus oli ebaseaduslik.

7. Kostja ei ole artikli avaldamisega rikkunud hageja õigusi ja seega ei ole mitte ühelgi

õiguslikul alusel hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Artiklite

avaldamisega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi, mistõttu ei ole hagejal alust esitada kahju

tekitava tegevuse lõpetamise nõuet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

9. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised

vaidlustamata asjaolud. Ajalehe Postimees paberväljaandes ilmus merenduse erirubriigis

25.05.2019 artikkel Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“

(I kd, tl 10). Artikkel ilmus ka 25.05.2019 ajalehe Postimees veebiväljaandes

www.postimees.ee

ja

27.05.2019

ajalehe

Postimees

venekeelses

veebiväljaandes

rus.postimees.ee (I kd, tl 11-15 ja tõlge I kd tl 110-111). Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik

„Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour

Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu

liige N S. S oli juhatuses 1. juunist 2011 kuni sama aasta 20. detsembrini. Toona paljastas ETV

„Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli

registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik

saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said

elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest

polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“

tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti.

Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada,

N S lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.““ Artiklit on kasutatud uudise alusena ka

teised ajakirjandusväljaanded (I kd, tl 22).

10. Kohus selgitas 19.08.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (tl 88-90).

11. Hageja on esitanud kostja vastu nõude rikkumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude.

Rikkumise lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1. Kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055

lg 1 ls 1). Rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja

avaldas hageja kohta väärtushinnangu või kasutas hageja nime; 2) väärtushinnang oli

ebakohane või nime kasutamine õigustamatu; 3) ebakohase väärtushinnangu avaldamine ja

nime õigustamatu kasutamine on õigusvastased; 4) kostja jätkab hageja kohta ebakohase

väärtushinnangu ja nime õigustamatut avaldamist. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7).

Kahju õigusvastane tekitamine on võimalik isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4).

Isiklike õiguste rikkumiseks on mh isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga ja isiku

nime õigustamatu kasutamine (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane,

kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saa nõuda,

kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda olulise avaliku huvi tõttu (VÕS §

1055 lg 2).

12. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka

IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda

(vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 13). Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks

vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik

eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised. Mittevaralise kahju hüvitamise

kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (RKTKO nr 2-15-16007, p 10).

13. Kohus analüüsib esmalt hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõuet. Kahju õigusvastane

tekitamine võib toimuda seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7).

Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju

tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest (VÕS § 1045 lg

3). Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui selleks esineb mõni õigusaktides

sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6(1)). Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti

nõusolekul või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral,

välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -

vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määrus 2016/679 art 6(1)(a) ja (f)).

Viimast alust täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeid võib andmesubjekti

nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks

on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1).

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS § 4 ls 2).

Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja

isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus.

14. Vaidlus puudub, et kostja töötles hageja isikuandmeid (avaldades hageja ees- ja

perekonnanime). Kostja avaldas 25.05.2019 eestikeelsetes artiklites ning 27.05.2019

venekeelses artiklis hageja kohta isikuandmeid (hageja ees-ja perekonnanimi) ning töötles

seeläbi andmeid.

15. Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemiseks esines alus IKS § 4 tähenduses. Esmalt

võtab kohus seisukoha, kas andmete töötlemiseks esines avalik huvi.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et Kalana sadama seisukorra osas on olemas avalik huvi. Artikli

pealkiri on „Salapärasele Vene investorile kuuluv Hiiumaa sadam laguneb“. Kostja avaldas

vaidluse all olevas artiklilõigus, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ

kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige

N S (hageja). Samuti on artiklis kirjas millisel perioodil oli hageja DM Harbour Capital OÜ

juhatuses. Artiklis on ka kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu

jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ning on olnud Kalana sadama ostutehingu

elluviija. Lõik sisaldab ka infot elamislubade saamise kohta.

Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal esines õiguslik alus andmete

avaldamiseks. Artikkel räägib väikesadamast ja selle olukorrast. Sadama olukorda käsitledes

on mh loomulik uurida, kuidas sadam on sellisesse olukorda jõudnud. Kohtu hinnangul saab

pidada loogiliseks, et ajakirjandus käsitleb artiklis ka sadama omanikku ning omanikuks

saamise asjaolusid. Teemad on omavahel seotud ning hageja on üks osa sadama loost. Sadama

omanik on välisinvestor. Välisinvestoritega seotud problemaatika on avalikku sfääri kuuluv

küsimus. Avalik huvi esineb ka fakti vastu, et Kalana sadama ostutehingu sõlmis DM Harbour

Capital OÜ nimel hageja. Hagejal on selge seos Kalana sadama Vene investori poolt

omandamise asjaoludega. Seega saab Kalana sadama omandamise asjaolusid pidada

loomulikuks osaks sadama arengust rääkivas artiklis.

Hageja on käesoleval ajal avalikkuse ees tuntud endise poliitikuna ning 2011. aastal kajastamist

leidnud elamislubade temaatika tõttu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalik huvi nende

asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade

temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab asuda seisukohale, et avalikkusel

on hageja vastu kõrgendatud huvi. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade temaatika oli

Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed

hageja ja Indrek Raudne. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti

isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (I kd, tl 120-125). Pärast seda

tegid 79 IRL-liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõuti elamislubade müümise

skandaali tõttu majandusministri ja siseministri tagasiastumist (I kd, tl 126-127). Tegemist oli

avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub

avalikkusele ka tänapäeval. Hageja on tõendanud, et elamislubade osas on toimunud

kriminaalasja uurimine ja kriminaalmenetluse on lõpetatud (I kd, tl 24-36). Kostja artiklis

vastupidist väitnud ei olegi. Kostja on tõendanud, et Riigikogu uurimiskomisjon tuvastas, et

hageja tegeles elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega (I kd, tl 128-

147). Hageja on 15.08.2019 seisukohas märkinud, et elamislubade äriga seoses uurimise all

olnud äriühingutest 23,6%-l puudus reaalne majandustegevus (I kd, tl 17 pöördel).

Eeltoodust tulenevalt saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada seotuks artikliga ning tegemist

ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta

ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus.

16. Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemine on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõttega.

Hageja on kostjale ette heitnud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 rikkumist. Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 teise lause kohaselt ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt

selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Hageja hinnangul ei

ole tõene väide, et korter asukohaga Kooli 1/3, Tallinn kuulus hagejale. Kostja selgitas, et

vaidlusaluses artiklis avaldatud väide, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter

Tallinnas Kooli 1/3“ on lubatavates piirides üldistus faktilisest olukorrast. Riigikogu

uurimiskomisjoni raporti kohaselt kuulusid meedias tähelepanu alla võetud Tallinnas Kooli tn

1/3 1 ja 14 (edaspidi Kooli 1/3) asuvad korterid komisjoni poolt vaatluse alla võetaval perioodil

OÜ Centennial Investments omandisse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli Indrek Raudne.

Osaühingul oli kolm võrdsete osalustega äriühingust osanikku: OÜ Alistar Consult, OÜ Integer

Invest ja Advisory Partners OÜ. Osanikest äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks

olid vastavalt OÜ-s Alistar Consult S K, OÜ-s Integer Invest I R ning Advisory Partners OÜ-s

N S.“ (I kd, tl 135 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hageja omas koos

erakonnakaaslastega Kooli 1/3, Tallinn korterit osaühingute kaudu. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et asjaolu, et hageja ja tema erakonnakaaslased omasid korterit valdusfirmade

kaudu, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks, kui väidet tõlgendada keskmise mõistliku

isiku seisukohalt. Seega ei saa pidada ajalehes hageja kohta ilmunud informatsiooni

ebatäpseks, moonutatuks või eksitavaks.

Hageja on väitnud, et tõene ei ole väide, et lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite

Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Vaidlus puudub, et 23,6%-l uurimise alla võetud

ühingul majandustegevuse puudumine on märkimisväärne.

Samuti on hageja tuginenud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5 rikkumisele. Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi

tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda

informatsiooni teada.

Riigikohus on selgitanud, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui

võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti,

puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat

käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi.

Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis

kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi

ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete

avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku

andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKTKo nr 2-15-1600750,

p 16).

Kohus nõustub kostja on seisukohaga, et esitatud käsitlus on neutraalne ja esitatud väited

sobivad artikli konteksti. Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade

teema ja hageja rolli kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Artikli teema on

Kalana sadamaga seotud probleemid, selle lagunemine ja omaniku soov sadamat müüa. Hageja

oli sadama ostmise ajal sadama ostnud äriühingu liige. Kostja ajakirjanik on juhtinud

avalikkuse tähelepanu asjaolule, et samal ajaperioodil ehk 2011. aastal omandas DM Harbour

Capital OÜ, keda esindas hageja, Kalana sadama. Kalana sadama puhul ei ole samuti reaalset

majandustegevust tänaseni käivitunud ega mingeid reaalseid investeeringuid tehtud.

Elamislubade teema käsitlemist ei saa pidada Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5

rikkumiseks. Elamislubade teema on avalikkusele varasemalt teada ning nimetatu käsitlemine

ei saa hagejale tekitada põhjendamatuid kannatusi. Kõnealuses lõigus räägitakse Kalana

sadama praegusest omanikust ja artiklis on käsitletud ka teisi endisi omanikke, kes on olnud

seotud Kalana sadamaga. Seega ei ole antud lõigu konteksti sobivus ilmselgelt sobimatu ega

lubamatu. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis riivab hageja privaatsusõigust

vähesel määral ning asjaolude tervikut arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste

artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi.

Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab Põhiseaduse § 19

lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust

(vt RKTKo nr 3-2-1-138-02, p 9). Kohus leiab, et hageja isikuandmete kasutamisel antud

kontekstis ei ole hagejast loodud ebaõiget kuvandit. Hageja oli endine poliitik, kes on

avalikkusele tuntud kunagise elamislubade temaatika tõttu. Aastatetagune elamislubade

temaatika käib paratamatult hagejaga kaasas ka tänapäeval. Seega saab lugejatel olla mõistlikult

tavapärasest suurem huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu. Ajakirjanduseetika koodeksi p

3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi.

Hagejat ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Hageja omab endise

poliitikuna varasemaid kogemusi meediaga suhtlemisel. Samuti on kostja tõendanud, et hageja

isikut on käsitletud ka teistes meediaväljaannetes (I kd, tl 163-173). Seega oli hagejal võimalus

kohe avaldada, et ta ei soovi enda nime avaldamist kõnealuses artiklis. Hageja ise artiklit näha

ei küsinud vaid teatas koheselt, et teema ei paku talle huvi.

Kohus, kaalunud õigusvastasuse hindamisel mõlema poole seadusega kaitstud hüvesid ning

avalikkuse huvi, leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Isikuandmete töötlemisega ei

kaasnenud ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kohtu hinnangul oli

vaidlusalune artikkel avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve.

Kostja IKS § 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud.

17. Kuna kohus ei tuvastanud IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja rikub hageja

isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Samuti tuleb hinnata kas kostja rikkus hageja

isiklike õigusi ebakohaste väärtushinnangutega.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel

(VÕS § 1046 lg 1). Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule

antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas

halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada

selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo nr 3-2-1-53-07, p 18). PS § 17 kohaselt ei tohi

kellegi au ega head nime teotada. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne

(RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 16).

Kohus leidis hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel analüüsides, et hageja nime kasutamine

on õigustatud. Seetõttu ei saa hageja rikkumise lõpetamise nõuet rahuldada ka VÕS § 1045 lg

1 p 4 alusel.

Antud juhul vaidlevad pooled, kas kostja poolt avaldatu puhul on mh tegemist ebakohaste

väärtushinnangutega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu

konteksti ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

Esmalt tõi hageja välja, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on seotud justkui

ebaseadusliku tegevusega (hagi p 2.2.2.2 ja 2.2.2.3). Nimetatud hinnang on hagejat halvustav,

mistõttu tuli kostjal tõendada, et väärtushinnang on põhjendatud. Kostja vaidles vastu, et pole

sellist väärtushinnangut avaldanud. Kohus leiab, et nimetatud väljendist ei saa välja lugeda

hageja seotust ebaseadusliku tegevusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja käsitlenud 2011. aasta

elamislubade temaatikat ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt ning selliselt nagu see oleks

olnud ebaseaduslik tegevus. Esitatud artiklilõikudes ei ole kordagi öeldud, et hageja

elamislubadega seonduv tegevus oli ebaseaduslik. Seega ei ole tegemist ebakohase

väärtushinnanguga.

Ebakohaste väärtushinnangutena märkis hageja täiendavalt, et kostja kajastas olukorda

kummalisena, kuna hageja oli 8 aastat tagasi Kalana sadamat omava äriühingu juhatuse liige ja

oleks justkui seotud sadama praeguse seisundiga ja sadama omaniku plaanidega (hagi p

2.2.2.1).

Kohtu

hinnangul

ei

ole

selline

hinnang

hagejat

halvustav.

Eesti

õigekeelsussõnaraamatu ÕS 201 8 kohaselt on sõna kummalise tähenduseks imelik, iseäralik

(vt https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kummaline&F=M). Hageja leiab, et kui vaadelda

artiklis hagejast kirjutatut tervikuna, loob tema 2011. a DM Harbour Capital OÜ juhatuse

liikmeks olemist „lugu veel kummalisemaks muutva asjaoluna kirjeldamine“ lugejal eelduse

pidada hagejat seotuks Kalana sadama tänase seisukorraga ja sellega kujundada lugeja

negatiivset suhtumist hagejasse, mistõttu võib seda nimetada ebakohaseks väärtushinnanguks.

Kohus, vaadeldes kogu artiklis avaldatut ühtse tervikuna ning koosmõjus muude väidetega, ei

leia, et tegemist on halvustava hinnanguga. Vaidlust ei ole, et hageja oli DM Harbour Capital

OÜ juhatuse liige artiklis märgitud ajal. Artiklist ei saa ka välja lugeda, et hageja juhatuse

liikmeks olemine oli kummaline. Nimetatud hinnangust ei saa mõistlik inimene ka välja lugeda

hageja seotust Kalana sadama tänase lagunenud seisukorraga.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma hinnangut kujundanud asjaolusid

arvestades ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

Hageja isiklike õigusi ei ole hageja poolt välja toodud hinnangute avaldamisega rikutud.

19. Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei

tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.

20. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik