4-20-5142/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-5142 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021, Tallinn

Väärteoasja number 4-20-5142 (2315,20,006736)

Kohtunik Marina Ninaste

Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar

Väärteoasi S.J väärteoasi LS § 201 lg 2, § 203, § 207 lg 1 ja § järgi 224 lg 2

Menetlusalune isik

S.J – isikukood: XXX; elukoht: xxx xxxkodakondsus; e-post: xxx ;

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo, esindaja J. P.

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p st 2 ja § 107 lg - 1 p-st 1, maakohus otsustas:

1. Tunnistada S.J 2

süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg , § 203, § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista talle KarS § § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. 63 lg 1 kohaldamisega LS

2.

Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

3. Otsuse koopia edastada S.J-ile , Politseija Piirivalveametile ning

täitmiseks Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele.

4-20-5142 2

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab

esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate

esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll

1. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalitus koostas 29. novembril 2020 väärteoprotokolli nr 20201129345501 selle kohta, et S.J 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas juhtis Audi 80 registreerimisnumbriga isikuna, kelle mootorsõidukit XXX ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus uhtis mootorsõidukit, mis ei olnu oli 0,33 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Ta j d

tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. mootorsõidukit, Samuti juhtis

ta

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. S.J juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata.

Sõiduki omanik ei ole registriandmete muutmiseks esitanud Maanteeametile nõuetekohast

taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest (27. oktoobril 2020).

2. itumisega rikkus menetlusalune isik Kirjeldatud kä S.J väärteoprotokolli kohaselt

liiklusseaduse ( ) -s 3

LS § 69 lg sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Samuti rikkus ta LS § 73 lg 2 ja majandusja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a e - määrus nr 77 § s 6 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lisaks rikkus S.J LS § 90

lg 1 p 1 . Samuti rikkus nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ta LS § 77 lg-s 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 § 7 lg-s 1

, pannes sellega toime

sätestatud nõudeid LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtumenetlus

3. LS 201 lg 2, Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada menetlusalust isikut § § 203, § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise

eest karistusseadustiku (KarS) 63 lg 1 kohaldamisega LS 224 lg 2 alusel arestiga

§ § 20 päeva. 4. palus karistuseks Ta S.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja mõista üldkasulik töö. väitis, et edaspidi rikkumisi ei tule. Sõiduki ostmise hetkel oli sõiduk veel arvel, isegi ülevaatus oli olemas. Ta sõitis ilma juhilubadeta, aga kui kinni peeti, siis tuli välja, et auto oli arvelt maha võetud ajutiselt, millest ta teadlik ei olnud.

4-20-5142 3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. ja

Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, tutvunud tunnistaja ütlustega kuulanud ära

menetlusaluse isiku kohtus antud , asub seisukohale, et menetlusalusele isikule ütlused etteheidetud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud. o

6. ndid lubatavad. Kohus avaldas kohtuistungil Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõe VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistaja R. J. oli kohtuistungile kutsutud. Tunnistaja andis kohtule teada, et tal ei ole võimalik 3. veebruari 2021.

a kohtuistungile ilmuda seoses ootamatute tööülesannetega. Kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega, mis võimaldab avaldada tunnistaja varasemad ütlused. Sellega nõustusid kohtuistungil ka kohtumenetluse pooled, mh ei olnud pooltel tunnistajale täiendavaid küsimusi. S.J-i 224

teo kvalifitseerimine LS § lg 2 järgi

7. Menetlusalusele isikule heidetakse

väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes

kesklinna suunas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,33 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Väärteoetteheite kohaselt rikkus S.J LS § 69 lg 3 nõuet, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 8. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. – 9. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati 29. novembril 2020 kell 13.27 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr

A418907, mille näit oli positiivne ehk 0,41 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki

kohaselt kasutati 29. novembril 2020 kell 13.54 kuni 13.58 menetlusaluse isiku seisundi

kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 (taatlemistunnistuse nr TTRC-20/00094). 0,34 ja 0,33 mg Tõendusliku alkomeetri näidud olid alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,28 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, mida

kinnitab mõõtevahendi kinnitas oma ütlustes, et taatlustunnistus. Ka tunnistaja R.

J. nad peatasid 29. novembril 2020 kell 13.27 Merivälja teel suunaga kesklinn, Mähe-Kaasiku tee x juures S.J-i poolt juhitud sõiduauto ja kontrollimisel selgus, et S.J oli tarvitanud alkoholi. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,28 mg alkoholi ühe liitri kohta. 10. Kohtu hinnangul pani S.J teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra 0,28 mg/l, pidi S.J pidama võimalikuks

ja möönma, et viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi. Millises koguses alkoholi ta tarvitas, seda menetlusalune isik

4-20-5142 4

ei mäletanud. Sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10

-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud

alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus leiab kohus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima ega kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. 11. . Seega on Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud menetlusalune isik H. Katajav pannud toime LS § 69 lg 3 sätestatud kohustuse rikkumise ja seega LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. S.J-i 207 lg 1

teo kvalifitseerimine LS § järgi

12. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis 29. novembril -Kaasiku tee juures 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe x

liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. S.J LS Kirjeldatud käitumisega rikkus väärteoprotokolli kohaselt § ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 § 73 lg-s 2 ja majandus- -s 6 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 207 lg s 1 sätestatud väärteo.

-

13. LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema

läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega

väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Majandusja kommunikatsiooniministri

18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 sätestab ülevaatusele esitamise tähtajad. Nimetatud paragrahvi punkti 4 ls 2 kohaselt esitatakse e aasta vanune M üle kümn 1-, L3e-, L4e-, L5eja

L7ekategooria sõiduk korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. 14. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil Audi 80

registreerimisnumbriga

XXX puudus kontrollimise hetkel (päringu teostamise ajal), s.o

3. detsembril 2020 kell 11.34 kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et viimane korduv ülevaatus tehnoülevaatus kehti X OÜ-s oli 14. novembril 2019 ning s kuni 31. oktoobrini 2020. Sõiduki tehnilistest detailandmetest nähtub muu hulgas, et sõiduauto Audi 80

kuulub M1 kategooriasse ning esmane registreerimine (Eestis registreerimine) on aset leidnud 29. juunil 2006, seega tulenevalt määruse § 6 p st 4 esitatakse M1 kategooria sõiduki korralisele - ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Ka tunnistaja R. kinnitas J.

oma ütlustes, et S.J-i poolt juhitud sõiduautol, mille nad 29. novembril 2020 kinni

pidasid, puudus kehtiv tehnoülevaatus. S väärteo toimepanemise ajal eega puudus

menetlusaluse isiku poolt juhitud Audi 80 registreerimisnumbriga X kehtiv sõidukil XX tehnoülevaatus (viimasest kehtivusajast oli möödunud 1 kuu).

4-20-5142 5

15. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et kui ta sõiduki ostis, siis oli sõiduk arvel ja ülevaatus ning kõik oli olemas. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik S.J teo toime

hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et Juhil

liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud, sh liikluses kasutataval mootorsõidukil peab

olema läbitud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontroll. Teisisõnu pidanuks S.J

kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral ette nägema, et sõiduk peab läbima

tehnoülevaatuse. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime LS § 73 lg-s 2 ja majandusja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 § s 6 sätestatud kohustuste rikkumise - ja seega LS § 207 lg s 1 sätestatud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud - mootorsõiduki juhtimise. S.J-i 201 lg 2

teo kvalifitseerimine LS § järgi

16. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis -Kaasiku tee x juures 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe

liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga , omamata XXX

vastav

a kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus väärteoprotokolli kohaselt LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, S.J millega pani toime LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo. -

17. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt,

kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

18. 29. novembril 2020 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati

S.J mootorsõiduki juhtimiselt mh LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti andmetel S.J kehtivat

juhtimisõigust ei ole ja juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud (10. märtsil 2016).

Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt on tal juhtimisõigus aastaks peatunud. Kohtu

hinnangul on selle asjaolu tuvastamisel tõendina usaldusväärsemad Maanteeameti liiklusregistri andmed. Tõik, et S.J-i esmane juhtimisõigus tunnistati 2016. a kehtetuks

riimub ka LS § 106 lg s 6 sätestatuga, mille kohaselt kui esmase juhiloa omajal on -

mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Ka tunnistaja R. kinnitas oma J.

ütlustes, et S.J puudus liiklusregistri andmete kohaselt juhtimisõigus. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee 29. Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas juhtis S.J mootorsõidukit isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud.

19. Menetlusalune isik oli teadlik, et temal puudu u ütlustest nähtuvalt ta b mootorsõiduki juhtimise õigus. (KarS § 16 lg 2) Kohtu hinnangul on tegu seega toime pandud kavatsetult .

Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. Puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime LS § 90 lg 1 p 1

4-20-5142 6

sätestatud kohustuse rikkumise ja seega LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki - juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. S.J-i 203

teo kvalifitseerimine LS § järgi

20. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis 29. -Kaasiku tee juures novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe x

liikudes kesklinna suunas Audi 80 registreerimisnumbriga , mis oli mootorsõidukit XXX kehtestatud korras ümberregistreerimata. Sõiduki omanik ei ole registriandmete muutmiseks

esitanud Maanteeametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki

omandamistest (27. oktoobril 2020). Kirjeldatud käitumisega rikkus S.J väärteoprotokolli kohaselt LS § 77 lg-s 3 ning majandusja kommunikatsiooniministri 3. märtsi

2011. a e - , pannes määrus nr 19 § 7 lg s 1 sätestatud nõudeid sellega toime LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.

21. peab r LS § 77 lg 3 kohaselt egistriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise

omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase

taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates (kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud sõnastus) 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 . Majandusja kommunikatsiooniminist ri

„ ootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki M

registriandmete muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest.

Sõiduki taustakontrollist sõidukiga tehtud toimingutest nähtub, et sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga on 26. novembril 2020 ajutiselt registrist kustutatud. XXX LS § 77 lg 8 p-s 1 sätestatu kohaselt kustutab Maanteeamet (kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud sõnastus)

mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul

esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki

taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXX on registrist ajutiselt kustutatud kuni 26. novembrini 2022. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati 29. novembril 2020 S.J-i poolt juhitud, kuid kinnipidamise hetkel T. L.(isikukood xxx

) kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimisnumbriga XXX Rahumäe tee asuvasse politseiparklasse. Ka tunnistaja R. J. kinnitas oma ütlustes, et S.J-i poolt juhitud sõiduauto oli registrist kustutatud. isik ostis nimetatud sõiduki Seega, kui menetlusalune

(nimeta ka istungil), siis pidi ta ka andmeid registris tud sõiduki ostmist kinnitas S.J muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki

uuesti registreerima viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest. Arvestades, et

menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt oli ajal, mis tema sõiduki soetas, sõiduk registreeritud ja korras olid andmed ka tehnoülevaatusega, pidi 29. novembriks 2020 sõiduki

soetamisest olema möödunud vähemalt ligikaudu kuu aega. Nimelt nähtub tehnoülevaatuse andmetest, et tehnoülevaatus kehtis kuni 31. oktoobrini 2020.

22. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et kui ta sõiduki ostis, siis oli sõiduk arvel ja ülevaatus ning kõik oli olemas, kuid kui ta kinni peeti, selgus, et sõiduk oli üldse arvelt ajutiselt maha võetud. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik S.J teo toime hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud

nõuded on täidetud, sh liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema nõuetekohaselt

4-20-5142 7

reg

istreeritud/ümberregistreeritud. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime -s 3 LS § 77 lg ja majandusja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 § 7 lg-s 1 sätestatud

kohustuste rikkumise ja seega LS § s 203 sätestatud väärteo, s.o ümberregistreerimata - mootorsõiduki juhtimise. Karistus 23. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik S.J on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Vastavalt KarS § 63 lg määratakse või -le 1

mõistetakse sellisel juhul üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima isikule karistuse. 24. LS § 224 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 207 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 203 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Raskeima karistuse näeb LS § 2, mistõttu tuleb karistust seega ette 224

lg KarS § kohaldada selle sätte alusel 63 lg 1 alusel .

25. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud S.J-ile karis useks rahatrahvi mõi t stmine. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii kriminaaliimase otsusega kui ka väärteokorras. V väärteoasjas määratud

rahatrahv on asendatud arestiga. Seega ei ole S.J-ile

eelnevalt määratud rahatrahv mõju avaldanud (isik seda ei tasunud, mistõttu asendati see arestiga) ning isik jätkab liiklusalaste

väärtegude (aga ka kuritegude) toimepanemist. Samuti on S.J-ile kuritegude toimepanemise eest kohaldatud vangistust, s.o vabadust piiravat karistust, kuid sellegipoolest jätkab ta süütegude toimepanemist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistusena kohaldada aresti. 26. - Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

27. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise

asjaolusid. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi –

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. S.J-i väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määr 0,28 mg/l jääb antud juhul

LS § 224 lg 2 kontekstis alammäära lähedale. Samas on tegemist rikkumisega, mis on kvalifitseeritav teise lõike järgi ehk tegemist on raskema rikkumisega. Arvesse tuleb võtta, et

menetlusalune isik on oma teoga pannud toime neli erinevat liiklusalast rikkumist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes. See viitab menetlusaluse isiku suurele süüle. Seejuures on üks rikkumistest toime pandud kavatsetusega.

4-20-5142 8

28. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul

ei saa karistuse mõistmisel arvestamata jätta ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on S.J korduvalt kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest, sh mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud. 29. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. S.J-ile tuleb

mõista arest keskmises määras. Keskmises karistusemääras mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Seega mõistab kohus S.J-ile KarS § 63 lg 1 kohaldamisega LS § 224 lg 2 alusel karistuseks aresti 15 päeva. 30. Kohtuistungil avaldas S.J soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, selgitades, et arest ei vii kedagi kuhugi. See on tema hinnangul riigi raha raiskamine. Aresti asendamine

üldkasuliku tööga ei ole kohtu arvates aga põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel.

Arvestades isiku suhtumist oma tegudesse ja varasemat karistatust, nähtub, ei ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste eest süütegude

karistatud. Käesoleval juhul on S.J ühe teoga pannud toime 4 erinevat liiklusalast

rikkumist. Kohus ei pea üldkasulikku tööd piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik

hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

H. Katajav on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/k kuriteo, mistõttu on tema karistus ohustustega, kuid on katseajal toime pannud uue täitmisele pööratud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades S.J-i varasemat elukäiku (korduv

karistatus nii kriminaalsed karistused), kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigili puudub kohtul veendumus, et S.J suudab täita üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust

teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale, mistõttu ei pea kohus võimalikuks ega ka S.J-i aresti asendam

süü suurust arvestades põhjendatuks ist üldkasuliku tööga.

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik