2-20-7263/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7263 Tsiviilasi YY hagi XX vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad YY 28.detsembri 2020.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Birgit Riivits (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak (epost: XXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.novembri 2020.a otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta YY menetluskulud maakohtus 85% ulatuses XX kanda ja XX menetluskulud maakohtus 15 % ulatuses YY kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. 2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2(5) 3.YY menetluskulud ringkonnakohtus jätta 85% ulatuses XX kanda ja XX menetluskulud ringkonnakohtus jätta 15 % ulatuses YY kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.YY esitas 19.05.2020.a elatise nõude XX vastu. Hageja palub alammääras elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva alammääras elatise väljamõistmist alates 01.04.2020.a. Hageja palus istungil elatise välja mõista alates 01.05.2020.a. Hageja vanemate kooselu lõppes septembris 2020.a. Kostja lubas osaleda hageja ülalpidamises, kuid ei ole seda teinud.

Kostja vastuväited 2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise nõudes. Kostja on hoolitsenud lapse eest hageja emaga võrdselt. Laps elas peale vanemate lahkukolimist võrdselt kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Lapse elukorraldus muutus riiklikult kehtestatud eriolukorra ajal. Kostja sooviks on endine elukorraldus, kus laps elas kummagi vanema juures, taastada. Hageja ema esitas ootamatult ja poolte kokkuleppe vastaselt kohtusse hagi.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates 19.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, tagasiulatuva elatise nõude jättis rahuldamata, menetluskulud jättis poolte endi kanda. 4.Vaidlust puudub alljärgnevas: CC ja XX on YY vanemad. Laps on sündinud XX.XX.XXXX.a. Hageja on kostja ainuke laps, hageja seaduslikul esindajal on veel üks alaealine laps. Pere elas koos kuni 2019.a septembri lõpuni. Sealt edasi elas YY kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Käesoleval ajal elab YY koos emaga.

5.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Poolte seletustest ilmneb, et laps elas terve 2020.a aprillikuu koos isaga ning oli isa ülalpidamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid selles, et osales hageja ülalpidamises alates maist 2019.a. Kostja on esitanud väited selles, et ta on last varasemalt üleval pidanud ja soovib, et laps viibiks edasiselt sageli tema juures ning kostja hakkab hagejat vahetult ülal pidama. Nimetatud väited ei oma vaidluses tähtsust, kuna käesoleval ajal kostja hageja ülalpidamises ei osale. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista alammääras elatis. Käesoleval 2020.aastal on alammääras elatise suuruseks 292 eurot. Hageja palus välja mõista tagasiulatuva alammääras elatise perioodi 01.04.2020.a kuni 18.05.2020.a eest.

3(5) 6.Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine põhjendatud. Esiteks elas hageja 2020.a aprillis kostja juures, seega on tagasiulatuva elatise nõudeperiood ainult 01.05.2020.a kuni 18.05.2020.a. Teiseks arvestab kohus seda, et hageja pole väitnud ega tõendanud, et nõudis kostjalt elatise tasumisest enne kohtusse pöördumist. Kolmandaks ei ole tõendatud, et elatise mittetasumine oleks toonud hagejale kaasa kahjulikke tagajärgi.

7.Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. Hageja kulud on õigusabikulud 1193,7 eurot. Kostja palub jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt. Kohus arvestab kulude jagamisel seda, et alammääras elatise nõudmine on õiguslikult nii lihtne nõue, et ei eelda esindaja eriteadmisi. Üldjuhul alammääras elatise nõuetes pooltel lepingulised esindajad puuduvad. Nii hageja kui ka kostja vaba valik oli esindaja võtmine ning teine pool ei peaks kandma tekkinud õigusabikulusid. Kohus arvestab menetluskulude jagamisel ka seda, et laps viibis terve aprilli 2020.a isa juures ja juba 19.05.2020.a esitas hageja seaduslik esindaja elatise nõude, eelnevalt kostjaga elatise tasumist arutamata. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäeti poolte kanda ja hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja anda ning kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja 1193,70eurot. 9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja elatist seaduses sätestatud määras, mille kohus rahuldas täielikult mõistes vastustajalt elatise välja alates 19.05.2020.a, s.o hagi esitamisest ning tagasiulatuvast elatise nõudest. Tagasiulatuv elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Kohtuistungil hageja loobus osaliselt tagasiulatuvast elatise nõudest ja nõudis elatise väljamõistmist alates 01.05.2020.a ehk tagasiulatuvat elatist vaid 18 päeva eest. Seega rahuldas kohus hagi olulisel määral.

10.Hagejal on õigus kohtumenetluses kasutada esindajat. Seadusest ei tulene, et elatise vaidluste korral jäetakse kulud poolte endi kanda selle lihtsuse tõttu. Ka maakohtu poolt arvesse võetud asjaolu, et hageja esitas hagi 19.05.2020 kuigi hageja oli viibinud kostja juures terve aprilli kuu ei päde. Riigikohus on selgitanud, et kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt elatise väljamõistmist (RKTKo 3-2-1-108-07, p 11).

Vastus apellatsioonkaebusele 11.Kostja palub jätta kaebus rahuldamata. . RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, tühistada. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta YY menetluskulud maakohtus 85% ulatuses XX kanda ja XX menetluskulud maakohtus 15 % ulatuses YY kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 13.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

4(5) vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud. 14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tuleb kohtul aga põhjendada. Praegusel juhul sisalduvad maakohtu otsuses argumendid, mis asjaoludest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seejuures kõikide menetluse asjaoludega arvestanud. 15. Ringkonnakohus osutab, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Praeguses asjas maakohus seda ei teinud. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel järgmisele: -hagi rahuldati osaliselt -elatise nõude esitamine miinimummääras on lihtne ja ei õigusta lepingulise esindaja kulude väljamõistmist teiselt poolelt -elatise nõue esitati kohtusse, kohtueelselt nõuet esitamata. 16.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. 17.Kuna hagi rahuldati käesolevas asjas märkimisväärselt suuremas osas, kui jäeti rahuldamata, tulnuks maakohtul sellega arvestada, sest TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osa tuleb seega YY menetluskulud maakohtus 85% ulatuses jätta XX kanda ja XX menetluskulud maakohtus 15 % ulatuses jätta YY kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ka apellatsiooniastme menetluskulud jaotada vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusele. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/