1-20-8855/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8855 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Svjatoslav Šumeitšuk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 1. detsembri 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Svjatoslav Šumeitšuk (isikukood 37612292259), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 01.12.2020 kohtuotsusega karistati Svjatoslav Šumeitšuki KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1, 2 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsuse 1-20-6653 alusel ärakandmata karistuse osaga, s.o 2 aastat 10 kuud vangistust, ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse algus hakkab kulgema alates 29.11.2020. Samuti mõisteti S. Šumeitšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha, mis tuleb tasuda tal 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati S. Šumeitšuk osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 129,60 eurot Eesti Vabariigi kanda. 2. Viru Maakohtu 01.12.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Šumeitšuk, kes palub otsust muuta. Süüdistatav märgib, et ta oli teo toimepanemise ajal afektiseisundis tulenevalt võõrutusnähtudest, mida teadsid kiirabiarst kui ka arestimaja korrapidaja. Kinnipidamisel leitud 0,5 l viinapudeli andis ta üle turvameestele korki maha võtmata. Kahju ei ole tekitatud. Narvas oli videokohtupidamine, ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult. Kui ta oleks mõistuse juures olnud, siis ta ei oleks nõustunud allkirjastatud

2

varguse katsega, millega mõisteti 6 kuud vangistust. Samuti võrdleb süüdistatav mõistetud karistust oma varasemate karistustega. S. Šumeitšuk toob välja, et tal on naine ja 2 last toita, vaja on naist aidata, naisel on majanduslikult väga raske. Vabaduses ta alkoholi ei joo, tal on arütmia häired ning elu aeg on vaja tablette võtta. Kriminaalhooldusel olles on ta nõuetekohaselt andnud alkoholi analüüsi. Viru Vanglas oli ta alguses meditsiiniosakonnas, mida on võimalik vanglast välja uurida.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele ning tsiviilhagide väljamõistmistele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ning tsiviilhagide väljamõistmise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid ja tsiviilhagi puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse ja tsiviilhagide väljamõistmise osa peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) 5. Kuigi süüdistatav toob apellatsioonis välja, et ta ei olnud arusaamisvõimeline teo toimepanemise ajal ning tal oli väidetavalt afektiseisund tingituna võõrutusnähtudest, ei ole see millegagi põhjendatud. Süüdistatav üritab justkui väita, et toimepandud tegu ei olnud kuritegu, kuna tal on selles osas väidetav õigustus. Juba eelmenetluses võib ringkonnakohus öelda, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, kuna selles osas puuduvad toimikus igasugused tõendid ning tegemist on üksnes kaitsetaktikalise väitega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik, kes karistusregistri kohaselt on korduvalt varguste eest karistatud, pani juhuslikult oma terviseseisundist tulenevalt toime taaskord varguse katse. Ka on isik ise ülekuulamisel märkinud, et ta tahtis alkoholi varastada selleks, et mälestada oma surnuid vanemaid, kuid tal ei olnud alkoholi ostmise jaoks raha. Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et süüdistatav ei oleks aru saanud kohtuistungil toimuvast, andes adekvaatseid selgitusi. (Ko To tl 56) Seejuures karistuse suuruse vaidlustamiseks puudub süüdistataval kaebeõigus. Viru Maakohtu 01.12.2020 otsuses sisalduv karistus vastab 01.12.2020 kokkuleppele, mille S. Šumeitšuk koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta on andnud ülevaate mõistetud karistusest ning on sellise karistusajaga nõus. (Ko To tl 56) Samuti on ta selgitanud, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Samuti on süüdistatav olnud nõus kriminaalmenetluskulude hüvitamisega kokkuleppes toodud

3

ulatuses. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole S. Šumeitšukil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust mõistetud karistuse suuruse osas vaidlustada. 6. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust karistuse suuruse osas vaidlustada ning apellatsioon on afektiseisundi osas ilmselgelt perspektiivitu, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas