2-20-10813/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

23. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-10813

Tsiviilasi

Digipost OÜ kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi

16. juuli 2020 otsuse peale täiteasjas nr 158/2019/645

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 9. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Digipost OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja

(määruskaebuse esitaja):

Digipost OÜ

(registrikood 10925584), esindaja juhatuse liige Virgo

Kruve

Puudutatud isik I (vastustaja): Rakvere kohtutäitur

Raigo Pärs

Puudutatud isik II (sissenõudja): Complexis OÜ

(registrikood 12756453), esindaja juhatuse liige Marek

Sauber

RESOLUTSIOON

1. Jätta Digipost OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. novembri

2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Digipost OÜ kanda.

3. Määruskaebuse

menetlemisest

tingitud

rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Digipost OÜ (avaldaja; võlgnik) esitas 27. juulil 2020 Viru Maakohtule kaebuse

täiteasjas nr 158/2019/645 kohtutäitur Raigo Pärsi (täitur) 16. juuli 2020. a otsusele, millega

jäeti rahuldamata avaldaja kaebus 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsuse tühistamise

ja täitemenetluse seaduslikkuse vaidlustamise osas. Avaldaja palub menetluskulud jätta

Complexis OÜ (sissenõudja) kanda.

Kaebuse asjaolude kohaselt jõustus täitedokumendiks olev Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-18-15649 6. mail 2019. Otsus täideti samal päeval, st kaks artiklit

kustutati ja kolm artiklit muudeti. Sissenõudja esitas täitmisavalduse järgmisel päeval, s.o

7. mail 2019. Kui kohtumenetluses oli sissenõudja kontaktideks märgitud info@complexis.ee

ja esindaja aadressiks marek@sauber.ee, siis täitemenetluse avaldus esitati aadressilt

info@proweb.ee. Domeeni complexis.ee omanik on Internetikaubamajad OÜ, domeeni

sauber.ee omanik on Proweb OÜ ja domeeni proweb.ee omanik on Proweb OÜ. Ükski neist

aadressidest ei ole sissenõudja registrikaardi järgne aadress, milleks 2020. a juuni seisuga

info@kvpluss.ee. Järelikult suhtlesid maakohus ja täitur erinevate äriühingutega, sest domeen

complexis.ee on registreeritud Internetikaubamajad OÜ poolt ja sauber.ee ning proweb.ee on

registreeritud Proweb OÜ poolt. Eelmärgitule tuginedes taotles võlgnik täitemenetluse

ebaseaduslikuks tunnistamist. Täitmisavaldus esitati e-maililt, mis ei ole ametlikult

sissenõudja aadress ega kuulu ka sellele firmale.

Täituri 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsus on ebaseaduslik. Sunniraha on määratud

nende artiklite kustutamata jätmise eest, mille osas jäi hagi rahuldamata. Artikli "Marek

Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" osas jäi hagi rahuldamata. Kohtuotsus täideti selle

jõustumise päeval.

Avaldaja esitas 5. oktoobril 2020 taotluse nõuda täiturilt välja tõendid kirjavahetusest

menetluse algatajaga; küsida täiturilt selgitust, kuidas seostub täitemenetluse jätkumise ja

sunniraha määramisega artikkel, mille kohta jäeti hagi rahuldamata.

2. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud

temale pandud kohustust, mis tuleneb Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsusest tsiviilasjas nr

2-18-15649. Kohtuotsuses toodud pealkirjade, tekstide ehk sisu muutmine ei ole avaldatud

artiklite kustutamine.

Täitmisavalduses on sissenõudjaks märgitud Complexis OÜ. Täitmisavalduse on digitaalselt

allkirjastanud ja täitmiseks esitanud sissenõudja esindaja Marek Sauber. Asjaolu, et

täitmisavaldus

on

saadetud

kohtutäituri

e-postile

teiselt

e-postiaadressilt

kui

marek@sauber.ee ei muuda täitmisele esitatud avaldust kehtetuks. Täitemenetluse alustamise

eeldused olid täidetud.

3. Sissenõudja

vaidles

kaebusele

vastu

ja

palub

jätta

selle

rahuldamata.

Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 4. mail 2019 ja kuna avaldaja ei olnud kohtuotsust

selleks ajaks täitnud, andis sissenõudja asja edasi täiturile menetlemiseks. Avaldaja ei täitnud

kohtuotsust.

Sissenõudja eelistab suhelda täituriga oma teise meiliaadressi kaudu: info@proweb.ee, kuna

on põhjust kahelda, et algselt suhtlemiseks kasutatud meiliaadressi info@complexis.ee kaudu

saadetud kirjad ei jõua täiturile korrektselt kohale.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus jättis 9. novembri 2020. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata,

samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja 5. oktoobril 2020. a menetlusdokumendis esitatud

taotlused. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja märkis, et puudutatud isikutel

menetluskulud puuduvad.

Vaidlust ei ole selles, et Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1). Täitmisavaldus esitati 7. mail 2019.

Täitmisavalduse on digitaalselt allkirjastanud Marek Sauber, kes on Complexis OÜ juhatuse

liige. 10. mail 2019 on avatud täiteasi nr 158/2019/645. Täitmisteade on võlgnikule kätte

toimetatud samal päeval, s.o 10. mail 2020.

Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et täitur algatas õigesti täitemenetluse. Sissenõudja seadusliku

esindaja Mark Sauberi esindusõigus oli kontrollitav äriregistrist ning asjaolu, et

täitmisavaldus esitati e-posti aadressilt info@proweb.ee, ei muuda täitemenetluse algatamist

ebaseaduslikuks. Seadus ei keela menetlusosalisel või täitemenetluse osalisel kasutada

kohtuga või kohtutäituriga suhtlemisel mõnda muud kasutatavat ja kehtivat e-posti aadressi.

Võimalikul domeeni ümberregistreerimisel ei ole kaebuse läbivaatamisel tähtsust.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille järgi kontrollib täitur üksnes

täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele. Formaalselt

nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud

algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida materiaalõiguslikke asjaolusid

ega hinnata täitedokumendi sisu.

Täitmisteates on hoiatatud, et kui täitedokumenti ei täideta (vastavat toimingut tähtajaks ei

tehta), võib määrata sunniraha. Sunniraha suuruseks on määratud 400 eurot. 5. juunil 2020

saadetud e-kirjas andis täitur võlgnikule täiendava tähtaja 8. juunini 2020, et kustutada kõik

artiklid, alamartiklid ja viited, mis on välja toodud kohtuotsuse (täitedokumendi)

resolutsiooni p-des 2 ja 3. Samuti selgitas täitur, et pealkirjade ja tekstide osade kustutamine

tähendab seda, et nad ei saa olla enam kättesaadavad. Pealkirjade, tekstide ja sisu muutmine

ei ole kustutamine. Täitur saatis uuesti võlgnikule e-kirja 11. juunil 2020, milles hoiatas, et

määrab sunniraha 400 eurot. 16. juunil 2020 tegi täitur sunniraha määramise otsuse, mille

edastas samal päeval võlgnikule.

Sunniraha määramise otsusest nähtub mh, et kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud

kohustused ei ole 16. juuni 2020 seisuga täidetud. Seega ei ole avaldaja 12 kuu jooksul

kohtuotsust täitnud. Avaldaja esitas viidatud otsuse peale kaebuse täiturile, mille täitur

lahendas 16. juuli 2020. a otsusega. Täituri 16. juuli 2020 otsusest nähtub, et täitur ei nõustu

avaldaja seisukohtadega. Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsioonis tsiviilasjas nr

2-18-15649 on selgelt kirjas, millised on avaldaja kohustused, s.o konkreetsete artiklite,

pealkirjade, lisatud tekstide kustutamine. Kõik need tekstid on Google’i otsingumootori

kaudu leitavad ja kõigile kättesaadavad. Kaebuse esitaja on küll muutnud pealkirju, aga see

ei tee olematuks tekstide sisu, mis peaksid vastavalt kohtuotsusele olema samuti kustutatud.

Avaldajale on korduvalt juhitud tähelepanu, et otsus ei ole täidetud. Avaldajat on täitmisteates

hoiatatud, et kohustuse mittetäitmisel võib kohtutäitur rakendada sunniraha. Tulenevalt

eelnevast koostas täitur sunniraha määramise otsuse, millega määrati tasumiseks

400 eurot ja anti avaldajale veelkord tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks ehk otsuses nimetatud

pealkirjade, tekstide, artiklite kustutamiseks. Tänaseni on otsus korrektselt täitmata.

Kohtutäituri õigus määrata avaldajale sunniraha tuleneb TMS §-dest 183 ja 261. Sunniraha

määrates tuleb kohtutäituril kontrollida TMS §-des 183 ja § 26¹ sätestatud sunniraha

kohaldamise eeldusi.

Õige ei ole avaldaja väide, et sunniraha on määratud artikli eest, mille osas on jäetud hagi

rahuldamata. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et mingite

artiklite osas oleks hageja (sissenõudja) nõue jäetud rahuldamata.

Käesolevas asjas kontrollib kohus üksnes seda, kas sunniraha määramine täituri poolt on

olnud õiguspärane. Täitur on määranud sunniraha õiguspäraselt ning täituri otsuste

tühistamiseks alust ei ole.

Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus kaebuse rahuldamata.

Avaldaja on 5. oktoobri 2020 menetlusdokumendis esitanud taotluse dokumentide

väljanõudmiseks selleks, et veenduda täitedokumendi, s.o kohtuotsuse seaduslikus aluses ja

sellest tulenevas täitemenetluses. Kuivõrd jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik,

ning kohtutäitur ega täituri tegevuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus ei saa hinnata

jõustunud kohtulahendi põhjendatust, ei pidanud maakohus avaldaja nimetatud taotlust

põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja palub 24. novembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Avaldaja palub mõista sissenõudjalt

välja menetluskulud 65 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei teinud maakohus selgeks sunniraha määramise põhjust. Kohtule

esitati täituri kiri sunniraha määramise otsusega. Täituri kiri ei ole otsusest tulenev, sest

selliste pealkirjadega artikleid hageja ei vaidlustanud. Kohtuotsus on täidetud.

Avaldaja rõhutab, et kohtuotsus on tehtud artikli sisu ehk laimu eemaldamiseks, mitte

konkreetse artikli või pealkirja eemaldamiseks. Eemaldamise nõue kehtib artikli sisule, kuna

kohus leidis, et just artikli sisu on ebatõene.

Täitur ja kohus on valesti järeldanud, et sunniraha määramist saab põhjendada artikli "Marek

Sauber´i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta" eemaldamata jätmise eest.

Täitur ei selgitanud otsuses ega kohtuistungil sunniraha suurust 400 eurot, mis on poole

suurem kui väikseim võimalik summa.

Kokkuvõttes määrati sunniraha mitte kohtuotsuse resolutsioonis toodud artiklite osalise

kustutamise (muutmise) või täieliku kustutamise eest, vaid selliste tekstide eest, mida hagis

ei vaidlustatud või mille kohta hagi jäeti rahuldamata.

Nii täitur kui kohus on artiklite täieliku või osalise kustutamise (muutmise) kontrollimiseks

kasutanud google.com otsingut, aga see ei ole õiguspärane viis kontrollida otsuse täitmist.

Määrusest ei ilmne, et kohus oleks külastanud eta.ee lehte täitemenetluse jooksul (kuupäev)

ja leidnud resolutsiooni täitmata jätmise.

6. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palub täitur jätta menetlusosaliste enda kanda.

Avaldaja leiab ekslikult, et ta on kohtuotsuse täitnud ja sunniraha on määratud alusetult.

Avaldaja tunnistas ise 20. oktoobri 2020. a kohtuistungil, et osad artiklid on kustutatud ja osad

muudetud. Avaldaja ei olnud kõiki artikleid kustutanud.

Täitur lähtus sunniraha määramisel mh sellest, et sunniraha määratakse ettevõtjale. Sunniraha

määramisel füüsilisele isikule võinuks täitur kaaluda ka väiksemat summat. Täitemenetlus on

kestnud juba rohkem kui 18 kuud.

7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täitur on

sunniraha määramise põhjuse võlgnikule selgelt välja toonud. Kohus on võlgnikule

selgitanud, et avaldajal on võimalik esitada eraldiseisev hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, kui tal esineb vastuväiteid antud asjaga seoses, aga seda ei saa taotleda

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise raames.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

10. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659

ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt

põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega

eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10.1. Valdavas osas kordab avaldaja määruskaebuses oma varasemas menetluses esitatud

väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast.

Maakohus on avaldaja väiteid vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitletud,

mistõttu ringkonnakohus ei pea vajalikuks neile veelkord vastata.

10.2. Ekslik on avaldaja seisukoht, et maakohus ei teinud kindlaks sunniraha määramise

põhjust. Maakohus tuvastas määruses, et kuna avaldaja ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul kohustust, mis tulenes Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsiooni p-dest 2

ja 3, määrati avaldajale sunniraha põhjendatult. Maakohus tuvastas, et täitur andis avaldajale

korduvalt võimalusi kohtuotsuse täitmiseks, kuid avaldaja ei täitnud oma kohustust

vaidlusalused artiklid kustutada. Sunniraha määramise ajal oli avaldaja jätnud kohustuse

enam kui 12 kuu jooksul täitmata.

Täitur on sunniraha määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui

toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui

võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur

määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras.

10.3. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga selles, et

sunniraha määrati nende artiklite kustutamata jätmise eest, milliste osas jäi hagi tsiviilasjas nr

2-18-15649 rahuldamata.

Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 kohustati kostjat Digipost

OÜ-d kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklite "Marek Sauber

(Webshopper.ee) laimas kliendi petturiks", "Marek Sauber laimas petturiks Omniva" ja

"Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti" pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide

osad; kohustada kostjat täielikult kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud artiklid

"Ärikataloog b24.ee valetab 100 korda" ja "Disaini kopeerinud Proweb OÜ laim hävitas

Billion OÜ".

Täituri 16. juuni 2020. a sunniraha määramise otsuses (I kd, tl 177) on nõude sisu sõnastatud

täpselt selliselt, nagu Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuse resolutsioonis. Avaldaja väide,

et sunniraha on määratud artiklite eest, mis osas jäi hagi rahuldamata või mida ei vaidlustatud,

ei ole tõene.

10.4. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kohtuotsus kohustab artikli sisu ehk laimu

eemaldama, kuid ei kohusta konkreetset artiklit või pealkirja eemaldama. Ringkonnakohus ei

nõustu avaldaja vastava seisukohaga.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on menetlusosalistele siduv kohtuotsuse resolutsioon. Ka täitur saab

täita kohtulahendi resolutsiooni. Seetõttu peab otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause

järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viru Maakohtu 3. aprilli

2019.a otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt, et eemaldada tuleb kõik vaidlusaluste artiklite

pealkirjad ja artiklite kostja lisatud tekstide osad. Avaldaja viited tsiviilasjas nr 2-18-15649

tehtud otsuse põhjendustele ei ole eelmärgitut arvestades asjakohased.

10.5. Avaldaja heidab määruskaebuses ette, et täitur ei ole otsuses ega kohtumenetluses

selgitanud määratud sunniraha suurust.

TMS § 261 lg 4 esimese lause kohaselt märgitakse sunniraha rakendamise hoiatuses

ettenähtud sunniraha summana. Sunniraha suurus on TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt

esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja mitte suurem kui 767 eurot. Korduval

sunniraha määramisel ei või see olla suurem kui 1917 eurot. Sunniraha suuruse üle

otsustamine ülalmärgitud piirides on kohtutäituri kaalutlusotsus. Sellist otsust peab täitur

põhjendama sunniraha määramisel või hiljemalt sunniraha määramise otsuse peale esitatud

kaebuse (TMS § 217 lg 1) läbivaatamisel. Samas, kuna seadusest tulenevad kaalutlusõiguse

piirid on kitsad, ei ole selline põhjendamiskohustus ulatuslik. Sunniraha peab olema piisavalt

suur, et motiveerida võlgnikku kohustust täitma. Samas ei tohi see olla kõiki asjaolusid, sh

sissenõudja huve, arvestades võlgnikku ebaproportsionaalselt koormav.

Käesoleval juhul on täitur 16. juuli 2020. a otsuses (I kd, tl-d 177–180) esitanud piisavad

põhjendused sunniraha suuruse kohta. Otsusest nähtuvalt on täitur lähtunud eelkõige sellest,

et varasemad läbirääkimised ja tegevused ei ole andnud tulemust ning täitedokument on

12 kuu jooksul jäänud täitmata. Määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et täitur oleks

ületanud sellega diskretsiooni piire. Täituri poolt määratud 400 euro suurune sunniraha on

kooskõlas TMS § 261 lg 4 teises lauses sätestatuga. Seadusest ega senisest kohtupraktikast ei

tulene, et sunniraha esmakordsel määramisel tuleb see määrata väikseimas võimalikus

summas.

10.6. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et kuna avaldaja ei täitnud

kohtuotsusest tulenevat kohustust eemaldada vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja sisu, siis oli

täitur õigustatud määrama avaldajale sunniraha. Sunniraha määramine ja selle suurus on

õiguspärane ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks kaebuse

rahuldamiseks.

11. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude

jaotust.

TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg-st 31 tuleneb, et

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud

õigusabikulusid ei hüvitata. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetlusosalistel

menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi

kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

12. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse esitamisel

tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse

esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Indrek Parrest