Legislator Case Law & Legislation
2-19-16879/29 AI generated

2-19-16879/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-16879/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated
2-19-16879/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1 «4.TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Piret Randmaa

Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number 2-19-16879

Tsiviilasi A Si (S) hagi A Si (S) vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks ning A Si (S) vastuhagi A Si (S) vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega ja vastuhagejale poole riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja: A S (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Hageja/vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-post: vladimir@buldakov.ee) Kostja/vastuhagis hageja: A S (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Kostja/vastuhagis hageja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (e-post: legertis1@gmail.com) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A Si ja A Si vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. A Si ja A Si kokkuleppe kohaselt lõpetatakse ühisomand kinnistule asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), kinnistu jääb ühisvara jagamise tulemusena A Si ainuomandisse. 1.2. A Si ja A Si kokkuleppe kohaselt kohustub A S maksma A Sile rahalise hüvitise summas 22 500 eurot omandiõiguse kaotamise eest kinnistule xxxx (registriosa nr xxxx) kolme kuu jooksul, s.o. alates 1. märtsist 2021 kuni 31.maini 2021 (kaasa arvatud) igakuiselt võrdsetes osades, s.o 7500 eurot kuus. 1.3. A S ja A S leppisid kokku, et pärast A Si poolt kohtumääruse punktis 1.2 kokkulepitud hüvitise (22 500 eurot) tasumist A Sile, kohustub A S andma nõusoleku kinnisasja asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) kinnistusregistri teises (II) jaos seniste omanike kohta tehtud kande kustutamiseks ning A Si (isikukood xxxx) kinnisasja ainuomanikuna registri teise (II) jakku kandmiseks. 1.4. A Si ja A Si kokkuleppe kohaselt jääb sõiduauto xxxx (tehasetähis xxxx; reg.märgiga xxxx) A Si ainuomandisse. 1.5. A Si ja A Si kokkuleppe kohaselt jäävad 01.12.2005.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused AS SEB Pank ees poolte sisesuhtes A Si kanda.

2

1.6. A Si ja A Si kokkuleppe kohaselt jäävad vallasvara esemed sellele poolele kelle valduses vallasvara käesoleval ajal asub. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-16879 A Si (S) hagis A Si (S) hagi varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks ning A Si (S) vastuhagi A Si (S) vastu ühisvara jagamiseks seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. 3. Saata käesolev määrus menetlusosalistele. 4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5. Tagastada A Sile pool (½) vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, A Si arvelduskontole xxxx, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-19-16879“. A S tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole 29.01.2020 riigilõivu kokku summas 300 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu.

Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on A Si (S) hagi A Si (S) hagi varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks ning A Si (S) vastuhagi A Si (S) vastu ühisvara jagamiseks. Pooled sõlmisid 08.10.2020 kohtuistungil kompromissi, mida on pooled täpsustanud 18.02.2021.

2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu või kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

3

4.TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.

5. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissilepingus esitas kostja /vastuhagis hageja taotluse poole (½) vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub A Sile pool (½) vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, A Si arvelduskontole xxxx, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-19-16879“. A S tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole 29.01.2020 riigilõivu kokku summas 300 eurot.

6. Vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega kohaldub käesoleval juhul seaduses sätestatud 15 (viieteist) päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Randmaa kohtunik