1-08-12446/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavatest kohustuste kohaldamine

Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kohtulahend nr 1-08-12446 Pärnu Maakohtu 18.12.2008 otsus N.K

karistamises KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamises

vangistusega 2 aastat vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat

Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus

Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste

Avaldaja kriminaalhooldaja Arno N.K

Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta

Süüdimõistetu N.K (isikukood 3780106029; elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON

1. Kohtuotsuse täitmiseks määrata KarS § 74 lg 4 alusel N.K-le täiendavate kohustustena:

alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2. Kergendada Pärnu Maakohtu 18.12.2008 otsusega määratud kohustust, hüvitades edaspidi

kuni katseaja lõpuni kannatanutele 300-500 krooni kuus.

3. määruse koopia saata karistusregistrile, N.K-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

Asjaolud N.K on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 18.12.2008 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi

ning karistatu 3 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti N.K-le 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui N.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati N.K katseaja jooksul läbima mängusõltlastele ettenähtud rehabilitatsiooni programmi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati N.K käitumiskontrolli ajal alates 01.01.2009 a alustada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ning tasuda kannatanutele igakuuliselt 2 tuhat krooni.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud N.K kohta. Ettekandest nähtuvalt on N.K hüvitanud 13.05.2009 1000 krooni kuriteoga

tekitatud kahju ja 10.07.2009 500 krooni. Alates 2009 jaanuarist on hooldusaluselt korduvalt võetud seletusi kohustuse mittetäitmise põhjuste kohta. Põhjusena on toodud tööja sissetuleku puudumine. 2009 märtsis lootis hooldusalune tuludeklaratsiooniga saadava raha kanda kannatanu

Jüri Kaljulaidi arvele, kuid kohtutäitur Eha NIkker võttis tagastatava summa 1775 krooni AS

BIGBANK võla katteks. Kuni 2008 detsembri lõpuni töötas N.K Ravilla Grupp OÜ-s

ehitajana. 2009 aasta algusest töösuhe lõppes. Hooldusalune püüdis iseseisvalt tööd leida.

Lühikest aega õnnestus 2009 aasta alguses saada juhutööd ettevõtjate Viktor Liseiski ja Igor

Stepantsuki juures. Tehtud tööde eest tasuti ositi ning lõplik saadaolev summa jäeti välja

maksmata. 2009 aasta novembri algusest on N.K arvel Töötukassa Viljandi osakonnas. Hooldusalune on vormistatud alaealise tütre hooldajaks. Hetkel on see ainuke sissetulek. Kuus moodustab see summa kokku ligikaudu 800 krooni. Hooldusalune omab ravikindlustust, kuid ei ole pakutavate töökohtade hulgast sobivat tööd leidnud või on siis pakutavatele kohtadele juba inimesed võetud.

Katseajal on hooldusalune täitnud registreerimisnõuet õigeaegselt, suhelnud kriminaalhooldusametnikuga koostöövalmilt ning käitunud kohtumistel viisakalt. Hooldusalune

osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kus käsitletakse sõltuvusega kaasnevaid probleeme.

Kohtu põhjendused

KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või

kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada

või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse

kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Kohus leiab, kuna N.K vajab psühholoogilist nõustamist ja ravi on põhjendatud KarS § 74

lg-le 3 alusel määrata N.K-le täiendava kohustusena alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, kuna N.K on töötu ja tal on majanduslikult raske olukord on põhjendatud KarS § 75 lg-le 3 alusel kergendada Pärnu Maakohtu 18.12.2008 otsusega määratud kohustust, hüvitades edaspidi kuni katseaja lõpuni kannatanutele 300-500 krooni kuus.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Silvi Maiste

Kohtunik