2-20-18916/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-18916

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18916

Tsiviilasi

A.T. hagi A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10.

detsembri

2020

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja A.T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja

A.T.

(pankrotis),

esindaja

võlausaldajate

üldkoosolekul valitud isik vandeadvokaat R.V, e-post

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruar 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ahti Tilga hagi A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud A.T. kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks pankrotihaldur Sirje Taelale (e-

post sirje@stael.ee).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 1-4)

A.T. esitas 21. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi tunnistada kehtetuks A.T. (pankrotis)

võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul vastu võetud otsused, millega võlausaldajate

üldkoosolek ei kinnitanud võlgniku esitatud kompromissettepanekut ja millega otsustati, et

pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral.

Hagiavalduse kohaselt edastas pankrotihaldur Sirje Tael 2. detsembril 2020 teate võlgniku A.T.

(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest 10. detsembril 2020 algusega kell 15.30.

Teates oli märgitud kaks üldkoosoleku päevakorra punkti: kompromissettepanek ja vara müük.

2(5)

Täpsustusi päevakorrapunktide sisu kohta ei olnud teates esitatud. 10. detsembril 2020 toimus

A.T. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kohtu kaudu korraldatud virtuaalkoosolekuna.

Koosolekul osalesid Tartu Maakohtu kohtunik Hiie Lindmets, koosoleku juhataja ja protokollija

A.T. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, võlausaldaja A.S.L. esindaja M.L, võlausaldaja T.O.

esindaja R.V, võlausaldaja O.C. esindaja P.K. ja võlausaldaja XXX Pank esindaja T.U.

Pankrotihaldur Sirje Tael asus võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul seisukohale, et

kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu praktikast taluma pandiga tagatud nõude

rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud menetluskulude

mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti,

kompromissettepaneku, üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale XXX Pank, kuigi tema

nõue on täies ulatuses pandiga tagatud. Võlgnik ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga XXX

Pank häälte määramisel kompromissettepaneku üle otsustamisel. Hageja leiab, et on rikutud

PankrS § 181 lõikest 1 tulenevat hääletamisel osalemise õigust. Võlausaldaja XXX Pank kasuks

on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX, katastritunnus

XXX), mitte aga ½ kaasomandile kinnisasjast nagu võlausaldajate üldkoosoleku protokollis on

ekslikult märgitud. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt on kinnisasja

eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega ½ kaasomandi eeldatav müügihind oleks

ligikaudselt 110 000 eurot. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot, mistõttu on XXX Pank

nõue täies ulatuses tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks XXX Pank

kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. XXX Pangale häälte andmine

võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti otsustamisel oleks olnud põhjendatud

juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätku pankrotivarast

pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Antud juhul on aga XXX Panga nõue 55 874,05 eurot,

kinnisasja XXX , millele on XXX Pank kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek, eelduslik

müügihind on 220 000 eurot. Juhul kui nimetatud kinnisasja ½ kaasomandi müümine

enampakkumisel õnnestub alghinnaga 65 610 eurot, jääb kinnisasja ½ kaasomandi müümisel

saadud rahast pärast XXX Panga nõude täies ulatuses rahuldamist üle 9735,95 eurot.

Arvestades, et pankrotivara suurus on ligikaudselt teada, XXX ½ kaasomand müüakse

enampakkumisel 65 610 euroga ja XXX kinnisasja ¼ kaasomand ligikaudu 6000 euroga, on ka

halduri tasu umbkaudne suurus teada, ligi 8000 eurot. See tähendab, et pankrotivarast jääb pärast

halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Seega on võlausaldajate

üldkoosoleku

esimese

päevakorrapunkti

üle

otsustamisel

põhjendamatult

vähendatud

võlausaldajate häälte arvu.

10. detsembri 2020 toimunud üldkoosoleku päevakorra teise punkti üle hääletamisele eelnevalt

tegi võlausaldaja T.O. ettepaneku, mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka

järgnevate kompromissettepanekute puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu.

Võlgnik on seisukohal, et viidatud ettepanek on vastu võetud õigusvastaselt, rikkudes PankrS

§ 79 lõikes 4 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Selliselt nagu

võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kirja pandud päevakorrapunkti puhul ei ole

võimalik enne üldkoosoleku toimumist koosolekuks sisuliselt ette valmistuda. Võlgnik möönab,

et päevakorras ei pea olema toodud päevakorrapunktide eelnõud, kuid päevakorrapunktid

peaksid olema sisuliselt lahti kirjutatud, et oleks koosolekule eelnevalt võimalik aru saada, mille

üle koosolekul hakatakse arutama ning selliseks konstruktiivseks aruteluks ka ette valmistuda.

Aktsepteeritav ei saa olla olukord, kus päevakorra punkt sõnastatakse äärmiselt ebatäpselt ja

laiali valguvalt ning koosolekul hakatakse arutama spetsiifilisi küsimusi, mida selle päevakorra

punkti sõnastusest tulenevalt ei olnud võimalik mõistlikult oodata.

Hageja lisas avaldusele vastuse ja vastuhagi tsiviilasjas nr XXX; Ametlike Teadaannete

võlausaldajate üldkoosoleku teate; A.T. võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku

protokolli (tl 6-16).

Kostja vastus hagile (tl 35-36)

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

3(5)

Kostja vastuväidete kohaselt määrati XXX Pank kuus häält õigustatult ning võlausaldajal oli

selles ulatuses õigus kompromissi tegemisel hääletada. Ka ei ole hageja välja toonud, kuidas on

XXX Pank antud hääled mõjutanud kompromissettepaneku üle otsustamist. Üldkoosoleku

päevakord oli täpne ja päevakorras olnud „vara müük“ all otsustasid võlausaldajad jätkata vara

müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Võlgnik üldkoosolekul ei osalenud ja

ebaveenev on, et ta ei saanud koosolekuks sisuliselt ette valmistada.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Hageja on pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel esitanud kohtule nõude tunnistada

kehtetuks A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku otsused, millega

võlausaldajate üldkoosolek ei kinnitanud võlgniku esitatud kompromissettepanekut ja millega

otsustati, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral.

Nimetatud sätte kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kostja on hagile vastu vaielnud ja palunud jätta see rahuldamata.

2. Hageja on põhjendanud kompromissettepaneku kinnitamata jätmise otsuse kehtetust XXX

Pank õigustamatult hääletamisel kuue hääle andmisega ja vara müügi jätkamise otsuse kehtetust

teatatud üldkoosoleku päevakorra ebatäpsusega. PankrS § 83 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagejal tõendada, et võlausaldajate üldkoosoleku

otsused on vastuolus seadusega ja nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kohus

leiab, et hageja ei ole tõendanud viidatud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse hagi rahuldada.

3. A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 12-15)

kohaselt määras 1. päevakorra punkti (kompromissettepanek) juures pankrotihaldur hääled

järgmiselt: O.T. hääli 38, O.C. hääli 1, XXX Pank hääli 6, A.S.L. hääli 46.

PankrS § 180 lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool

kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast.

Võlgniku esitatud kompromissettepaneku poolt oli 46 häält ning vastu 45 häält (sh XXX Pank 6

häält), mistõttu jäi kompromiss tegemata. PankrS § 181 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja, kelle

nõue on tagatud pandiga, kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole

pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude

selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse

korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur. XXX Pank kasuks on seatud esimese

järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX). Hageja leiab, et ½ kaasomandi

eeldatav müügihind oleks pankrotihalduri tellitud hindamisakti järgi ligikaudselt 110 000 eurot,

millega on nõue täielikult pandiga tagatud. Kohus selgitab, et A.T. pankrotivarana käsitletakse

XXX kinnisasja ½ mõttelist kaasomandi osa. PankrS § 153 lg 2 sätestas, et pandiga tagatud

nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha

arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud

rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, kuid mitte enam kui

15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega näeb seadus ette, millises

proportsioonis arvutatakse pandipidaja kantud kulusid pankrotimenetluse kogukuludest, ja

sätestab ka piirmäära, millest rohkem pandipidaja kulusid ei kanna, olenemata tegelikust

proportsioonist. PankrS § 153 lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega

võlausaldajad osaleksid kulude kandmises. Pandipidaja peab taluma pandiga tagatud nõudest

menetluskulude kandmist ka juhul, kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga

tagatud nõude suurus. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot ja pankrotihaldur müüb hetkel ½

mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma ei ole

teada (kaasomandi lõpetamine XXX kinnisasja võlgnikule kuuluva ¼ osa üleandmise ja õiglase

hüvitise osas on kohtumenetluses pooleli), kuid pandipidaja XXX Pank kulude kandmises

4(5)

osalemise maksimaalne võimalik ulatus arvestades tema nõude suurust üldkoosoleku toimumise

ajal oleks 8381,11 eurot. Võlausaldaja õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse

kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline

võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. XXX Pank ega teised võlausaldajad halduri poolt

määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82 lõikest 4 tulenevalt õigust

vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur võlausaldajate

10. detsembri 2020 üldkoosolekul määranud võlgniku kompromissettepaneku üle hääletamisel

pandipidaja XXX Pank kuus häält kooskõlas PankrS § 181 lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu

puudub kohtul alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsust, mille kehtetuks

tunnistamist on hageja põhjendanud vaid väidetavalt pandipidajale ebaõigesti määratud häälte

arvuga ehk võlgniku kompromissettepaneku kinnitamata jätmise otsust. Hageja ei ole välja

toonud, kuidas on XXX Pank häälte määramine sisuliselt rikkunud tema õigusi kompromissi

tegemisel, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS §

180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka XXX Pank hääli määramata.

4. A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 12-15)

kohaselt otsustas üldkoosolek 2. päevakorra punkti (vara müük) all, et pankrotihaldur jätkab vara

müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul (poolt 97 häält, vastu 46 häält). Hageja

arvates on otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda, sest päevakorra punkt „vara

müük“ polnud piisavalt selge ning täpne, mistõttu ei olnud võimalik koosolekuks ette

valmistuda.

PankrS § 80 lg 2 alusel on õigus üldkoosolekul osaleda võlausaldajatel isiklikult või esindaja

kaudu, võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud

üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Võlgnik 10. detsembri 2020 toimunud üldkoosolekul ei

osalenud ja seega ei ole võlgnikul alust väiteks, et tal ei olnud võimalik koosolekuks välja

kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda. PankrS § 81 lg 1 järgi võetakse

üldkoosolekul otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka üldkoosolekul osalemise korral ei oleks võlgnikul

päevakorra punktide üle hääletamisel hääleõigust. Võlgniku osalemise korral oleksid

võlausaldajad saanud küsida võlgnikult selgitusi päevakorras olnud päevakorra punktide kohta.

Pankrotihaldur Sirje Tael on avaldanud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

2. detsembril 2020 PankrS § 79 lg-s 4 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku teate (tl 11)

üldkoosoleku toimumise aja (10.12.2020 algusega kell 15.30), koha (aadressil XXX,

pankrotihalduri büroo) ja päevakorra (1. Kompromissettepanek, 2. Vara müük) kohta. PankrS

§ 77 p 5 alusel kuulub pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses

võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. PankrS § 134 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul

õigus otsustada, et vara võib vaatamata kompromissettepanekule müüa. Kohtu hinnangul on

pankrotihaldur avaldanud võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku teate piisavalt selge

päevakorraga ja avaldatud päevakorra punktist „vara müük“ võiks mõistlik võlausaldaja

järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist. Ükski 10. detsembri 2020 üldkoosolekul

osalenud võlausaldaja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole. Kuivõrd võlausaldajate

10. detsembri 2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud PankrS §-s 79 sätestatud korda ja

otsus vara müügiga jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul on võetud

vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, on otsus kehtiv ja selle

kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja

kahjuks, jättes hagi täies ulatuses rahuldamata, jätab menetluskulud hageja kanda.

5(5)

6. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja

esitanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik