2-19-9230/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9230

Tsiviilasi

J.V B. - V. hagi T.K vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.V B. - V. - isikukood XXX; elukoht XXX,

50411, XXX;

e-post

Kostja: T.K - isikukood XXX; registrijärgne elukoht

XXX-i Vabariik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 438, 442

ja 164 lg 1 alusel

1. Rahuldada J.V B. - V. hagi T.K vastu ühisvara jagamiseks.

2. Jagada J.V B. - V. ja T.K ühisvara ühisomandi lõpetamise teel järgmiselt:

2.1.

Jätta kinnisasi aadressil xxxxx-xxxxxx-xxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxx) J.V B. -

V. ainuomandisse;

2.2.

jätta AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr L070035341 tulenevad

kohustused J.V B. - V. kanda.

3. Tuvastada T.K kohustus anda nõusolek poolte ühisomandis oleva kinnisasja

jagamiseks selliselt, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx- asuv kinnisasi, mis on

kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx, jääb J.V B. - V. ainuomandisse.

4. Tuvastada T.K kohustus anda nõusolek kinnisasja, mille kinnistusraamatu registriosa

nr on xxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on pooled viidatud kinnisasja

ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja

ainuomanikuna kinnistusraamatusse J.V B. - V. .

5. Käesolev kohtuotsus asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel

T.K nõusolekut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx- asuva kinnisasja, registriosa

nr xxxxxxx ühisomandi lõpetamiseks ja J.V B. - V. ainuomandisse jätmiseks ning

kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

I. Hageja poolt esitatud asjaolud, nõue ja menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. a ning poolte varasuhtele

kohaldus varaühisuse varasuhe. Abielu ajal 28.06.2007. a ostsid pooled korteriomandi

asukohaga xxxxx-xxxxxx-xxxxxxxx, mille soetamiseks sõlmiti AS-iga SEB Pank ka

laenuleping.

Poolte abielulised suhted lõppesid 2017, aasta veebruarikuus, kuid abielu lahutati

29.05.2017. a. Juba aasta enne abielu lahutamist elas korteris hageja koos alaealiste

lastega. Hageja on siiani oma lahusvara arvelt tasunud kinnisvara soetamiseks võetud

laenumaksed, kommunaalkulud ning kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud. Kostja on

avaldanud, et on nõus notari juures ühisvara jagama, kuid ei ole edaspidi enam ühisvara

jagamise vastu huvi üles näidanud.

2. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga xxxxx-xxxxxx-

xxxxxxxx jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab ainuisikuliselt korteri soetamiseks

võetud laenumaksed ning tasub kostjale hüvitise omandi kaotuse eest, arvestades

sealjuures hageja lahusvara arvelt tehtud kulutusi.

10.02.2021. a seisuga oli laenujäägiks 39 475 eurot ja ühisvarasse kuuluva korteri

väärtuseks 53 000 eurot. Hageja on teinud alates abieluliste suhete lõppemisest kuni

10.02.2021. a oma lahusvara arvelt kulutusi 15 868,77 euro ulatuses (laenumaksed,

kommunaalkulud, kindlustus, küttekolde remont). Pool sellest summast tuleks hageja

hinnangul kostjale makstavast hüvitisest maha arvestada.

3. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määruse ja

kirjaliku vastuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.11.2007. aasta määruse (EÜ) nr

1393/2007 kohaselt Soome Vabariigis isiklikult kätte 02.12.2019. a. Hagiavalduse täiendus

toimetati kostjale sama määruse alusel kätte 10.11.2020. a. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele ja ühisvara jagamise viisile ega esitanud

menetluses enda seisukohti.

II. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele,

osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.

5. Kuna kostja ei ole hagile vastust esitanud, loeb kohus hageja esitatud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks. Asjas puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus selles, et pooled olid abielus

xxxxxxxxxx. a kuni 29.05.2017. a. Vaidlust ei ole ka selles, et abielu ajal soetasid pooled

pangalaenuga korteriomandi asukohaga Väike-Kuke 2-4 Pärnus, millele kohaldus

varaühisuse režiim. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest

korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx kohta, mille ühisomanikena on 12.07.2002. a

kinnistusraamatusse kantud T.K ja J.V T.K (praegu B. - V. ). Samuti ei ole vaidluse all

asjaolu, et laenukohustus võeti perekonna huvides, s.t perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-test

1 ja 2 ning § 29 lg 1 kolmandast lausest ja lg-st 4 tulenevalt on mõlemad pooled laenuandja

suhtes nii solidaarvõlgnikeks kui ka solidaarvõlausaldajateks. Poolte varaühisuse

õigussuhe lõppes abielu lahutamisel 29.05.2017. a.

6. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teine pool võib

kaitsena kasutada vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama

kohustatud pool tõendeid pole esitanud. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis

on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada

(Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

7. Kuna ühisvara jagamist nõutakse pärast 01.07.2010. a PKS-i jõustumist, kohaldub PKS §

211 lg 1 järgi ka varem soetatud ühisvara jagamisele kehtiv perekonnaseadus (Riigikohtu

26.04.2017. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17).

Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega

jagada ühel asjaõigusseaduse § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Osundatud sätte alusel otsustab

kohus juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes, hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele

või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Seega otsustab kohus ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel ning saab valida üksnes

nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas

asjas on kohtul võimalik otsustada üksnes selle üle, mida hageja on nõudnud - anda korter

ja selle soetamiseks võetud laenukohustus hagejale ja panna talle kohustus maksta kostjale

välja tema osa rahas.

8. Hageja hinnangul on ühisvarasse kuuluva korteri väärtuseks 53 000 eurot. Kostja

kinnisasja väärtust vaidlustanud ei ole.

Hageja on kohtule esitanud tõendid ka laenulepingu nr L070035341 laenujäägi suuruse

ning laenumaksete kohta alates 2017. aasta veebruarikuust, samuti väljavõtted tasutud

kommunaalteenuste ja küttekolde remondi eest.

Nimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et laenulepingu, mille alusel abikaasad

said laenu ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks, jääk on käesolevaks ajaks 39 475

eurot. Korteri väärtuse osas kohtule tõendeid esitatud ei ole, kuid kuna kostja ei ole korteri

väärtust ka vaidlustanud, loeb kohus, et vaidlus korteri väärtuse osas poolte vahel puudub.

Esitatud tõenditest nähtub ka hageja tehtud kulutuste suurus 15 868,77 eurot.

Kohus selgitab, et PKS § 35 p 3 kohaselt lõppeb varaühisus abielu lahutamisel. Seega sai

hageja oma lahusvara arvelt hakata laenumakseid ja korteril lasuvaid kohustusi täitma alles

pärast abielu lahutamist, mistõttu ei saa 2017. aasta veebruarist kuni sama aasta 29. maini

tasutud makseid (kokku 1203,25 eurot) arvestada lahusvara arvelt tasutud makseteks.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja oma lahusvara arvelt teinud kulutusi 14

665,52 (15 868,77 – 1203,25) euro ulatuses.

9. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kohus

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja poolte ühisvara jagada hageja taotletud viisil - vara

jätmisega hageja omandisse. Kostjale hüvitise väljamaksmiseks puudub aga kohtu

hinnangul alus, kuivõrd hageja lahusvara arvelt tehtud kulutused ületavad summat, mis

kostjal olnuks õigus saada vara müümise ja laenu pangale tagasimaksmise korral ((53 000

– 39 475) : 2 – (14 665,52 : 2) = - 570 eurot).

10. Kohus märgib, et kuigi ühisvarana jagatakse PKS §-st 25 tulenevalt esmajoones

ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel

PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi. Ühisvara jagamisel tuleb

arvestada poolte ühiseid kohustusi ning ühe abikaasa selliseid isiklikke kohustusi, mis on

seotud ühisvarasse kuuluva esemega. Kohustused saab vara jagamise käigus täita või

jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisel tuleb abikaasade

solidaarkohustuste puhul arvestada, et kohustuste jagamisel saab reguleerida vaid

omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist

jäävad abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui

võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2

mõttes (Riigikohtu 21.05.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). Käesoleval juhul

ei ole võlausaldaja AS SEB Pank avaldanud nõusolekut T.K solidaarkohustusest

vabastamiseks. Seega vastutavad AS-i SEB Pank ees laenulepingust nr L070035341

tulenevate kohustuste täitmise eest pooled siiski solidaarselt, vaatamata sellele, et nende

sisesuhtes on kohustus jäetud hagejale.

11. Hageja on taotlenud, et kohus asendaks kõik kostja tahteavaldused, mis on vajalikud

omanikukande muutmiseks, kohtuotsusega.

Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on

materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise

tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand

lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (nt 29.09.2010. a

lahend asjas nr 3-2-1-65-10 ja 29.05.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-42-13).

12. Seega tuleb kohustada kostjat andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks

selliselt, et kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) jääb hageja ainuomandisse. Samuti tuleb

kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu teise jao omanikukande, mille kohaselt on

pooled viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

III. Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse

jaotuse menetlusosaliste vahel.

14. Käesolevas asjas on menetluskuluks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on pooled menetluses osalenud iseseisvalt, st ilma lepingulise

esindajata, mistõttu ei ole pooltel muid menetluskulusid tekkinud.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik