4-20-4082/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4082 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus, millega jäeti menetlusaluse isiku Andrus Kõndi (ik 37103300249) kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku kaitsja Deivi Vaht, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määrus. 2. Saata väärteoasi, s.o menetlusaluse isiku Andrus Kõndi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2. septembri 2020 otsusele, Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti 2. septembri 2020. a otsusega karistati Andrus Kõndi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 2. Menetlusaluse isiku kaitsja Deivi Vaht esitas 29. septembril 2020. a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles vaidlustas A. Kõndile määratud karistust. 3. Harju Maakohus edastas 13. oktoobril 2020. a menetlusalusele isikule A. Kõndile kutse Harju Maakohtu 19. novembri 2020 istungile. Kutse toimetati A. Kõndile kätte e-toimiku kaudu samal päeval.

2

4. 17. novembril 2020. a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Harju Maakohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna A. Kõnd oli haige ja pidi minema tegema 19. novembril 2020 koroonaviiruse testi. 5. 4. jaanuaril 2021 teatas Harju Maakohtu kohtuistungisekretär e-kirjaga menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale, et kohus on lükanud istungi edasi ja võimalusel toimub uus istung 18. jaanuaril 2021. 6. 11. jaanuaril 2021 teatas Harju Maakohus e-kirjaga menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale, et lükkas kaebuse arutamise istungi edasi. Ühtlasi palus kohus teavitada hiljemalt 15. jaanuariks 2021, kas A. Kõnd on tervenenud ja esitada haigestumise kohta tõend. Seejuures selgitas kohus e-kirjas, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. 7. Samal päevas esitas menetlusaluse isiku kaitsja e-kirjaga Harju Maakohtule tõendi selle kohta, et menetlusalune isik peab olema 18. jaanuaril 2021 arsti juures südant kontrollimas. 8. 12. jaanuaril 2021 esitas Harju Maakohus menetlusaluse isiku kaitsja uue e-kirja, milles palus tõendi esitamist haigestumise kohta 19. novembril 2020. MAAKOHTU MÄÄRUS 9. Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021 määrusega jäeti Andrus Kõndi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 2. septembri 2020 otsusele läbi vaatamata. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. A. Kõnd esitas kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse peale 29. septembril 2020. 15. oktoobri 2020.a määrusega määras kohus asja arutamisele 19. novembri 2020. A. Kõnd oli asja arutamise kohast ja ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. A. Kõndi kaitsja D. Vaht teatas 17. novembril 2020.a kohtule (s.o 2 päeva enne istungit), et A. Kõnd on kodus haige ja istungil osaleda ei saa. Kohus selgitas kaitsjale telefoni teel, et haigestumise kohta tuleb esitada vormikohane tõend. 11. jaanuaril 2021.a saatis kohus kaebuse esitajale ja tema kaitsjale kirja, milles palus kohut teavitada, kas kaebuse esitaja on tervenenud ja samuti palus kohus oma haigestumise kohta esitada vastav tõend. Kohus selgitas kirjas, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. A. Kõndi kaitsja esitas kohtule kliendi tervisedokumendid selle kohta, et isik peab olema 18. jaanuaril 2021.a tervisekontrollis. Kohus saatis 12. jaanuaril 2021.a uuesti kirja kaitsjale selgitades, et kohus soovib vormikohast arstitõendit selle kohta, miks A. Kõnd 19. novembril 2020.a istungile ei ilmunud. Tõendit kohtule ei ole tänaseni esitatud. Seega, 19. novembril 2020.a istungilt puudumiseks ei olnud A. Kõndil mõjuvaid põhjusi. Tõendeid ta selle kohta, et need põhjused esineksid, esitanud ei ole. A. Kõnd on esitanud epikriisi, et 20. detsembril 2020.a pöördus ta EMO-sse seoses südame rütmihäiretega, mis ei ole kuidagi seotud 19. novembril 2020.a istungilt puudumisega. Kuna kaebuse esitaja puudus kohtuistungilt põhjuseta, venitab tahtlikult menetlust, siis tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata VTMS § 126 lg 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUS 10. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja D. Vaht, kes taotleb määruse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse saatmist maakohtule lahendamiseks. Oma taotlust põhjendab kaitsja järgmiselt. Maakohus jättis kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohus saatis nii esindajale kui A. Kõndile 11. jaanuaril 2021 e-kirja, mille kohaselt lükkas asja arutamise edasi. Väide, et kaebaja

3

ei ilmunud kohtuistungile, on ebaõige. Kohtu eelnimetud kirjale saatis kaitsja samal päeval kaebaja epikriisi, et ta ei ole tervenenud. 12. jaanuaril 2021 sai kaitsja kohtult kirja, milles kohus palus: "Esitada vormikohane tõend selle kohta, miks A. Kõnd ei ilmunud kohtusse 19. novembril 2020." 19. jaanuaril 2021 a. tegi kohus määruse, millega jättis esitatud kaebuse läbi vaatamata VTMS § 126 lg 2 alusel. Kaebajale kohus tähtaega tõendi esitamiseks ei määranud. VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kuna kohus lükkas kaebuse arutamise edasi, puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks VTMS § 126 lg 2 alusel. Kaebaja esitab kohtule koos määruskaebusega vormikohase tõendi, mis tõendab seadusliku takistuse olemasolu ja põhjendust 19. novembril 2020. a istungi edasilükkamiseks. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE 11. Määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Triinu Riigor, kes palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

15. oktoobri 2020.a määrusega määras kohus A. Kõndi väärteoasja arutamisele 19. novembril 2020. Menetlusalune isik oli asja arutamise kohast ja ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Määruskaebuses kaitsja ei vaidlusta, et ta teatas 17. novembril 2020.a kohtule, et tema klient on kodus haige ja kohtuistungil 19. novembril 2020 osaleda ei saa. Samuti ei ole kaitsja kaebuses pidanud vääraks kohtumääruses märgitud asjaolu, et kohus selgitas kaitsjale telefoni teel, et haigestumise kohta tuleb esitada vormikohane tõend. 4. jaanuaril 2021 edastas kohtusekretär kaitsjale e-kirja, milles teatas, et A. Kõndi haigestumise tõttu edasi lükatud kohtuistungi toimumise uus aeg oleks 18. jaanuaril 2021 ja palub teatada, kas pakutud aeg on sobiv. 8. jaanuaril 2021 maakohtule saabunud vastuskirjas teatab kaitsja, et ei ole oma kliendiga ühendust saanud ning teatab esimesel võimalusel. Kaitsja väide, et kohus ei määranud tähtaega tõendi esitamiseks ja kohtumäärus kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise kohta on tehtud enne, kui kaebaja oleks jõudnud kohtule tõendi esitada, ei vasta tõele. Meeldetuletusena on maakohus 11. jaanuaril 2021.a saatnud menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale uue e-kirja, milles palub kohut teavitada, kas A. Kõnd on tervenenud ja esitada haigestumise kohta vastav tõend hiljemalt 15. jaanuariks 2021. Samast kirjast nähtub, et kohus selgitab menetlusosalistele, et tõendi mitteesitamise korral võib kohus jätta esitatud kaebuse läbi vaatamata. Vastuskirjana samal kuupäeval esitas A. Kõndi kaitsja kohtule menetlusaluse isiku tervisedokumendid selle kohta, et isik peab olema 18. jaanuaril 2021.a tervisekontrollis. Kohus edastas 12. jaanuaril 2021.a kaitsjale uue e-kirja, milles selgitas, et kohus soovib vormikohast arstitõendit selle kohta, miks A. Kõnd 19. novembril 2020.a istungile ei ilmunud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks osundada, et viimasest ei nähtu, et maakohus oleks tühistanud või muutnud 11. jaanuaril 2021 kaitsjale ja menetlusalusele isikule edastatud e-kirjas märgitud tõendi esitamise tähtaega. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et kaitsja omades õigusalaseid eriteadmisi, ei olnud teadlik, et VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 170 lg 2 p 3 kohaselt on kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Vastavalt sama paragrahvi lõige 4 esitab nimetatud takistuse esinemise kohta isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistava tõendi vormi ja väljaandmise kord on sätestatud

4

sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85. Maakohtu poolt korduvalt nõutud tõendit menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanudki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et A. Kõndil ei olnud 19. novembril 2020.a kohtuistungilt puudumiseks mõjuvat põhjust ning tulenevalt VTMS § 126 lg 2 sätestatust on kohtu määrus, millega jäeti A. Kõndi kaebus läbi vaatamata, põhjendatud. Määruskaebusele lisatud tõend on OÜ Mustamäe Polikliinik PAK poolt väljastatud menetlusalusele isikule 12. jaanuaril 2021 ehk 3 päeva enne kohtu poolt määratud tähtaega. Esimesele kohtuastmele seda tõendit ei esitatud ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis takistasid menetlusalusel isikul või tema kaitsjal maakohtule tähtaegselt perearstikeskuse poolt väljastatud tõendit esitamast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas määruskaebuses toodu ja sellele lisatud tõend ei muuda maakohtu 19. jaanuari 2021 määrust ebausaldusväärseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohtunik ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule. Arvestades maakohtu määruse tegemisel ajal esinenud menetluslikku olukorda, s.o menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanud kohtule arstitõendit kohtuistungilt puudumise mõjuva põhjuse kohta, jättis kohus õigustatult kaebuse läbi vaatamata. Samas, nõutud tõend on esitatud määruskaebusmenetluses ringkonnakohtule ja sellest on sedastatav istungile ilmumata jäämise mõjuv põhjus. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja sedalaadi venitav käitumine menetluses on taunitav. Sellele vaatamata on ringkonnakohus sunnitud tõdema, et kuivõrd menetlusalusel isikul esines objektiivne takistus, mille tõttu ta ei saanud ilmuda Harju Maakohtu 19. novembri 2020. a istungile, ei saa istungi edasi lükkamata jätmist ja kaebuse läbi vaatamata jätmist pidada tagantjärgi põhjendatuks. Nii tuleb määruskaebus rahuldada, maakohtu määrus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.

13. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata VTMS § 126 lg 2 alusel. Viidatud menetlusnorm sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 125 lg 1 võimaldab kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel lükata kaebuse arutamist edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Nähtuvalt Kohtuinfosüsteemi andmetest, edastas Harju Maakohus menetlusalusele isikule A. Kõndile kutse Harju Maakohtu 19. novembri 2020. a istungile 13. oktoobril 2020 e-toimiku kaudu. Nimelt, sel päeval on kutse tehtud A. Kõndile e-toimikus nähtavaks, kättetoimetatavaks ja samal päeval on see talle e- toimikus ka kätte toimetatud. Kutses on märgitud, et A. Kõnd on kohustatud ilmuma maakohtu istungile. Ühtlasi on kutses märgitud, et kohtuistungile on lubatav jätta ilmumata mõjuval põhjusel, sellest eelnevalt teatades sealsamas märgitud kohtu kontaktandmetel. Seega oli A. Kõnd teadlik kohtuistungi toimumise ajast, kohast ja sellest, et istungile võib ta jätta ilmumata ainult mõjuval põhjusel.

14. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas enne istungit, s.o 17. novembril 2020. a, Harju Maakohtule VTMS § 125 lg 1 alusel taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks. Nagu märgitud, nõuab viidatud menetlusnorm, et taotlus istungi edasilükkamiseks peab olema põhjendatud. Kaitsja põhjendas taotlust sellega, et menetlusalune isik on haigestunud ja läheb istungi toimumise päeval koroonaviiruse testi tegema. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja T. Rigori seisukoha ja viidetega siinkohal kriminaalmenetluse seadustiku sätetele. VTMS § 2 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei sätesta teisiti, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. VTMS § 125 lg 1

5

nõuab, et taotlus istungi edasilükkamiseks peab olema põhjendatud. Samas jätab VTMS määratlemata alused, millal on põhjendatud istungit edasi lükata. Seevastu KrMS § 170 lg 2 loetleb konkreetsed alused, millal on põhjendatud jätta istungile ilmumata, s.o mõjuva põhjuse korral. Sama sätte kohaselt on istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks muu hulgas raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde (p 2) või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks (p 4). Ringkonnakohus leiab, et 17. novembri 2020 taotluse kohaselt viitas kaitsja sellele, et A. Kõndi puhul esineb oht, et ta võib olla haigestunud koroonaviirusesse ja selle selgitamiseks pidi ta minema istungi toimumise päeval, s.o 19. novembril 2020, sooritama vastavat testi. Ringkonnakohtunik, olles isegi sooritanud koroonaviiruse testi, on teadlik, et testi tulemused ei selgu üldjuhul samal, vaid järgmisel päeval. Kaitsja viidatud asjaolud on käsitatavad KrMS § 170 lg 2 p 4 tähenduses muu mõjuva põhjusena. Ilmudes koroonaviiruse kahtlusega maakohtu 19. novembri 2020. a istungile, seadnuks A. Kõnd ohtu teised menetlusosalised, samuti kohtu töö. Seega on menetlusaluse isiku poolt väidetud olukord arvestatav objektiivse asjaoluna, mis takistas tal 19. novembri 2020 istungile ilmuda.

15. VTMS § 2 lg 1 ja § 170 lg 4 kohustavad istungile ilmumata jäänud isikut tõendama kohtule mõjuvat põhjust. Olles tutvunud määruskaebusmenetluse materjalidega, tõdeb ringkonnakohus, et maakohtu menetluse ajal menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanud ühtegi tõendit 19. novembril 2020 esinenud takistuse kohta. Kaitsja on seda olukorda õigustanud väitega, et kohus lükkas istungi juba edasi, samuti ei andnud kohus tähtaega tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungisekretäri 4. jaanuari 2021. a e-kirjast nähtuvalt on sekretär tõesti märkinud, et kohus lükkas istungi edasi ja võimalik asja arutamise uus aeg on 18. jaanuaril 2021. Samas saatis asja menetlenud kohtunik ka ise menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale e-kirjad 11. ja 12. jaanuaril 2021, milles täpsustas, et kohus lükkab istungi edasi ja uus istung toimub vaid tingimusel, et menetlusalune isik või tema kaitsja esitavad kohtule tõendi 19. novembril 2020 esinenud mõjuva põhjuse kohta. Seega oli kohus valmis asja arutamist lükkama edasi tingimuslikult. Arvestades VTMS § 125 lg-t 1 koosmõjus VTMS § 2 lg-ga 1, KrMS § 170 lg 2 p-ga 4, lg-ga 4, leiab ringkonnakohus, et maakohtul oli seaduslikult võimalik ja põhjendatud esitada kaitsja taotluse puhul uue istungi toimumine ka tingimuslikult. Õige ei ole kaebuse väide, et kohus ei andnud tõendi esitamiseks tähtaega. Kohus selgitas 11. jaanuari 2021 e-kirjas, et tõend tuleb esitada 15. jaanuariks 2021. Väärteoasja materjalidest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kohtule tõendit selle kohta, et A. Kõndil esines mõjuv põhjus 19. novembri 2020 istungile ilmumata jätmiseks, ei esitatud. Küll aga on selline tõend esitatud nüüd, määruskaebusmenetluses Tallinna Ringkonnakohtule.

16. Nähtuvalt Mustamäe Perearstikeskuse 12. jaanuari 2021. a tõendist, tõdeb ringkonnakohus, et menetlusalune isik oli 16. novembril 2020 palavikuga kodus ja talle oli määratud koroonaviiruse testi tegemine 19. novembril 2021. Ühtlasi nähtub samast tõendist, et testi tulemus selgus järgmisel päeval, s.o 20. novembril 2021: see osutus negatiivseks. Arvestades arstitõendist nähtuvat, esines menetlusaluse isiku puhul 19. novembril 2020 kahtlus, et tal võib esineda koroonaviirus. Sellise kahtluse korral esines menetlusalusel isikul objektiivne takistus, mille tõttu ta ei saanud ilmuda 19. novembri 2020 istungile.

17. Määruskaebusmenetluses ilmnenud asjaolude valguses tuleb ringkonnakohtul tõdeda, et Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määruse puhul puudub VTMS § 126 lg 3 kohaselt alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd tegelikkuses on tuvastatav alus istungi edasilükkamiseks. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS- i 11.-14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebusmenetluse erisusi. VTMS § 194 lg 3 koosmõjus § 150 lg-ga 2 annab ringkonnakohtule pädevuse tunnistada oluliseks

6

väärteomenetlusõiguse rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtumääruse. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus ringkonnakohtule esitatud tõendite ja menetlusnormide alusel on tuvastatav alus maakohtu istungi edasilükkamiseks, jättis kohus põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 152 kohaselt, kui ringkonnakohus tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis toob vältimatult kaasa maakohtu määruse tühistamise, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu hinnangul on arutataval juhul tegemist niisuguse olukorraga.

18. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 150 lg-st 2, §-st 152, § 147 lg 2 p-st 1, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19. jaanuari 2021. a määruse ja saadab A. Kõndi kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. A. Kõndi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)