2-20-101816/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-101816

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo GAVER hagi Hille Rosenbergi

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

407 eurot 57 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hille Rosenbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

Hille

Rosenberg

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Armand Mark

Vastustaja (hageja): OÜ Advokaadibüroo GAVER

(registrikood 14470465), esindaja vandeadvokaadi abi

Kaisa Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse

osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning välja mõista Hille

Rosenbergilt OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks tasu 252 eurot ning viivis alates 16.11.2019

kuni 22.02.2021 summas 23 eurot 63 senti ja alates 23.02.2021 kuni täitmiseni viivis

(põhivõlgnevuselt 252 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tühistada

maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda kohtuotsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista Hille Rosenbergilt OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks tasu 252 eurot ning

viivis alates 16.11.2019 kuni 22.02.2021 summas 25 eurot 63 senti.

4.3. Välja mõista Hille Rosenbergilt OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks alates 23.02.2021

kuni täitmiseni viivis põhivõlgnevuselt 252 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Advokaadibüroo GAVER (hageja) esitas 16. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi Hille

Rosenbergi (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse

336 eurot ja viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates nõude

sissenõutavaks muutumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kostja pöördus 8. novembril 2019 hageja poole õigusteenuse saamiseks. Pöördumisel kostja

selgitas, et tööandja on esitanud talle töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ta ei nõustu. Kostja

soovis, et advokaadibüroo koostaks vastuse tema tööandjale. Advokaadibüroo edastas

11. novembril 2020 kostjale allkirjastamiseks kliendilepingu, millest nähtusid lepingu tingimused

ja volikiri. Kostja vastas 11. novembril 2020 e-kirjaga, et ta ei soovi talle saadetud lepingu

allkirjastamist, kuivõrd soovib ühekordset teenust. Kostja palus advokaadibürool saata vastuskirja

koostamise eest arve. Pärast kirja saamist võttis vandeadvokaat Mihkel Gaver kostjaga ühendust

telefoni teel, kus mh vestluses lepiti kokku, et arve esitatakse kahe tunni osas. Lisaks saatis

vandeadvokaat kostjale kirjaliku vastuse 12. novembril 2019 ja selgitas, et kui kostja ei soovi

pikemaajalist lepingut sõlmida, siis ei saa advokaadibüroo tema nimel kirja välja saata ning seda

peab tegema kostja ise. Vandeadvokaadi kirjale vastas kostja 12. novembril 2019, et kuivõrd ta

pöördub töövaidluskomisjoni, ei soovigi ta kirja koostamist. Selleks hetkeks oli advokaadibüroo

töötaja koostanud kostjale vastuse tööandja ülesütlemisavaldusele. Kostja ei ole arvet nr X

summas 336 eurot tasunud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja palus

menetluskulud jätta hageja kanda.

Hageja poolt asjas esitatud vastuskiri on koostatud hageja nimel ja tegemist ei ole kostja poolt

soovitud tööga (teenusega). Kostja andis hagejale korduvalt üksikasjalikud juhised, et kiri tuleb

koostada kostja enda nimel, lühike ja konkreetne. Antud käsundi on hageja jätnud täitmata, seega

on hageja käsundit rikkunud. Kostja ei ole soovinud hageja poolt koostatud õigusliku analüüsi

koostamist töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kostja ei ole andnud nõustumust hageja

poolt teenuse või töö osutamiseks tunnihinnaga 140 eurot ega ka nõustumust, et ta on nõus maksma

tasu kahe teenuse osutamise tunni eest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. novembri 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 336 eurot ja viivisevõlgnevuse 62 eurot 16 senti, kokku 398 eurot 16 senti

ning

täiendava

viivise

põhivõlgnevuselt

0,05%

päevas

alates

otsuse

tegemisest,

s.o 20. novembrist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2130 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 2130 eurot ja

viivise tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt vastab pooltevaheline õigussuhe töövõtulepingu tunnustele.

Käsundus- ja töövõtulepingu põhiliseks erinevuseks on see, et viimane on suunatud konkreetse

eesmärgi saavutamiseks, käsunduslepingu puhul on aga võlgnetavaks soorituseks teenuse

osutamine kui protsess.

Kohtule on esitatud Hille Rosenbergi 11. novembri 2019 kiri vandeadvokaat Mihkel Gaverile.

Kirjas teatab kostja järgmist: „Tere! Olime tänaseks kokku leppinud kohtumise aga kahjuks ei saa

tervislikel põhjustel liikuda. Rääkisime teemast teiega. Soovisin teha kirjale vastu kirja.“ Samal

päeval on Hille Rosenberg saatnud vandeadvokaadile teise e-kirja järgmise sisuga: „Palusin teil

teha vastuskirja Xile. Lubasin selle eest maksta. Kuna kohtusse asi ei ole veel läinud, siis kliendi

lepingut ma ei allkirjasta. Palun saatke arve. Tasun selle teie büroosse ning siis saatke vastuskiri

minu meilile. Ostan Teie käest ühekordset teenust“.

30. septembri 2020 kohtuistungil maakohtus kinnitas kostja, et tahtis advokaadibüroo poolt

vastuskirja koostamist, advokaadi esindusteenust ta ei soovinud.

12. novembril 2019 on vandeadvokaat Mihkel Gaver saatnud kostjale e-kirja, milles kinnitab, et

soovitud kiri on koostatud ja edastab selle kostjale. Kirjaga koos on manuses arve, mis vastavalt

kokkulepitule on kahe tunni ulatuses.

Eeltoodud asjaoludest on üheselt arusaadav, et kostja soovis vastuskirja koostamist ja oli nõus

tasuma kirja eest ning palus selle kohta esitada arve. Advokaadi esindusteenuses pooltel

kokkulepet ei olnud. Kostja on korduvalt kinnitanud, et ta ei soovinud esindusteenust. Samuti on

hageja kinnitanud, et poolte vahel oli sõlmitud ühekordne töövõtuleping vastuskirja koostamiseks.

Maakohtule oli esitatud 12. novembri 2019 arve nr X summas 336 eurot, kogus 2 tundi, tunnihind

140 eurot. Esitatud arves ei sisaldu esindusteenust, arve on esitatud üksnes vastuskirja koostamise,

õigusliku analüüsi ja büroos toimunud konsultatsiooni eest.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja on andnud enne vastuskirja koostamist juhise, et ta soovib

vastuskirja ise välja saata ja see tuleb vormistada e-kirjana. Vandeadvokaat Mihkel Gaveri

12. novembri 2019 e-kiri kostjale kinnitab, et kostja poolt viidatud vormistusest räägiti hiljem

telefoni teel ja seda juba peale vastuskirja ja õigusliku analüüsi koostamist ja hageja poolt kostjale

edastamist. Antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt anti hagejale

konkreetsed juhised vastuskirja koostamiseks ja hageja ei ole neid täitnud.

Kohus oli seisukohal, et hageja on täitnud töövõtulepinguga võetud kohustuse, tehtud töö on üle

antud ning kostjal on kohustus maksta talle tehtud töö eest tasu. Kohus leidis, et asjas esitatud

tõenditega on tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe tasu osas summas 140 eurot tund, millele

lisandub käibemaks ning võlgnevus kogusummas 336 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja nõudis kostjalt kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist

lepingujärgses suuruses. Maakohus leidis, et tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes

ning 11. novembri 2019 kliendilepingu tüüptingimused on pooltevahelise töövõtulepingu osa.

Hageja on korduvalt kostjaga suheldes viidanud kõnealusele kliendilepingule, samuti on leping

kostjale edastatud. Kostja on kinnitanud lepingu kättesaamist ja sellega on tagatud teisele poolele

lepingu tingimustest teadasaamine. Seega on täidetud VÕS §-s 37 sätestatud eeldused

tüüptingimuste kohaldamiseks lepingu osana.

Kohus rahuldas hageja 15. jaanuari 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

10 eurot 25 senti ja mõistis kostjalt selle hageja kasuks välja.

Kohus rahuldas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel esitatud viivsenõude

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise. Viivis maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 16. jaanuar 2020 – 20. november

2020 summas 51 eurot 91 senti. Kokku on väljamõistetav viivisevõlgnevus 62 eurot 16 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja soovis advokaadibüroolt ühekordse töö tegemist, s.o koostada temale lühike ja konkreetne

vastuskiri tööandja ülesütlemisavaldusele. Kostja ei soovinud esindusteenust. Vaatamata

asjaolule, et kostja ei soovinud advokaadibüroo poolt enda esindamist, tegi advokaadibüroo

12. novembril 2019 kell 00:39 saadetud e-kirjas veelkord pakkumuse sõlmida esindusõigusega

teenuse osutamise leping. Kostja ei andnud vastavale pakkumusele nõustumust. Kostja vastas

hageja kirjale, et arusaamatuste vältimiseks ei vaja ta seda vastuskirja. Pooled ei saavutanud

kokkulepet osutatava teenuse (töö) omaduste osas.

Saadetud vastuskirja allkirjastajaks on vandeadvokaat Mihkel Gaver kostja esindajana. Kostja ei

ole soovinud advokaadibüroo esindusõiguse alusel koostatavat vastuskirja.

Pooled ei ole tasus kokku leppinud. Advokaadibüroo ei ole esitanud kostjale allkirjastamiseks

tema soovitud töö kohta töövõtulepingut. Advokaadibüroo esitas omapoolse esindusõigusega

teenuse osutamise pakkumuse kohta kliendilepingu, millist teenust kostja ei soovinud ja lepingut

ei allkirjastanud (sõlminud). Kliendileping, mida ei ole poolte vahel sõlmitud, ei sätesta muu

hulgas töövõtusuhtest tulenevate tööde eest (sh ühe lühida ja konkreetse kirja koostamise eest) tasu

määrasid.

Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja on esitanud kostja vastu nõude töövõtulepingust

tuleneva sissenõutavaks muutunud tasu sissenõudmiseks. Hageja on esitanud nõude

käsunduslepingulisel alusel osutatud teenuse eest.

Kostja ei ole kunagi soovinud hagejalt kirjalikku seisukohta (analüüsi). Kostja soovis saada enda

meilile konkreetset vastuskirja, mida esitada oma tööandjale.

Maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi. Kostja on seisukohal,

et kuna kostja tellimuse lükkas hageja tagasi vastupakkumusega, mille osas kostja nõustumust ei

andnud (lükkas tagasi), siis ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 635 lg 1 mõistes. Kohus

on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja esindusõigusega koostatud ja kostja meilile saadetud

vastuskirja ei ole kostjal võimalik oma tööandjale esitada, st koostatud vastuskiri ei sobi

otstarbeks, milleks kostja seda soovis/vajas. Hageja ei ole oma kohustust täitnud.

Hageja ei ole esitanud kostjale arvet ühekordse teenuse (töö) kohta lühikese ja konkreetse kirja

koostamise eest, mis kinnitab omakorda, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut.

Kohus on alusetult lugenud töövõtulepinguga võetud kohustuse hageja poolt täidetuks. Kostja ei

saanud koostatud vastuskirja tööandjale välja saata. Seda mõistis ka hageja ise, kui kirjutas kostjale

e-kirjas: „Ärge palun meie blangil dokumenti ise välja saatke.“

Kostja vaidlustab menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude rahalise suuruse.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks tasu 252 eurot ning

viivise alates 16.11.2019 kuni 22.02.2021 summas 25 eurot 63 senti ja alates 23.02.2021 kuni

täitmiseni viivise põhivõlgnevuselt 252 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pooltevaheline õigussuhe vastab

töövõtulepingu tunnustele. Käsundus- ja töövõtulepingu põhiliseks erinevuseks on see, et viimane

on suunatud konkreetse eesmärgi saavutamiseks, käsunduslepingu puhul on aga võlgnetavaks

soorituseks teenuse osutamine kui protsess.

Antud juhul nähtub asja materjalidest, et kostja on soovinud hagejalt tööandja töölepingu

ülesütlemisavaldusele vastuskirja koostamist (s.o võlgnetavaks tulemuseks on vastuskiri) ning

selline õigussuhe vastab VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu mõistele.

Alusetu on kostja väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Siinkohal on

kostja seisukohal, et kuna kostja tellimuse lükkas hageja tagasi vastupakkumusega, mille osas

kostja nõustumust ei andnud, siis ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 635

lg 1 mõistes. Ringkonnakohus märgib, et leping sõlmiti siiski poolte vahel osas, milles vaidlust ei

olnud, s.o kostja soovis vastuskirja koostamist tööandja töölepingu ülesütlemisavaldusele, hageja

on muuhulgas sellega nõustunud ja selle ka koostanud ning kostjale saatnud.

8. Hageja nõude aluseks on kostjale esitatud, kuid tema poolt tasumata, 12.11.2019 arve

nr X summas 336 eurot (dtl 62). Arve selgituses on selle aluseks konsultatsioon kliendiga büroos,

õigusliku analüüsi kirjalik koostamine ja tööandjale vastuse koostamine kokkuleppeliselt 2 tundi.

Kostja on keeldunud arve tasumisest põhjusel, et ta ei ole soovinud õiguslikku analüüsi töölepingu

erakorralisest ülesütlemisest ega hageja nimel kostja esindajana koostatud vastuskirja kostja

tööandjale, vaid tema tahe lepingu sõlmimisel oli saada hagejalt lühike ja konkreetne vastuskiri

tööandjale, mille kostja oleks saatnud enda nimel.

Hageja seisukoha järgi kuigi kostja soovis vaid ühe dokumendi koostamist (vastuskiri), lisandus

sellele mitmeid teisi toiminguid, sh konsultatsioon kliendiga. Kirjalik õiguslik analüüs koostati

kostja nõusolekul.

Ringkonnakohus leiab, et hinnates pooltevahelist e-kirjavahetust (dtl 34, 51, 55), leppisid pooled

kokku teenuses, mille tulemuseks oli vastuskiri kostja tööandjale. Vastuskirja koostamine

teenusena saab hõlmata konsultatsiooni kostjaga, kuid mitte kirjaliku õigusliku analüüsi

koostamist sellisel kujul, nagu seda on teinud hageja.

9. Seega on töövõtulepingu esemeks vastuskiri kostja tööandjale ning vaidluse lahendamisel tuleb

eelkõige hinnata, kas hageja töövõtjana täitis oma lepingust tuleneva kohustuse ja andis kostjale

üle töövõtulepingu eseme (vastuskirja).

Kostja ei vaidlusta seda, et iseenesest andis hageja talle vastuskirja tööandjale üle. Samas ta leiab,

et kuna vastuskirja allkirjastajaks oli vandeadvokaat Mihkel Gaver kostja esindajana, kuigi kostja

ei ole soovinud advokaadibüroo esindusõiguse alusel koostatavat vastuskirja, siis ei tegemist tema

poolt soovitud teenusega.

Siinkohal leiab kostja pooltevahelisele e-kirjavahetusele tuginedes, et pooled ei saavutanud üldse

kokkulepet osutatava teenuse (töö) omaduste osas, sest kostja märkis korduvalt, et ei soovi

esindusteenust, kuid hageja ikkagi allkirjastas vastuskirja selliselt, nagu oleks tal esindusõigus.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Pooled on saavutanud kokkuleppe töövõtulepingu

esemes (s.o vastuskiri tööandjale) ning see, et kostjale on saadetud vastuskiri hageja blanketil

allkirjastatuna vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt ei tähenda, et hageja ei oleks lepingut täitnud.

Kostjal oli võimalik esitada tema enda poolt allkirjastatud vastuskiri tööandjale.

Lähtudes eeltoodust on hageja täitnud töövõtulepingu, kuna on saatnud vastuskirja kostjale, kellel

oli võimalik see omakorda saata oma tööandjale.

10. Hageja väitel leppis ta kostjaga kokku tasus 140 eurot/tund (lisandub käibemaks) ning ajakulus

2 tundi. Kostja vastuväite kohaselt tasu kokkulepet ei olnud.

VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on hageja tavaline tasu vastuskirja koostamise

eest, seetõttu lähtub ringkonnakohus mõistlikust tasust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

hageja poolt koostatud vastuskirja sisu ja mahtu, on mõistlik tasu 252 eurot.

Tasu suuruse kindlakstegemisel omaks tähtsust asjas see, milline on hageja poolt vastuskirja

koostamise hind, kuid hageja ei ole vastavat tasu esile toonud. Seetõttu võtab ringkonnakohus tasu

suuruse määramisel arvesse vastuskirja koostamisele kulunud eeldatavat aega ning hageja poolt

osutatud õigusabi tunnihinda. Iseseisvalt tasustamisele ei kuulu esialgne konsultatsioon kostjaga,

vaid see peaks sisalduma vastuskirja koostamise tasus.

11. Iseenesest õige on kostja väide, et tõlgendades grammatiliselt hageja 12.11.2019 arvet

nr X summas 336 eurot kostjale, on hageja esitanud kostjale arve käsunduslepingu alusel osutatud

teenuse eest, mitte töövõtulepingust tuleneva tasu sissenõudmiseks. Samas on hageja ise tuginenud

oma nõudes kostja vastu töövõtulepingule. E-kirjavahetusest nähtuvalt (vt kostja 11.11.2019 e-kiri

vandeadvokaat Mihkel Gaverile) on kostja selgesõnaliselt keeldunud kliendilepingu sõlmimisest,

kuid samas on soovinud vastuskirja tööandjale, lubanud selle koostamise eest maksta ja kinnitanud

soovi osta ühekordne teenus.

Seega on tuvastatav, et poolte vahel oli sõlmitud leping vastuskirja koostamiseks kostja tööandjale

ning kostja on lubanud hagejale tasu selle eest. Pooled ei ole sõlminud käsunduslepingut (ega ka

kliendilepingut). Hageja poolt ainuüksi arve esitamine ei tõenda pooltevahelise käsunduslepingu

sõlmimist.

Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kliendilepingut, siis on asjakohatud maakohtu vaidlustatud

otsuses viited kliendilepingule töötasu ja viivise suuruse määramisel.

12. VÕS § 637 lg 4 kohaselt on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on

märkinud kostjale 12.11.2019 esitatud arvel nr X tasumise tähtajaks 15.11.2019. Ringkonnakohus

tuvastas eelnevalt, et kostjal on kohustus tasuda hagejale töövõtulepingu järgse tasu 252 eurot.

Nimetatud summa on siiani tasumata.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kui kohase

täitmiseni.

Kuna puudub poolte kokkulepe viivise osas, siis kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär.

Hageja on palunud välja mõista viivise nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindlas summas ning edasiulatuvalt kuni võlgnevuse tasumiseni.

Arvestades põhivõlgnevuse suuruses 252 eurot sissenõutavaks muutumise tähtaega, kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 16.11.2019 kuni 22.02.2021 summas 25 eurot 63 senti

ja alates 23.02.2021 kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(vt viivisekalkulaator).

13. Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson