2-20-9739/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9739

Tsiviilasi

A R avaldus A Re suhtes lähenemiskeelu ning

suhtlemiskeeldu kohaldamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja A R (isikukood x), lepinguline esindaja

Janika Drobot

Puudutatud isik A R (isikukood x)

Ärakuulamise aeg

15.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A R avaldus A Re suhtes osaliselt.

2. Keelata A Rel läheneda A Rle äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 50 meetrit

kahe (2) aasta jooksul, välja arvatud laste sünnipäevad ja lastega seotud

üritused. Laste sünnipäevadel ja lastega seotud üritustel kehtib lähenemiskeeld

3 meetrit. Lähenemiskeeld ei kehti laste üleandmise ajal isaga suhtlemiseks.

3. Keelata A Rel A Rle sõnumite ja kirjade saatmine kahe (2) aasta kestel, arvates

kohtumääruse tegemisest.

4. Jätta A R avaldus rahuldamata telefoni ja mobiiltelefoni teel suhtlemise

keelamise osas.

5. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest A Rele.

6. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

7. Käesoleva

määruse

avalikustamisel

asendada

menetlusosaliste

nimed

initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2(6)

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. A R (avaldaja ) palub kohtul kohaldada A Rele (puudutatud isik) lähenemiskeeldu 100 m

ja kohaldada puudutatud isikule suhtlemiskeeldu avaldajaga telefoni ja interneti teel

suhtlemise osas.

2. Avaldaja ja puudutatud isik olid abielus alates 24.05.2013 kuni 02.10.2018. Abielulised

suhted lõppesid 2016 aastal. Poolte abielust on sündinud kaks last. Avaldaja ei ole kunagi

laste isal keelanud lastega suhelda. Puudutatud isik muutus avaldaja suhtes agressiivseks

alates avaldaja poolt elatisenõude kohtule esitamisest. Puudutatud isik suhtleb avaldajaga

ebatsensuursete sõnadega, on laste suhtes ebaadekvaatne, ajab lapsed hüsteeriasse ja on

avaldaja suhtes agressiivne. Puudutatud isik karjub telefonis, terroriseerib avaldajat

sõnumitega lubades ta ära tappa või teha invaliidiks. Samuti puudutatud isik jälitab laste ema

ja lapsi ning ootab neid avaldaja elukoha juures. Puudutatud isik sõimab pidevalt laste ema

ja ähvardab ning jälgib ja hirmutab perekonda. Avaldaja on mures ja kardab enda elu pärast.

Puudutatud isik on tekitanud avaldajale kehalisi vigastusi, kasutanud vaimset vägivalda ning

avaldaja ei julge üksinda väljas käia. Avaldaja on korduvalt pöördunud politseisse.

3. Avaldaja selgitas 15.12.2020 toimunud ärakuulamisel, et avaldus on esitatud põhjusel, et

puudutatud isik ei lase tal rahulikult elada. Puudutatud isik pidevalt helistab, solvab, käib

maja juures. Pärast politseile kaebuse esitamist ja kohtusse avalduse esitamist hakkas

puudutatud isik käituma pisut teistmoodi. Puudutatud isik väidab, et ei soovi avaldajat näha,

vaid soovib lastega kohtuda. Puudutatud isikule on pakutud palju variante, kuidas ta saaks

lastega kohtuda. Puudutatud isik ei ole nõus, et lapsed annavad üle avaldaja vanemad või

vend. Puudutatud isikul on võimalus nädalavahetusel lastega aega veeta, kuid ta pole seda

võimalust kasutanud. On olnud periood, kus puudutatud isik on kirjutanud väga palju

sõnumeid ja solvanguid. Avaldaja blokeeris ta telefoninumbri, kuid siis ta jälitas maja juures.

On olnud olukordi, kus avaldaja kartis maja juurde läheneda ning isa oli sunnitud avaldajat

koju saatma. Avaldaja oli sunnitud pöörduma politseisse ja kohtusse, kuna tundis hirmu.

Puudutatud isik on käinud ka töökoha juures (haigla läheduses). Eelmisel päeval enne istungit

oli puudutatud isik avaldaja maja juures, tõstis häält, rääkis inetusi ja väitis, et avaldaja peab

talle raha andma. Politsei on puudutatud isiku välja kutsunud ning temaga vestelnud, kuid

kahjuks olukord aina kordub. Avaldaja ei pöördunud politseisse kooselu ajal, kuna oli häbi.

Kehavigastuste tõttu oleks tulnud pöörduda enda osakonda x-s ning seetõttu oli väga häbi.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Puudutatud isik selgitas 15.12.2020 toimunud ärakuulamisel, et ta ei mõista miks avaldaja

räägib inetuid asju. Avaldaja ei luba tal lastega kohtuda ning lapsi ei ole võimalik näha 4

kuud, 7 kuud. Puudutatud isik ei soovi lähenemiskeeldu. Keelu kohaldamine võib

tähendada, et lapsed võivad jääda ilma isata. Ta käis maja juures, kuid soovisin vaid lapsi

näha, kuna ei ole nendega pikema aja jooksul kohtunud. Puudutatud isik ei ole kaua aega

lapsi näinud. On võimalik, et ta on midagi avaldajale halvasti öelnud. Puudutatud isik ei ole

nõus, et lapsi annaks talle üle avaldaja vanemad, kuna tal ei ole nendega häid suhteid ning ta

ei soovi neid näha. Kui kohus soovib kohaldada lähenemiskeeldu, siis ta võib seda teha aga

lapsed peavad saama kohtuda isaga. Kui lastega kohtuda ei lubata, siis ei peaks nõudma

elatist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või

muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või

muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Avaldaja on palunud

kahe abinõu rakendamist.

3(6)

7. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. Kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse,

võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või

sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu

puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja

teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS § 1055

lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist

käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise

avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2). Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise

keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või

muude sidekanalite vahendusel või kirja teel).

8. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu kehtestamise aluseks kas isikuõiguste

rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Lähenemiskeelu ja

teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku

huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule.

9. Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab

kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi

rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul

kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut

ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt

vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda

ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning

teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab

kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17). Lähenemiskeelu

kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu,

kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu

hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse

kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja

suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (RKTKm nr 2-18-1221, p

17).

10. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste

taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Kohtul on

lähenemiskeelu

või

muude

kaitseabinõude

seadmise

asjade

lahendamisel

lai

diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või

määrata avaldaja poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise

ulatusega meetme. Avaldajad on taotlenud kahe erineva abinõu rakendamist, s.o

lähenemiskeeld ja suhtlemiskeeld.

11. Esmalt hindab kohus lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi. Kohtu hinnangul esinevad

lähenemiskeelu abinõu kohaldamise eeldused. Kohtule esitatud tõendite ning asjaolude

pinnalt saab järeldada, et puudutatud isiku käitumine võib kujutada reaalset ohtu avaldaja elu

ning tervisele. Avaldaja on esitanud avaldaja ja puudutatud isiku vahelise kirjavahetuse

väljavõtted (tl 6-18). Sõnumid on väga solvavad, ahistavad, alandavad ning sisaldavad

ähvardusi. Puudutatud isik on avaldajat kohtule esitatud kirjavahetuses mh ähvardanud, et

temast saab invaliid või laip ning kohtu hinnangul on oht reaalne. Avaldajal on hirm ja

avaldaja isa on avaldajat koju saatnud. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt peaks nt

lähenemiskeelu kehtestamiseks piisama ka sellest, kui kostja senine käitumine annab alust

karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi (vt Võlaõigusseadus

4(6)

IV. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2020, lk 829). Tervisekahjustuse

põhjustamine on võimalik ka solvamise, hirmutamise ja ähvardamise tulemusena.

Puudutatud isiku solvavat ja agressiivset käitumist, selle intensiivsust ja iseloomu arvestades

on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik võib ka tulevikus avaldaja

eraellu sekkuda ning ähvardada, süüdistada ja solvata avaldajat.

12. Puudutatud isiku suhtes rakendatavad meetmed ei tohi riivata tema õigusi rohkem kui

see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle

sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja

vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis

koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava

isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju

keelu adressaadile. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamine võimaldab ära hoida

avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist ja rikkumist ei ole võimalik vältida muu

abinõuga. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et pärast kohtusse ja politseisse pöördumist käitub

puudutatud isik teisiti. Käesoleval juhul vajavad kaitset avaldaja elu ja tervis ning vaimne

puutumatus ja turvalisus. Kohtu hinnangul ei tule puudutatud isiku käitumist mõistliku

arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus.

13. Avaldaja on välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et sellise abinõu

kohaldamine on avaldaja isiklike õiguste kaitseks vajalik. Puudutatud isiku luuramised,

ähvardamised ning solvamised leiavad aset avaldaja elukohas või selle lähedal. Tegemist ei

ole ühekordse juhtumiga. Samuti selgitas avaldaja ärakuulamisel, et puudutatud isik on

käinud ka avaldaja töökoha (haigla) läheduses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada

lähenemiskeeld avaldajale äratundmiskauguseni, so lähemale kui 50 m. Avaldaja taotletud

100 m ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtu hinnangul on nimetatud vahemaa liiga kauge

isiku äratundmiseks.

14. Ärakuulamisel selgus, et puudutatud isik tegi enne ärakuulamist avaldaja isaga lapse toas

remonti. Avaldaja esindaja selgitas, et täitemenetluses on elatisenõue ja võlgnevuse

tasaarvestamiseks teeb puudutatud isik avaldaja isaga avaldaja elukohas koos remonti. Kohus

on seisukohal, et nimetatu ei anna alust jätta lähenemiskeeldu kohaldamata, kuna

menetlusosalised ei ole avaldanud, et avaldaja viibis või viibiks sel ajal korteris.

15. Samas tuleb kaaluda puudutatud isiku õigust suhelda lastega, sest sellise abinõu

kohaldamisel ei saa ta viibida lastega seotud üritustel, kus viibib ka avaldaja. Vaatamata

avaldaja suhtes seatud lähenemiskeelule peab kohtu hinnangul olema tagatud laste ja isa

suhtlus, mis hõlmab ka isa õigust osaleda lastega seotud üritustel. Lapsed saavad jätkuvalt

isaga kohtuda. Kohus määrab, millistel juhtudel võib teha erandeid lähenemiskeelust. Laste

sünnipäevadel ja lastega seotud üritustel kehtib puudutatud isikul avaldaja suhtes

lähenemiskeeld 3 meetrit. Vastasel juhul ei oleks puudutatud isikul võimalik lastega seotud

üritustel osaleda, kui seal viibib ka avaldaja. Kohus määrab, et laste üleandmisel suhtlemiseks

isaga lähenemiskeeld ei kehti.

16. Järgnevalt analüüsib kohus suhtlemiskeeldu. Suhtlemiskeelu kohaldamisel on oluline

arvestada, et avaldajal ja puudutatud isikul on laste suhtes ühine hooldusõigus. Selleks, et

ühist hooldusõigust ja laste suhtlemist isaga teostada, peavad vanemad omavahel suhtlema.

17. Avaldaja ja puudutatud isiku vahelisest kirjavahetusest nähtub, et nimetatud sõnumid on

väga solvavad, ahistavad, alandavad ning sisaldavad ähvardusi (tl 16-18). Muuhulgas

ähvardab puudutatud isik sõnumites avaldajat sellega, et avaldajast saab laip või invaliid (tl

10). Kohtu hinnangul on võimalik keelata puudutatud isikul suhtlemist avaldajaga interneti

teel sõnumite ja kirjadega. Nimetatu ei piira laste võimalusi oma teise vanemaga (isaga)

suhelda. Kohus ei pea põhjendatuks piirata avaldaja suhtlemist puudutatud isikuga telefoni

ja mobiiltelefoni teel seoses lastega seotud küsimustes. Lapsed ei ole veel piisavalt

5(6)

iseseisevad, et ise isaga suhtlemisi korraldada, ning see sõltub oluliselt vanemast (avaldajast),

kelle juures ta elab. Samuti selgitas avaldaja istungil, et vanemal lapsel on telefon aga tal on

kõnehäire ja on võimalik, et puudutatud isik ei saa lapse kõnest aru.

18. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale

äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 50 meetrit, v.a laste sünnipäevad, lastega seotud

üritused, kus kehtib lähenemiskeeld 3 meetrit. Laste üleandmisel suhtlemiseks isaga

lähenemiskeeld ei kehti. Samuti on põhjendatud kohaldada puudutatud isiku suhtes osaliselt

suhtlemiskeeldu ning piirata suhtlemist interneti teel kirjade ja sõnumitega. Avaldus jääb

rahuldamata osas piirata avaldaja suhtlemist puudutatud isikuga telefoni ja mobiiltelefoni

teel.

19. Mõlema keelu (lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu) ajaliseks kestvuseks peab kohus

põhjendatuks määrata kaks aastat. TsMS § 544 lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel

abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Avaldaja ei ole lähenemiskeelu avalduses märkinud

kui pikaks ajaks ta keeldude kohaldamist taotleb. Kohtu hinnangul ei ole maksimaalne kolme

aastane tähtaeg põhjendatud. Avaldaja ei ole tõendanud enda väidet korduvate pöördumiste

kohta politseisse. Häirekeskuses on fikseeritud üks kõne 29.04.2020 ning kõne on selle kohta,

et puudutatud isik on tulnud avaldaja akna taha ja eirab karantiini nõudeid (tl 48). Avaldaja

sõnul

on

ta

helistanud

teistelt

telefonidelt.

Kohtule

on

esitatud

30.11.2020

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 51). Kohus leiab, et kaheaastane tähtaeg on kohtu

hinnangul taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja mõõdukas ning ei riiva puudutatud

isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne.

20. Vastavalt TsMS § 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva

kohtumääruse kättetoimetamisest puudutatud isikule.

21. Kohus selgitab, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise

kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui

puudutatud isik kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või

seda kordab, saab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 alusel määrata

sunniraha. Lisaks võimaldavad KarS § 331² rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid

karistusõiguslikke sanktsioone. Seega kui puudutatud isik rikub kasvõi ühte kohaldatud

keeldu, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse kohaldamise.

22. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades

asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta

isikukoode.

Menetluskulud

23. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS

§ 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise

avalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud

isiku käitumine ning menetlusosaliste suutmatus olukorda kokkuleppel lahendada, mistõttu

on õiglane jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

24. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause)

6(6)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik