3-20-2265/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2265 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 2. septembri 2020. a käskkirja nr 6-2/539 ja 19. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tähelepanuta. 2. Rahuldada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale ja tühistada Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määrus menetluse lõpetamise osas. 3. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamisnõude osas. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla tunnistas 3. juuli 2020. a käskkirjaga nr 6-2/425 kinnipeetava Juri Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.4 rikkumises ja määras karistuseks noomituse. J. Kolesnikovi vaide nimetatud käskkirja peale jättis Tartu Vangla 27. augusti 2020. a vaideotsusega nr 1-11/424-2 rahuldamata. 2. Tartu Vangla tunnistas 2. septembri 2020. a käskkirjaga nr 6-2/539 kinnipeetava J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.2.4 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks kuuekuulise katseaja. J. Kolesnikov esitas nimetatud käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 19. oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 1-11/529- 2 rahuldamata.

2 3. J. Kolesnikov esitas 17. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas ning taotles Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425, 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2, 2. septembri 2020. a käskkirja nr 6-2/539 ja 19. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 tühistamist. 4. Tartu Halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmise järgselt taotles J. Kolesnikov enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja ning 27. augusti 2020. a vaideotsuse tühistamise osas. Kaebaja ei ole kindel, mis põhjusel ta kohtule kaebuse esitamisega hilines, kuid leiab, et pöördus kohtu poole õigesti. Kaebaja selgitas, et kaebusega kohtusse pöördumise hilinemise põhjused võivad olla selles, et kaebaja esitas kaebuse ühes ümbrikus koos teise kaebusega ning too kaebus on kuskil teises toimikus või kaebaja pöördus äkki edaspidi vangla poole, et muuta olukorda. Kaebaja pöördus ka vangla direktori poole lootes, et direktor lahendab probleemi. Võib-olla kaebaja tahtis esitada kaebuse kahe juhtumi kohta korraga, mis säästab kohtu aega ja ressursse. 5. Tartu Halduskohus lõpetas 18. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 menetluse Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamise nõudes ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse. Halduskohus lõpetas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebaja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et J. Kolesnikov esitas kaebuse 3. juuli 2020. a käskkirja ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse peale hilinenult. Vaideotsus tehti kaebajale teatavaks 28. augustil 2020, millest tulenevalt oli viimane päev kaebuse esitamiseks 28. septembril 2020. J. Kolesnikov esitas kaebuse 17. novembril 2020. Kaebaja välja toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks kaebuse esitamisel esinenud takistusi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebetähtaja jooksul septembrikuus 2020 esitas J. Kolesnikov halduskohtule muid pöördumisi, kuid mitte ühtegi uut kaebust, mis käsitleks Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja ja/või 27. augusti 2020. a vaideotsust. Tõendatud ei ole, et kaebaja esitas kohtule kaebuse tähtaegselt, kuid see on kadunud ja peaks olema teises toimikus. Kui kaebaja oleks esitanud kaebuse mõne muu varasema haldusasja raames, siis oleks kohus sellele reageerinud ja selgitanud välja kaebaja tahte või registreerinud kaebuse uue haldusasjana. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda kaebaja selgitust sooviga järgida menetlusökonoomia põhimõtet ja esitada mitme käskkirja peale ühine kaebus ega ka asjaolu, et kaebaja pöördus probleemi lahendamiseks vangla poole. Kaebajal ei saanud olla alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning vaideotsuses toodud vaidlustamisviite järgimiseks puudub vajadus. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning s.h esitanud kohtule tähtaegselt sisuliselt menetletavaid kaebusi. Seega oli ta ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama ning kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest ei saa lugeda õigustatuks. 6. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, millega lõpetati menetlus ja teha uus otsus, millega rahuldada määruskaebus ja menetleda mõlemat juhtumit. Kaebaja esitas vanglale pöördumisi ja arvestades vangla vastustega läbis kaebaja kohtueelse menetluse. Määruskaebus sisaldab taotlust vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Vaidlus puudub asjaolu üle, et J. Kolesnikov esitas 17. novembril 2020 kaebuse Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425, 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2, 2. septembri

3 2020. a käskkirja nr 6-2/539 ja 19. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/529-2 vaidlustamiseks ning kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-20-2265. 9. Halduskohus lõpetas menetluse Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamisnõude osas, kuna leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. J. Kolesnikovil oli aega Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse vaidlustamiseks halduskohtus 30 päeva pärast vaideotsuse kättesaamist. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 28. augustil 2020, mistõttu tuli kaebus esitada halduskohtule hiljemalt 28. septembril 2020. Halduskohtu hinnangul kaebaja hilines kaebuse esitamisega, kuigi tal ei esinenud takistusi kaebuse tähtaegselt esitamiseks. 10. Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt registreeris Tartu Halduskohus 28. septembril 2020 haldusasjana nr 3-20-1821 J. Kolesnikovi kaebuse. Kaebuses selgitab kaebaja, et ta ei mäleta, kas ta juba pöördus kohtu poole aga igaks juhuks palub menetleda kaebusena asjaolu, et vangla karistas teda 3. juuli 2020. a käskkirjaga nr 6-2/425 noomitusega ebaõigesti. Kaebaja leiab, et ka 27. augusti 2020. a vaideotsus nr 1-11/424-2 on vale. Samuti vaidlustab kaebaja 2. septembri 2020. a käskkirja nr 6- 2/539 ja märgib, et need on sisuliselt ühe ja sama teemaga seotud. Kaebaja esitas 2. septembri 2020. a käskkirja nr 6-2/539 peale vaide ning loodab, et vangla teeb vaideotsuse, mida kaebaja saab vaidlustada ja kohus menetleda kõike ühes menetluses kohtu ressursse ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades. 11. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ekslik halduskohtu 18. detsembri 2020. a määruses väljendatud seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja jooksul ühtegi uut kaebust, mis käsitleks Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja/või 27. augusti 2020. a vaideotsust nr 1-11/424-2. Haldusasjana nr 3-20-1821 registreeritud kaebuse andmetest nähtub, et J. Kolesnikov andis kaebuse vanglateenistuse ametnikule üle 27. septembril 2020 ning kaebus registreeriti Tartu Halduskohtus 28. septembril 2020. 12. Tartu Halduskohtule 17. novembril 2020 esitatud kaebuses, mis registreeriti numbriga 3-20- 2265, nimetas kaebaja samu Tartu Vangla käskkirju ja vaideotsuseid, mida asja nr 3-20-1821 kaebuses. Kaebuse lõpus palub kaebaja anda talle teada kui ta juba pöördus halduskohtusse sama küsimusega. Eelnevatest asjaoludest nähtuvalt soovis J. Kolesnikov juba 27. septembril 2020 esitatud kaebuses vaidlustada Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsust nr 1-11/424-2. 13. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määruse osas, mis puudutab menetluse lõpetamist Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse nr 1-11/424-2 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks nõuete osas tühistada Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkiri nr 6-2/425 ja 27. augusti 2020. a vaideotsus nr 1-11/424-2. 14. Määruskaebuse väide, et kaebaja esitas vanglale pöördumisi ja arvestades vangla vastustega läbis kohtueelse menetluse, on õige ning kohus nõustub asjaoluga, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nii Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja nr 6-2/425 kui ka 2. septembri 2020. a käskkirja nr 6-2/539 osas. Määruskaebuse lahendamisel ei ole sellel asjaolul aga olulist tähendust, kuna praeguses haldusasjas kaebaja vaidlustab seda, et halduskohus ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega Tartu Vangla 3. juuli 2020. a käskkirja ja 27. augusti 2020. a vaideotsuse osas ning lõpetas selles osas menetluse. 15. Kuna halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, mõistab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduvast taotlust kui menetlusabi taotlust määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse

4 läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba ja ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)