1-21-1368/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-1368

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

19. veebruar 2021. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Prokurör Evelin Merilaine

Kriminaalasi Kristjan Uuspalu süüdistuses KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Kristjan Uuspalu, IK 39405112751; sünniaeg: 11. mai 1994. a; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend:

vahistatud alates 31. detsembrist 2020. a

KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada Kristjan Uuspalu KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Uuspalu kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 31. detsember 2020. a kuni 19. veebruar 2021. a, s.o üks (1) kuu ja kakskümmend (20)

päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli (4) kuud ja kümme (10) päeva vangistust.

Kristjan Uuspalu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Kristjan Uuspalule 24. augusti 2020. a

Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-4785 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheksa

(9) kuu ja kümne (10) päeva vangistuse võrra ning mõista Kristjan Uuspalule lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks (1) aasta üks (1) kuu ja kakskümmend (20) päeva

vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada Kristjan Uuspalule mõistetud üks (1) aasta üks (1) kuu

ja kakskümmend (20) päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel nelisada kümme (410) tunni

üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta ja kuue (6) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud

kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

määrata,

et

Kristjan

Uuspalu

on

käitumiskontrolli

ajal

kohustatud

osalema

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Uuspalult riigituludesse menetluskuludena

sundraha kaheksasada seitsekümmend kuus (876) eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud

kaheksakümmend seitse (87) eurot ja kaitsjatasu kakssada seitsekümmend viis (275) eurot 40

senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kristjan Uuspalul on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud kogusumma üks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa (1238) eurot 40 senti

osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kaheteistkümne (12) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele

järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

99921700008560.

Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse

jõustumist

pööratakse

kohtuotsus

sundtäitmisele

kohtutäituri

kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

kohtumenetluse

poolel

esitada

apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon

esitatakse

Tartu

Ringkonnakohtule

kirjalikult

vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Kristjan Uuspalu süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt juhtinud

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mille eest teda

karistati 24. augusti 2020. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-4785 KarS § 4231 järgi ja

milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 31. detsembril 2020. a kella

18.22 ajal Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga

XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus

Kristjan Uuspalu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille

kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Kristjan Uuspalu toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt,

kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras.

KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristjan Uuspalule

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Uuspalu eelvangistuses viibitud aeg 31.

detsember 2020.a kuni 19. veebruar 2021. a, s.o 1 kuu ja 20 päeva ja lõplikuks karistuseks

mõista 4 kuud ja 10 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Kristjan Uuspalule 24. augusti 2020. a

Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-4785 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud

ja 10 päeva vangistust, võrra ning mõista Kristjan Uuspalule lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada Kristjan Uuspalule mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 410

(nelisada kümme) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud

kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

määrata,

et

Kristjan

Uuspalu

on

käitumiskontrolli

ajal

kohustatud

osalema

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Kristjan Uuspalule on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja XXX vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Kriminaalmenetluse kulud on 1238.40 eurot, millest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil Kristjan

Uuspalu joobe tuvastamisega tekkinud kulud 87 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses kokku 275.40 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kristjan

Uuspalult menetluskuluna välja kokku 1238.40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata

süüdistatavale kriminaalmenetluse kulude 1238.40 eurot tasumine ositi alates kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Kristjan Uuspalu tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole.

Asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt Kristjan Uuspalult väljamõistetavateks menetluskuludeks on

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, joobe tuvastamise kulu ja kohtueelses

menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude

suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt

avaldatud seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt

kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem

tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

(allkirjastatud digitaalselt)