2-20-113215/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-113215

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Anu Baum

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-113215.

2. Lõpetada asja menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Välja mõista YY-lt poja XX ülalpidamiseks elatis 200 eurot kuus alates

3. aprillist 2020 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24. august 2026.

2.2. Elatis

tuleb

tasuda

iga

kuu

10. kuupäevaks

CC

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „XX elatisraha“.

2.3. Välja mõista YY-lt XX kasuks maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 3. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

YY-lt (kostja) elatise summas 290 eurot kuus saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule

vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 15. aprilli 2020. a määrusega hagejat esitama

nõuetekohane hagiavaldus.

2. Hageja esitas 20. aprillil 2020 (täpsustatud 24. aprillil 2020 ja 25. mail 2020) Harju

Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis

2 (3)

292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

alates avalduse esitamisest, s.o 3. aprillist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni

24. augustini 2026. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt elab hageja koos emaga. Kostja on isaduse omaks

võtnud, mistõttu on sünnitõendil hageja isana märgitud kostja. Kostja ei osale hageja

ülalpidamises. Hageja emal on kokku kolm alaealist last. Hageja ema hagiavalduse esitamise

hetkel ei tööta, kuivõrd üks tema lastest ei käi veel lasteaias. Hageja vajaduste rahuldamiseks

tuleb teha järgmiseid igakuiseid kulutusi: kulutused toidule 250 eurot, kooliga seotud kulutused

(piletid, ekskursioonid, asjad) 50 eurot, kulutused riietele ja jalatsitele 80 eurot, lapse osa tele-

ja internetiteenustest 12 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenile 25 eurot, kulutused

huviringidele (sport) 45 eurot, taskuraha 20 eurot, lapse osa eluasemekuludest 70 eurot,

kulutused jalgpallivõistlustele ja -laagritele 70 eurot.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea ta elatist tasuma, sest ta ei

ole hageja isa. Isegi kui kostjal tuleb elatist tasuda, siis tuleks elatis välja mõista hagis taotletust

väiksemas ulatuses, sest hageja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise

miinimummäär. Kostja arvates kulub toidule 100–120 eurot kuus, tervishoiule 5–8 eurot kuus,

riietele 20 eurot kuus. Kostjale on arusaamatud kulutused huviringile, tele- ja internetiteenustele

ning kooliga seotud kulutused. Samuti palub kostja arvestada, et hageja vajadused on osaliselt

kaetud lapsetoetusega. Lisaks tuleb elatise suurust vähendada, sest hageja seaduslik esindaja ei

panusta võrdselt hageja ülalpidamisse. Kostja sissetulek on 500 eurot kuus ja laenukohustused

300 eurot kuus, millele lisandub kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 2000 eurot.

4. Harju Maakohus rahuldas 11. detsembri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt,

mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 261 eurot kuus alates 3. aprillist 2020 kuni

hageja täisealiseks saamiseni ning jättis menetluskulud 89,4% ulatuses kostja kanda ja 10,6%

ulatuses hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada välja mõistetud

elatise suuruse osas ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 150

eurot kuus alates 3. aprillist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni või alternatiivselt saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti palub kostja maakohtu otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja igakuiste vajaduste suuruseks on 300 eurot, mis koosneb kulutustest toidule 150 eurot,

riietele ja jalatsitele 80 eurot, tervishoiule 25 eurot ning eluasemele 70 eurot. Elatise suuruse

määramisel tuleb arvestada hagejale igakuiselt makstava lapsetoetusega 60 eurot. Elatise

suurust tuleb vähendada ka seetõttu, et hageja seaduslik esindaja ei panusta võrdselt hageja

ülalpidamisse.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Pooled esitasid ringkonnakohtule 18. veebruaril 2021 kinnitamiseks kompromissi, milles

paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja

lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

9. Pooled on kinnitanud ringkonnakohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432

sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti selgitas

kohus täiendavalt, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja

3 (3)

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

10. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

11. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul leppisid pooled

kompromissis kokku, et kostja hüvitab hagejale 100 eurot maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks.

12. Menetluse lõpetamise määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse (TsMS § 433

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)