Legislator Case Law & Legislation
2-21-992/8 AI generated

2-21-992/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-21-992/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

Legislator headnote

AI generated

2-21-992/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Vähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

Keywords

AI generated
subsistence minimum legal status of minor living expenses maximum and minimum prices reduction of child maintenance childcare allowance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-21-992

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2021, Pärnu

Tsiviilasi

A. V. hagi A. V. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1188 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Nastasja Musienko (e-post

nastasja@hugo.legal)

Kostja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kostja

seaduslik

esindaja:

L.

V. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Vähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V.

ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vastavalt poolte vahel tsiviilasjas 2-21-992 sõlmitud

kokkuleppele.

2. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

sõlmitud, hageja A. V. poolt 17.02.2021 ning kostja A. V. seadusliku esindaja L. V. poolt

18.02.2021 digitaalselt allkirjastatud järgimine kompromiss:

2.1. A. V. maksab oma alaealisele lapsele A. V.’ile ülalpidamiseks elatist alates 01.03.2021 - 160

eurot kuus, kuni poeg A. V. täisealiseks saamiseni (xx xx xxxx).

2.2. A. V. maksab punktis 2.1. nimetatud elatise iga kuu 15. kuupäevaks L. V. arveldusarvele

EExxx, märkides selgituseks „A. V. - elatis“.

2.3. A. V. kinnitab et on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on A. V.’il õigus

seadusliku esindaja kaudu pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole

võlgnetava elatise summa sundkorras sissenõudmiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-992.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel

välistasid

määruskaebuse

esitamise

õiguse.

Määrus

jõustub

pooltele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

Tsiviilasi nr 2-21-992

2 (2)

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. V. hagi A. V. vastu elatise vähendamiseks. Pärnu Maakohtu

29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 on hagejalt kostja kasuks V. mõistetud elatis

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates 01.01.2016 kuni A. V. täisealiseks saamiseni.

Hageja taotles elatise vähendamist 160 euroni kuus.

2. 18.02.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks hageja A. V. ja kostja A. V. seadusliku

esindaja L. V. poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud

kokkuleppele, et A. V. tasub alates 01.03.2021 pojale A. V.le elatist summas 160 eurot kuus kuni

A. V. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Seega on pooled elatise vähendamises kokku leppinud.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise

õigusest.

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja 2 võimaldavad esitada kohtule hagi

jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt

pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas

menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

4. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb

kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised

tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena.

Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kompromissis sisalduvad menetluslikud taotlused ja

kinnitused, mistõttu kohus kompromisslepingu punkte nr 4, 5, 7 ja 8 määruse resolutsiooni ei

märgi. Menetluskulude jaotuses (p 3) ei ole pooled kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt,

mistõttu ka see punkt ei vaja kohtu poolt kinnitamist.

5. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust TsMS § 174 lg 1

kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

Heli Käpp

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik