2-21-992/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
Legislator headnote
AI generated2-21-992/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Vähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Tsiviilasja number
2-21-992
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2021, Pärnu
Tsiviilasi
A. V. hagi A. V. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
1188 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik
menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja Nastasja Musienko (e-post
nastasja@hugo.legal)
Kostja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Kostja
seaduslik
esindaja:
L.
V. (isikukood
xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1. Vähendada A. V.lt Pärnu Maakohtu 29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 A. V.
ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vastavalt poolte vahel tsiviilasjas 2-21-992 sõlmitud
kokkuleppele.
2. Kinnitada hageja A. V. ja kostja A. V. vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
sõlmitud, hageja A. V. poolt 17.02.2021 ning kostja A. V. seadusliku esindaja L. V. poolt
18.02.2021 digitaalselt allkirjastatud järgimine kompromiss:
2.1. A. V. maksab oma alaealisele lapsele A. V.’ile ülalpidamiseks elatist alates 01.03.2021 - 160
eurot kuus, kuni poeg A. V. täisealiseks saamiseni (xx xx xxxx).
2.2. A. V. maksab punktis 2.1. nimetatud elatise iga kuu 15. kuupäevaks L. V. arveldusarvele
EExxx, märkides selgituseks „A. V. - elatis“.
2.3. A. V. kinnitab et on teadlik, et kompromissi rikkumise korral on A. V.’il õigus
seadusliku esindaja kaudu pöörduda täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri poole
võlgnetava elatise summa sundkorras sissenõudmiseks.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-992.
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus
menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
Edasikaebamise kord
TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled
kokkuleppel
välistasid
määruskaebuse
esitamise
õiguse.
Määrus
jõustub
pooltele
kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).
Tsiviilasi nr 2-21-992
2 (2)
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. V. hagi A. V. vastu elatise vähendamiseks. Pärnu Maakohtu
29.02.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-815 on hagejalt kostja kasuks V. mõistetud elatis
perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates 01.01.2016 kuni A. V. täisealiseks saamiseni.
Hageja taotles elatise vähendamist 160 euroni kuus.
2. 18.02.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks hageja A. V. ja kostja A. V. seadusliku
esindaja L. V. poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud
kokkuleppele, et A. V. tasub alates 01.03.2021 pojale A. V.le elatist summas 160 eurot kuus kuni
A. V. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Seega on pooled elatise vähendamises kokku leppinud.
Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses.
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise
tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise
õigusest.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja 2 võimaldavad esitada kohtule hagi
jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt
pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas
menetluse.
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
teisiti.
4. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb
kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised
tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena.
Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kompromissis sisalduvad menetluslikud taotlused ja
kinnitused, mistõttu kohus kompromisslepingu punkte nr 4, 5, 7 ja 8 määruse resolutsiooni ei
märgi. Menetluskulude jaotuses (p 3) ei ole pooled kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt,
mistõttu ka see punkt ei vaja kohtu poolt kinnitamist.
5. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse
välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega.
6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei
lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda
kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust TsMS § 174 lg 1
kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.
Heli Käpp
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik