2-19-130389/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-130389

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi L & P Advokaadibüroo OÜ vastu 442 euro

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

233,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei

Plešanov

Kostja (vastustaja): L & P Advokaadibüroo OÜ

(registrikood 11033793), seaduslikud esindajad Madis

Päts ja Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

4. Jätta L & P Advokaadibüroo OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-130389 hagihinnaks 510,74 eurot.

2-19-130389

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX palub 20.01.2020 hagiavalduses ja selle 22.01.2020 täpsustuses Osaühingult

Advokaadibüroo Luberg ja Päts (kehtiva ärinimega L & P Advokaadibüroo OÜ) välja mõista

põhivõla 402 eurot, viivise 36,58 eurot, alates 21.12.2019 viivise seadusjärgses määras ning

sissenõudmiskulu 40 eurot.

2. Hageja pöördus 31.07.2018 kostja poole seoses töövaidlusega. Hagejat asus esindama

vandeadvokaat Tanel Mällas. Samal päeval väljastas kostja ettemaksuarve 235t töövaidluses

esindamise eest, mis sai tasutud koheselt. 12.09.2018 toimus kõnealuses asjas istung

töövaidluskomisjonis, kuhu hagejat esindama pidanud vandeadvokaat ei ilmunud. Lisaks selgus

hilisema pooltevahelise kirjavahetuse käigus, et hageja esindaja oli eiranud hageja palvet teha

vastaspoolele kompromissiettepanek. 21.09.2018 on hageja lepingu üles öelnud ning on

nõudnud ettemaksuna tasutud 402 euro tagastamist 21.09.2018, 19.08.2019 ja 08.09.2019.

3. Hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Perioodi 22.09.2018 kuni

20.12.2019 eest on viivis 36,58 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvalt viivise välja

mõistmist ning sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) §

113¹ lg 1 alusel.

4. 21.08.2018 kostja kirjast ei tulene hagejale küsimust, kuidas asjaga edasi minna. Ka ei ole

kostja avaldanud kohtumisel hagejaga, et hageja nõue on põhjendamatu ja edutu. Hageja

vaidlus tööandjaga lõppes kompromissileppega, mille järgi maksis tööandja hagejale hüvitist

märkimisväärselt suuremas ulatuses, kui oli seda nõus tegema töövaidluskomisjonis toimunud

menetluses. Hageja ei nõustu, et puudus kokkulepe selles, et kostja peaks osalema

töövaidluskomisjoni istungil. On ilmne, et poolte ühine tahe oli hageja töövaidluskomisjoni

istungil esindamine kostja poolt. Istungile ilmumata jätmisega on kostja oluliselt rikkunud oma

kohustust. Kostja ei eita, et jättis järgimata hageja juhise edastada vastaspoolele hageja poolt

kompromissiettepanek, millega on kostja oluliselt rikkunud lepingut.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja pöördus kostja poole sooviga enda esindamiseks töövaidluse asjas. Kostja esitas

hagejale 31.07.2018 e-kirjaga tingimused, milles avaldas tunnihinna ja võimaliku ajakulu,

2-19-130389

milleks oli 5-7 tundi. Kostja soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses, mille

kohta esitas hagejale ettemaksuarve nr 235t summas 402 eurot. Nimetatud arve hageja tasus.

7. Hageja nõustus pakutud tingimustega ning edastas kostjale 01.08.2018 asjaga seotud

materjalid. Kostja poolt tegelesid hageja kaasusega vandeadvokaat Tanel Mällas ja jurist LM.

Nähtuvalt programmi Lawtime väljavõttest tutvus kostja töötaja hageja poolt esitatud

dokumentidega 01.08.2018 kella 11.00-st kuni kella 13.00-ni. Pooled kohtusid asja arutamiseks

kostja büroos 06.08.2018, kus arutati asja perspektiivi ning kostja avaldas, et hageja nõue W

AS-i vastu, arvestades asja tehiolusid ja kohtupraktikat, on põhjendamatu ning edutu. Samas

lepiti kokku, et kostja üritab vastaspoolega leida võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kostja

esindaja esitas 09.08.2018 W AS-i esindajale e-kirjaga pakkumise võimaliku kompromissi

tegemiseks, millele W AS-i esindaja 10.08.2018 vastas eitavalt, esitades omapoolse pakkumise.

Kostja edastas vastava info 21.08.2018 e-kirjaga hagejale koos küsimusega, kuidas asjaga edasi

minna. Kostja kirjale hageja ei reageerinud. Kostja saatis hagejale veel 11.09.2018 kirja, kus

soovitas hagejal kompromiss vastu võtta, kuivõrd hageja poolt töövaidluskomisjoni esitatud

nõue ebaväärika kohtlemise tuvastamise nõuet on keeruline tõendada. Nimetatud kirjale hageja

ei vastanud. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peaks osalema töövaidluskomisjoni

istungil.

8. Hageja möönab ka ise, et kostja on asja materjalidega tutvunud ning et kostja büroos toimus

poolte kohtumine. Hageja poolt kostjale edastatud materjalid olid mahukad, ühes dokumendis

oli eraldi veel manuses 16 faili, milles sisaldusid nii eestikeelsed kui ka võõrkeelsed lepingud,

millega kostja pidi tutvuma ning ka oma seisukoha kujundama. Lisaks dokumentidega

tutvumisele analüüsis kostja kehtivat kohtupraktikat hageja nõude põhjendatuse osas hinnangu

andmiseks. Samuti üritas kostja saavutada kompromissi W AS-i esindajaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 201

eurot, viivise 20,05 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 21.12.2019 viivise.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

10. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja pöördus 31.07.2018 e-kirjaga kostja poole, soovides

õigusabi seoses oma töövaidlusega. Seejärel esitas kostja hagejale lepingu tingimused, milles

avaldas tunnihinna (110 eurot + käibemaks) ja võimaliku ajakulu, milleks oli 5-7 tundi. Kostja

soovis saada tööde alustamisel ettemaksu 3 tunni ulatuses. Hageja nõustus eelmärgitud

tingimustega 31.07.2020 kirjas ja tasus talle kostja poolt esitatud ettemaksuarve nr 235t summas

402 eurot. Kokkuleppe järgi esindasid hagejat vandeadvokaat Tanel Mällas ja jurist LM.

01.08.2018 e-kirjaga edastas hageja kostjale töövaidluskomisjoni dokumendid, mh on hageja

edastanud töövaidluskomisjoni määruse, milles on teatatud, et töövaidluskomisjoni istung

töövaidlusasjas toimub 12.09.2018 algusega 10.00. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja advokaat

ei osalenud töövaidluskomisjoni istungil ning 10.09.2018 on hageja saatnud kostjale e-kirja,

milles on palunud saata vastaspoolele kompromissiettepaneku. Kostja seda pakkumist edasi ei

saatnud.

11. Kui kostja advokaadil kui professionaalsel esindajal tekkis ebaselgus küsimuses, kas

esindusõigus hõlmab ka istungil esindamise kohustust, siis pidi kostja advokaat seda hagejalt

üle küsima, mitte selle puudumist eeldama. Kostja advokaat rikkus oma kohustust, kui ei

ilmunud 12.09.2018 töövaidluskomisjoni istungile hagejat esindama. Asjas ei oma tähtsust, kas

10.09.2018 kirja lõpus olev lause („nüüd on vaja siis mõelda, kuidas edasi minna“) on

2-19-130389

tõlgendatav küsimusena hagejale või mitte, sest hageja pöördus õigusabi saamiseks kostja

poole, mitte vastupidi.

12. Töövaidluskomisjoni istungil mitteosalemine ja hageja juhiste järgimata jätmine

kompromissipakkumise edastamata jätmisel on hinnatav sellise rikkumisena, mis andis

hagejale alust öelda leping VÕS § 631 alusel erakorraliselt üles. 21.09.2018 e-kirjas ütles hageja

lepingu kostjaga üles põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud oma kohustust.

13. VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või

käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või

selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust.

Mõistlik osa tasust, mida kostja on õigustatud saama, on 201 eurot. Asjaoludega kurssi

viimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, paarirealise kompromissipakkumise edastamiseks ja

hageja ära kuulamiseks kokku ei saanud kuluda enam kui 1 tund ja 30 minutit.

14. Kuna kohus rahuldab hagi pooles ulatuses, s.o summas 201 eurot, tuleb perioodi

22.09.2018 kuni 20.12.2019 eest kostjalt välja mõista viivis 20,05 eurot. Kuivõrd hagejal on

õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot.

Apellatsioonkaebus

15. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.

16. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega osas, mis puudutab VÕS § 629 lg 1 tõlgendust

ning rakendamist antud asjas. Materjalidega tutvumine ning ühe-kahe lausega e-kirja

koostamine vastaspoolele ei ole käsundi täitmine, millest käsundiandjale on tekkinud kasu.

Kostja advokaadi poolt tehtu puhul on tegemist toimingutega, millel on mõte ja mingisugune

väärtus vaid terviku osana, kus esinevad ka muud loogilised ja käsundi täitmiseks vajalikud

toimingud. Eraldivõetuna ei ole kostja advokaadi poolt väidetavalt tehtu puhul tegemist teenuse

osutamisega või käsundi täitmisega. Pigem on kostja tegevus toonud hagejale kahju.

17. Maakohus on valesti määranud menetluskulude jaotuse, seda ka juhul kui eeldada nõude

50%-lise rahuldamise õigsust. Antud asjas olid hageja ja kostja menetluskulud kokku 895 eurot,

millest hagejal 895 eurot ning kostjal 0 eurot. Kumbki menetlusosalistest on 50%-lise hagi

rahuldamise korral kandnud menetluskulusid seega 447,50 euro ulatuses. Maakohtu lahendiga

on menetluskulud sisuliselt jäetud täies ulatuses hageja kanda, mis on vastuolus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätetega ning hageja suhtes ebaõiglane.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1

p-ga 1 jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud

tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

2-19-130389

20. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

21. Hageja hinnangul ei saa kostja poolt sooritatud toiminguid pidada VÕS § 619 mõttes

käsundi täitmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VÕS § 619 kohaselt kohustub

käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku, et kostja advokaat esindab

hagejat töövaidluse asjas. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on oma

kohustusi rikkunud jättes täitmata käsundiandja juhised töövaidluskomisjoni istungil

osalemiseks ja kompromissipakkumise edastamisel. Samas ei saa juhiste mittejärgimisest

järeldada, et osaliselt poleks kostja advokaat käsundit täitnud. Advokaadibürooga õigusteenuse

osutamise lepingu sõlmimise puhul, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on

tegemist käsunduslepinguga, seega teenuse osutamise lepinguga (p 40). Õigusteenuse

osutamine seisneb ka asjaolude ja materjalidega tutvumises ning kliendi nõustamises

(advokatuuriseaduse § 40 lg 1). Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kostja advokaadi poolt

tehtud töö sisuks olnud hageja poolt edastatud materjalidega tutvumine ja selle pinnalt

positsiooni kujundamine, kohtumine hagejaga kostja büroos ja suhtlus hageja töövaidluse asja

vastaspoolega ning kompromissettepaneku tegemine. Nimetatud toimingud on käsitletavad

õigusteenuse osutamisena ja seega käsundi osalise täitmisena. Seejuures ei muuda käsundiandja

juhiste mittetäitmine olematuks juba täidetud käsundit.

22. VÕS § 629 lg 1 näeb ette käsundisaaja õiguse mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2

kohaselt tuleb käsundisaaja tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu

ja lepingu lõppemise põhjust. Kostja tutvus hageja poolt esitatud materjalidega ja andis sellele

esialgse

õigusliku

hinnangu

ning

tegi

töövaidluse

asjas

hageja

vastaspoolele

kompromissipakkumise. Hageja leiab, et nimetatud toimingutest ei tekkinud hagejale mingit

kasu ja seetõttu ei ole kostjal üldse tasule õigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Samuti ei

nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et kostja toimingud tõid hagejale pigem kahju. VÕS §

629 lg 2 annab juhised VÕS § 629 lõikes 1 sätestatud mõistliku tasu suuruse tuvastamiseks.

Seadus näeb seega ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades

õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määratlemisel on seaduse kohaselt

peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud. Käesolevas asjas on kostja

osutanud hagejale õigusteenust, mis on kolleegiumi hinnangul kliendi esindamiseks vajalik

ning tegemist ei ole kasutute või kahjulike toimingutega. Õigusteenuse osutamisega on tegemist

ka siis, kui teenuse osutaja (õigusteadmistega isik) tutvub talle esitatud asjaoludega ja

dokumentaalse materjaliga ning annab selle pinnalt oma arvamuse (nõustab klienti). Asjaolu,

et nendest toimingutest lõppkokkuvõttes hagejale mingit kasu ei tekkinud, ei anna alust

vähendada käsundisaaja mõistliku tasu suurust nullini. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul

õigesti hinnanud kostja mõistliku tasu suuruseks 201 eurot. Seejuures on arvesse võetud

käsundisaaja poolt tehtut, toimingutest saadud kasu ja ka poolte vahelise lepingu lõppemise

põhjust. Maakohus võttis arvesse seejuures ka esindaja toiminguteks kulunud aja põhjendatust.

Mõistliku tasu suuruse tuvastamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse

saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes siis, kui diskretsioonipiire on rikutud. Käesolevas

asjas ei ole maakohus tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu

puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

2-19-130389

23. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud

menetluskulud teisiti jaotama. Ekslik on hageja arusaam, et menetluskulude jaotamisel tuleks

lähtuda sellest kui suured on kummagi poole menetluskulud. Menetluskulude poolte enda

kanda jätmist ei välista asjaolu, et ühel poolel menetluskulud puudusid. Sõltuvalt hagi

lahendamise tulemusest jaotatakse kõigepealt menetluskulud, mille puhul lähtutakse TsMS

18.peatüki 4.jao sätetest. Alles pärast menetluskulude jaotamist määratakse kindlaks

menetluskulude suurus. Kui selles menetluse etapis selgub, et ühel poolel menetluskulud

puuduvad, ei saa asuda uuesti menetluskulude jaotust ümber vaatama.

24. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 507,93 eurot. Asja õige hind oleks ringkonnakohtu

hinnangul 510,74 eurot (= 402 + 40 + 32,16 + 36,58). TsMS § 137 lg 1¹ alusel muudab

ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 510,74 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

27. Kostja esitas 02.02.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 260 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja tutvunud apellatsioonkaebusega ja

koostanud sellele vastuse kokku 2 tundi tunnitasumääraga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja

vaidleb kostja menetluskuludele vastu, kuna tegemist ei ole menetlusosalise kuluga.

28. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulu

tekkinud. Kostja osaleb käesolevas menetluses oma seadusliku esindaja (Tanel Mällas) kaudu.

Lepingulist esindajat ei ole kostjal maakohtus ega ringkonnakohtus olnud. Tegemist ei ole ka

menetlusosalise töötaja poolt menetlusosalise esindamisega, mistõttu ei kohaldu TsMS § 175

lg 2. Menetlusosalise enda poolt menetluses tehtud toimingute ajakulu ei kuulu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel vastaspoole poolt hüvitamisele. Tsiviilkohtumenetluses

hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate

kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et

menetlusosalise seaduslikuks esindajaks on vandeadvokaat. Riigikohus on leidnud, et sellises

olukorras saaks õigusabikulu hüvitada juhul, kui tegemist on lepingulise esindajaga ning

ulatuses, milles lepingulise esindaja osavõtt kohtumenetluses on TsMS § 175 lg 1 esimese lause

kohaselt põhjendatud ja vajalik (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16,

p 15). Viimati nimetatu tõttu ei saaks kostja käesolevas menetluses nõuda õigusabikulu

hüvitamist isegi siis, kui esindaja puhul oleks tegemist lepingulise esindajaga. Eeltoodust

tulenevalt

jätab

ringkonnakohus

rahuldamata

kostja

taotluse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav