2-20-125392/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-125392

Kohtuasi

Osaühing

Raudver

hagi

PAKRI

Teadus-

ja

Tööstuspark OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.08.2020 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Raudver määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing Raudver (registrikood 10262741),

seaduslik esindaja EE

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.08.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-125392

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Raudver esitas 02.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult PAKRI Teadus- ja Tööstuspark OÜ 6087,15 euro saamiseks. Kohus tegi 06.07.2020

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 10.07.2020 vastuväite. 31.07.2020 määrusega andis

Pärnu Maakohus asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Maakohus jättis TsMS § 487 lg 1 alusel avalduse 04.08.2020 määrusega käiguta ja kohustas

hagejat esitama nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav

riigilõiv 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas hagejat, et

kohtu nõudmiste täitmata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

Hageja ei esitanud kohtule nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis ega tasunud täiendavat

riigilõivu. Küll aga esitas hageja 19.08.2020 taotluse liita tsiviilasi teise kohtu menetluses oleva

tsiviilasjaga nr 2-20-125335 ning tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 182,61

eurot. Vastuseks hageja taotlusele selgitas maakohus 19.08.2020 kirjas, et ei saa praeguses

menetlusstaadiumis tsiviilasju liita ega liitmise otstarbekuse üle otsustada. Kohus selgitas, et

hagi menetlusse võtmiseks tuleb hagejal esitada nõuetekohane hagiavaldus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 25.08.2020 määrusega TsMS § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel hagi

menetlusse võtmisest, sest hageja ei esitanud tähtaegselt vormikohast hagiavaldust ega tasunud

täiendavat riigilõivu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus

rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS

§ 150 lg 1 p 4 näeb ette maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamise, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse TsMS § 483 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul

rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jäetud rahuldamata. Seega puudub alus

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas 01.09.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada,

tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning liita tsiviilasi kohtu menetluses oleva

tsiviilasjaga nr 2-20-125335. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlustatud

määruses on märgitud, et 19.08.2020 saadeti määruskaebuse esitajale e-kiri. Nimetatud kirja

pole saadetud ning seda ei sisalda ka e-toimik. Kohus oleks pidanud andma lisatähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtumääruse põhjenduste punkt 6 on määruskaebuse esitajale arusaamatu

ning põhjenduste punkt 7 väär, sest sisuliselt jäi hagi menetlusse võtmisest keeldumisega

maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Hagiavalduse koostamine, samuti riigilõivu

täiendav tasumine, on käesoleval juhul ebaratsionaalne ning hagejat liigselt koormav.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-20-125392

Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 ja § 659

kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Nõustuda ei saa maakohtu 19.08.2020 e-kirja puudutavate kaebaja etteheidetega. Toimiku

materjalidest (tl 21) nähtub, et maakohus on taotlusele selle esitamise päeval vastanud samal e-

posti aadressil, mille hageja on taotluses märkinud ning varasemalt kohtule teada andnud. Sama

e-posti aadressi on hageja enda sidevahendina kajastanud ka määruskaebuses.

Tsiviilasjade liitmine või liitmata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, mille osas puudub

menetlusosalisel võimalus maakohtu määrust vaidlustada. Seejuures ei saa kõrgema astme

kohus anda madalama astme kohtule kohustuslikke juhiseid hagide liitmiseks (vt Riigikohtu

19.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 42). Ringkonnakohtu pädevuses ei oleks ka

hageja taotluse rahuldamine ja tsiviilasjade liitmine, kuivõrd ringkonnakohus kontrollib

maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust, kuid ei korralda esimese astme menetlust.

Maakohus määras TsMS § 487 lg-st 1 tulenevalt puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva ega

pidanud andma hagejale lisatähtaega. Kuna hageja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, keeldus

maakohus TsMS § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.

Vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 6 sisalduvad maakohtu selgitused, mille kohaselt

menetlusse võtmisest keeldumisel loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu

menetluses. Sellest tulenevalt ei ole takistatud sama nõudega uuesti kohtu poole pöördumine.

Kuna maakohus ei saanud võlgniku vastuväitest tulenevalt teha maksekäsku ning maksekäsu

kiirmenetlust ei lõpetatud TsMS §-s 488¹ sätestatud juhul, jäid hagimenetluse algatamata

jätmisest tingituna menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuli jätta

rahuldamata. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 5 ja § 172 lg-le 9 arvatakse maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõiv hagimenetluse kulude hulka üksnes tsiviilasja edasisel lahendamisel

hagimenetluses. Käesolevat tsiviilasja hagimenetluses ei lahendatud. Maksekäsu kiirmenetlus

on iseseisev menetlus ning maakohus leidis õigesti, et kuivõrd maksekäsu kiirmenetlus on läbi

viidud, siis ei kuulu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv tagastamisele.

Maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus ei ole jätnud avaldust läbi vaatamata ega TsMS

§ 483 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel rahuldamata. Seega puudub maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu tagastamiseks alus.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks,

siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

kohaselt saab hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele esitada määruskaebuse,

kuid riigilõivu tagastamata jätmise osas ei ole käesolev määrus TsMS § 150 lg 8 teisest lausest

tulenevalt vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav