2-20-15465/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-15465

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi M Ka vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2332,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: M P (e-post: xxx)

Kostja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi M Ka vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M Kalt Salva Kindlustuse AS-i kasuks võlgnevus 2139,26 eurot,

seisuga 09.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 22,91 eurot, kokku 2162,17

eurot.

3. Välja mõista M Kalt Salva Kindlustuse AS-i kasuks viivis võlgnevuselt (2139,26

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.10.2020

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud M Ka kanda.

2. Välja mõista M Kalt Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskulud, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 250 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 09.10.2020 Harju Maakohtule hagi M Ka vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja liikluskindlustuse kindlustusjuhtumina registreerinud

liiklusõnnetused, millest esimene toimus 02.07.2020 kell 12.54 Tallinnas Keldrimäe 2 juures,

kus kostja tagurdas sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning lahkus

sündmuskohalt. Sõiduki xxx juht asus kostjat jälitama, mispeale toimus teine intsident Ravi

18 juures, kus kostja sõitis teistkordselt sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr

xxx). Samuti riivas xxx (reg nr xxx) Ravi tn 18 juures kiirabiautot xxx (reg nr xxx). Kostja

lahkus mõlemal juhul liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt

teatamata. Politsei on kostjat sündmuskohalt lahkumise tõttu väidetavalt ka karistanud.

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr xxx,

millest tulenevalt hüvitas hageja sõiduki xxx (reg nr xxx) kahjustumise tõttu tekkinud kahju,

tasudes remondifirmale xxx sõiduki taastusremondi eest 2139,26 eurot. Hageja on kostjale

esitanud 04.08.2020 tagasinõude, kuid kostja ei ole tagasinõuet tasunud, olenemata poolte

toimunud kirjavahetusele.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2139,26 eurot, seisuga 09.10.2020

sissenõutavaks muutunud viivise 22,91 eurot ja edasulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht

Kostja esitas 04.01.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei nõustu hageja

seisukohaga, et kostja sõiduk xxx (reg nr xxx) põhjustas suurele linnamaasturile kahjustusi nii

esipamperil, küljel kui ka tagapamperil. Kostja on seisukohal, et tegemist on vanema autoga

ja normaalses eksplutatsioonis tekkinud muutustega. Kostja tunnistab, et sõidukite xxx (reg nr

xxx) ja xxx (reg nr xxx) vahel toimus väikesel kiirusel ühekordne kontakt (tagurdamisel).

Kostja märgib, et sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi käitumine põhjustas kostjal kiire vererõhu

tõusu, mistõttu otsustas kostja sõita keskhaigla EMO-sse, kus kostja edasine liikumine

blokeeriti. Kostja liikus edasi ligikaudu 300 m kaugusel olevasse kodusse, et vererõhku

alandavaid tablette võtta. Kostja kinnitab, et teab, et liiklusõnnetuse kohalt ei tohi lakuda, kuid

vererõhu kiirest tõusust tingituna tegi ebaõige otsuse. Kostja märgib, et tunnistas seda ka

politseile esitatud seletuskirjas ning sai selle eest karistuse. Kostja peab ebaõigeks ja vääraks

hageja väidet, et põhjustas teisele sõidukile kolmest küljest kahjustusi ning leiab, et hageja

väited on paljasõnalised ja põhistamata.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.

Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidetele, mistõttu on tema poolt

esitatud vastuväited jäänud tõendamata. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles,

et kostja ei oleks saanud aru, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju

nii tema kui kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega kuulub hageja nõue vastavalt

kohtupraktikale rahuldamisele.

Kostja esitas vastuväite, et ta põgenes sündmuskohalt, kuivõrd sõiduki sõiduki xxx (reg nr

xxx) juht oli agressiivne ja tal hakkas seetõttu halb. Hageja arvates ei anna sellised elulised

asjaolud õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja oleks sündmuskohale saanud kutsuda nii

politsei, kes oleks teda kaitsnud võimaliku agressiivse ründe eest, kui kiirabi, kes oleks

saanud vajadusel osutada talle esmaabi. Kostja vastuväited on hageja arvates otsitud ega vasta

tegelikkusele, kuivõrd kostja sõitis Ravi tn 18 asuva Ida-Tallinna Keskhaigla juures otsa

kiirabiautole ja põgenes. Adekvaatselt käituv isik oleks sellises olukorras vähemasti palunud

kiirabibrigaadilt talle esmaabi osutamist, mitte ei oleks põgenenud. Samuti ei tohiks ennast

halvasti tundev isik tegeleda sõiduki juhtimisega, kuivõrd selline tegevus kujutab endast ohtu

nii endale kui teistele kaasliiklejatele.

Vastuseks kostja väitele, et tema ei ole kannatanu sõidukile kolmest küljest kahju tekitanud,

märgib hageja, et nimetatud vastuväide jääb hagejale segaseks, kuivõrd ei leidnud, et hageja

oleks menetlusdokumentides väitnud, et kostja kahjustas sõidukit xxx (reg nr xxx) kolmest

küljest. Kostja kahjustas hages eraldi episoodis sõiduki xxx (reg nr xxx) esiosa ja tagumist

külge. Seega tekitas kostja kahjustusi kahest küljest. Sama asjaolu tuleneb muuhulgas xxx

kalkulatsioonist, kuivõrd parandati sõiduki kahte külge. Hageja on seisukohal, et tagantjärele

viidata sõiduki xxx (reg nr xxx) võimalikele vigastustele enne liiklusõnnetuse toimumist ilma

sellekohaseid tõendeid esitamata, on hageja arvates pahatahtlik olukorras, kus kostja on ise

sündmuskohalt põgenenud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et 02.07.2020 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Keldrimäe 2

juures, kus kostja tagurdas sõidukiga xxx (reg nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning

lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxx (reg nr xxx)

kindlustusandja hageja ning kindlustusvõtja kostja. Hageja hüvitas sõiduki xxx (reg nr xxx)

omanikule põhjustatud kahju 2139,26 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses tekitas kostja kahjustusi sõidukile xxx (reg nr

xxx).

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 esimese lause kohaselt kohustub lepinguga üks

isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel

kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on

tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt

kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise.

VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud

õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui

see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja poolt

nõutud ulatuses. Kostja, põhjustanud kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt lahkumist tõendab hagiavaldusele lisatud sõidukikahju avaldus (tlk 6). Lisaks on kostja

oma vastuses märkinud, et sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi käitumine põhjustas kostjal kiire

vererõhu tõusu, mistõttu otsustas kostja sõita keskhaigla EMO-sse, kus kostja edasine

liikumine blokeeriti. Kostja liikus edasi ligikaudu 300 m kaugusel olevasse kodusse, et

vererõhku alandavaid tablette võtta. Kostja tunnistas oma vastuses kindlusjuhtumi toimumise

kohalt lahkumist, märkides, et tegi seda tervislikel põhjustel. Kostja oma seisukohta

tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega on

täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused tagasinõude esitamiseks.

Kostja peab ebaõigeks hageja väidet, et põhjustas teisele sõidukile kolmest küljest kahjustusi.

Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kindlustusjuhtumi materjalidega, fotodega

kahjustatud sõidukist ja sõiduki xxx (reg nr xxx) juhi poolt koostatud sõidukikahju avaldusega

on tõendatud, et kostja kahjustas sõidukit xxx (reg nr xxx) kahest küljest (esistange ja kapott

ning vasak tagumine tiib ja stange). Seega pole kostja vastuväide asjakohane. Kohus ei nõustu

ka kostja vastuväidetega, mille kohaselt hageja väited on paljasõnalised ja põhistamata. TsMS

§ 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole.

Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited ja kahtlused, kuid tõendeid, mis lükkaksid

ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole.

Kohus leiab, et hageja hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Hagiavaldusele lisatud

sõidukikahju avaldusest (tlk 6) nähtub, et Keldrimäe 2 ees tagurdas kostja sõidukiga xxx (reg

nr xxx) otsa sõidukile xxx (reg nr xxx) ning lahkus sündmuskohalt. Sõiduki xxx juht asus

kostjat jälitama. Kostja põgenes mööda Juhkentali tänavat ja sealt Tallinna Keskhaigla juurde

(Ravi 18). EMO eest kostja enam edasi ei saanud, kuna kiirabi oli tee peal ees ning sõiduk

xxx takistas kostjal tagurdamist. Kostja tagurdas selliselt, et sõiduki xxx parem külg

(tagumine) sai vigastada. Kuna saabus veel üks kiirabiauto, mis takistas kostjal edasist

tagurdamist, väljus kostja autost ja jooksis minema. Kostjal olid joobe tunnused. Eeltoodu

alusel on tõendatud, et kostja poolt põhjustatud kahjujuhtumite käigus sai sõiduk xxx (reg nr

xxx) kahest küljest kahjustada. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt sõiduki xxx

(reg nr xxx) omanikule hüvitatud kahju 2139,26 euro suuruse osas.

Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hagejal on tagasinõudeõigus kostja

suhtes ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 250

eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 250

eurot, on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik