2-18-15384/134 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15384

Tsiviilasi

XX avaldus YY pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(võlausaldaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anto Kasak

Puudutatud

isik

(võlgnik)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Puudutatud isiku pankrotihaldur Kalev Mägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde YY 18. detsembri 2020. a määruskaebuse lisades 1–2, XX

2. veebruari 2021. a seisukoha lisades 1–3 ning Kalev Mägi 2. veebruari 2021. a

seisukoha lisades 1–2 ja 4–6 esitatud dokumentaalsed tõendid.

2. Jätta vastu võtmata Kalev Mägi 2. veebruari 2021. a seisukoha lisas 3 esitatud

dokumentaalne tõend.

3. Jätta Harju Maakohtu 3. detsembril 2020 tsiviilasjas nr 2-18-15384 tehtud määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

4. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud YY kanda.

6. Määrata XX ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 684 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruse

resolutsiooni punktide 5–6 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (võlausaldaja) esitas 12. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse YY (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks.

2 (10)

Avalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmiti High Tech Recycling OÜ (pankrotis) ja

võlausaldaja vahel 27. jaanuaril 2017 laenuleping (laenuleping), mille alusel andis võlausaldaja

High Tech Recycling OÜ-le (pankrotis) laenu 286 492 eurot. Lisaks kohustus laenusaaja

tasuma intressi 42 973,80 eurot. Laenusaaja kohustus laenu tagastama ja intressi tasuma

hiljemalt 26. veebruaril 2017, aga laenusaaja seda ei teinud. Lisaks andis võlausaldaja High

Tech Recycling OÜ-le (pankrotis) 18. juulil 2017 täiendavalt laenu 62 199,78 eurot, mida

laenusaaja ei ole samuti tagastanud. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 27. jaanuaril 2017

käenduslepingu (käendusleping), mille järgi vastutab võlgnik võlausaldaja ees laenulepingust

tulenevate laenusaaja kõikide kohustuste nõuetekohase täitmise eest. High Tech Recycling OÜ

(pankrotis) koguvõlgnevus võlausaldaja ees on 391 665,58 eurot, mis koosneb põhinõudest

348 691,78 eurot ja intressist 42 973,80 eurot. Sellele lisanduvad viivised. Kuivõrd

käenduslepingu kohaselt on võlgniku vastutuse maksimumsummaks 330 000 eurot, siis nõuab

võlausaldaja võlgnikult 330 000 euro tasumist.

Võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse 17. augustil 2018, mille kohtutäitur

toimetas kätte 4. septembril 2018. Võlausaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille

arvel kohustusi täita. Võlgniku kaks kinnistut on koormatud hüpoteekidega ja üks kinnistu, mis

ei ole koormatud hüpoteekidega, on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis ning asub

naftabaasi kõrval, mistõttu on see väärtusetu. Võlgnikule kuulub osalus kolmes äriühingus,

millest üks on likvideerimisel ja teine on saanud kustutamishoiatuse ning majandustegevust

neis ei toimu. Võlgnik on asunud end varatuks muutma.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Pankrotihoiatus on jäänud võlgnikule kätte toimetamata. Samuti on võlgniku kohustus

võlausaldaja ees kõige rohkem 99 465,80 eurot, sest võlgniku vastutus on piiratud 27. jaanuaril

2017 võlausaldaja ja High Tech Recycling OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust

tulenevate kohustustega, mistõttu ei vastuta võlgnik hiljem High Tech Recycling OÜ

(pankrotis) ja võlausaldaja vahel sõlmitud tehingust tulenevate kohustuste eest. Kuivõrd

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on tasutud kokku 230 000 eurot, siis on jäägiks

põhinõue 56 492 eurot, intress 42 973,80 eurot ja vaieldavad viivised. Kui võlausaldaja leiab,

et tema nõue on suurem, siis tuleb vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Lisaks on

OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) 16. detsembril 2019 andnud garantiikirja, millega ta

garanteerib võlausaldajale 100 000 euro tasumise. Samuti on võlausaldaja esitanud tsiviilasjas

nr 2-20-5367 nõude OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) vastu selle sama nõude alusel, mis

on pankrotiavalduse aluseks. Selle asja raames on koormatud kohtulike hüpoteekidega

võlausaldaja kasuks OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) kaks kinnistut. Lisaks palus

võlgnik pankrotiavalduse lahendamine lükata edasi ja anda pooltele võimalus 16. detsembrini

2020 sõlmida kompromiss.

3. Maakohus nimetas 31. jaanuari 2019. a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi

(ajutine haldur, ka pankrotihaldur).

Ajutine haldur esitas 25. veebruaril 2019 aruande. Aruande kohaselt on võlgnik teabepäringu

kätte saanud, kuid ei ole nõutud tähtajaks dokumente esitanud. Võlgniku igakuiseks

sissetulekuks on pension 366,81 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Võlausaldaja ees on

võlgnikul kohustus summas 330 000 eurot ja lisaks on võlgnik saanud Scand Oil Trade oü-lt

laenu 20 000 eurot. Kuivõrd võlgniku kinnistutele on seatud hüpoteegid kogusummas

165 853,80 eurot, siis võivad nimetatud kohustustele lisanduda hüpoteegiga tagatud nõuded,

aga ka võimalik nõue High Tech Recycling OÜ (pankrotis) pangakontolt võlgnikule üle kantud

summade osas. Võlgnikule kuulub osalus APL-Finance OÜ-s ja ühisomandis olev osalus OÜ-

s AP-TERMINAAL (likvideerimisel), aga nende turuväärtus on ajutisele pankrotihaldurile

teadmata, kuna puuduvad andmed äriühingute finantsseisundi kohta. Võlgniku kaks kinnistut

registriosa numbritega 6115102 ja 9103402 on koormatud hüpoteegiga ning kinnistu registriosa

numbriga 6115202 on ühisomandis abikaasaga. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad

3 (10)

kordades tema vara, mistõttu on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

16. detsembri 2019. a seisukohas täpsustas ajutine haldur, et APL-Finance OÜ on äriregistrist

kustutatud, mistõttu ei saa osalust selles enam võlgniku varana arvestada. Võlgniku rahaliste

vahendite jääk krediidiasutustes on kokku 3922,60 eurot. Võlausaldajate 28. juuni 2019. a

üldkoosolekul esitati kaitsmiseks nõudeid kokku 774 475,73 eurot. Võlgnik esitas vastuväite

nõuetele summas 89 591,93 eurot.

4. Võlgnik esitas 12. märtsil 2019 avalduse võlgade ümberkujundamiseks, mis liideti

praeguse asja menetlusse. Harju Maakohus keeldus 14. märtsi 2019. a määrusega avalduse

menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuli 2019. a määrusega selles osas

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Võlgnik esitas 16. detsembril 2019 korduva

avalduse võlgade ümberkujundamiseks, mis liideti praeguse asja menetlusse. Harju Maakohus

keeldus

27. jaanuari

2020. a

määrusega

avalduse

menetlusse

võtmisest.

Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 3. detsembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus)

võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuulutas võlgniku pankroti välja,

nimetas pankrotihalduriks Kalev Mägi ja määras võlausaldaja esimese üldkoosoleku aja.

Samuti kohustas maakohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja

õigsust ning esitama pankrotihaldurile täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning võlgniku poolt

perioodil 1. jaanuarist 2017 kuni 25. veebruarini 2017 sõlmitud lepingud. Menetluskulud jättis

maakohus võlgniku kanda, määras võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1764 eurot, ajutise

pankrotihalduri tasuks 900 eurot, kinnitas ajutise pankrotihalduri kulutused 29,65 eurot ning

määras ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise võlgniku pankrotivarast.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tõenditega kindlaks tehtud, et võlgnik on

maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul

võlad vähemalt summas 330 000 eurot ja võlgniku 13. märtsi 2019. a avalduse kohaselt

vähemalt summas 900 000 eurot. Samal ajal on võlgniku varaks kolm kinnistut, mille

turuväärtust on raske hinnata, kuna need on koormatud hüpoteekidega ja üks kinnistu on

ühisomandis võlgniku abikaasaga. Teiste võlgnikule kuuluvate osaluste hulgas oli ka APL-

Finance OÜ osa, aga nimetatud ühing on äriregistrist kustutatud, mistõttu ei saa seda enam

võlgniku varana arvestada. Võlgniku rahaliste vahendite jääk krediidiasutustes on 3922,60

eurot ning ainsaks sissetulekuks pension ja sotsiaaltoetus.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta

võlausaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määrus põhjendatud ja maakohus on jätnud

võlgniku vastuväited tähelepanuta. Võlgnik jääb varasemalt esitatud vastuväidete juurde, et

pankrotihoiatust ei ole võlgnikule kätte toimetatud ja nõue ei ole selge. Samuti on võlgniku

kohustused võlausaldaja ees tagatud. OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) on andnud

garantiikirja, milles garanteerib võlausaldajale 100 000 euro tasumise. Tsiviilasjas nr 2-20-

5367 on võlausaldaja esitanud OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) vastu nõude tuginedes

laenu- ja käenduslepingule, mille alusel on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse võlgniku

vastu. Nimetatud asjas on koormatud võlausaldaja kasuks hüpoteekidega OÜ AP-

TERMINAAL (likvideerimisel) kaks kinnistut, kusjuures kinnistu asukohaga Harjumaa, Saue

vald, Jaanika küla, Naftabaasi (Naftabaasi kinnistu) väärtuseks on vähemalt 300 000 eurot.

Võlausaldaja ja OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) peavad tsiviilasjas nr 2-20-5367

4 (10)

aktiivselt kompromissläbirääkimisi ja kohus on määranud pooltele tähtaja läbirääkimiste

pidamiseks, mistõttu oli ka põhjendatud võlgniku taotlus lükata pankroti välja kuulutamise osas

otsuse tegemine edasi.

7. Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Võlausaldaja väitel on ta tõendanud, et pankrotihoiatus on kätte toimetatud. Küsimus nõude

selgusest omab tähendust üksnes ajutise halduri nimetamise otsustamisel, tegemist on uute

väidetega, mida võlgnik ei ole varasemalt esitanud ning nõue on selge, kuivõrd võlgnik on

menetluses tunnistanud, et High Tech Recycling OÜ (pankrotis) sai võlausaldajalt laenu ja

võlgnik andis laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks isikliku käenduse.

Pankrotiavaldus on esitatud nõude alusel, millel ei ole otsest seost OÜ-ga AP-TERMINAAL

(likvideerimisel) peetava vaidlusega, sest võlausaldaja nõuded OÜ AP-TERMINAAL

(likvideerimisel) vastu tulenevad garantiist. Lisaks on võlgniku lepinguline esindaja ise

nimetatud tsiviilasjas nõudele vastu vaielnud, kohtumenetlus on pooleli ja ebaselge on, mis

nõudest saab. Samuti ei taga selles asjas seatud hüpoteegid nõuet, mille alusel on võlausaldaja

esitanud pankrotiavalduse, Naftabaasi kinnistul on vahetunud omanik ja kinnistul lasuvate

hüpoteekide kogusumma läheneb kolmele miljonile eurole. Ebaõiged on võlgniku väited

seonduvalt kompromissi sõlmimisega. Lisaks ajutise halduri aruandes välja toodud

kohustustele on võlgnikul kohustus Futurareals OY Ltd ees summas 450 000 eurot ja High Tech

Recycling OÜ (pankrotis) ees summas 230 000 eurot.

8. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Pankrotihalduri arvates on asjakohatud viited garantiikirjale, sest garantiiandja on

likvideerimisel, mistõttu ei saanud anda garantiid kolmandate isikute kohustuse tagamiseks.

Samuti ei kuulu Naftabaasi kinnistu enam OÜ-le AP-TERMINAAL (likvideerimisel) ja on

koormatud hüpoteekidega kokku summas 2,87 miljonit eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-5367

kompromissi ei ole senini sõlmitud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

14. jaanuaril 2021 esitati kokku viis nõuet kogusummas 449 066,99 eurot. Võlgnikule kuulub

kaks kinnistut, mis on koormatud kohtulike hüpoteekidega summas 35 000 eurot ja 20 000

eurot OÜ High Tech Recycling (pankrotis) kasuks, kes on esitanud ka võlgniku

pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 265 808,17 eurot. Lisaks on üks kinnistu

ühisomandis. Kinnistute reaalseks müügihinnaks võib kujuneda 40 000 eurot, kuna detsembris

2020 üritas võlgnik kinnistuid müüa sellise hinnaga. Võlgniku pankrotimenetluses ei ole

võlanõuete esitamise tähtaeg veel möödunud ja varasemalt esitas nõude ka Futurareals OY Ltd

summas 450 000 eurot.

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel

täiendada. Vaidlustatud määruse lõppjäreldus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust

selle muutmiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 (koostoimes TsMS §-ga 659) alusel täielikult

ei korda.

11. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused.

11.1. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg

3). Määruskaebusega koos on võlgnik esitanud OÜ-le AP-TERMINAAL (likvideerimisel)

kuuluva Naftabaasi kinnistul asuvate ehitiste turuväärtuse tõendi ning OÜ AP-TERMINAAL

(likvideerimisel) ja hüpoteegipidaja Novutech OÜ kirjavahetuse. Võlausaldaja on koos

5 (10)

seisukohaga esitanud Naftabaasi kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte 21. jaanuari 2021. a

seisuga, Advokaadibüroo TGS Baltic AS vastuse ja 14. jaanuaril 2021 toimunud võlausaldajate

esimese üldkoosoleku protokolli. Pankrotihaldur on koos seisukohaga esitanud võlgniku

esindaja 1. veebruari 2021. a e-kirja, Naftabaasi kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte

2. veebruari 2021. a seisuga ja kinnistute registriosa numbritega 6115102, 6115202, 9103402

kinnistusraamatu

väljavõtted,

14. jaanuaril

2021

toimunud

võlausaldajate

esimese

üldkoosoleku protokolli, notariga toimunud e-kirjavahetuse ja Futurareals Oy Ltd

nõudeavalduse.

11.2. Ringkonnakohus võtab vastu võlausaldaja esitatud 14. jaanuaril 2021 toimunud

võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli, mistõttu puudub vajadus pankrotihalduri

esitatud sama protokolli vastu võtmiseks. Kuna nimetatud dokument on esitatud

elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. Arvestades määruskaebuse sisu on

ülejäänud menetlusosaliste ja pankrotihalduri esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja

need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

12. Määruskaebemenetluses vaieldakse selle üle, kas pankrotihoiatus on võlgnikule kätte

toimetatud, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge ja kas nõue on tagatud ning kas

võlgnik on maksejõuetu.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et võlgnik on pankrotiseaduse

(PankrS) § 31 lg 1 mõttes maksejõuetu, kuid maakohus ei ole sellist järeldust nõuetekohaselt

põhjendanud ja on jätnud olulises osas võlgniku vastuväited hindamata (TsMS § 442 lg 8

koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohus saab maakohtu määruse põhjendusi

täiendades rikkumise ise kõrvaldada.

14. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). PankrS § 31 lg 2

esimese lause kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest

pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata

jätmise alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud

aluseid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

15. Maakohus ei ole määruses käsitlenud võlgniku vastuväidet, et pankrotihoiatust ei ole

võlgnikule kätte toimetatud. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud

PankrS § 10 lg 2 p-le 1, mille kohaselt ei ole võlgnik täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast

kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest

esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10

päeva jooksul.

15.1. Kolleegium selgitab, et pankrotihoiatus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 67 mõttes ja antud juhul on tegemist kindlale isikule, s.o võlgnikule, suunatud

tahteavaldusega. Tahteavalduse tegemist ja selle kättesaamist kindlale isikule reguleerib

TsÜS § 69 lg 1, mille kohaselt on kindlale isikule suunatud tahteavaldus vastuvõtmist vajav

tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse

eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-

või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

15.2. Võlausaldaja tõi esile ja tõendas, et kohtutäitur käis 17. augustil 2018 võlgniku elukohas,

kus kinnitati, et võlgnik elab seal, aga teda ei ole kodus. Kohtutäitur helistas samal päeval

võlgnikule, kes kinnitas samuti, et elab seal, aga ei viibi kodus, mistõttu palus helistada 21. või

22. augustil. Kohtutäitur helistas 21. augustil 2018 võlgnikule, kes teatas, et viibib haiglas.

Kohtutäitur käis 22. ja 26. augustil 2018 võlgniku elukohas, kuid väravad olid kinni ja

fonolukule ei vastatud. Kohtutäitur helistas 27. augustil 2018 võlgnikule, kes teatas, et viibib

jätkuvalt haiglas. 4. septembril 2018 helistas kohtutäitur võlgnikule, aga võlgnik ei vastanud

6 (10)

ning käis võlgniku elukohas, kuid väravad olid kinni ja fonolukule ei vastatud, mistõttu jättis

kohtutäitur pankrotihoiatuse võlgniku postkasti (kd II, tl 12). Võlausaldaja esitas

pankrotiavalduse kohtule 12. oktoobril 2018, s.o rohkem kui kuu aega pärast pankrotihoiatuse

võlgniku postkasti jätmist.

Riigikohus on märkinud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea

tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust

teadlik, oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Kui

tahteavaldus on jõudnud saaja elu- või asukohta, tuleb eeldada, et tal tekkis mõistlik võimalus

sellega tutvuda (vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05, p

10). Eelnevat arvestades tuleb võlgnikule edastatud pankrotihoiatus lugeda kättesaaduks.

Seejuures on võlgnikul ka ajutise halduri aruandest nähtuvalt vältiv hoiak (kd II, tl 81 pöördel)

ning pankrotihalduri hinnangul võlgniku põhjendused vastamata jätmise kohta ei ole usutavad

(kd IV, tl 115 pöördel).

16. Samuti ei ole maakohus määruses käsitlenud võlgniku vastuväidet, et võlausaldaja nõue ei

ole selge. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik

vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada

väljaspool pankrotimenetlust.

16.1. Kolleegium ei nõustu võlausaldajaga, et küsimus nõude selgusest omab tähendust üksnes

ajutise halduri nimetamise otsustamisel. PankrS § 31 lg-s 2 on sätestatud kohtu kohustus

kontrollida füüsilisest isikust võlgniku puhul pankroti välja kuulutamise otsustamisel veel § 15

lg 2 p-des 1–5 nimetatud asjaolusid. Samuti ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt tegemist uue

väitega, nagu väidab ekslikult võlausaldaja. Samas nõustub kolleegium võlausaldajaga, et

praegusel juhul ei andnud võlgniku vastuväited alust jätta pankrot välja kuulutamata.

16.2. Pooled ei vaidle nõude olemasolu üle, s.o selle üle, et võlgnik vastutab 27. jaanuaril 2017

sõlmitud käenduslepingu järgi võlausaldaja ja High Tech Recycling OÜ (pankrotis) vahel

27. jaanuaril 2017 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste, s.o laenu 286 492 euro

tagastamise ja intressi 42 973,80 euro tasumise eest ning High Tech Recycling OÜ (pankrotis)

jättis kohustused täitmata, mistõttu on võlausaldajal õigus nõuda kohustuste täitmist võlgnikult.

Kuigi

pankrotiavalduse

kohaselt

nõuab

võlausaldaja

käenduslepingust

tulenevat

maksimumsummat arvestades võlga 330 000 eurot, siis on võlgnik esitanud tõendid selle kohta,

et võlausaldajale on tasutud enne pankrotiavalduse esitamist (26. aprillil 2017 ja 9. detsembril

2017) 70 000 eurot ja 30 000 eurot (kd II, tl 41–42) ning pärast pankrotiavalduse esitamist

(11. märtsil 2019 ja 16. detsembril 2019) 5000 eurot ja 125 000 eurot (kd III, tl 65 ja 69

pöördel). Arvestades tagasimakseid ning asjaolu, et võlausaldaja luges esmalt tasutuks viivised

ja intressi, oli võlausaldaja arvestuse järgi 13. jaanuaril 2020 tema nõue võlgniku vastu endiselt

179 618,99 eurot (kd III, tl 162–163), kuid viivisenõue on menetluse kestel suurenenud veelgi

(kd IV, tl 32). Viivise arvestamine lõppes pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 35 lg 1 p 6).

16.3. Samas vaidleb võlgnik vastu nõude suurusele. Võlgniku väitel on tema vastutus piiratud

27. jaanuaril 2017 võlausaldaja ja High Tech Recycling OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud

laenulepingust tulenevate kohustustega, mistõttu ei vastuta võlgnik 18. juulil 2017 High Tech

Recycling OÜ-le (pankrotis) täiendavalt antud laenu 62 199,78 eurot tagasi maksmise eest.

Kolleegium hinnangul ei ole võlausaldaja ja High Tech Recycling OÜ-le (pankrotis) vahel

18. juulil 2017 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste käendajale laienemine selge,

kuivõrd võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 4 järgi pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud

põhivõlgniku kohustusi laiendavad tehingud ei suurenda käendaja vastutust. Samas

võlausaldaja täpsustatud nõue 179 618,99 eurot arvestabki vaid 27. jaanuaril 2017 sõlmitud

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega (kd III, tl 162–163).

Lisaks leiab võlgnik, et võlausaldaja saab nõuda viivist üksnes arvates pankrotiavalduse

võlgnikule edastamisest, sest enne seda ei ole võlausaldaja võlgniku kui käendaja poole

7 (10)

pöördunud. Kolleegium leiab, et võlgnik ei ole selles osas võlausaldaja nõudele põhjendatult

vastu vaielnud, sest käenduslepingu järgi vastutab võlgnik käendajana ka põhivõlgniku

viivitusest tekkiva viivisenõude eest (kd II, tl 6 pöördel). Samuti ei ole põhjendatud vastuväide

viivisenõudele

see,

et

võlausaldaja

jättis

andmata

nõusoleku

võlgniku

võlgade

ümberkujundamise kavale ning esitas hagi OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) vastu.

Seega on võlausaldaja nõue piisavalt selge ning võlgnik ei ole sellele põhjendatult vastu

vaielnud, mistõttu ei esine PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes alust jätta ajutine haldur nimetamata.

16.4. Võlgnik leiab, et vaatamata tema vastuväidetele on võlausaldajal õigus nõuda 99 465,80

euro tasumist tulenevalt 27. jaanuaril 2017 sõlmitud laenulepingu käendamisest. Võlgniku

arvestuse järgi koosneb see põhinõudest 56 492 eurot (laenulepingu alusel antud laenust

286 492 eurot on maha arvestatud tasutud 230 000 eurot) ja intressist 42 973,80 eurot. Kuivõrd

kolleegium on seisukohal, et võlgnik ei ole võlausaldaja viivisenõudele põhjendatud

vastuväiteid esitanud ning võlausaldaja on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8 esmajärjekorras

lugenud makstud summadest tasutuks viivise, seejärel intressi ja alles siis põhiosa, siis tuleb

lähtuda võlausaldaja arvestusest, mille järgi on võlausaldaja nõue võlgniku vastu vähemalt

179 618,99 eurot.

17. Maakohus jättis käsitlemata ka vaidluse selle üle, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue

on tagatud. PankrS § 15 lg 3 p-de 2 ja 6 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui

nõue on pandiga täielikult tagatud või võlgnik (või kolmas isik) on enne ajutise halduri

nimetamist andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

17.1. Võlgnik on esile toonud, et võlausaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-5367 esitanud

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) vastu ning selles

asjas on seatud hagi tagamise abinõuna võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek summas 170 000

eurot OÜ-le AP-TERMINAAL (likvideerimisel) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga

9370702 ja kohtulik hüpoteek summas 42 851,09 eurot OÜ-le AP-TERMINAAL

(likvideerimisel) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1362901. Kuigi kinnistu registriosa

numbriga 9370702 on võõrandatud ja selle omanik on vahetunud, siis ei mõjuta see iseenesest

kohtuliku hüpoteegi kehtivust. Kohtupraktika järgi üksnes see, et mõlemale kinnistule on seatud

võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse

aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult pandiga tagatud, sest

pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Seejuures tuleb kohtul pankrotimenetluse

algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest (vt Riigikohtu 16. juuni 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-08, p-d 12–14).

Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited kinnistul registriosa numbriga 9370702 asuvate

ehitiste turuväärtuse kohta ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Menetluse kestel on

võlgnik pidevalt muutnud oma selgitusi kinnistu väärtuse kohta ning kokkuvõttes ei saa

kolleegiumi hinnangul asja materjalide pinnalt jõuda järeldusele kinnistu väärtuse osas.

Kinnistul lasuvate hüpoteekide kogusumma läheneb kolmele miljonile eurole, kusjuures

kinnistule on seatud hüpoteek summas kaks miljonit eurot Novutech OÜ kasuks, mis asub

järjekohas eespool võlausaldaja kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist (kd IV, tl 119–121).

Kuigi võlgnik on esile toonud, et Novutech OÜ esitas OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel)

likvideerimismenetluses nõude summas 26 336,94 eurot, siis ei ole teada, kas

likvideerimismenetluses on nõue pandud maksma täielikult või kas vahepeal on sõlmitud uusi

tagatiskokkuleppeid. Võlgnik on ise menetluse kestel selgitanud, et nõue on vaieldav (kd IV, tl

80 pöördel) ja hüpoteegipidajaga ei ole sõlmitud selgeid kokkuleppeid (kd III, tl 62 pöördel).

Kuigi hiljuti on vahetunud kinnistu omanik, siis ei saa eeldada, et võõrandamine toimus tasu

eest. Võlgnik on ise menetluse jooksul kinnitanud, et tegemist on spetsiifilise objektiga ning

ostja leidmine on äärmiselt keeruline (kd IV, tl 35 pöördel). Võlgniku selgitused ostjate

leidmise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kuigi ka teisele kinnistule registriosa numbriga

1362901 on seatud kohtulik hüpoteek summas 42 851,09 eurot, siis ei ole võlgnik esile toonud

8 (10)

selle kinnistu väärtust. Kuni kinnisasjade reaalse võõrandamiseni ei ole võimalik anda lõplikku

hinnangut, milline on hüpoteekidega koormatud kinnisasjade turuväärtus. Eelnevat arvestades

ei anna tsiviilasjas nr 2-20-5367 seatud kohtulikud hüpoteegid alust asuda seisukohale, et

võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Kolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu

ka asjaolule, et võlgniku lepinguline esindaja on tsiviilasjas nr 2-20-5367 ise OÜ AP-

TERMINAAL (likvideerimisel) esindajana võlausaldaja nõudele vastu vaielnud.

17.2. Samuti oleks võlgniku hinnangul tulnud pankrotiavalduse lahendamine lükata edasi,

kuivõrd võlausaldaja ja OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) peavad tsiviilasjas nr 2-20-

5367 aktiivselt kompromissläbirääkimisi. Kolleegium sellega ei nõustu. Võlausaldaja esitas

pankrotiavalduse kohtule 12. oktoobril 2018, s.o enam kui kaks aastat tagasi. Võlgniku

korduvate võlgade ümberkujundamise avalduste esitamine on kaasa toonud juba

pankrotiavalduse lahendamise venimise ning väidetava kompromissi, mille sõlmimise osas

puudub igasugune kindlus, ootamine venitaks pankrotimenetlust veelgi. Võlausaldaja

lepingulised esindajad on kinnitanud, et 27. jaanuari 2021. a seisuga ei ole pooled kõnealuses

tsiviilasjas ikka kompromissi sõlminud (kd IV, tl 108–109).

17.3. Lisaks tugineb võlgnik sellele, et OÜ AP-TERMINAAL (likvideerimisel) andis

garantiikirja, millega ta garanteerib võlausaldajale 100 000 euro tasumise (kd IV, tl 38). Kuigi

äriseadustiku § 209 lg 3 järgi võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud

osaühingu likvideerimiseks, nagu viitab pankrotihaldur, siis on sellel piirangul tähendus vaid

sisesuhtes ja kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Samas on

võlausaldajal võlgniku vastu nõue vähemalt 179 618,99 eurot (vt käesoleva määruse p 16),

mistõttu ei ole antud garantii piisav võlgniku kohustuse täitmiseks. Seejuures puudub vaidlus

selles, et garantiiandja ei ole tasunud rahasummat, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on

kohustatud. Seda on kinnitatud 1. veebruaril 2021 pankrotihaldurile ka võlgniku lepinguline

esindaja (kd IV, tl 118).

17.4. Järeldust, et nõue ei ole piisavalt tagatud, ei lükka ümber ka võlgniku viide kolmandatele

isikutele, kes võiksid võlgniku sõnul aidata tal oma kohustusi täita. Kolleegium märgib, et isegi

kui oleks antud piisav tagatis pankrotiavalduse aluseks oleva võlausaldaja nõude täitmiseks

PankrS § 15 lõike 3 p 6 mõttes, siis võib PankrS § 31 lg 2 teise lause kohaselt pankroti siiski

välja kuulutada. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul maakohus põhjendatult pankroti

välja kuulutanud, sest võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga (vt käesoleva määruse p

18). Samuti jäeti võlgniku korduv võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse võtmata,

kuivõrd kohtud leidsid, et võlgnikul ei ole võimalik makseraskusi ületada ja pankrotimenetlust

vältida (kd III, tl 201–203).

18. Maakohus on piisavalt põhjendanud, toetudes ajutise halduri aruandele ja tema

täiendavatele seisukohtadele ning võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduses esitatud

andmetele, miks maakohus pidas võlgnikku PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetuks ning

kolleegium ei näe, et maakohus oleks nimetatud järeldusele jõudmisel eksinud.

18.1. Ajutine haldur märkis, et võlgniku suhtes esitati 28. juuni 2019. a võlausaldajate

üldkoosolekul nõudeid kokku summas 774 475,73 eurot, millest 89 591,93 euro kohta esitas

võlgnik vastuväite (kd III, tl 59 pöördel). Võlgnik on küll menetluse kestel väitnud, et tema

rahalised kohustused on väiksemad kui 774 475,73 eurot, aga ei ole selgitanud, mille arvelt ja

kui palju tema kohustused väidetavalt vähenenud on. Samuti esitati pankrotihalduri selgituste

kohaselt võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14. jaanuaril 2021

nõudeid kokku summas 449 066,99 eurot, mis ei sisalda veel Futurareals OY Ltd nõuet, kelle

nimel esitas 13. mail 2019 nõude summas 450 000 eurot võlgniku lepinguline esindaja (kd IV,

tl 127–128).

Samal ajal on võlgniku varaks kaks kinnistut, mis on koormatud hüpoteekidega ja üks kinnistu

on ühisomandis võlgniku abikaasaga (kd IV, tl 122–124 pöördel). Pankrotihaldur tõi esile, et

9 (10)

kõnealuste kinnistute müügihinnaks võib kujuneda kokku 40 000 eurot, sest sellise hinnaga on

võlgnik püüdnud kinnistuid võõrandada 2020. a detsembris, millest osa läheb ka hüpoteekide

kustutamiseks (kd IV, tl 125–126). Samuti kuulub võlgnikule ühiselt koos abikaasaga osalus

AP-Terminaal OÜ-s (likvideerimisel), aga võlgnik ei ole ajutise halduri selgituste kohaselt

andnud talle vajalikku informatsiooni äriühingu finantsseisundi kohta osa väärtuse kindlaks

tegemiseks (kd II, tl 83). Võlgnikule kuulus pankrotiavalduse hetkel osalus APL-Finance OÜ-

s, aga ajutine haldur tõi esile, et nimetatud ühing on äriregistrist 23. aprillil 2019 kustutatud,

võlgniku rahaliste vahendite jääk krediidiasutustes on viimaste andmete kohaselt 3922,60 eurot

ning ainsaks sissetulekuks pension ja sotsiaaltoetus (kd III, tl 59 pöördel).

18.2. Võlgnik ei ole toonud kaebuses esile asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

tema majanduslik olukord oleks parem võrreldes sellega, mida maakohus asja materjalidele

tuginedes leidis.

19. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse

rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi

võlgniku kanda.

20. Kuigi võlgnik vaidlustab määruskaebuse järgi maakohtu määruse täies ulatuses, siis ei ole

ta menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud. Määruskaebuses

puuduvad põhjendused, millest tuleneb võlgniku arvates menetluskulude kindlaksmääramise

osas õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 1 p 4 ja

lg 2 p 1). Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu määrust võlausaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise osas ja see jääb muutmata.

21. Kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes

kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. Kindlaksmääratud menetluskulud

hüvitatakse pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi (vt

Riigikohtu 10. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt

määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse

alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kuid ei

mõista neid võlgnikult välja.

21.1. Võlausaldaja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

lepingulise esindaja ajakulu 5,75 tundi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja

kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning palub menetluskulud

välja mõista koos käibemaksuga, s.o kokku summas 966 eurot.

21.2. Kolleegium leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb

rahuldada osaliselt. Menetlusdokumentides on osaliselt korratud varasemalt esitatud seisukohti,

võlausaldaja esitatud määruskaebuse vastuse maht ei ole suur ja vastus ei ole õiguslikult

keerukas, mistõttu on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele seisukoha koostamisele ja

sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud 4,75 tunni ulatuses. Samuti ületab

võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) hagita asja

määruskaebuse menetlemisel keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades

asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi hinnangul võlausaldaja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodut arvestades on

võlausaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 684

eurot (= 4,75 tundi x 144 eurot).

22. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on PankrS-s ette nähtud.

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 32).

10 (10)

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)