2-19-134971/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-134971

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. juuni 2020 tagaseljaotsus ja

09. juuli 2020 täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

325,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2020 tagaseljaotsus ja 09. juuli 2020 täiendav

otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise

373,37 eurot ületava summa osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi

tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Muus osas on maakohtu 10. juuni 2020 tagaseljaotsus ja 09. juuli 2020 täiendav otsus

jõustunud.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 22.11.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 2005,85 euro väljamõistmiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei

saanud avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei olnud sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 06.05.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt

välja mõista põhivõla 1376,05 eurot, intressivõla 153,51 eurot, sissenõudmisega seotud

kulud 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 698,51 eurot ja seaduses sätestatud määras

viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 24.09.2018 laenulepingu

nr 2101820237, mille alusel anti kostjale 1000 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti

kokku 08.09.2021 vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktis 5 olevale maksegraafikule.

Kostja tasus esimese osamakse tähtaegselt. Sellest oli põhiosa tagasimakse 22,33 eurot.

3. 04.11.2018 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ laenulepingu nr 2101829912, mille alusel anti

kostjale lisalaenu 378 eurot. Laenulepingu põhiosaks oli 1444,41 eurot, mis koosnes

laenulepingu nr 2101820237 tasumata põhiosast 977,67 eurot (s.o 1000 – 22,33), millele

lisandus 04.11.2018 sõlmitud laenulepingu nr 2101829912 alusel väljastatud lisalaen 378

eurot, lepingu muutmise tasust 81,76 eurot ja perioodil 23.11-04.11.2018 tasumata intressist

6,98 eurot. Kostja on tasunud täielikult esimese osamakse vastavalt maksegraafikule, millest

laenu põhiosa oli 38,18 eurot ja osa teisest osamaksest, s.o 30,18 eurot, mille hageja arvestas

laenu põhiosa tasumiseks.

4. Kuna kostja oma laenukohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ 21.03.2019

laenulepingu üles. 25.03.2019 loovutas BB Finance OÜ nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõuete täitmist.

5. Kostjal on laenulepingu nr 2101829912 alusel põhivõlg 1376,05 eurot (1444,41 – 38,18 –

30,18). Tasumata on intress enne laenulepingu ülesütlemist perioodi 03.01.2019-04.03.2019

eest suurusega 153,51 eurot (52,67 + 51,19 + 49,65). Võla sissenõudmisega seotud kulud on

65 eurot.

6. Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1. järgi on hagejal õigus nõuda viivist intressi määraga

võrdses määras. Laenulepingus nr 2101829912 kokkulepitud intressimääraks on 44,9%

aastas. Viivis on arvestatud põhivõlalt 1376,05 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni

hagiavalduse esitamiseni määraga 44,9% aastas, s.o 698,51 eurot.

7. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

3

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega, mida täiendas täiendava otsusega, hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1376,05 eurot, intressi 153,51 eurot,

sissenõudmiskulu 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ja alates 07.05.2020

kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

9. Hageja põhinõue 1376,05 eurot on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1

alusel, intressinõue 153,51 eurot VÕS § 397 lg 1 ja 94 lg 1 alusel ning võla sissenõudekulu 65

eurot VÕS § 113² lg 1 ja § 113² lg 2 p 3 alusel.

10. Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 44,9% aastas on ebamõistlikult suur ja see tuleb

VÕS § 6 alusel hea usu põhimõttest lähtuvalt jätta kohaldamata. Mõistlikuks viivisemääraks

saab pidada kuni kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o 24% (3 x 8%), mistõttu tuleb

kostjalt välja mõista 06.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

§ 113 lg 1 alusel suurusega 373,37 eurot. Lisaks tuleb kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 alusel välja mõista alates 07.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis.

11. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Hageja, olles inkassofirma, on teadlik, et hagiavalduses esitatud viivisemäär on seaduse

järgi tühine, mistõttu sai hageja sellises viivisemääras nõude esitamisel arvestada hagi osalise

rahuldamise võimalusega, millest menetluskulude jaotus oleneb.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse ja täiendava otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult (s.o viivise

osas) rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

13. Maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis viivist

võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Sellises

määras viivise nõudmine on lubatav (VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmas lause).

14. Kohtupraktika järgi on kohtul õigus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada üksnes

võlgniku nõudel. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.

15. Menetluskulud jättis kohus ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda põhjendusega, et hageja

esitas teadlikult nõude tühise viivisemäära alusel. Eelnevalt märgitud põhjustel ei ole tegemist

tühise viivisemäära kokkuleppega ja hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Maakohtu tagaseljaotsust ja täiendavat otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas,

milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1376,05

eurot, intressi 153,51 eurot, sissenõudmiskulu 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

373,37 eurot ja alates 07.05.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud

määras.

18. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis viivise 373,37 eurot ületavas osas välja

mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib

4

ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus ja täiendav otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi saata TsMS § 657 lg 2 alusel tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

20. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma

kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3

järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul,

kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse

rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt

põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtu menetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). See rikkumine ei too endaga siiski antud juhul kaasa

tagaseljaotsuse tühistamist, sest täiendava otsuse tegemisega on maakohus rikkumise

kõrvaldanud, kuigi alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist.

21. Viivisenõude lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Kui pooled on

kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut.

Kostja on laenuandjaga sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille järgi on intressimäär 44,9%

aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressi määraga

võrdses määras.

22. Tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-s tarbija kaitseks ette nähtud erinorm viivisemäära

kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega on

lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandat lauset, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega

võib lepingu kehtivuse korral ka tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus

kokku lepitud intressimäärale.

23. Praegusel juhul ületab tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär seadusjärgset

viivisemäära, milleks on laenulepingu lõppemisest kuni praeguse ajani olnud stabiilselt 8%.

VÕS § 406² lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr 2101829912 sõlmimise ajal 04.11.2018 oli Eesti

Panga andmetel nimetatud määr 20,01%. Kolmekordne määr oli seega 60,03%. Kostjaga

sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 56,41% aastas, seega VÕS § 406² lg-s 1

sätestatust ülempiirist väiksem, mistõttu ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks. Seega on

tegemist kehtiva kokkuleppega, millele hageja saab tugineda.

24. VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka

lepingu rikkumise tõttu lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale õigus saada samas

määras viivist, nagu oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule

soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam viivise määr.

Maakohus viitas ekslikult Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 märgitud seisukohtadele, kuivõrd

viidatud asjas ei olnud tegemist krediidilepinguga ning puudus kokkulepe intressimäära kohta.

Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingutele kehtestatud erisused viivisemäära osas

ja leidis ebaõigesti, et intressimääras viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Viivisemäära, mis ei ületa tarbijakrediidilepingute puhul seadusega lubatud määra, ei ole

iseenesest alust pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus märgib, et

5

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt

nt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-2-1-52-11, p 19 ja nr 3-2-1-42-11, p 17). Kostja ei ole

viivise vähendamist taotlenud.

25. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis

sissenõutavaks muutunud viivise 373,37 eurot ületavas summas välja mõistmata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha,

kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse

tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus peab

võimalikuks tõlgendada TsMS § 657 lg-t 2 selliselt, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes

osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus

rahuldamisele osaliselt.

26. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav